Mihkel Ilusa monokroomsed maaliotsingud jätkuvad Bergeni Hordaland Kunstsenteris

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.

Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama tänavuse EKA korraliste õppejõudude konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

KOLMAPÄEVAL, 4. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 12 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna professori kandidaadi Nithikul Nimkulrati loeng “Textile Knot Practice Through Digitisation and Mathematics” (loeng on inglise keeles).

Kell 14.30 Disainiteaduskonna graafilise disaini osakonna dotsendi kandidaadi Ott Kagovere loeng “Kaasaegne graafiline disain ja kuidas seda õpetada”.

NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 10.30 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Laivi Suurväli loeng “Eksperimentaalsed praktikad moedisainis”.

Kell 13.00 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Julia Valle Noronha loeng “What (experimental) clothes can do” (loeng on inglise keeles).

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 12)

KOLMAPÄEVAL, 11. APRILLIL

Ruumis 05

Kell 13.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Mari Prekupi loeng „Ühendavad jooned“.

Kell 14.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Feliks Sarve loeng “KUJUTAMISE KUNST ja kõik on võimalik”.

Kell 17.00 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Toomas Tõnissoo loeng ” Figuraalne kompositsioon”.

EKA Kunstikultuuri teaduskonnas (Suur-Kloostri 11)

ESMASPÄEVAL, 9. APRILLIL

Ruumis S-103

Kell 14.30 Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi kandidaadi Riin Alatalu loeng „Muinsuskaitse minapilt”.

Lisainfo: Dagmar Raide, tel 626 7306, e-post dagmar.raide@artun.ee

Avamine neljapäeval, 5. aprill kell 20.00 Kanuti aed (Mere puiestee 6e)

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid Kanuti aias, juhendaja Elo Liiv

Ei pea hoidma silmi lahti, et näha.
Ei pea olema valguses, et tunda valgust.
Ära põgene, liigu valguse suunas.
Ole sina ise.

Alates neljapäevast, 5. aprillist kosutavad Tallinn Music Week`i külalisi ja öiseid kulgejaid Kanuti aia pargis TMW Linnaprogrammi raames Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonid koondpealkirja all “Pimedus on Valgus”. Skulptor Elo Liivi juhendamisel EKA tudengite poolt valmistatud valgus- ja heliinstallatsioonid  loovad ligipääsu kujuteldavatesse valgusruumidesse ja tasanditele.

Teed näitavad pimedusest valgusesse toodud mälestusmärk Dostojevskile ning nähtav ja puudutatav linnaheli, mis muudab linnarütmid valguseks. Sobimatut ja liigset valgust koguv prügikonteiner puhastab linnaruumi ja juhib tähelepanu valgusreostusele kui igapäevasele probleemile. Talveunne suikunud ja nüüd ellu äratatud purskkaev pargi keskpunktis on kui geiser ning selle taga valgust lauludesse ümisev ürgne tegelane paneb mõtlema, kas mitte kõige alguses polnud hoopis laul.

Kanutiaia üks peatee on muutunud Varjude käiguks, kus näidatakse, kuidas valgustada varju. Teisel peateel saab kogeda katkestatud linna, mis kutsub üles mõtlema valguse rolli üle meie elukeskkonnas. Sadadest CD-plaatidest loodud installatsiooni eesmärgiks on aga pakkuda vaatajale meditatiivset visuaallahendust, mis vastavalt vaataja asukohale on erinev. Suur valguskuu peegeldab aegluubina linnas toimuvaid keerukaid valgusmänge.

Osalevad tudengid: Kaisa Ernits, Karen Isabel Talitee, Triin Uustalu, Fey Piir, Katharina Kuusemets, Mari-Liis Reinsoo, Triinu Oberšneider, Mark Aleksander Fischer, Cristo Madissoo, Ingrid Helena Pajo, Mari Männa, Heidi Paju, Aivi Erm, Tim Suvi, Karl Johanson, Taavi Kasemägi, Heleliis Hõim, Lauri Urb, Joanna Jürimäe, Mari-Liis Makus.

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda näituse avamisel 5. aprillil kell 20.00.
Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeva hommikul on Kanutis kõik taas endine. EKA ja TMW koostöös sündinud valgus on oma võnkumise sooritanud.

6. aprillil avatakse Pärnu Muuseumis kaks Eesti moest inspireeritud näitust. Huvilisteni jõuab EV100 kunstiprogrammi kuuluv Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna näitus “Eesti oma sinine” ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanek “Kaadris ja kaadri taga”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavate taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega. Näitus jääb avatuks kuni 26.maini.

“Eesti oma sinine” loovjuht ja idee autor: Piret Puppart

Konsultant: Liisa-Maria-Anette Samm

Kunstnikud: Edvard Hiietam, Külli-Triin Laanet, Karita Kärmet, Hannes Rüütel, Kreet Kärner, Nele Kurvits, Andreas Kübar, Eliise Saar (BA II kursus) ja Kadi Adrikorn (MA II kursus)

Fotograaf: Virge Viertek

Stilistika: Gerly Tinn

Meik ja juuksed: Mammu

Modellid: Hanna Brita Kähari (AL Model Management) ja Alan (Sage Management)

Kuraator: Aleksandra Ehte

Samas näitusesaalis on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus “Kaadris ja kaadri taga“. Väljapanek tutvustab Boris Mäemetsa 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt.

