Disainijutud vol 4

Neljapäeval, 18. märtsil kell 16.00 toimub KVI-s uurimisgrandi “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” raames esimene temaatiline seminar. Külalisettekandega “Teadusulme esteetika poliitikast” esineb kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Ettekandele järgneb William Gibsoni lühijutu “Gernsbacki aegruum” arutelu; vastav tekst on leitav siit.

Seminar toimub Zoomis. Kõik huvilised on oodatud!

“Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” on Haridusministeeriumi rahastatav stardigrant aastateks 2020-2023, mis keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. Grandi töörühma kuuluvad Andres Kurg, Mari Laanemets, Epp Lankots ja Kristina Papstel.

–

Gernsbacki aegruum: Teadusulme esteetika poliitikast

Jaak Tomberg

Laialt levinud (eel)arvamuse kohaselt olevat teadusulmel prognostiline potentsiaal: see võimaldavat üksikasjalikku sissevaadet asjade tulevasse seisu, püüdvat tuletada ja ennustada lähemaid või kaugemaid ühiskondlikke, kultuurilisi, majanduslikke, poliitilisi, aga eelkõige teaduslikke ja tehn(oloog)ilisi arendusi. Teadusulme uurijalt küsitakse väga sageli just nende juhtumuste kohta, mil ulmekirjandusel on õnnestunud tuleviku suhtes n-ö täppi panna. See küsimus tekitab aga kiiresti kimbatust, kuna ajalooliselt on teadusulmel olnud tuleviku ennustamisel (kurikuulsalt) vilets teenistusleht. Sedamööda, kuidas teadusulme futuroloogilist funktsiooni kiputakse üle võimendama, jääb varju tema tõeline toime oleviku kriitilise peeglina. Oma ettekandes käsitlen teadusulmesse puutuvaid mõistelisi alusvastandusi (kognitiivsus–võõritus, oletamine–tuletamine, usutavus–vastavus, metafoorsus–metonüümsus, teaduslikkus–fantastilisus jne), et joonistada välja teadusulme kui seesmiselt vastuoluline nähtus, mille tõeline esteetiline mõjujõud põhineb tulevikunägemuse ja olevikupeegelduse vahelisel pingel ja tasakaalul.

Ettekandele järgneb seminaarne osa, kus arutleksime Kanada-Ameerika ulmekirjaniku William Gibsoni lühijutu „Gernsbacki aegruum“ (1981) taustal selle üle, mil viisil teadusulme igapäevases olevikus siiski meie tulevikusuunalist kujutlusvõimet kujundab – kuidas see ranciére’ilikult öeldes oma „esteetika poliitikat“ teostab. „Gernsbacki aegruum“ on lugu Ameerika fotograafist, kes saab Briti kirjastajatelt ülesandeks pildistada 1930. aastate Ameerika futuristlikku arhitektuuri, kuid elab oma ainesesse liigagi innukalt ja sügavalt sisse.

Täna saab avalöögi Rein Raamatu juubelinädal.

Eesti Joonisfilmi rajaja Rein Raamat tähistab saabuval laupäeval oma 90. juubelit. 15.-21. märtsini näeb vanameistri loomingut  virtuaalsetel kinoseanssidel. Juubelinädalale paneb punkti Eesti animatsiooni juubeliaasta konverents, kus käsitletakse Eesti ning Ida-Euroopa animatsioonisuundade eripära. Tule ühine meiega juubelinädala avaõhtul juba täna kell 20.00 tv.artun vahendusel. 

1931. aasta 20. märtsil sündinud Rein Raamat on tuntud nii filmikunstniku kui animarežissöörina. Legendaarsete Eesti mängufilmide „Põrgupõhja uus vanapagan“, „Viini Postmark“ ja „Viimne Reliikvia“ kunstnik pööras 1971. aastal oma elus uue lehekülje, pannes aluse Eesti Joonisfilmile. Joonisfilmis veedetud aastate jooksul lavastas vanameister kokku 14 joonisfilmi, millest mõned tuntumad on „Lend“ (1973), „Värvilind“ (1974), „Kilplased“ (1974), „Suur Tõll“ (1980) ja „Põrgu“ (1983). 

Üheks Raamatut iseloomustavaks jooneks oli koostöö oma aja kultuuriavangardiga. Teiste seas kutsus ta oma loomingulisele teekonnale Leonhard Lapini, Rein Rannapi, Veljo Tormise ning Jüri Arraku. Rein Raamat kaasas oma tiimi ka Priit Pärna, Avo Paistiku, Janno Põldma ning Heiki Ernitsa. Oma loomingulise panuse eest on Raamat pälvinud nii PÖFFi elutööauhinna kui Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2020. aastal sai ta rahvusvahelise animatsiooni assotsiatsiooni – ASIFA elutööpreemia.

Rein Raamatu juubelinädalal on vanameistri looming fookuses nii Telia, Elisa kui Netikino voogedastusplatvormidel. Lisaks Eesti animamaestro loomingule pöörab juubelinädal tähelepanu meie naaberriikide 70. ja 80. aastate animatsioonipõllule. EKA TV vahendusel jõuavad publikuni nii Eesti popanimatsioon, Läti ja Leedu animaklassikud kui vene suurmeistrite looming. 

Raamatu sünnipäeval, 20. märtsil, toimuv rahvusvaheline konverents on samuti suunatud nii Eesti kui Ida-Euroopa animatsioonile. Teiste seas räägitakse Eesti joonisfilmi traditsiooni avangardsest iseloomust, Rein Raamatu panusest ning Nõukogude aegsest filmikriitikast. Konverents jõuab huvilisteni tv.artun vahendusel, ülekande konverentsist teeb ERR-i kultuuriportaal.

EKA TV vahendusel toimuvad linastused on tasuta, aga vaadatavad ainult kindlal ajal. Tutvu programmiga Eesti Animatsiooni Liidu kodulehel või Facebookis.

Üritust korraldavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Animatsiooni Liit. Toetajad on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Partnerid Telia, Elisa, Netikino, ERR kultuuriportaal, Läti Animatsiooni Liit, Lithuanian Film Center ja Soyuzmultfilm Film Studio.

Situated Writing as Theory and Method – Or Why Don’t You Write a Novella Instead of an Article?

Lecturer: Prof Mona Livholts

22-23 April 10.00-15.00

Registration for PhD students HERE:
Registration is open until March 15.

How can we create spaces for writing and language in the academic world that are inclusive to diverse ways of knowing and life forms, textually, materially and visually? This seminar invites you as participants to engage in thinking, conversations and practices of writing as art-based practice in dialogue with your own research projects. It is inspired by the ideas and practices from my book Situated writing as theory and method. The untimely academic novella (Routledge 2019), where I theorise writing as a situated practice that are embodied and spatially located across spaces, institutions, and landscapes. The methodological tool is the writing of untimely academic novellas, composed by literary fiction and creative narrative life writing genres such as diaries and letters, memory work, poetic writing, and photography.

The seminar is designed to inspire your own novella writing. It begins with an introductory lecture where I talk about the departures of situated writing and diffraction as a key conceptualisation for multiple forms of writing, with exemplars from the untimely academic novellas “The Professor’s Chair”, “The Snow Angel” and “Writing Water”. It continues with hands-on writing practices and small and large group conversations based on selected reading and individual preparations (see separate document).

Mona Livholts [pronouns: hon/hän/she] is Swedish Language Professor of Social Work in the Department of Social Sciences, University of Helsinki; founder and leader of The Network for Reflexive Academic Writing Methodologies (RAW) 2008–2017. Research focuses on creative writing and art-based methods, in particular auto/biographical and narrative life writing genres such as diaries and letters, memory work, poetry, and photography. Research themes include media narratives on rape, gender, space, and communication, social art and glocal- and post-anthropocentric social work.

Selected publications: Situated Writing as Theory and Method. The Untimely Academic Novella (Routledge 2019), Discourse and Narrative Methods: Theoretical Departures, Analytical Strategies and Situated Writing (Sage with Tamboukou 2015), Emergent Writing Methodologies in Feminist Studies (Routledge, 2012).

Blogposts on writing: https://bsapgforum.com/2019/10/07/situated-writing-as-theory-and-method-or-why-dont-you-write-a-novella-instead-of-an-article-dr-mona-livholts/

http://www.urbariablog.fi/tracing-urban-exhaustion-through-slow-writing/

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)

EKA AVAB AKNAD neljapäeval, 25. veebruaril 2021.

Jette Loona Hermanis “Torque Vulnerati”
26.02 kell 20:00
27.02 kell 19:00
Etendusele pääseb eel-registreerimisega, kohtade arv on piiratud! Registreerimiseks saada palun email aadressile pire.sova@artun.ee.

“Torque Vulnerati” on digitaalsest ajastust mõjutatud emotsionaalne ja ekspressiivne muinasjutt, kus klassikalise etenduse vorm kohtub post-interneti tumeda romantismiga. Lähtekohaks on loo-jutustamine, millest võrsuvad mitmetähenduslikud kujundid kõneledes hingeelu kannatustest, psühholoogilisest masohhismist ning tungist enese tsentraliseerimise ja online minapildi raiumise järele. Teost saadab müstiline transtsendents ja igatsus väljendada afektsust.

Jette Loona Hermanis, sündinud 1997, on Eesti ja Läti päritolu. “Torque Vulnerati” on Hermanise bakalaureusetöö kunst-koreograafia erialal Hollandi tantsuakadeemias SNDO.

Etendus kestab ligikaudu 60 minutit. Sissepääs on tasuta ja Kotzebue tn kaudu. Palume kanda maski ja hoida teiste külastajatega ohutut vahet!

Ettekandes “Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse” arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste.

Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.

Zoomi link.

Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis

Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper

Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.

Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!

EKA 2. korruse avatud alal (A200) saab näha fotograafia ja moedisaini erialade koostöös valminud moefotoseeriaid!

Eksponeeritavad tööd sündisid fotograafia ja moedisaini osakondade ühise meistriklassi tulemusena, mille raames 2. ja 3. kursuse fototudengid pildistasid moe- ja aksessuaaridisaini tudengite kollektsioone. Tulemuseks on Piret Pupparti suunava käe all valminud etnokomplektide olemust võimalikult ühtseks tervikuks liitev moefotoseeria.  

Meistriklassi juhendasid: Marion Laev ja Herkki-Erich Merila.

Moefoto meistriklassis osalesid:

Fototudengid: Kristina Kuzemko, Kertu Rannula, Andra Junalainen, Markus Mikk, Joosep Kivimäe, Jana Mätas, Imbi Sõber, Inger-Liis Heinsoo

Moetudengid: Karl Joonas Alamaa, Kärolin Raadik, Agathe Peri, Grete Rattasepp, Anete Pedaru, Eneken Johanson

Aksessuaaridisaini tudengid: Anari Västrik, Dina Aller

Tööd jäävad üles kuni 1.01.2021.