Interjöör kui vaatamisväärsus?

Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna selliselt, et rahul oleksid nii kohalikud kui ka turistid ja samas oleks pärandkeskkond hästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.

Olete oodatud 29. septembril kell 15.00 Õiguskantsleri Kantseleisse (Kohtu tn 8, Toompea) uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlusele.
Uuringut tutvustab Kunstiakadeemia nooremteadur Triin Talk. Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada. Muide, õiguskantsleri kantselei asub C.L. Engeli projekteeritud uhkes klassitsistlikus linnapalees, mille nägemiseks tasub kindlasti kohale tulla.

Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 siin.
Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.

Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames.

Oled oodatud külastama rahvusvahelise linnaruumiga tegeleva kunstitriennaali CITYA programmi Tallinnas ja veebi vahendusel 17.09. – 16.11.2021.

CITYA on tänavu esmakordselt aset leidev kunstisündmus, mis hakkab toimuma iga kolme aasta tagant linnadevahelise kunsti jagamise platvormi ja uue koostöövormina. Esimene CITYA kannab pealkirja „Linn kui meedium”.

Sündmus toimub koostöös Hongkongi Baptisti Ülikooli (algataja), Eesti Kunstiakadeemia, Pekingi Kaunite Kunstide Akadeemia, California Berkeley Ülikooli, Belle Arti di Roma Akadeemia ja Macau Ülikooliga. CITYA kuraatorid on Jenny Balisle (San Francisco), Janet Fong (Hongkong), Kang Li (Peking), Laura Scaringella (Rooma), Reds Cheung ja Kati Ots (Tallinn). CITYA Tallinna platvormi kaaskureerivad lisaks Madis Luik ja Liina Siib ning sellesse panustavad kunstnikud Madli Kaljuste, Ulvi Haagensen, Liina Siib, Hans-Gunter Lock, Johannes Luik ja Laura De Jaeger.

CITYA programmi kuuluvad nii digitaalselt kui ka kõikides osalevates linnades füüsilises ruumis aset leidvad sündmused. Kogu sündmusest saab osa võtta ja programmi ülevaate leiab veebiaadressil citya.space (Programm avaneb 17.09.)

Kunstisündmuse Tallinna programmi kaaskuraator Kati Ots kommenteerib tänavust esimest CITYA-t:

“Selle-aastast Tallinnas aset leidvat programmi võib käsitleda linnaruumikunsti näituse või peitusena, sekkumiste- või žestidekomplektina. Moel või teisel on nii ettevalmistusprotsess kui valminud teosed toiminud hoole või hoolitsemise aktina. Lähtepunktiks oli nii kunstnikele kui linnaelanikele värskendavate kokkupuutepunktide ja kohtumispaikade loomine koroonaviirusest tingitud olukorra kontekstis. Kunstnike dialoogipartneriteks kujunesid Tallinna kohalikud elanikud lasnamäelaste ja Projekteerijate maja argitoimetajate näol, kuid ka liiklussaarte anonüümsete tänavakivide vahelised taimevõrsed ning liikumisrütmide lõhkujate või katkestajatena toimivad pealtnäha passiivsed aiapiirded. Algfaasis hargnesid kunstnike ideeniidid laiali üle kogu linna, valgudes kesklinnast kui tõmbekeskusest välja Lasnamäe, Maardu ja Saueni. Käsitlesime hargnemisi kui protsessi, mis võiks muuhulgas visualiseerida detsentraliseerumist ning rõhutada pandeemiatingimustega kaasnenud fookuse muutust. Kaardistusprotsessi käigus on kohtunud ja põrkunud distantsilt sündinud ideede ja käegakatsutava linna tasandid, kompides meie paindlikkuse piire. Nii nagu projekti alguses välismaal viibinud kunstnikud ja korraldustiimi liikmed jõudsid töö käigus tagasi Eestisse, koondusid meie pingutuste kiuste kummalisel kombel ka ideede väljundid ikka tagasi Tallinna kesklinna piirkonda. Kokkuvõtva tulemusena kasvanud ja kasvatatud koed ja võrsed peituvad Tallinna linnaruumis.”

CITYA-t toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kultuurkapital.

CITYA Tallinn meeskonda kuuluvad: Madis Luik, Liina Siib, Kati Ots, Reds Cheung.

Veebiaadress: citya.space

Ehtekunstirühmituse õhuLoss näitus Brotéria kunstikeskuses toimub kaasaegse ehtekunstibiennaali SUOR FRIO/COLD SWEAT raames. Biennaali nime mõtles välja ehtekunstnik Kadri Mälk. Esmakordselt toimuval ehteüritusel on avatud mitmed näitused, toimuvad erialased vestlusringid ning töötoad. 

õhuLoss on rühm ehtekunstnikke, kes on kõik EKA ehte- ja sepakunsti osakonna vilistlased – Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Villu Plink ja Tanel Veenre. Esimene õhuLoss ehitati 1999 aastal Marzee galerii katusekorrusele Nijmegenis, Hollandis. Enam kui kahekümne aasta jooksul on kunstnikud oma töödega üles astunud erinevates näitusepaikades Euroopas ja Hiinas.