„Esitletud on nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjalid kui ka pildid, mis jäid avaldamata ja pakkusid rõõmu fotograafile endale,“ sõnas kuraator Anne Vetik. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Boris Mäemets  kujundas Eesti moe ilmet aastatel 1959–1975 töötades 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades. Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Tallinna Moemajaga oli Mäemets seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama Leningradi moemajale.

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Teavitustegevuste läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Link üritusele FB-s: https://www.facebook.com/events/1846203125402502/

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 räägivad oma Erasmusega välismaal veedetud semestrist fotoosakonna magistrandid Kaisa Maasik, Helle Ly Tomberg ja Anna Kaarma. Anna veetis semestri Hochschule Düsseldorfis, Kaisa oli praktikal Berliini galeriis Sprüth Magers ning Helle Ly tudeeris ühe semestri Luca School of Artsis Belgias.

Saame kokku, et nende kogemusest kuulda ja õppida. Võid sõbra kaasa võtta! Loeng toimub fotoosakonnas, aadressil Lembitu 12, ruum 39.

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 toimub Kristina Õlleku avatud loeng “Tri(dia)loog”, mille raames ta tutvustab enda loomingut ja viimaseid näituseprojekte (aadress Lembitu 10B, ruum 144).

Kristina Õllek (s. 1989) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust tänapäeva ühiskonnas. Sellele täiendavalt on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.

Avamine: 30. märtsil 18:00

Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on kohalikul kunstiväljal silmapaistvalt tegutsevate oluliste kunstnike esiletoomine ning kaasaegse kunsti populariseerimine. Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhatus. Alates 2016. aastast toimub Köler Prize üleaastaselt.

2018. aasta Köler Prize’i nominentideks on Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres.

Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, mida võib ka teatud mõttes pidada kunstniku senist loomingut esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose. Köler Prize 2018 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii. Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 9. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2018 galal, mis toimub 10. mail EKKMi hoovis.

Juba seitsmendat korda, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist Smarten Logistics AS, kelle panus nominentide näitusesse on käesolevaks aastaks kahekordistunud, seda nii suurenenud peapreemia kui lisandunud nomineeringutasu näol.

Näitusega kaasneb nii nominentide loomingut tutvustav katalaoog (tekstide autor Jan Kaus) kui dokumentaalfilm “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018” (režissöör Nora Särak). Filmi saab vaadata näituse jooksul (alates 3. aprillist) EKKMis või internetis aadressil ekkm.ee/ekraaniproovid. Filmi esilinastus toimub esmaspäeval, 2. aprillil kinos Sõprus.

2018. aastal toimub Köler Prize seitsmendat korda. Varasemalt on Köler Prize’i peapreemia võitnud Jevgeni Zolotko, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Jass Kaselaan, Anu Vahtra ja Laura Põld. Publikupreemia on eelnevatel aastatel võitnud Tõnis Saadoja, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Johannes Säre, Edith Karlson ja Art Allmägi.

Graafiline disain: Ott Kagovere

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Lugemik, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

__________________

Köler Prize 2018 
Nominentide näitus EKKMis
Avatud 31. märtsist 20. maini, T–P 12–19
Põhja pst. 35, Tallinn, 10415

Avatud loeng toimub esmaspäeval, 19. märtsil kell 17, EKA graafika osakonnas, Lembitu 10B, ruum 144.

Kunstnikuvestluses keskendub kunstnik oma viimaste aastate loomingule avamaks Tartu Kunstimuuseumis kuni 13. maini eksponeeritud isiknäituse
“2 + 2 =…” sisu ja tagamaid.

Näituse kuraator Brigita Reinert näeb kunstnikku triksterina, kes kunstilise fiktiivsuse abil mängib ja kavaldab, soovides sel viisil tühistada võimu autoriteeti ning sotsiaalselt kehtivaid diskursuseid. Näituse jaoks on valminud mitu uut kunstiteost, milles kerkivad esile teemad nagu näiteks uuspopulism, poliitiline propaganda ning teadmiste ja võimu suhe. Näitus asetub tõe ja fiktiivsuse piirimaile ning suhestub tõejärgsuse fenomeniga, esitades neli erinevat, kuid omavahel seotud projekti ja tööd kunstniku lähiaastate loomingust.

Eve Kask (s 1958) lõpetas 1984. aastal ERKI-s raamatukujundajana graafika eriala ja töötab 2009. aastast EKA graafika osakonnas dotsendina. Alates 1992. aastast on Kask olnud seotud Tallinna graafikatriennaalide organiseerimisega (1996–2015 triennaali president) ning 2011. aastast on ta Vikerkaare kunstitoimetaja. 1989–2018 on ta korraldanud 33 personaalnäitust Eestis ja välismaal ja osalenud rohkem kui sajal rahvusvahelisel näitusel. Tema töid on aja jooksul kirjeldatud alateadvuse, müütilisuse, sümbolismi, ekspressionismi, feminismi ja antropoloogilise dokumentalismi võtmes. Nullindatel on ta tegelenud mahukate fotoprojektidega – “Kärberi 37” (2004), “Käsmu inimesed” (1999–2003; 2013–2019), “Bussiputkad” (2004–2008), “Mida inimesed tahavad” (2007–2010), millest kolm viimast on leidnud väljundi ka kunstnikuraamatu formaadis. Viimasel kümnendil on ta pööranud oma loomingus uue lehekülje, mida näeb Tartmusi näitusel “2 + 2 =…”

EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga “Sfäärid” hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 17.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.