Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!

Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.

Sündmus Facebookis.

Erinn M. Cox kunstnikuvestlus isikunäitusel “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele”

Olete oodatud Erinn M. Coxi kunstnikuvestlusele ja näituse tuurile 16. aprillil, kell 17.30 EKA Galeriis. Üritus toimub inglise keeles.

Rohkem infot kunstniku kohta: www.erinnmcox.com

Näitus on avatud kuni 27. aprillini.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.

Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini. 

Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova

Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.

Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.

Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.

Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.

Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.

Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.

Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.

Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.

Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.

Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.

Me oleme igapäevaselt ümbritsetud nii paljudest innovatsioonidest, et kipume unustama kui suurt vastuseisu neile enne omaksvõtmist on osutatud.

Selliseid juhtumeid analüüsides hakkame mõistma inimlikke põhjuseid mis peituvad vastumeelsuse taga. Nii oleme disaineritena paremini valmis looma innovatiivseid lahendusi ebaselge tuleviku tarbeks—saades sel viisil homse päeva disaineriteks.

Kolmandal IxD.ma avatud seminaril kutsume Emily Carr’i Kunsti + Disainiülikooli interaktsioonidisaini juhi Haig Armeni rääkima disainerite rollist tuleviku loomisel.

Kanada üks lugupeetuimaid digitaalseid disainereid Haig Armen on juba kaks aastakümmet kujundanud kaubamärke, reklaame ja interaktiivseid projekte. Ta on oma karjääri jooksul saanud mitmeid auhindu, sealhulgas kolm Webby Awardsi, kaks Prix Italiat ning kuldmedali New Yorgi kunstijuhtide klubist.

Viimased kuus aastat on Haig vedanud Interaktsioonidisaini magistrikava Emily Carri Kunsti + Disainiülikoolis. Tema uurimuse fookuses on disaini ja programmeerimise ühendamine, keskendudes andmete visualiseerimisele, viipeliidestele ja muusikatehnoloogiale.

Loeng on inglise keeles, toimub teisipäeval, 16. aprillil kell 18 EKA auditooriumis (Põhja puiestee 7) ja on avatud kõigile.

Date: June 4, 6, 7 at 10.00 to 17.00

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A202

Lecturer: Benjamin Lignel

Artist, writer and curator Benjamin Lignel will conduct a 3-day seminar in June, focusing on the challenges and opportunities inherent to artistic research. We will be thinking through the temporalities of making, documenting, and argumenting, and the different sort of “proof” they invoke; we will attempt a 21st century autopsy of the author-function and look at subject-positions with the help of Italo Calvino, Joan Scott and Audre Lord; we will play at presenting an object (textual or physical) for public scrutiny with a view to understanding what “stewardship of ideas” might imply.

Students who sign up for the seminar will be required to read 3 texts in advance:

Audre Lord, the Use of Anger, Women responding to Racism (1981)

Joan Scott, The Evidence of Experience (1991)

Ulrike Müller, Herstory Inventory (2011)

You will also be required to write, in conversational/diaristic mode, how you first met an idea that subequently guided your current research (max. 500 words).

Registration

The seminar is open to PhD and MA students.

Registration form

Registration is open until 28.05.2019.

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Teisipäeval, 9.aprillil kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A202 Soome kunstniku Tuukka Kaila loomingu avalik esitlus.

Tuukka Kaila (s. 1975) on Helsingis resideeruv kunstnik, kes kombineerib oma praktikas kujutavat kunsti, uurimistööd ja kirjastamist. 1990ndate lõpust alates on Kaila olnud aktiivselt seotud sõltumatute kirjastustega, artist-run projektide ja teiste nii institutsionaalselt seotud kui ka nendest väljaspool olevate iseorganiseeruvate kultuuriproduktsiooni vormide arendamisega.

Kaila kunstnikupraktika on olnud järjekindlalt fokuseeritud õpikogemuse võimaldamisele, millega kaasneks aktiivne osalus ning kunstiproduktsiooni ja -levi suunamine kunstnike endi kätesse. Ta on algatanud arvukalt erinevaid projekte, näiteks Numero Zine (1998-2004), Värinä darkroom co-op (2002-), Myymälä2 galerii (2003- ), kirjastamisüritus “Bookies” (2012-), Vallilan risopaja micro press (2017- ) ja Rooftop imprint (2017- ).

Tuukka Kaila looming leiab enamasti vormi fotode, tekstide ja avalike üritustena. Kaila viimased teosed lähtuvad teadmise tootmisega seotud küsimustest ning valmivad orgaanilises protsessis, mis kaasab laia valikut erinevatest kunsti väljendusvormidest ja epistemoloogilistest strateegiatest, hõlmates nii dialooge, praktikapõhist uurimistööd, tehnilist eksperimenteerimist pimikus kui ka trükimaterjale.

Tuukka Kaila viibib Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna kutsel ning viib siin 8.–12.aprillil läbi analoog värvifoto suurendamise meistriklassi.

Neljapäeval, 11. aprillil kell 18.00 peab Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) avaliku loengu Läti arhitekt Austris Mailītis, keda võib õigustatult pidada üheks Baltikumi noorema põlvkonna originaalsemaks mõtlejaks. Mailītis esineb Tallinnas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Oma loengus keskendub ta ebatavalistele maastikele ja kultuuridele, rääkides oma loomingu vaatenurgast kuidas arhitektuur sünnib loodus- ja kultuurikeskkonna kontekstist. Mailītis tutvustab Shaolini lendavate munkade teatri, Läti lauluväljaku ning teisi oma büroo viimase aja lennukaid projekte ja ideid.

