EKA doktorikooli konverents 2019

11.04.2019

EKA doktorikooli konverents 2019

unnamed-3

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 11. aprillil Eesti Kunstiakadeemias aadressil Põhja pst 7 ruumis A501.

Konverentsil osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.

Registreerun

Avasõnad

09.00–09.15 EKA doktorikooli juhataja, teadusprorektor dr Epp Lankots

Külalisesinejad

09.15–09.45 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent ning sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija dr Katrin Tiidenberg

09.45–10.15 Kunstnik, kelle kunstipraktikas on keskne koht soouuringutel ning feministlikel lähenemistel – dr. Fideelia-Signe Roots

Kohvipaus
10.15–10.40 Kohvipaus registreerunud osalejatele

Doktorantide ettekanded 

Muinsuskaitse ja konserveerimine
modereerib õppekava juht dr Anneli Randla

10.40–11.20 Siim Raie – “Identiteedi uurimise probleemid” (Diskussant: Matthias-Jakob Sildnik)

Kunst ja disain
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.20–12.00 Merike Rehepapp – “Kasutajakeskne disain, tööriist õppeaine loomiseks”(Diskussant: Eik Hermann)

12.00–12.40 Matthias-Jakob Sildnik – “Miks on generatiivne kunst igav?” (Diskussant: Toomas Paaver)

Lõunapaus
12.40–13.30 Lõunasöök registreerunud osalejatele

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
modereerib õppekava juht dr Jüri Soolep

13.30–14.10 Toomas Paaver – “Avalik ruum kui elukeskkonda siduv võrgustik” (Diskussant: Siim Raie)

14.10–14.50 Eik Hermann – “Disainiuurimus teooria ja praktika vahealal”(Diskussant: Merike Rehepapp)

14.50–15.30 Siim Tuksam – “Modulated modularity – revisiting modularity in architecture in the age of automation” (Diskussant: Roemer van Toorn)

15.30-16.10 Roemer van Toorn – “Society of the And. The bewildering interdependence of our times” (Diskussant: Siim Tuksam)

Lõpusõnad
16.10—16.30 Kokkuvõttev arutelu ja konverentsi lõpetamine

 

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG

Postitas Elika Kiilo — Püsilink

EKA doktorikooli konverents 2019

Neljapäev 11 aprill, 2019

unnamed-3

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 11. aprillil Eesti Kunstiakadeemias aadressil Põhja pst 7 ruumis A501.

Konverentsil osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda.

Registreerun

Avasõnad

09.00–09.15 EKA doktorikooli juhataja, teadusprorektor dr Epp Lankots

Külalisesinejad

09.15–09.45 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent ning sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija dr Katrin Tiidenberg

09.45–10.15 Kunstnik, kelle kunstipraktikas on keskne koht soouuringutel ning feministlikel lähenemistel – dr. Fideelia-Signe Roots

Kohvipaus
10.15–10.40 Kohvipaus registreerunud osalejatele

Doktorantide ettekanded 

Muinsuskaitse ja konserveerimine
modereerib õppekava juht dr Anneli Randla

10.40–11.20 Siim Raie – “Identiteedi uurimise probleemid” (Diskussant: Matthias-Jakob Sildnik)

Kunst ja disain
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.20–12.00 Merike Rehepapp – “Kasutajakeskne disain, tööriist õppeaine loomiseks”(Diskussant: Eik Hermann)

12.00–12.40 Matthias-Jakob Sildnik – “Miks on generatiivne kunst igav?” (Diskussant: Toomas Paaver)

Lõunapaus
12.40–13.30 Lõunasöök registreerunud osalejatele

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
modereerib õppekava juht dr Jüri Soolep

13.30–14.10 Toomas Paaver – “Avalik ruum kui elukeskkonda siduv võrgustik” (Diskussant: Siim Raie)

14.10–14.50 Eik Hermann – “Disainiuurimus teooria ja praktika vahealal”(Diskussant: Merike Rehepapp)

14.50–15.30 Siim Tuksam – “Modulated modularity – revisiting modularity in architecture in the age of automation” (Diskussant: Roemer van Toorn)

15.30-16.10 Roemer van Toorn – “Society of the And. The bewildering interdependence of our times” (Diskussant: Siim Tuksam)

Lõpusõnad
16.10—16.30 Kokkuvõttev arutelu ja konverentsi lõpetamine

 

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG

Postitas Elika Kiilo — Püsilink

04.04.2019

SIIL Prize autahvli avamine

4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

SIIL Prize autahvli avamine

Neljapäev 04 aprill, 2019

4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

03.04.2019

Teateid sisseelamisest: urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine hindamine

INHABITATION FACEBOOK POSTER
Teateid sisseelamisest. Urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine avalik hindamine EKA “kohviku-augus” toimub 3. aprillil kell 14-18.

 

Esitamisele tuleb 7 ettekannet üle öö elukeskkonna kogemustest erinevates ruumides. Eksperimentaalne lühidokumentaal, kollaaž-video, näitus, heli-ekspeditsioon, loeng jne seovad kokku tudengite vahetu kogemuse konkreetse arhitektuuriteooria ja elamuehituse teema kaudu.

 

Töögrupp: Larissa Franz, Anna Lihodedova, Augustinas Viselga, Dagmara H. S. Brzeziecka, Jannat Sohail, Artun Gürkan, Huong Nguyen.
Juhendajad: Keiti Kljavin, Kadri Klementi
Postitas Mart Vainre — Püsilink

Teateid sisseelamisest: urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine hindamine

Kolmapäev 03 aprill, 2019

INHABITATION FACEBOOK POSTER
Teateid sisseelamisest. Urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine avalik hindamine EKA “kohviku-augus” toimub 3. aprillil kell 14-18.

 

Esitamisele tuleb 7 ettekannet üle öö elukeskkonna kogemustest erinevates ruumides. Eksperimentaalne lühidokumentaal, kollaaž-video, näitus, heli-ekspeditsioon, loeng jne seovad kokku tudengite vahetu kogemuse konkreetse arhitektuuriteooria ja elamuehituse teema kaudu.

 

Töögrupp: Larissa Franz, Anna Lihodedova, Augustinas Viselga, Dagmara H. S. Brzeziecka, Jannat Sohail, Artun Gürkan, Huong Nguyen.
Juhendajad: Keiti Kljavin, Kadri Klementi
Postitas Mart Vainre — Püsilink

28.03.2019 — 21.04.2019

Tekstiilinäitus „Sideaine”

sideaine_plakat1

Lõputu elu galerii esimene näitus „Sideaine” toimub 28.03–21.04. Avamine on 28. märtsil kell 18.00 ARSi majas, LVLup! videomängude muuseumis. Lõputu elu galerii on LVLup! muuseumi sõsarprojekt.

Tekstiilikunstnike näitus „Sideaine” vaatleb materjalide iseloomu ja tähendust. Kombates tekstiili, disaini ja kunsti piire, avastavad näitusel osalevad kunstnikud erinevate kiudude ja ainete vahel tekkivaid seoseid, iseärasusi ning tähendusi. Näituse keskmes on materjalikatsetused ja -kombinatsioonid, mille kaudu mõtestatakse kriitiliselt meid ümbritsevat materjalidest küllastunud maailma.

Näitusel osalevad Liina Leo, Ingrid Helena Pajo, Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Frank Abner ja Triin Talts. Neid on toonud kokku ühised õpingud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ning tootedisaini erialal ning huvi keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku loomingu vastu.

Näitus on avatud kuni 21. aprillini LVLup! videomängude muuseumi lahtiolekuaegadel
T–N 15–20; R-L 15–22; P 15–18
https://www.facebook.com/lvlupmuseum/
Pärnu maantee 154, 11317

Kuraatorid: Laura Elisabeth Konsand, Ingrid Helena Pajo
LVLup! meeskond: Patrick Zavadskis, Camille Laurelli, Sigrid Liira, Anneli Kripsaar

Postitas Liina Leo — Püsilink

Tekstiilinäitus „Sideaine”

Neljapäev 28 märts, 2019 — Pühapäev 21 aprill, 2019

sideaine_plakat1

Lõputu elu galerii esimene näitus „Sideaine” toimub 28.03–21.04. Avamine on 28. märtsil kell 18.00 ARSi majas, LVLup! videomängude muuseumis. Lõputu elu galerii on LVLup! muuseumi sõsarprojekt.

Tekstiilikunstnike näitus „Sideaine” vaatleb materjalide iseloomu ja tähendust. Kombates tekstiili, disaini ja kunsti piire, avastavad näitusel osalevad kunstnikud erinevate kiudude ja ainete vahel tekkivaid seoseid, iseärasusi ning tähendusi. Näituse keskmes on materjalikatsetused ja -kombinatsioonid, mille kaudu mõtestatakse kriitiliselt meid ümbritsevat materjalidest küllastunud maailma.

Näitusel osalevad Liina Leo, Ingrid Helena Pajo, Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Frank Abner ja Triin Talts. Neid on toonud kokku ühised õpingud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili- ning tootedisaini erialal ning huvi keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku loomingu vastu.

Näitus on avatud kuni 21. aprillini LVLup! videomängude muuseumi lahtiolekuaegadel
T–N 15–20; R-L 15–22; P 15–18
https://www.facebook.com/lvlupmuseum/
Pärnu maantee 154, 11317

Kuraatorid: Laura Elisabeth Konsand, Ingrid Helena Pajo
LVLup! meeskond: Patrick Zavadskis, Camille Laurelli, Sigrid Liira, Anneli Kripsaar

Postitas Liina Leo — Püsilink

11.09.2019

Rahvusvaheline arhitektuurikonverents “Ruum ja digireaalsus”

architecture_conference

Aeg: 11. september 2019

Koht: Eesti Kunstiakadeemia, Suur saal A101

Eesti Kunstiakadeemia korraldab Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 raames rahvusvahelise konverentsi “Ruum ja Digireaalsus”.

Maailma majandus ja kultuur on jõudnud Kolmanda tehnoloogilise revolutsiooni ajastusse. Ilmnemas on totaalselt uus reaalsus, oma vääramatu olemuse, struktuuri ja tahtega – digitaalreaalsus. See koosneb info- ja kommunikatsioonivõrgustikest, millel on oma keeruline arvutusalgoritmide hierarhia ja ekraanidele projitseeritud tähendussüsteem. Digitaalreaalsuses võib informatsioon end luua, interpreteerida, muteerida ja kopeerida lõpmatult.

Me palume osalejatel uurida, kujutleda ja spekuleerida arhitektuuri, urbanistika ja disainivaldkonna arengust ja tulevikust.

Konverentsi peaesinejad on Mario Carpo, Antoine Picon ja Roland Snooks.

Kõik konverentsile kutsutud esinejad on ühtlasi ka 2019. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali TAB külalised. TAB on kireva programmiga rahvusvaheline arhitektuuri ja linnaplaneerimise festival, mis edendab arhitektuurikultuuri ning mida käesoleval aastal kureerib dr Yael Reisner.

Olulised kuupäevad:

– Ettekande lühikokkuvõtte esitamise tähtaeg on 15. märtsil 2019
– Esitatud lühikokkuvõtete seast tehakse valik 25. märtsil 2019.
– Lühikokkuvõtte lõpliku versiooni esitamise tähteaeg: 20. juuni 2019.
– Konverents toimub 11. septembril 2019.
– Lõpliku täisteksti esitamise tähtaeg on 10. oktoobril 2019 (kuni 20000 tähemärki koos tühikutega, kuni 2 lehekülge illustratsioone; esitatud ja eelretsenseeritud artiklid avaldatakse konverentsi publikatsioonis).

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Rahvusvaheline arhitektuurikonverents “Ruum ja digireaalsus”

Kolmapäev 11 september, 2019

architecture_conference

Aeg: 11. september 2019

Koht: Eesti Kunstiakadeemia, Suur saal A101

Eesti Kunstiakadeemia korraldab Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 raames rahvusvahelise konverentsi “Ruum ja Digireaalsus”.

Maailma majandus ja kultuur on jõudnud Kolmanda tehnoloogilise revolutsiooni ajastusse. Ilmnemas on totaalselt uus reaalsus, oma vääramatu olemuse, struktuuri ja tahtega – digitaalreaalsus. See koosneb info- ja kommunikatsioonivõrgustikest, millel on oma keeruline arvutusalgoritmide hierarhia ja ekraanidele projitseeritud tähendussüsteem. Digitaalreaalsuses võib informatsioon end luua, interpreteerida, muteerida ja kopeerida lõpmatult.

Me palume osalejatel uurida, kujutleda ja spekuleerida arhitektuuri, urbanistika ja disainivaldkonna arengust ja tulevikust.

Konverentsi peaesinejad on Mario Carpo, Antoine Picon ja Roland Snooks.

Kõik konverentsile kutsutud esinejad on ühtlasi ka 2019. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali TAB külalised. TAB on kireva programmiga rahvusvaheline arhitektuuri ja linnaplaneerimise festival, mis edendab arhitektuurikultuuri ning mida käesoleval aastal kureerib dr Yael Reisner.

Olulised kuupäevad:

– Ettekande lühikokkuvõtte esitamise tähtaeg on 15. märtsil 2019
– Esitatud lühikokkuvõtete seast tehakse valik 25. märtsil 2019.
– Lühikokkuvõtte lõpliku versiooni esitamise tähteaeg: 20. juuni 2019.
– Konverents toimub 11. septembril 2019.
– Lõpliku täisteksti esitamise tähtaeg on 10. oktoobril 2019 (kuni 20000 tähemärki koos tühikutega, kuni 2 lehekülge illustratsioone; esitatud ja eelretsenseeritud artiklid avaldatakse konverentsi publikatsioonis).

Postitas Mart Vainre — Püsilink

28.03.2019 — 30.03.2019

TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

valgus_tmw

Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.

Kalju Rahu

 

28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.

Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.

Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv.

Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team

 

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.

 

Lisateave:

Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

TMW kunstiprogramm: EKA tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus Noblessneris

Neljapäev 28 märts, 2019 — Laupäev 30 märts, 2019

valgus_tmw

Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad.

Kalju Rahu

 

28.-30. märtsil ootavad TMW külalisi Noblessneri sadamalinnakus Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonide näitus “Aeg kui valgus”.

Päikeseloojangu järgne Noblessneri sadamalinnak on erilise atmosfääriga paik, kus hilisele uitajale loodud valgusraja 7 installatsiooni ühtaegu ähmastavad kui toovad esile selle ajalugu jutustavate hoonete omavahelised piirid. Peatades rajal kõndija aja tema kohtumise hetkel ümbrusega, pakuvad installatsioonid ligipääsu juba möödunud tuleviku või veel tulemata minevikku stsenaariumite ühendruumi: Peetri tänavalt alla voolav varjude ja valguse jõgi; vana laevatehase möödanikku talletanud müüride uue lootuse kuma; Halli fassaadile mapitud pahupidi keeratud selle techno-tossune koor; tunnelisse siseneja taju tervikut viivudeks dekonstrueeriv unenäoline atmosfäär ning kirjutamist ootavad ja ometi ajas kaduvad valguse sõnumid… sa peatu kolme akna juures, hetkeks. Vaata ringi. Vaata läbi seinadest, mis sind ümbritsevad. Vaata suuremat pilti, tervikut. Aeg ja valgus loovad mustreid mere ja tsivilisatsiooni kaldal.

Osalevad tudengid: Silvia Ilves, Henri Kaarel Luht, Merilin Põldsam, Kati Müüripeal, Elis Rumma, Rebeka Vaino, Eliise Saar, Klarika Mäeots-Uustal, Mati Uustal, Elisabeth Juusu, Joonas Timmi, Nina Lang, Moonika Mällo, Johanna Põldemaa, Annika Ülejõe, Karl Kristian Kits.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv.

