MIS SAAB KUNSTIAJALOO ÜLDKURSUSTEST?

Dushko Petrovich (Chicago Art Institute)
Modereerib Andres Kurg (EKA)

Kuidas õpetada kunstiajaloo üldkursusi? Kelle ajalugu need esindavad?

Ja kui neist loobuda, siis mida õpetada nende asemel? Eelmisel aastal lahvatas Ameerika kunstiloolaste seas poleemika kunstiajaloo üldkursuste teemal, kui USA üks vanimaid kunstiajaloo programme Yale’i ülikoolis otsustas loobuda senistest ülevaatekursustest “Sissejuhatus kunstiajalukku: renessansist kaasjani” ja pakkuda nende asemel seeriat temaatilisi kursuseid nagu “Kunst ja poliitika”, “Globaalne käsitöö”, “Siiditee” ja “Religioossed paigad”. Nagu osakond ise selgitas, siis sissejuhatus kunstiajalukku jäi alles ja periood renessansist kaasajani sai kaetud, ent mitte kui ainuvõimalik sissejuhatus erialasse.

Kunstnik ja kriitik Dushko Petrovich, kes juhatab uue kunstikirjutuse (New Arts Journalism) programmi School of the Art Institute of Chicago’s, viib EKAs läbi seminari mis põhineb tema artiklil ajakirjas ArtNews. Artikkel kajastas Yale’i kunstiajaloo kursustega seotud poleemikat ja võttis kokku kunstiajaloo murrangud Ameerika ühendriikides. Seminari keskseks huviks on muu hulgas see, kuidas ülevaatekursus on oluline just kunstnikele ja kuidas väikeriigid saaksid säilitada oma rahvusliku kunstiajaloo, juhtides samas tudengeid oma eriala globaalse reaalsuse juurde.

Loengule järgneb seminar, milles jutuks tulevad tekstid on leitavad siin.
Töökeel on inglise keel.

Palume end registreerida siin.

Koolitus on kõigile EKA töötajatele tasuta (oodatud ka tunnitasulised). Palun märkige registreerimisel koolituse eest tasumise lahtrisse OSALEJA. Koolitusel kehtivad EKA sisesed reeglid nakkusohutuse tagamiseks (vaktsineerimiskuuri läbimine, läbipõdemine või EKAs tehtav kiirtest).

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Narva kunstiresidentuur (NART) esitleb:
„Tunnete portree“ – kunstnikud Lydia Hannah, Diana Tamane ja Jevgeni Zolotko uudisteostega. Kuraator Laura Toots.

Näitus tõukub kolme kunstniku tundlikkusest ning eri materjalide ja motiivide käsitlemisoskusest ja vaheldumisest.

Diana Tamane, Lydia Hannah ja Jevgeni Zolotko tunnusjooneks on püüdlus teatava vaikuse ning sundimatuse poole. Nende kõigi looming näitab, kuidas tühjus või puudus saab muutuda kohaloluks, millekski tahkeks ja tugevaks. Nende loomingule omased kordused, kas siis sisulised või vormilised, rõhutavad inimlikke korduvaid püüdlusi. 

13. sajandi Pärsia luuletaja ja õpetlase Rumi sõnul on inimolemine võrreldav võõrastemajaga, kuhu tunnete näol saabuvad igal hommikul uued külalised. Nad on alati muutumises ja mis peamine, alati mööduvad. Kõiki külalisi, ka kiuslikke, tuleb lävel tervitada ja sisse kutsuda, sest lahkudes teevad nad ruumi järgmistele.

Kõik kolm kunstnikku toovad näitusele eripalgelised portreed, nii dokumentaalsed kui ka fiktiivsed, sisekaemuslikud mõtisklused kui laiemad sotsiaalsed uurimused, sulamid ajaloolisest ja kaasaegsest ainesest, mis vormilt tasapinnalised ja ruumilised, kuid eelkõige autoportreelikud nägemused – jevgenizolotkolikud, dianatamenelikud ning lydiahannahilikud.

Lydia Hannah on Belgia visuaalkunstnik ja muusik. Oma loomingus uurib ta, kuidas arhitektuuri ja maastiku ruumiline dünaamika muudab inimeste arusaama reaalsusest, luues abstraktseid, endassehaaravaid kohaspetsiifilisi videoteoseid ja helimaastikke. Lydia Hannah teosed käsitlevad sageli üleminekuid, üleminekuruume ja -kohti, mis on vahepeal, kus tundub kõik ja mittemiski üheaegselt võimatu. See on seisund, mis võimaldab tal esile tuua meid ümbritseva hapruse.