1984. aastal sündinud Mailītise portfooliost leiab mitmeid unikaalseid kunsti- ja arhitektuuriprojekte, mh Läti paviljon Shanghai Expol (2010) ning maailma suurim vabaõhulava – Läti laululava. Viimastel aastatel on ta olnud Veneetsia kunstibiennaali Läti rahvuspaviljoni arhitekt ning töötanud Hiinas Shaolini lendavate munkade templi projektiga. 2011. aastal pälvis Mailītis Läti arhitektuuri edendamise eest riikliku preemia ning 2014. aastal oli ta Mies van der Rohe Euroopa kaasaegse arhitektuuri auhinna kandidaat Riia kultuuripealinna-aastaks püstitatud ajutise paviljoniga Esplanaadi pargis. 2017. aastal pälvis Mailītise büroo Mailitis Architects Läti arhitektuuripreemia Shaolini lendavate munkade templi eest Hainanis Hiinas. Lisainfot: http://mailitis.lv/

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut – loengud on tasuta, inglise keeles ja avatud kõikidele huvilistele. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

(English below)

Teisipäeval, 16. aprillil algusega kell 16 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A301 disainiteoreetik Dr Jonathan Ventura avatud loeng. Royal College of Art alla kuuluva Helen Hamlyn Centre for Design keskuse külalisteadur keskendub oma uurimistöös disainiteooriatele ja -metoodikale, sotsiaalsele ja meditsiinidisainile, ruumi- ja linnakujundusele, visuaalsele ja materiaalsele kultuurile ning rakenduslikule antropoloogiale. EKA avatud disainiloengus teeb ta sissejuhatuse kaasaegse disainiteooria jõudsalt arenevasse valdkonda. Kõik huvilised on oodatud kuulama!

Jonathan Ventura on teinud järeldoktori RCA-s ning eelneva doktoritöö tööstusdisaini antropoloogiliste dimensioonide teemal Hebrew Ülikooli ja Bezaleli Kunstiakadeemia ühisprogrammis. Jonathan õpetab disaini ja disainiteooriat Hadassah Kolledžis Jeruusalemmas ja Shenkari Kolledžis Tel-Avivis.

Jonathan Ventura külastab Eesti Kunstiakadeemiat ERASMUS+ programmi toel.

Rohkem infot inglise keeles.

EKA Open Lecture: Dr. Jonathan Ventura “What is design theory”

All design enthusiasts are welcome to an open lecture by Dr. Jonathan Ventura on Tuesday, April 16, at 4 pm at Estonian Academy of Arts room A301. The guest researcher at the Royal College of Art, Helen Hamlyn Center for Design Center, focuses mainly on social and medical design, design theories and methodology, spatial and urban design, visual and material culture, and applied anthropology. In the open design lecture at EKA, he gives an introductory overview of contemporary design theory.

Design is rapidly becoming much more than an amalgam of history, practice and theory, yet as a defined sub-discipline, design theory is yet to reach its full potential. Furthermore, the schism between design theoreticians, historians and practitioners should be overcome to offer a more holistic approach. In this lecture/workshop, I wish to elaborate on the potential of teaching and practicing design as a social and material language. Moving forward from classic semiotic theories, using hermeneutics as a platform to shape design differently will help in the integration of history, practice and theory.

In this innovative outline, I see the designer not as a problem-solver, nor a “mere” translator or mediator, but rather as an active interpreter and maker of vehicles of meanings that, for example, denote and signify marital or social status,  manifest ideas, refer to previous styles of design, and symbolize their zeitgeist Accordingly, this lecture or workshop will present the semantic, referential, or expressive qualities of design objects, and of design objects that interpret their surroundings or lend themselves to interpretations within hermeneutic circles, thus generating visual-material languages.

Though design is a ubiquitous ontological and aesthetic phenomenon, and a flourishing practical discipline that is broadly taught in the academia, and while design history has developed into a respected discipline—the philosophy of design is still in its early stages. Design methodologies have been outlined and discussed. However, the long-lasting segregation between the various sub-disciplines of design, coupled with an inherent division between the philosophy of design and its practice and history cripple the overall reach of design research. Additionally, design has been sometimes considered to be a tool for devising aesthetic packaging meant for the enhancement of consumerism. In the light of global anti-consumerism, economic crises and socio-cultural changes, the designer’s role in society is starting to change.

Shifting our definition of the practice of design from semiotics to interpretation, or more broadly and accurately to design hermeneutics hold great potential to both research and pedagogy. For example, through redefining the act of prosthetic design transforms the designer to a physical interpreter, redefining the patient’s body. Thus, integrating practice and theory will help us create better-suited lessons to our complex reality.

– – – – – –

https://hadassah.academia.edu/JonathanVentura

Dr. Jonathan Ventura is currently researching the multilayered world of the industrial designer, focusing on medical and social design vis-à-vis applied anthropology. He is a visiting research fellow at the Helen Hamlyn Centre for Design at the Royal College of Art in London. He has completed a post-doctorate at the RCA and presented his PhD dealing with anthropological dimensions of industrial design, in a joint program of the Hebrew University in Jerusalem (the Department of Sociology and Anthropology) and Bezalel Academy of Arts and Design Jerusalem (the Department of Industrial Design). He teaches at the Department of Inclusive Design at Hadassah Academic College Jerusalem and at the Design Graduate Program at Shenkar College in Ramat Gan. Jonathan focuses mainly on social and medical design, design theories and methodologies, theories of space and urbanity, visual and material culture and applied anthropology.

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Sten Saarits’i avalik venia legendi loeng “Kujundatud keskkonnad ja liitreaalsus”.