Kunstiteoreetikud on kirjeldanud rühmitust õhuLoss kui kergelt segadusttekitavat fenomeni Eesti ehtekunstis, mis mänglevalt hõljub aegruumi piirimail. Autorite poolt kasutatavad ehtematerjalid on tihti ebakonvensionaalsed ja ootamatud, jättes vaatajale hulgaliselt tõlgendamisvõimalusi. 

Keskkonnast sõltuvalt on alati uus ka õhuLossi väljapaneku kontseptsioon. Seekord läbib ruume okslikele haavatoigastele toetuv ehtejõgi, millel eksponeeritud ligi kaheksakümmend ehet ja objekti. 

õhuLossi näitust Brotéria kunstikeskuses toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi suursaatkond Lissabonis ja Brotéria kunstikeskus.

Esimesel Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil SUOR FRIO / COLD SWEAT Eesti Kunstiakadeemia tudengid Erle Nemvalts, Taavi Teevet, Terje Meisterson, Ismini Pachi, Tauris Reose, Mirjam  Aun, Kristiina Tang.

Ehte ja sepise tudengite ülesastumine kaasaegse ehtekunstibiennaalil Lissabonis toimub 17–20.09, 2021, Ar.Co – Centro de Arte e Comunicação Visualis. 

Väljakutse esitati 8 Euroopa koolile, millel on erinev lähenemine kaasaegsele ehtele, eesmärgiga luua dialooge noorte osalejate vahel. Näitus, nagu ka biennaal üldisemalt kutsub reflekteerima kolme kaasajal aktuaalset märksõna – keha, hirm ja kaitse, millest viimane viitab ehte iseloomulikule ajaloolisele aspektile olla kandja kaitseesemeks.

Osalevad koolid Ar.Co–Centro de Arte e Comunicação Visual, Burg Giebichenstein–Hochschule für Kunst und Design Halle (DE), Central of Saint Martins–University of the Arts (UK), École Nationale Supérieur d’Árts de Limoge (F), Eesti Kunstiakadeemia (EE), Lucerne School of Art and Design (CH), PXL-MAD School of Arts Media Arts Design (B) ja Saint Lucas School of Arts Antwerpen (B).

Bienaalil toimuvad 16.09–20.11.2021 näitused, kollokvium, meistriklassid.

15.-17. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames toimub 15. septembril Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”.
Loeng tomub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

Korraldustoimkond:
Klaske Havik (TU Delft)
Panu Lehtovuori (Tampere University)
Jüri Soolep, Andres Ojari, Tiina Tammet, Irene Hütsi (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Alates 15. septembrist 2021 on EKA fotoosakonna Vitriingaleriis (EKKMi
fassaadil, Rumbi 3/Põhja pst. 35, Tallinn) avatud Joosep Kivimäe näitus „I Love You”. Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2021 satelliitprogrammist.

Oma loomingus tegeleb Joosep Kivimäe põhiliselt tarbimisühiskonnale omaste struktuuride ning valukohtade uurimisega. Samuti huvitab teda avaliku ning privaatse infovälja vaheliste piiride hägustumine tänapäevase infoajastu kontekstis.

Joosep Kivimäe käesolevast väljapanekust:
“Lõikelillede üürikesele ilule eelneb pikk ja kurnav kasvu- ja väetamisperiood, mille lõpus lilled tuhandete kilomeetrite ulatuses laiali veetakse. COVID on andnud hea võimaluse ühiskonna toimimisstruktuuride ülevaatamiseks. “Normaalse” elu juurde naasmise asemel peaks ühiskond proovima ümber sõnastada normaalsuse mõistet. Praegune aeg peaks looma viljaka pinnase tuleviku-ideede ja visioonide külvamiseks ning negatiivsete, iganenud harjumuste ja uskumuste väljajuurimiseks.”

Joosep Kivimäe (s. 1994) on fotokunstnik, kes elab, õpib ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab EKA fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. 2020. aastal osales Joosep Kivimäe teosega „Umbrella of Illusion” Noorderlichti Rahvusvahelisel Fotofestivalil Hollandis. Samal aastal osales ta visuaalses dialoogis Rait Tuulasega Fotomuuseumi projektis „Isolatsioonidialoogid”. Kivimäe teoseid on eksponeeritud mitmel näitusel, sh „Lõuna“ endise Võru Kaubamaja vaateaknal (2020), Sirbi juubelinäitus „Hulgad” Balti jaama tunnelis (2020) ning „Vaikelu” EKA väligaleriis (2021).

Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini 2021.

Vitriingalerii on vaadatav 24/7 ning ratastooliga ligipääsetav.

Rohkem infot:
Maris Karjatse
Vitriingalerii koordinaator
EKA fotograafia osakond
maris.karjatse@artun.ee

9.-12. septembril toimuvatel muinsuskaitsepäevadel “Peidus pärand” saab erinevate pärandobjektidega tutvuda rohkem kui 70 sündmuse raames üle Eesti. Lisaks loengutele, ekskursioonidele ja töötubadele valmis tänavusteks pärandipäevadeks ka näitus nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist.

