Taavi Varmi projekti “Väikesed elud” eelretsenseerimine

12. novembril kell 09.00-10.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Taavi Varmi loomeprojekti avalik eelretsenseerimine EKAs, ruumis A502.

EVA Lab “Väikesed elud” Puisniitude teemaliste liitreaalsuse videomängude koosloomine

Juhendajad:
Varvara Guljajeva (Virginia Commonwealth University School of the Arts in Qatar)
Helen Uusberg (Tartu Ülikool)

Retsensendid:
Liina Unt (Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia)
Andrus Laansalu (külalislektor, Eesti Kunstiakadeemia)

Uurimisprojekt “Väikesed elud” on teine avalik eelretsenseeritav osa doktoritööst “Videomängude disainimine kui transformatiivne praktika: koosloome ja jätkusuutlik psühholoogiline heaolu” ja põhineb 2024/25 õppeaasta jooksul Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud valikainel EVA Lab (Experimental Videogames in Arts Laboratory).

Projektis uuriti, kuidas keerulised sisemised seisundid loomeprotsessis muutuvad mitte ainult nähtavaks, vaid ka toetavaks, mängitavaks ja jagatavaks. Projekti käigus toimus oluline uurimisküsimuse areng, mis peegeldab kunstipõhise uurimise orgaanilist loomust: esialgsele küsimusele „Kuidas saavad videomängude disain ja koosloome protsess toetada tudengite vaimset tervist?“ lisandus meta-tasand „Kuidas ja millest tudengid mõtlevad, kui nad koos videomänge loovad?“. See areng ei olnud eesmärgi muutus, vaid süvenemine ja arusaamine, et tudengite vaimse heaolu mõistmine eeldab esmalt loomingulise protsessi enda lahtimõtestamist.

Projekti tulemusena valmis neli liitreaalsusel põhinevat videomängu, mida saab alla laadida nutitelefoniga QR koode lugedes või klikkides linkidele: Apple App Store / Google Play

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

27. novembril kell 18 astub EKA aulas lavale Robert Mull loenguga “The Free World”.

Robert Mulli loeng “Vaba maailm” käsitleb Global Free Uniti tegevust konflikti- ja põgenikepiirkondades nagu Prantsusmaa, Kreeka ja Türgi ning Ukraina ja Gaza toetuseks, tuues fookusesse arhitektuuri eetika, vastutuse ja hoolitsemiskohustuse.

Robert Mull on arhitektuuri külalisprofessor Limericki ja Umeå Ülikoolides ning urbanistikapraksise Publica (London) juht. Varem on ta olnud Brightoni Ülikooli arhitektuuri- ja disainikateedri juht ning London Metropolitan University Sir John Cassi kunsti-, media ja disainiteaduskonna dekaan. Mull juhib rahvusteülest vabaharidusplatvormi Global Free Unit, mis koostöös akadeemiliste, institutsionaalsete ja mittetulunduslike partneritega viib ellu projekte põgenikekriiside aladel, sõjapiirkondades ning vanglates, koolides ja kohalikes kogukondades. Hetkel pühendub Mull koos Ukraina partneritega Harkivi Arhitektuurikooli toetamisele ning projektidele Kairos, mis toetavad Gazast põgenema sunnitud tudengeid ja õppejõude. Robert kuulub ka organisatsiooni Office for Displaced Designers.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

5.11 – 13.12.2025, Artrovert Galeriis

5. novembrist on Artrovert galeriis avatud kahe kunstniku Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri ühisnäitus ”See on mind alati muutnud”. Näituse pealkirja inspiratsiooniks on Jules Vallès’i mõte raamatust L’enfant: “Ruum on mind alati muutnud. Vaikseks”. Galeriis on eksponeeritud mõlema kunstniku värskelt valminud maaliseeriad.