Täname toetajaid: Videal, Noblessner Arendus OÜ, Tallinn Music Week-i team

 

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda installatsioonide juures näituse avamisel 28.märtsil kell 21.00. Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeval on Noblessneri sadamalinnakus taas kõik endine.

 

Lisateave:

Elo Liiv
56984477
www.tmw.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

23.03.2019 — 29.03.2019

SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is

SIIL

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Postitas Mart Vainre — Püsilink

SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is

Laupäev 23 märts, 2019 — Reede 29 märts, 2019

SIIL

Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.

Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.

Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.

Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.

Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.

Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.

Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.

Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno

Postitas Mart Vainre — Püsilink

21.03.2019

Teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“ Adamson-Ericu muuseumis

unnamed

Eesti Kunstimuuseum
Adamson-Ericu muuseum
Teade
19.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 toimub Adamson-Ericu muuseumis teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“. Viimast nädalat avatud näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete“ vestlevad omavahel kuraatorid ja mitmed Eesti tuntud ehtekunstnikud, kelle looming väljapanekul eksponeeritud on. Vestlust juhib ehtekunstnik ning õppejõud Tanel Veenre.

Fookuses on ehteloominguga seotud materjalid ja tehnoloogiad läbi ajaloo. Selgub, milliseid metalle, sulameid ning ainete kooslusi on erinevatel ajastutel eelistatud. Ühiselt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: Millised on olnud arengud ehete valmistamise tehnoloogiates 20. ja 21. sajandil? Kellest võivad saada ehtekunstnikud Eesti Kunstiakadeemias? Millised on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala rahvusvahelise koostöö suunad? Uuritakse ka autoritelt täpsemalt, kuidas ning milliste kanalite kaudu tänapäeval Eestis unikaalehted väärikate kandjateni jõuavad.

Osalema on oodatud: Viivi Aavik, Ülle Kõuts, Mari Käbin, Urve Küttner, Kadri Mälk, Anu Paal, Villu Plink, Darja Popolitova, Jaan Pärn, Anne Roolaht, Kärt Summatavet, Harvi Varkki, Tanel Veenre ja Ülle Voosalu.

Lisainfo:

Ülle Kruus

Direktor
Adamson-Ericu muuseum
Lühike jalg 3, Tallinn
Tel +372 644 5838
ylle.kruus@ekm.ee
adamson-eric.ekm.ee

Postitas Eve Margus-Villems — Püsilink

Teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“ Adamson-Ericu muuseumis

Neljapäev 21 märts, 2019

unnamed

Eesti Kunstimuuseum
Adamson-Ericu muuseum
Teade
19.03.2019

Neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 toimub Adamson-Ericu muuseumis teemaõhtu „Ehtekunstnike vaatepunktid materjalidele ja tehnoloogiatele“. Viimast nädalat avatud näitusel „Eesti ehted läbi aastatuhandete“ vestlevad omavahel kuraatorid ja mitmed Eesti tuntud ehtekunstnikud, kelle looming väljapanekul eksponeeritud on. Vestlust juhib ehtekunstnik ning õppejõud Tanel Veenre.

Fookuses on ehteloominguga seotud materjalid ja tehnoloogiad läbi ajaloo. Selgub, milliseid metalle, sulameid ning ainete kooslusi on erinevatel ajastutel eelistatud. Ühiselt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele: Millised on olnud arengud ehete valmistamise tehnoloogiates 20. ja 21. sajandil? Kellest võivad saada ehtekunstnikud Eesti Kunstiakadeemias? Millised on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala rahvusvahelise koostöö suunad? Uuritakse ka autoritelt täpsemalt, kuidas ning milliste kanalite kaudu tänapäeval Eestis unikaalehted väärikate kandjateni jõuavad.

Osalema on oodatud: Viivi Aavik, Ülle Kõuts, Mari Käbin, Urve Küttner, Kadri Mälk, Anu Paal, Villu Plink, Darja Popolitova, Jaan Pärn, Anne Roolaht, Kärt Summatavet, Harvi Varkki, Tanel Veenre ja Ülle Voosalu.