EKA kuraatorite Anu Soojärve ja Gregor Tauli koostatud näitus “Monumentaalkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni” on pühendatud selle pärandiliigi tutvustamisele – kunstivormile, mis on nautinud XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu, kuid on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustamisele ja hävinemisele. Näitusele on valitud poolsada näidet, mille abil püütakse ilmestada teema laiahaardelisust. Laias plaanis jaguneb valik kolmeks: arhitektuuriga otseselt seotud teosed (seinamaalid, mosaiigid, vitraažid, pannood jms), dekoratiivskulptuurid ja ideoloogilise sõnumiga monumendid.
Teosed on peidus kultuurimajades, endistes kolhoosi- ja sovhoosikeskustes, koolides ja teistes avalikes hoonetes üle Eesti. Sageli asuvad need ruumides, kuhu pole vaba ligipääsu ega põhjustki minna. Nii on paljud sedalaadi teosed sõna otseses mõttes peidus, teadmata ja avastamata. Samuti asuvad monumendid tihtilugu perifeersetes parkides ja metsatukkades ega ole üldsusele teada.

Näitus toob välja selle žanri mitmekesisuse, näidates kõrge kunstiväärtusega teoseid ja peamiselt dekoratiivse taotlusega kompositsioone, eri tehnikas ja materjalis valminud taieseid. Ettevõtmise laiem eesmärk on panna alus Eesti nõukogude monumentaal-dekoratiivkunsti ulatuslikule kaardistamise programmile.

Näitust saab vaadata 9.-25. septembrini Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja virtuaalsena muinsuskaitsepäevade kodulehel.

Kuraatorid: Anu Soojärv, Gregor Taul
Näituse toimkond: Saara Huimerind-Tuksam, Madle Lippus, Anu Soojärv, Gregor Taul
Tekstide autorid: Hilkka Hiiop, Anna-Liiza Izbaš, Juta Kivimäe, Reeli Kõiv, Kai Lobjakas, Johanna Lamp, Frank Lukk, Enriko Mäsak, Tuuli Puhvel, Mia Rohumaa, Anu Soojärv, Gregor Taul, Madis Tuuder, ​​Helen Volber, Merike Kallas, Varje Õunapuu, Tõnu Tammearu, Robert Treufeldt, Jaan Malin

Loe ja vaata lisaks:

Muinsuskaitsepäevadel saab imetleda peitu jäänud monumentaal-dekoratiivkunsti – ERR, 06.09.21
Anu Soojärve magistritöö “Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis”

Artist Talk ja -walk tekstiilikunstnik Krista Leesiga isikunäitusel “Verbarium” TARTMUSis, neljapäeval, 16. septembril 2021. kell 18.

Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat. 

Näitusest lähemalt EKA veebis 

Näitus Facebookis

Näitus avatud kuni 3. oktoobrini

Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni EKA tekstiilidisaini suunajuhi, dotsent Krista Leesi (s 1966) isikunäitus „Verbarium“.

Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid ehk kallereid, Tartu ja Pariisi grafiti liiklusmärkidel ja palju muud siin-seal linnaruumis leiduvat.

Krista Leesi on eesti tekstiilikunstnik ja -disainer, kelle loomingut iseloomustab keele ja visuaalse kujutise nutikas kontseptuaalne ühendamine. Tuttavad objektid, pildid ning keskkonnad saavad Leesi sekkumisel uue ja teravmeelse tähenduse. Leesi ühendab isikupäraselt tekstiilikunsti ajaloolisi võtteid ja praktikaid, erinevaid materjale ja kaasaegseid ideid. Tema teosed suunavad publikut leidma peidetud tähendusi, looma seoseid erinevate narratiivide vahel ning mänguliselt kaasa mõtlema.

Tehniliselt tugev teostus ja efektne disainikeel Leesi loomingus pakuvad lisaks põnevale sisule nii esteetilist elamust kui ka praktilist väljundit. Tegu on suurepärase näitega piiride hägustumisest disaini ja kaasaegse kunsti vahel. Leesi teosed teeb unikaalseks asjaolu, et kunst ja disain on võrdselt tähtsad: mõlema omadused on tugevalt ning õnnestunult esil.

Krista Leesi väljapanek seob endas kahte Tartmusi olulist näitusesuunda: eesmärki eksponeerida aktuaalsete nüüdisautorite loomingut ning tuua Lõuna-Eesti publikuni ka disaini- ja tarbekunsti eredaid näiteid. Tähelepanuväärseks muudab väljapaneku ka Leesi oskus ja tahe läheneda näitusele kohaspetsiifiliselt, suhestuda Tartuga ning siduda see loominguliselt suuremasse konteksti, nii-öelda maailmakaardile.

Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline disaner: Heino Prunsvelt
Koordinaator: Kristlyn Liier
Haridus- ja publikuprogramm: Kristel Sibul

15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”. 

Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.

Korraldustoimkond:

Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond