Avatud arhitektuuriloeng: ĒTER / Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga, Niklāvs Paegle (Läti)

31.03.2022

Avatud arhitektuuriloeng: ĒTER / Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga, Niklāvs Paegle (Läti)

ETER_Portrait_Vertical

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: ĒTER / Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga, Niklāvs Paegle (Läti)

Neljapäev 31 märts, 2022

ETER_Portrait_Vertical

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

31. märtsil jõuab Tallinnasse Läti arhitektuurikollektiiv ĒTER, mille mootoriks on Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle. ĒTER on 2018 aastal Riias asutatud arhitektuuripraksis, mille fookuses on loodusest, tehnoloogiast ja kaasaegsest kultuurist inspireeritud ruum. Linna, kultuuri ja elamismustreid vaadeldes eelistavad nad liikuda kaardistamata aladel. Arhitektuuribüroo töö loomuliku osana näevad nad strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, leiutades endale ise lähteülesandeid ja kaasates rahvusvahelisi eksperte. Bērziņš, Smilga ja Paegle on arhitektid, uurijad ja õpetajad, kelle tööpõld ulatub Läänemere rannikult Alpideni.

Miks just Läti ja Leedu, miks Baltikum? Kevadsemestri teemapüsitust harutas kuraator Johan Tali lahti lühiintervjuus.

Postitas Triin Männik — Püsilink

03.03.2022

Avatud arhitektuuriloeng: Petras Išora ja Ona Lozuraitytė / arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte (Leedu)

Ona Petras

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

Postitas Triin Männik — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Petras Išora ja Ona Lozuraitytė / arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte (Leedu)

Neljapäev 03 märts, 2022

Ona Petras

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub sel kevadel pealkirja all “Lähikondsed” ning toob Tallinnasse Läti ja Leedu arhitektid. Loengutes uuritakse, kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ja ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb ning loengud on mõeldud kõikide erialada – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja esimese loengu annavad 3. märtsil kl 18 Petras Išora ja Ona Lozuraitytė, kes käivitasid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Loominguline duo kasutab koostööd, ühendades arhitektuuri, avaliku infrastruktuuri, kunsti, ökoloogia ja maastiku sfäärid. Need kaks disainerit on teinud mitmes interdistsiplinaarses koostöös erinevas ulatuses nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stuudiot iseloomustab koostöö ja koostöö teiste kunsti- ja arhitektuurivaldkondade praktikate või subjektidega, keskendutakse linnanarratiividele, avalikule ruumile, maastikuprojektidele, avalikule infrastruktuurile, sotsiaal- ja kultuuriprojektidele, asjaga eksperimenteerimisele näitusel, sisekujunduses, eksterjööris. ja laiema keskkonna arhitektuur.

NB! See loeng on EKA avatud uste päeva programmi osa, ülejäänud kava leiate siit.

Ülejäänud kevadiste avatud arhitektuuriloengute programmi leiate siit.

Postitas Triin Männik — Püsilink

25.02.2022 — 11.03.2022

Näitus “Aeglased manöövrid”

EKRAAN_EKRAAN_MANÖÖVRID_1 copy 3

“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus

Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.

Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.

Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.

“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.

Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA). 

Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand

Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.

Näitusega kaasneb publikuprogramm

Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles

Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega. 

Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN 

Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!

EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______

riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Näitus “Aeglased manöövrid”

Reede 25 veebruar, 2022 — Reede 11 märts, 2022

EKRAAN_EKRAAN_MANÖÖVRID_1 copy 3

“Aeglased manöövrid”
Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus

Reedel, 25. veebruaril kell 18.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini.

Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on kunstnikke, kelle praktikad ulatuvad tekstiilist tekstini.

Käesolev näitus keskendub neile noortele kunstnikele, kes tegelevad aeglaste ja keskkonnasõbralike praktikatega või identiteedi ja humaansete nähtuse säilitamisega tõusva ärevusfooniga maailmas. Mõtisklused olevikuga toimetulemisest ja võimalikust tulevikust elavad nende loomingus läbi kontakti iseenda ning ümbritsevaga.

“Aeglased manöövrid” on tasased ja läbimõeldud liigutused ⎼ paigaltvõtt teadmisega teekonna olulisusest. Kunstnikud hoiavad fookuse lähiümbruses. Nad loovad ja taasloovad olemasolevast ning otsivad võtteid, kuidas läbi hapruse, väikeste narratiivide ja tühiseid tehnikaid kasutades edasi minna.

Näituse kuraatorid:
Riin Maide (EKA kaasaegse kunst, MA) ja Brit Kikas (EKA kaasaegse kunst, MA). 

Näitusel osalevad kunstnikud:
EKA kaasaegse kunsti magistrandid Sophie Durand, Lily Marleen Verilaskja, Maria Izabella Lehtsaar, Rodion Furs; EKA kaasaegse kunsti magister Jose Aldemar Muños; EKA tekstiili magister Ingrid Helena Pajo; EKA graafika tudengid Ella-Mai Matsina ja Merilyn Lempu ning Saara Liis Jõerand

Näituse graafilise disaini autor on Cristopher Siniväli ning tekstitoimetaja Kristiine Kikas.

Näituse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond ja graafika osakond, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Tänud: Artsmart, Cristo Madissoo, Dana Loren Vares, Eve Kask, Jaanus Odras, Jamie Avis, Kelly Kütt, Kirke Kangro, Liina Siib, Ligia Fernandes, Maria Erikson, Maris Paal, Paul Rannik, Sveta bar, Tallinna Graafikatriennaal, VAAT pruulikoda.

Näitusega kaasneb publikuprogramm

Kuraatorituurid näitusele toimuvad
02.03.2022 kell 18:00 eesti keeles ja
09.03.2022 kell 18:00 inglise keeles

Laupäeval 04.03.2022 kell 16.00 toimub siiditrüki töötuba, kus huvilistel on võimalik proovida siiditrükki looduslike või käsitsi valmistatud värvide ning pigmentidega. 

Näitus ja publikuprogramm on kõigile huvilistele tasuta, kuid töötuppa palume piiratud kohtade arvu tõttu eelnevalt registreeruda SIIN 

Näitusele ja üritustele pääsevad tõendi alusel kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Palun kanna maski!

EKKM, Kursi 5, Tallinn
Näitus on avatud
26.02.–11.03.2022
T–R 14–19 ning L–P 12–19
______

riin.maide@artun.ee
brit.kikas@artun.ee
+372 5343 7533

Postitas Andres Lõo — Püsilink

22.02.2022

Avatud innovatsiooniloeng: Adrià Carbonell

BCN_Overlay-Plans_2

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

Avatud innovatsiooniloeng: Adrià Carbonell

Teisipäev 22 veebruar, 2022

BCN_Overlay-Plans_2

Teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas” Rootsi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi arhitektuuriõppejõud Adrià Carbonell.

Adrià Carbonell on arhitekt ja urbanist ning õppejõud KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis Rootsis, varem on ta pidanud loenguid KU Leuvenis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Umeå Universitetis ja Ameerika Sharjahi ülikoolis. Ta on uurimisgrupi Aside kaasasutaja, kus ta kirjutab arhitektuuri, territooriumi, poliitika ja keskkonna koosmõjust. Ta on kaastoimetanud raamatut “Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems” (Birkhäuser, 2022). Tema kirjutisi on avaldatud ajakirjades PLAN, ACE: Architecture, City and Environment, ZARCH Journal of Interdisciplinary Studies in Architecture and Urbanism, San Rocco, MONU, Cartha jt.

Tema praegune uurimus käsitleb kaht uuenduslikku urbanistikat suunavat küsimust: kuidas kujundada ümber kosmopoliitilist ruumipraktikat ja kuidas mõjutada praegust linlikku ebavõrdsust territoriaalse ümberjaotamise protsesside kaudu.

Loeng on inglise keeles, tasuta ning avatud kõigile.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”, mis toimub 6. septembril 2022. Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut korraldab EKA arhitektuuriteaduskond koos Eesti Arhitektide Liiduga, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Postitas Tiina Tammet — Püsilink

16.02.2022 — 10.04.2022

Taavi Talve: “Ma olin Timbuktus”

Taavi Talve timbuktu

17. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud Taavi Talve näitus „Ma olin Timbuktus“, mis räägib maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest ja koloniaalvallutuslikust võidujooksust. Ühe sellise loo jutustab Werner Legère romaan „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus eesti keelses 1959. aastal sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning haaras nii mõnegi noore lugeja kujutluse, kes on hiljem endalt küsinud, kas Timbuktu on päriselt olemas.

Näituse kuraator on Indrek Grigor.

Näituse avamine Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00.

Taavi Talve teostes näivad alati kohal olevat kolm möödapääsmatut kandepunkti: arhitektuur, tsitaat ja inimsaatus. Neist abstraktseim on arhitektuur, mille üks kummalisemaid vorme on olnud sõnadele ja kirjavahemärkidele ruumilise mõõtme andmine. Näiteks hiiglaslikud laest rippuvad jutumärgid näitusel „ONTHETITLE“ (2013). Tsitaat on jälle, vastupidi, kõige konkreetsem komponent. Leidobjekt, artefakt millele teos on vitriinina ümber ehitatud. Võib-olla kõige naljakam näide selle kohta on 2010. aastal Artishoki biennaalil koos Indrek Köstriga ehk kollektiivis Johnson ja Johnson teostatud nimetu installatsioon. Biennaali toimimise loogikat kaaperdades ei lubanud see näitusekülastajail lugeda kümne kriitiku kirjutatud tekste, mis seda sama lugejate ligipääsu tõkestavat teost retsenseerisid.

Inimsaatust võib Talve võrdlemisi kompromissitult kontseptuaalset kunstnikukeelt arvestades pidada eelmistega võrreldes kõige üllatavamaks komponendiks. Talve värskematest teostest on selle hea näide „Pimetähn“, kus Talve harutas väliseesti tantsija Epp Kotka lugu. Kes ta oli, kuidas Ameerikasse ning Yvonne Raineri truppi sattus? Kotkas jäi kogu arhiivitöö ajal pigem fiktsiooniks, kellele ei õnnestunud lõpuks nägugi anda.

Näitusel „Ma olin Timbuktus“ on mäng justkui ümber pööratud: tähelepanu all on Timbuktu, linn mille olemasolu tunnistamist segab müüt, mis tõotab olla püsivam kui kõrbelinn ise, sest kõik, kes ihale järele annavad ja kõigile vintsutustele vaatamata linnaretke ette võtavad, näivad sealt naasvat tühjade kätega. Timbuktus käinute lood keskenduvad katsumusrohkele teekonnale, mis osutus oodatust veelgi rängemaks. Linn seevastu ei vastanud üldse ootustele. Mida aga täpselt oodati ja millel see ootus põhines, ei oska tagantjärele enam keegi öelda.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Taavi Talve: “Ma olin Timbuktus”

Kolmapäev 16 veebruar, 2022 — Pühapäev 10 aprill, 2022

Taavi Talve timbuktu

17. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud Taavi Talve näitus „Ma olin Timbuktus“, mis räägib maailma läbiuurimata nurka projitseeritud kujutelmadest ja koloniaalvallutuslikust võidujooksust. Ühe sellise loo jutustab Werner Legère romaan „Ma olin Timbuktus“, mis ilmus eesti keelses 1959. aastal sarjas „Seiklusjutte maalt ja merelt“ ning haaras nii mõnegi noore lugeja kujutluse, kes on hiljem endalt küsinud, kas Timbuktu on päriselt olemas.

Näituse kuraator on Indrek Grigor.

Näituse avamine Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 16. veebruaril kell 18.00.

Taavi Talve teostes näivad alati kohal olevat kolm möödapääsmatut kandepunkti: arhitektuur, tsitaat ja inimsaatus. Neist abstraktseim on arhitektuur, mille üks kummalisemaid vorme on olnud sõnadele ja kirjavahemärkidele ruumilise mõõtme andmine. Näiteks hiiglaslikud laest rippuvad jutumärgid näitusel „ONTHETITLE“ (2013). Tsitaat on jälle, vastupidi, kõige konkreetsem komponent. Leidobjekt, artefakt millele teos on vitriinina ümber ehitatud. Võib-olla kõige naljakam näide selle kohta on 2010. aastal Artishoki biennaalil koos Indrek Köstriga ehk kollektiivis Johnson ja Johnson teostatud nimetu installatsioon. Biennaali toimimise loogikat kaaperdades ei lubanud see näitusekülastajail lugeda kümne kriitiku kirjutatud tekste, mis seda sama lugejate ligipääsu tõkestavat teost retsenseerisid.

Inimsaatust võib Talve võrdlemisi kompromissitult kontseptuaalset kunstnikukeelt arvestades pidada eelmistega võrreldes kõige üllatavamaks komponendiks. Talve värskematest teostest on selle hea näide „Pimetähn“, kus Talve harutas väliseesti tantsija Epp Kotka lugu. Kes ta oli, kuidas Ameerikasse ning Yvonne Raineri truppi sattus? Kotkas jäi kogu arhiivitöö ajal pigem fiktsiooniks, kellele ei õnnestunud lõpuks nägugi anda.

Näitusel „Ma olin Timbuktus“ on mäng justkui ümber pööratud: tähelepanu all on Timbuktu, linn mille olemasolu tunnistamist segab müüt, mis tõotab olla püsivam kui kõrbelinn ise, sest kõik, kes ihale järele annavad ja kõigile vintsutustele vaatamata linnaretke ette võtavad, näivad sealt naasvat tühjade kätega. Timbuktus käinute lood keskenduvad katsumusrohkele teekonnale, mis osutus oodatust veelgi rängemaks. Linn seevastu ei vastanud üldse ootustele. Mida aga täpselt oodati ja millel see ootus põhines, ei oska tagantjärele enam keegi öelda.

Taavi Talve on õppinud skulptuuri alal Eesti Kunstiakadeemias. Tema viimase aja looming lähtub arhiiviimpulsist ja minevikusündmuste seostest tänapäevaga. Neis subjektiivsetes vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Viimased ülesastumised on isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid“ Tartu Kunstimajas (2020), osalemine rühmanäitustel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ Kumus (2019) ja Köler Prize’i auhinnanäitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (2018). Alates 2005. aastast tegutseb koos Indrek Köstriga rühmituses Johnson ja Johnson.

Indrek Grigor töötab Tartu Kunstimuuseumi näituste osakonna juhatajana, avaldab regulaarselt kunstikriitikat ennekõike Eesti, aga ka teiste balti riikide väljaannetes ja on üle kümne aasta teinud kaastöid Eesti Rahvusringhäälingule. Grigor õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (MA 2008) ja semiootikat (BA 2004). Grigor töötas 2007–2010 Tartu Kunstimusueumi foto- ja videokunstikogu hoidjana ning oli 2010–2018 Tartu Kunstimaja galerist.

Täname! Dénes Farkas, Albert Kerstna, Peeter Krosmann, Laura Liventaal, Anti Saar, Tiina Vahter, Sergo Vares, Raul Veede

Laupäeval, 12. märtsil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Indrek Grigoriga. Näitus „Ma olin Timbuktus“ jääb Tallinna Linnagaleriis avatuks kuni 10. aprillini 2022.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.02.2022 — 05.03.2022

Sarah Nõmm: “Wrap Me Up”

Sarah Nõmm Wrap Me Up

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sarah Nõmm: “Wrap Me Up”

Kolmapäev 09 veebruar, 2022 — Laupäev 05 märts, 2022

Sarah Nõmm Wrap Me Up

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.02.2022 — 03.03.2022

“Elav hõbe” – EKA eksperimentaalvormide näitus Viru Keskuses

Kostüümi autor_ Kaileen Palmsaar_Foto autor_ Riina Varol

“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.

“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa. 

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži. 

“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt  ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.” 

Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.

Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.

Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.

Näitus jääb avatuks 3. märtsini.

Külastamine on tasuta.

Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain

Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.

Kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)

Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Näitus Facebookis 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Elav hõbe” – EKA eksperimentaalvormide näitus Viru Keskuses

Neljapäev 17 veebruar, 2022 — Neljapäev 03 märts, 2022

Kostüümi autor_ Kaileen Palmsaar_Foto autor_ Riina Varol

“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.

“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa. 

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži. 

“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt  ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.” 

Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.

Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.

Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.

Näitus jääb avatuks 3. märtsini.

Külastamine on tasuta.

Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain

Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.

Kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)

Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Näitus Facebookis 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.08.2021 — 19.08.2021

Rahvusvaheline seminar “Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s”

IMG_20200730_125628__01-scaled

17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

Konverentsi teesid ja programm.

Postitas Annika Toots — Püsilink

Rahvusvaheline seminar “Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s”

Teisipäev 17 august, 2021 — Neljapäev 19 august, 2021

IMG_20200730_125628__01-scaled

17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

Konverentsi teesid ja programm.

Postitas Annika Toots — Püsilink

12.02.2022 — 22.02.2022

Näitus “Arhitektuur inimestele ja inimestega” EKAs

Architecture with people_foto Tiina Tammet

EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.

 „Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.

Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi. 

Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Näitus “Arhitektuur inimestele ja inimestega” EKAs

Laupäev 12 veebruar, 2022 — Teisipäev 22 veebruar, 2022

Architecture with people_foto Tiina Tammet

EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.

 „Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.

Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi. 

Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.02.2022

Julius Pristauz: Mis on esineja ilma lavata?

Porträt_JuliusPristauz_by_PhilippZöhrer
Raggedy Honey @Belvedere21 invited by Pina_photoby_MarieHaefner_01
Julius

Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201

Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.

Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Julius Pristauz: Mis on esineja ilma lavata?

Neljapäev 17 veebruar, 2022

Porträt_JuliusPristauz_by_PhilippZöhrer
Raggedy Honey @Belvedere21 invited by Pina_photoby_MarieHaefner_01
Julius

Julius Pristauzi avalik loeng “Mis on esineja ilma lavata?” 17. veebruaril, kell 14.00, ruumis C201

Julius Pristauzi loomingu spekter hõlmab kunsti- ja kuraatoritegevust, mis kõik on seotud aktiivse huviga identiteedi ülesehituse ja soolise aspekti vastu.

Sellel külalisloengul tutvustab Pristauz oma kunstipraktikat ning räägib valitud näituseprojektidest ja hiljutistest koostööprojektidest. Käsitledes esindatuse ja nähtavuse küsimusi, käsitleb ta erinevaid eksponeerimisviise. Hübriidsus ja jagamine on Pristauzi töö peamised strateegiad, mistõttu peaks kõne viima avatud diskussioonini, kus saame koos mõtiskleda noore kaasaegse kunsti seisu üle.

Postitas Andres Lõo — Püsilink