Lisainfo:

Ülle Kruus

Direktor
Adamson-Ericu muuseum
Lühike jalg 3, Tallinn
Tel +372 644 5838
ylle.kruus@ekm.ee
adamson-eric.ekm.ee

Postitas Eve Margus-Villems — Püsilink

21.03.2019

Kuraatorituur näitusel “Nõrk monument”

54434485_1990844057885752_2943614063185231872_o

Neljapäeval, 21. märtsil algusega kell 18:00 toimub näitusel “Nõrk monument” ringkäik kuraatorite Laura Linsi ja Roland Reemaaga. Ühtlasi on tegemist näituse viimase lahtioleku kuupäevaga.

Kuraatorituur on kõigile huvilistele tasuta. EKA Galerii asub aadressil Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja I korrusel).

“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. EKA Galeriis avatus väljapanek vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Näitus pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Kuraatorituur näitusel “Nõrk monument”

Neljapäev 21 märts, 2019

54434485_1990844057885752_2943614063185231872_o

Neljapäeval, 21. märtsil algusega kell 18:00 toimub näitusel “Nõrk monument” ringkäik kuraatorite Laura Linsi ja Roland Reemaaga. Ühtlasi on tegemist näituse viimase lahtioleku kuupäevaga.

Kuraatorituur on kõigile huvilistele tasuta. EKA Galerii asub aadressil Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja I korrusel).

“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. EKA Galeriis avatus väljapanek vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Näitus pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

21.03.2019

Avatud loeng: Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts

taking my coat off - krista israel

Olete oodatud Hollandi klaasikunstnike Krista Israeli ja Jacky Geurtsi avatud loengule neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 ruumis B604.

Krista Israel ja Jacky Geurts on Hollandis elavad ja töötavad kunstnikud, kelle loomingut ühendab borosilikaatklaasi kasutamine leekpõletitehnikas. Seda tehnikat tutvustavad nad ka erialaprojekti raames klaasiosakonna III kursuse tudengitele.

Peale leekpõletitehnika kasutab Krista Israel oma loomingus sulatustehnikaid, pâte de verre tehnikat ja leidobjekte. Ta on ka üks nendest, kes leiutas uue klaasitehnika Lapi Boli, millega on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Lapi Boli tehnika seisneb klaaspasta (pâte de verre) treimises potikedral. Samuti on Krista Israel rahvusvahelise klaasiajakirja “GLAS” copywriter.

Jacky Geurts kasutab oma loomingus peamiselt leekpõletitehnikat. Ta on osalenud paljudes meistriklassides, sealhulgas Lucio Bubacco ja Janis Miltenbergeri juures.

Lisainfo klaasikunstnike kohta:

http://www.krista-israel.com/

Home

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Avatud loeng: Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts

Neljapäev 21 märts, 2019

taking my coat off - krista israel

Olete oodatud Hollandi klaasikunstnike Krista Israeli ja Jacky Geurtsi avatud loengule neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 ruumis B604.

Krista Israel ja Jacky Geurts on Hollandis elavad ja töötavad kunstnikud, kelle loomingut ühendab borosilikaatklaasi kasutamine leekpõletitehnikas. Seda tehnikat tutvustavad nad ka erialaprojekti raames klaasiosakonna III kursuse tudengitele.

Peale leekpõletitehnika kasutab Krista Israel oma loomingus sulatustehnikaid, pâte de verre tehnikat ja leidobjekte. Ta on ka üks nendest, kes leiutas uue klaasitehnika Lapi Boli, millega on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Lapi Boli tehnika seisneb klaaspasta (pâte de verre) treimises potikedral. Samuti on Krista Israel rahvusvahelise klaasiajakirja “GLAS” copywriter.

Jacky Geurts kasutab oma loomingus peamiselt leekpõletitehnikat. Ta on osalenud paljudes meistriklassides, sealhulgas Lucio Bubacco ja Janis Miltenbergeri juures.

Lisainfo klaasikunstnike kohta:

http://www.krista-israel.com/

Home

Postitas Mart Vainre — Püsilink