Kunstnik Karola Ainsar kommenteerib Lemberpuu ja Siimeri loomingut nii: „Inimese sees on igatsus, millel on võimsa tuule vägi. See ajendab liikuma ning otsima rahulikku paika. Näiteks sellist, mis paikneb mõnel piirialal, kus viibides kostavad kõrvu meisterlikult kokku kõlavad kahe paiga sosinad. Aina puiklev hing, mis hetkeks kuulatab, võib nii päris tasa jääda. Need vaiksed hetked võtavad vormi, mida võib pidada pühaks.
Püha avaldub argises just läbi pideva otsingu ning soovi seda enda ümber märgata. Püha ei peida end igatsetud paigas, vaid hoopis pausides ning viperustes, mis meid selle poole liikudes aeglustavad. Ehk just vaikseks jäädes avaldubki igapäevaellu nähtamatu niidina tikitud sakraalsuse ääris, mille katkematu piste kõike ning kõiki ühendab.
Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri tundlikud maalid on kui jäädvustused sellelt otsingu teekonnalt — lõuend kui märkmik, kuhu kunstnikud aina tagasi pöörduvad, et värvi ja vormi kasutades enda märgisüsteemis ülestähendusi teha. See on ühtaegu nii vastuseis kui ka püüe säilitada tundlikkust ajas, mille tempo ei lase peatuda.”

Ühendus ja selle puudumine on mind alati muutnud. Vaikseks.

Tea Lemberpuu (s. 1980) on lõpetanud maali (BA, 2023) ja kaasaegse kunsti (MA, 2025) eriala Eesti Kunstiakadeemias. Talle on omistatud EKA noore kunstniku preemia ja ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Osalenud näitustel Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias. Lemberpuu senist loomingut on läbi erinevate tehnikate ja uurimissuundade saatnud küsimused ajast ja aeglusest, piiridest ja juhuslikkusest, mängust ja nähtavalolust. Sellel näitusel otsib ta viise, kuidas püha võiks läbi ühenduse ja armastuse avalduda igapäevases elus.

Maris Siimer (s. 1980) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle looming hõlmab illustratsiooni ja maali. Kasutades tundidepikkust looduses kõndimist oma praktika osana, on kunstnik vaadelnud aeglustumise ja vaikuse võimet suunata meid millegi endast suurema ja pühamani. Näituse kaks suurimat teost on maalitud õhu ja valguse käes — justkui kõrv vastu looduse helisid, ehitab Siimer intuitiivselt ja kihiliselt üles nähtamatu otsingud maalipinnal. Pidev oma väljeduslaadi ja meetodi otsimine on mõjutatud Eesti põhjaranniku maastike orgaanilistest vormidest. Nii nagu loodus, on ka muusika olnud teeviidaks hetkedel, mil kontakt enda ja kõige pühaga on kerge kaduma. Siimeri maalid ongi omamoodi kutse selle ühenduse taastamiseks. Ta on Eesti Maalikunstnike Liidu ja naiskunstnike rühmituse Fööniks liige.

Näituse avamine 05. novembril kell 18.30 ja näitus jääb avatuks 12. detsembrini.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Tekst: Karola Ainsar
Graafiline disainer: Katariin Mudist

Konserviklubis on külas Kateryna Tymchyshyn Lvivi Riiklikust Kunstiakadeemiast. Oma esitluses tutvustab ta kunstimälestiste restaureerimise osakonna tööd ja selle mitmekesiseid projekte, pöörates eritähelepanu oma erialale – seinamaalingute konserveerimisele:

Ettekande eesmärk on tutvustada kunstiteoste restaureerimise osakonna tegevust, eriti meie uut fookust seinamaalingute restaureerimisel. Mitmete konkreetsete näidete kaudu restaureerimisprojektidest, kus meie tudengid saavad praktilist koolitust, tutvustame uurimismeetodeid ja restaureerimistehnikaid, mida nad õpivad ja oma töös rakendavad. Näitame näiteid töödest enne, restaureerimisprotsessi ajal ja pärast seda.