Diana Tamane keskendub peaasjalikult fotokunstile, kuid kasutab oma loomingus sageli ka videot, heli ja kirjalikke tekste. Tamane aines on autobiograafiline – kunstnik uurib enda ja oma perekonnaliikmete omavahelisi suhteid, kuuluvust, argiseid hetki, mälestusi, unistusi ning nende muutumist ajas. Oma perekonnaloo abil suhestub kunstnik laiemate ajalooliste ja ühiskondlike muutuste, kultuuriliste identiteetide ja põlvkondadevaheliste erisustega.

Jevgeni Zolotko on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus. Zolotko kaevub oma loomingus meie ühise teadvuse eelsesse minevikku. Tema teosed kui ka tööviis on seejuures materiaalsed, esitlemine korraga nii õhuline kui ka raskepärane. 

Laura Toots on kunstitöötaja, kes oma senistes rollides õppejõu, kuraatori ja festivalijuhina on olnud huvitatud kollektiivsetest töövormidest ja -kogemustest. Vedanud eri mastaapidega projekte – trükisest kunstibiennaalini – on Tootsile oluline ühistööst tekkiv laiem ideedevahetus eri valdkondade esindajate vahel. Aastast 2017 töötab ta Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraatori-projektijuhina.

Avamine 18.09.2021:

14.00 – Näituse “Tunnete portree” avamisele eelneb NARTi endise residendi kunstniku Maria Kapajeva tuur. Koostöös noorte grupi Art Revolutionaries / Narva st.ART loodi Narva avalikku ruumi seinamaalingud, mis põhinevad legendaarsetel Kreenholmi disainidel, välja valitud Narva Muuseumi arhiivist. Seinamaalingute tuur viiakse läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise). Kogunemispaik NARTi ees

15.00 – Laura Tootsi kuraatorituur, eesti keeles ja venekeelse sünkroontõlkega

16.00 – Näituse “Tunnete portree” avamine

Kehakinnitust pakub White Good Food Truck.

Õhtu jätkub Sillamäelt pärit muusikute Analogue Quattro rütmis! 

Näituse kestus: 19.09 – 14.11.2021 

Avamisajad:  T, N–P 11-18; (E, K suletud)

Sissepääs tasuta

„Tunnete portree“ kaasprodutsendiks on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) ning näitus on osa kuuenda Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali programmist. 

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Fotokunstnike Ühendus FOKU, Belgia saatkonna Flaami valitsus, Integratsiooni Sihtasutus ja Narva Gate.

nart.ee

Facebook 

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 8.oktoobril oma 27. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

17. septembril kell 16 peab EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK koostöös EKA auditooriumis avatud loengu keskkonnaajaloolane Kate Brown (MIT).

19. sajandi lõpus varustasid 5000 Pariisi põllupidajat köögiviljadega tervelt 2 miljonit Pariisi elanikku. Ülemaailmse majanduskriisi ajal said Washingtoni mustanahalised elanikud oma majalaenu eest tasuda tänu sellele, et nad harisid üles oma linnaaiamaad. 1990. aastatel tõrjusid Nõukogude ja Kuuba linnade elanikkonnad toidupuudust, mis kaasnes koos nõukogude põllumajanduse kokkuvarisemisega, tegeledes potipõllundusega linnade ääremaadel. Need lood on jäetud kõrvale, kuna nad ei sobi arusaamaga urbaansest progressist ning selliste kategooriate nagu urbaanne ja ruraalne selgest eraldatusest. Ometi osutavad need, kui efektiivne on väikeomanike intensiivne põllupidamine linnastunud aladel, mis toodavad rikkalikult jäätmeid, mida saab kasutada väetisena. Need lood toovad välja ka linnade lihtrahva ja vastastikuse abistamise võrgustike ajaloo, õõnestades seeläbi lugu kapitalismi võidukäigust või vähemalt vältimatusest.

Kate Brown on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadusajaloo professor ja keskkonnaajaloolane, kelle uurimisteemad koonduvad küsimuse ümber, kuidas ajaloo, teaduse, tehnoloogia ja biopoliitika vastasmõjul sünnivad suuremahulised õnnetused ja modernsed tühermaad. Temalt on ilmunud mitmeid auhinnatud raamatuid, mh Plutopia: Nuclear Families in Atomic Cities and the Great Soviet and American Plutonium Disasters (2013), ning Manual for Survival: A Chernobyl Guide to the Future (2019). Tema uurimused Tšernobõli kohta osutavad katastroofi kestvale järelmõjule, aga ka kohalike spetsialistide ja kogukondade rollile sellega toimetulemisel, nagu võib lugeda ka sellest intervjuust. Oma uue linnaaianduse uurimisprojekti raames teeb Kate Brown välitöid ka Eestis. Põhjusi, miks peaksime praeguste globaalsete kriiside ajal vaatama värske pilguga potipõllundust nii ajaloos kui tänapäevas, avab ta artiklis Suur aiaprojekt (2020).

