Arhailiselt high-tech vol 2

28. mail avatakse TASE’21 raames kunsti ja disaini õppekava doktorandi Katrin Kabuni doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus „Arhailiselt high-tech vol 2“.

8. juunil kell 12.00 toimub EKAs ruumis B305 näituse eelretsenseerimine.
Eelretsensendid on dr Tüüne-Kristin Vaikla ja Arvo Pärenson.
Doktoritöö juhendajad on dr Jüri Kermik ja dr Andres Krumme.

Katrin Kabun tegeleb oma disainiuurimuses lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendamise küsimustega kaasaegse disaini kontekstis.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt kasutust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud kolmanda kategooria loomne jääde.

Käesoleva näituse eesmärk ongi juhtida tähelepanu alakasutuses olevale taastuvale ressursile ja laiale rakendusväljale, mida selle materjali funktsionaalsed omadused võimaldavad. Näitus keskendub reaalsetele lahendustele, näidates, kuidas läbi innovatsiooni jõuda lambavillale sobiliku rakenduseni väljaspool traditsioonilisi villakasutuse valdkondi, kuidas lähtudes tänapäeva ühiskonna vajadustest saab       taastada viimastel aastakümnetel unustatud materjali väärtuse.

Näitus on avatud 28. maist 18. juunini EKAs ruumis B305.

EKA sisearhitektuuri ja urbanistika osakondade magistrandid esitlevad KohtlaJärve Põlevkivimuuseumi Valges Saalis Ida-Virumaa elamisruume käsitlevaid projekte. Ida-Virumaa maastikud, sulamina inimese planeeritust ja looduslikust, kannavad endas lootust. Vaatamata sellele, et nende tulevik erineb neile plaanitust, on see siiski elamisväärne – keskkond, mis kohaneb oma tegelikule olukorrale, kujundades seeläbi oma uut lugu. EKA sisearhitektuuri ja urbanistika tudengid uurisid, kuidas eriilmelised elamiskogemused võivad olla ühenduses ehitatud keskkonna juhitud kahanemise ning strateegilise kokkutõmbamisega.

Valge Saali põnevas interjööris on väljas installatsioonid, joonistused, fotod, mis läbi erinevate vaatenurkade käsitlevad selliseid kahanevas keskkonnas elamisega seonduvaid teemasid nagu säilitamine, metsikustamine ja tühjuse võlu.

Tudengeid juhendasid Keiti Kljavin, Kristi Grišakov, Laura Linsi ja Mariann Drell.

Me täname: Eesti Kultuurkapital.

RUS

История о стойкости: жизнь на фоне упадка в Ида-Вирумаа

Магистры  из Эстонской Художественной Академии   дизайна интерьера и урбанизма представят проекты жилых пространств Ида-Вирумаа в Белом зале Музея Сланца в  Кохтла-Ярве. Ландшафты округа Ида-Вирумаа, как сплав человеческого планирования и природы, несут надежду. Несмотря на то, что их будущее отличается от того, что они планировали, оно все еще пригодно для жизни – среда, которая адаптируется к их реальной ситуации, тем самым формируя их новую историю. Студенты, изучающие архитектуру интерьера и урбанизм в EKA, изучали, как разнообразный жизненный опыт может быть связан с усадкой застроенной среды и стратегической усадкой. В увлекательном интерьере Белого зала представлены наружные инсталляции, рисунки, фотографии, которые с разных точек зрения затрагивают темы, связанные с жизнью в сокращающейся среде, такие как сохранение, дикость и очарование пустоты. Наставниками студентов были Кейти Клявин, Кристи Гришакова, Лаура Линси и Марианн Дрелл.

_________

Toimumispaik

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valge Saal (Tuuslari 18a, Kohtla-Järve linn, IdaVirumaa)

Toimumisaeg

22.05 – 05.06.2021

Avamine 21.05 kell 16:00

Lahtiolekuajad

T-R 12-18

L 10-16

_______________

Osalejad

Mira Samonig, Mirell Ülle, Janosh Heydorn, Alexander Nenenko, Juss Heinsalu, Ardo Hiiuväin, Triin Juhanson, Veera Gontšugova, Eeros Lees, Þórhildur Guðmundsdóttir, Daria Khrystych, Fernanda Ayala Torres, Semele Kari (Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja urbanistika osakondade magistrandid)

Участники

Мира Самониг, Мирелл Юлле, Янош Хейдорн, Александр Нененко, Сэм Хайнсалу, Ардо Хиювяйн, Трин Юхансон, Вера Гончугова, Эерос Лис, Жорильдур Гудмундсдоттир, Дарья Кристич, Фернанда Айала Торрес, Семеле Кари (магистры кафедры дизайна интерьера и урбанистики Эстонской Художественной Академии )

___________________

Näituse kujundus

Mirell Ülle, Juss Heinsalu, Ardo Hiiuväin, Veera Gontšugova, Eeros Lees, Semele Kari (EKA sisearhitektuuri osakonna 1. kursuse magistrandid)

Дизайн выставки

Мирелл Юлле, Сэм Хайнсалу, Ардо Хиювяйн, Вера Гончугова, Ээрос Лис, Семела Кари (магистры первого курса дизайна интерьера Эстонской Художественной Академии)

EKA uusmeedia osakond on kutsutud selle aasta Pixelache festivali veebiüritusele #Burn_Slow hariduspartneriks. 

Üritused algavad sellel reedel ja laupäeval, 21.-22. mail Liepaja ülikooli MP labi korraldatud kõneluste ja töötubadega. Töötoad on tasuta ja spetsiaalselt tudengitele mõeldud. Oodatud on nii kaunite kunstide kui teiste valdkondade tudengid.

„Burn_Slow: Põhjamaade ja Baltimaade heli- ja raadiokunst vaimse heaolu jaoks“ on rahvusvaheline helikunstiprojekt, mis ühendab Põhja-Balti regiooni helikunstnikke ja kunstitudengeid, kes uurivad vaimse ökoloogia kriisi ja sotsiaalse eraldatuse ajal veebiloengute, oskuste kaudu -jagamine, arutelu ja uuenduslikud võrgustatud helietendused.

Veeb

Facebooki sündmus

YouTube’i otseülekanne artistide kõneluste ja arutelude jaoks

Töötubades osalemise avalduse vorm

EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss ootab kandidaate! 

EKA teadus- ja arendusosakond korraldab koos Tallinna Strateegiakeskusega igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on ergutada EKA liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus- ja avalikus sektoris ning juhtida tähelepanu edukatele koostööprojektidele.

Konkursiga selgitatakse välja kõige silmapaistvamad rakendusliku väljundiga tööd, millest on kasu ettevõttele või asutusele või mille väljund parandab ühiskondlikku heaolu ja/või elukeskkonda.

Konkursile on oodatud EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides või edendab see üldisemalt ühiskondlikku heaolu.  

Osalema on lisaks tudengitele oodatud ka kõik teised EKA liikmed – teadurid, õppejõud, disainerid, arhitektid jt – kes on teinud rakendusliku suunitlusega projekte, ka. koostööd või tellimused ettevõtetega.  

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Parima töö/projekti teostajat (teostajaid) premeeritakse rahalise auhinnaga summas 1000 eurot, paremuselt teise töö/projekti autorit premeeritakse 800 euro suuruse auhinnaga. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.

Konverentsi päevakava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus

11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah

11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust

12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul

13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel

14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur

14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8

Disainijutud vol 5 –
Fookuses disaini roll ja võimalused kriisisituatsioonis

Selle hooaja viimane Disainijutud veebinar, alapealkirjaga ‘‘Disain kriisiolukorras‘‘ toimub 26. mail kell 17.00-18.30 ZOOM keskkonnas.

Sel korral on fookuses disaini roll ja võimalused kriisisituatsioonis – uurime, kuidas vähese ajaga luua kiirelt toimivaid lahendusi. Sixfoldi loodud vaktsineerimist korraldav rakendus ja Hoia rakendus on näited sellest, kuidas kriisiajal pakuti disaini abil kiirelt lahendust olukorras, kus tüüpiliselt riigitellimusel avalike teenuste arendamine on aeganõudev ja bürokraatiarohke protsess. Lisaks teeme tutvust Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini tudengite projekti “Feeling safe vs being safe in times of COVID-19” tulemustega.

Kõnelejad: Tõnu Runnel, Magnus Hiie, Laura Asu, Harri Kirik, Keit Ein
Vestlust suunab: Tanel Kärp
Keel: eesti
Koht: ZOOM
REGISTREERI SIIN

Rohkem infot Disainikeskuse veebis

Facebook

15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia museoloogia, kuraatoriõppe ja muinsuskaitse eriala magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, Nikolai Kormašovi, Andres Toltsi, Ilmar Malini ning Kai Kaljo looming. Näitus jääb avatuks 27. juunini.

Näituse keskseks teoseks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

Eelmise aasta kevadel sattusime ootamatult Arhipoviga sarnasesse olukorda. Teadmata ajaks koduseinte vahele eraldatuna jälgisime esialgu huviga aknast juhuslikke möödujaid ja igapäevaseid situatsioone. Aja möödudes ja üksinduse süvenedes muutus aken piiriks isolatsiooni ja vabaduse vahel. Aknast ei paistnud enam ainult silmaga nähtav, vaid seal peegeldusid ka meie unistused ja igatsused.

Näituse kuraatorid kutsuvad külastajaid koos kunstnikega aknast välja vaatama ja mõtisklema olukorra üle, kus äraspidisel viisil on just isolatsioonist saanud see, mis meid kõiki ühendab, tehes seda võib-olla isiklikumalt kui ükski muu olukord varem.

Kuraatorid: Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo

Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Graafiline disain: Laura Pappa

Teosed: Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Kai Kaljo

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Krisostomus, Hektor Light, Peaasi.ee

Lisainfo: https://tartmus.ee/naitus/eraldatuses/

EKA fotograafia osakonna Vitriingalerii alustab uut hooaega. 2021. aasta kevad/sügis hooaeg on pühendatud ühe-pildi-näitustele.

Esimene näitus, Céline Bernadac “On inimesi, kes surevad merd nägemata”, avaneb 11. mail. 

Céline Bernadac
Kunstniku sõnul on fakt, et on olemas inimesi, kes surevad ilma  kunagi merd nägemata. “Eesti piirneb suures osas Läänemerega. Minu kodumaa Prantsusmaa piirneb samuti merede ja Atlandi ookeaniga. Mõlemas riigis on mere äärde suhteliselt lihtne pääseda. Ja ometi on mõlemas riigis, nagu ka mujal maailmas inimesi, kes pole kunagi merd näinud.”

Céline Bernadac (s. 1999 Ecully, Rhônes-Alpes, Prantsusmaa) on Lyonis elav ja töötav kirjanik ja fotograaf, kes hetkel õpib Erasmus programmi vahetusüliõpilasena Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas. Ta on omandanud kraadi Saint-Etienne Kõrgemas Kunsti- ja Disainikoolis 2020. a. ning hetkel jätkab õpinguid magistrantuuris.

Alates 2018. a. on kunstnik huvitunud fotograafiast ja sellega suhestuvatest distsipliinidest. Oma teoses keskendub Bernadac vaid “füüsilistele” tehnikatele, filmile, polaroidile, tsüanotüüpiale, fotogrammile. Kunstnik vaimustub toimetamisest ja koostööpraktikatest ning on toimetanud raamatuid kasutades pseudonüümi Céline Lazare.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35.

Näitus jääb avatuks 20. juunini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

11.05 – 20.06.2021

“Lugu püsivusest…” on käesoleva virtuaalsemestri koostööprojekt EKA urbanistide ja sisearhitektide vahel – kahe õppeprogrammi kevadsemestri stuudio- ja erialade lõiming, mille tulemuseks esitavad esimese aasta magistrandid erinevas skaalas, vormis ja koostöös loomingulisi projekte, mis keskendub eluaseme valdkonnale. Uurimusalaks on Ida-Virumaa.

Eluaseme valdkonda käsitletakse regionaalsel skaalal, fookus on ühel paljudest kahaneva elanikkonnaga omavalitsustel, kus viimaste kümnendite üleminekuühiskond ning tööstuse teisenemine on viinud eluaseme turutõrkeni: elamisruumi on rohkem, kui kasutajaid, see on amortiseerunud ja kinnisvaral puudub väärtus. Vastupidiselt elamumajanduse elavdamise ning lammutamise programmidele on tudengitele antud ülesanne vaadelda elamist selle kogemuse kaudu.

Üks tulemuse avalikke eksponeerimisi on hetkel planeeritud aset leidma ka Ida-Virumaal, Kohtla-Järve põlevkivi muuseumi valges saalis mai lõpus. Näitust aitab produtseerida EKA sisearhitektuuri osakond.

Sellega seoses toimub 14. mail, kell 15.00, EKA sisehoovis esitlus-hindamine.

“Lugu püsivusest: elu kahanemisega Ida-Virumaal” on Eesti Kunstiakadeemia urbanistika ja sisearhitektuuri linnamudelite stuudio lõpphindamine, mille juhendajateks Kristi Grišakov, Keiti Kljavin ja Laura Linsi.

Õpilased: Þórhildur B. Guðmundsdóttir, Ardo Hiiuväin, Janosh Heydorn, Daria Khrystych, Veera Gontšugova, Juss Heinsalu, Eeros Lees, Oleksandr Nenenko, Mira Samonig, Fernanda Torres, Semele Kari, Mirell Ülle, Triin Juhanson.

Külaliskriitikud: Anna Anna Bitkina (kuraatorite loominguline ühendus TOK), Tüüne-Kristin Vaikla ja Maroš Krivy (Eesti Kunstiakadeemia)

Liituge meiega ZOOMIS