Päevakord:

LNAA kunstiteoste restaureerimise osakonna struktuuri ja tegevuse ülevaade.
Seinamaalingute restaureerimine Õnnistatud Neitsi Maarja Taevaminemise kirikus (18. sajand) Võnnõki linnas.
20. sajandi seinamaalingute restaureerimine LNAA peahoone auditooriumis.
Seinamaalingute konserveerimine Lvivi apteegimuuseumi „Musta Kotka all“ näitusesaalis.

Pakume jooki ja suupisteid.
Tulge kuulama!

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist.

Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline annab põhjaliku ülevaate tema narratiivsest ja visuaalsest lähenemisest visandamisele.

EKA raamatukogu vitriingaleriis on väljas valik tema graafilisi töid.

Näitus on avatud 19. detsembrini.

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

13. novembril kell 15.00–16.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Karolin Poska lavastuse „Ruumi luksumised“ eelretsenseerimine. Lavastus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb glitchi kasutamist koha-septsiifilise lavastuse loomisel.
Eelretsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue 10), ruumis V308.

Doktoritöö juhendaja on Liina Unt.
Eelretsensendid on Annette Arlander (Uniarts Helsinki) ja Mart Kangro.

Doktoritöös uurin, kuidas kindlate reeglitega toimuva struktuuri häiret ehk glitchi on või võimalik käsitleda mitte pelgalt tehnilise rikkena, vaid loova strateegiana, mis võimaldab avada uusi mõttemustreid ja ületada loomingulist barjääri.
Uurimistöö käigus võtan fookusesse kohaspetsiifilise lavastuse struktuuri ning kohaspetsiifilise ruumiga – Balti Jaama Turuga – seoses olevad igapäevased rutiinid, žestid, loogikad ja kihistused. Loovprojekti “Ruumi luksumised” eeltööna kehastusin Balti Jaama turul müüjaks, ostjaks ja vaatlejaks, tänu millele sain paigast sügavamaid kohaspetsiifilisi teadmisi.

Kunstnikuna tajun ka vahel ennast ja oma tegevust omamoodi glitchina ühiskonnas – ootamatuna ja ebatavalise käitumisena struktuuris. Seepärast käsitlen uurimistöös glitchi ka kui kunstniku hoiakut – kui maailmaga suhestumise viisi. Olen nagu kuldhammas, luumurd või luksumine – ootamatu struktuuri sisene nihe.

Lavastust “Ruumilised luksumised” saab vaatama tulla kutse alusel.

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

Kolmapäeval, 5. novembril kell 18:00 toimub EKAs A501 ruumis kunstnik ja kirjanik Duncan Wooldridge’i avatud kunstnikuvestlus “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega: infraõhukesest kujutise kleepuvuseni”

Wooldridge kureerib 6. novembril Punctum galeriis avatavat grupinäitust “Mateeria tajumine: infra-thinist fotograafilise objektini”.

https://punctum.ee/naitused/mateeria-tajumine-infra-thin-ist-fotograafilise-objektini

Duncan Wooldridge on kunstnik ja kirjanik ning fotograafia lektor Manchester School of Art digitaalsete kunstide koolis MMU-s. Tema uurimusvalkond hõlmab fotograafilist materiaalsust, eksperimentaalset fotograafiat ja kontseptuaalset kunsti, fotograafia tulevikuvormi ja kujutiste kleepuvust.

Ta on raamatu „To Be Determined: Photography and the Future” (2021, SPBH/MACK) autor ning koos Lucy Soutteriga raamatute „The Routledge Companion to Global Photographies” (2025, Routledge) ja „Writer Conversations” (2023, 1000 Words) kaasautor ning koos Ana Casas Broda ja Anshika Varmaga raamatu „Photobook Conversations” (2025, 1000 Words) toimetaja. Ta on ka peagi ilmuva raamatu „Written Up/Written Down: The Selected Writings of John Hilliard” (2026, MACK) toimetaja.