Rohkem infot: https://sts-program.mit.edu/people/sts-faculty/kate-brown/

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi, TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK ja Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskusega koostöös. Kate Brown viibib Eestis Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse külalisteadurina Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi TLÜ ASTRA projekti toetusel (meede A7).

Rotalia Foundation (USA) stipendiumi saab 2 Eesti Kunstiakadeemia tudengit.

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel 3. septembril 2021 avalik- õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2021/2022. õppeaasta stipendiumid a’ 2000€ õppeaastaks. 

Eesti Kunstiakadeemiast saavad stipendiumi:
Maryliis Teinfeldt-Grins, kaasaegse kunsti õppekava, 1.a magistrant (soovitaja/juhendaja professor Liina Siib, EKA graafika õppetooli juhataja)

Siim Tanel Tõnisson, arhitektuuri ja linnaplaneerimise integreeritud õppekava, 4.a üliõpilane (soovitaja/juhendaja professor Andres Ojari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan)

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 28. maiks 2021.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel reedel, 3. septembril 2021. a kell 17 Tartus, Rotalia majas.
Üldse saavad selleks õppeaastaks avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 50 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast. 

Edu õpingutes stipendiaatidele ja kõigile kunstiakadeemia üliõpilastele!

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel  ja aadressil fond.kandideeri@rotalia.ee

Merike Jõesaar
Rotalia Foundation (USA) stipendiumide komitee sekretär
tel 56659833

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas sündinud Eesti Fotokunstnike Ühenduse ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arendusekeskuse korraldataval Foto Tallinna messil, paljude nimekate rahvusvaheliste fotokunstnike seas EKA Noore Kunstniku preemia laureaat ja vilistlane Sten Eltermaa, EKA fotograafia vilistlane Sigrid Viir, EKA fotograafia magistrid Paul Kuimet ja Kristina Õllek, EKA vilistlane Krista Mölder ning EKA vabade kunstide magistrant Cloe Jancis.  

Kai kunstikeskuses on 2.–5. septembrini 2021 avatud kunstimess Foto Tallinn, mis toob publiku ette 37 Eesti ja rahvusvahelise kunstniku värske loomingu. Tänavu 10. korda toimuv Eesti ainus kunstimess on 6. Tallinna Fotokuu biennaali avaüritus. Mess pakub professionaalsetele fotokunstnikele ja galeristidele koostöö-, kohtumis- ja aruteluplatvormi ning võimalust tutvustada oma töid mitmekülgsele publikule.

Messi programmis toimuvad raamatuesitlused, kohtumised kunstnikega, paneeldiskussioonid, webinar ning viiakse läbi kolmes keeles tuure ja kureeritud ringkäike. Vaata lähemalt siit. Messil osalevate kunstnike, galeriide ja projektiruumidega saad tutvuda siin.

Kunstihuvilised saavad Foto Tallinnal ülevaate kõige värskemast kaasaegsest fotokunstist ning kohtuda kunstnike ja galeristidega, kes on messil kohapeal. Samuti saab Foto Tallinnal tutvuda kaasaegse (foto-) kunsti kogumise võimalustega. Messil väljas olevad teoseid saab osta ja huvi korral pakub messi tiim valiku tegemisel individuaalset nõustamist.

Foto Tallinn 2021 kuraator Isabella van Marle: “Tänavuse messi väljapaneku seas on mitmekülgne valik galeriisid ja põnevaid kunstnikke väga erinevate taustade ja praktikatega. Osalevad kunstnikud lähenevad fotograafiale multidistsiplinaarselt ja eksperimenteerivad materjalidega, kasutades muuhulgas näiteks fotogramm-meetriat, installatiivseid lähenemisi ja heli.”

Mess on avatud N–L kell 11–20 ja P kell 11–18. Messi pileti saad osta kohapealt või eelmüügist.

Foto Tallinna messi korraldavad Fotokunstnike ühendus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Valiku pressifotosid leiab siit.

Lisainfo:
Kadi-Ell Tähiste
Foto Tallinn 2021 korraldaja
kadiell@fototallinn.ee

* Palume messil osalemiseks esitada kõigil üle 18-aastastel inimestel COVID-19 tõend (vaktsineerimise, läbipõdemise või hiljutise testimise kinnituseks) ning isikut tõendav dokument. Kohapealset kiirtestimist ei toimu. COVID-19 tõendi puudumisel üritusel osaleda ei saa ja eelmüügist ostetud pileti eest raha ei tagastata.

Tähistame sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna eestvõttel kahe silmapaisva naiskeraamiku sünniaastapäevi. 
 
Helene Kumal täitub 7. septembril 100 aastat sünnist ja Valli Elleril 19. oktoobril 115 aastat.

Sel puhul korraldame EKA 2. korruse avatud alal nende loomingut ja õpetamisega seotud tegevust kajastava näituse.

Näituse pidulik avamine toimub 7. septembril kell 14.00

*

Helene Kuma vaas „OP”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum