EKA arhitektuuritudengite näitust “Uus vana linn” saab kuni suve lõpuni vaadata Narva Kolledžis

Eelmisel õppeaastal tegelesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid põhjalikult ja pikalt Narva vanalinna teemaga, täpsemini erinevate avalike hoonete kavandamisega. Koos juhendajatega mõeldi läbi Narva raamatukogu, linnavalitsuse, uue teatrihoone, mitmete äripindade, kortermajade, parkimise, väljakute ja pargialade lahendused. Tudengite eesmärgiks oli Narva vanalinna väärtustav linnaruumi elavdamine uue hoonestusega. Maikuust kuni 28. augustini saavad Narva inimesed ja linna külalised töö tulemustega tutvuda maketi- ja plakatinäitusel TÜ Narva Kolledžis.

Narva linnaarhitekti Ivan Sergejevi sõnul on näitus avatud eriti õigel ajal ja õiges kohas: “Arvestades käimasolevaid Narva detailplaneeringuid, mis näevad ette selle tohutu ajaloolise valuga ning keeruliste kihistustega piirkonna taaselustamist, on see näitus – ning selle aluseks olevad lennukad ja julged tudengitööd – linna jaoks väga oluline tööriist Narva põneva ja mitmekesise tuleviku ettekujutamiseks.”

Läbi aasta kestnud Narva kursuseprojekt oli arhitektuuritudengitele esmane kokkupuude niivõrd mahuka ja keerulise ruumiprogrammiga, kus tuli lahendada nii hoonete sisemine logistika kui ka seosed ümbritseva linnaruumiga. Pool kursusest sai ülesandeks Narva linnavalitsuse ja teine pool linna raamatukogu lahendamise. Uus linnavalitsus hakkab paiknema vana raekoja taga, tulevase Stockholmi platsi ääres ning raamatukogu raekojast ida pool.

Juhendajad lisasid lähteülesandes mõlema asukoha ruumiprogrammi ka teatriruumid (VabaLava), korterid, äripinnad ja parkimise. Tudengid töötasid välja lisaks uuele hoonele ka ümbritseva ala maastikuarhitektuurse lahenduse, mis arvestab linnaruumi ja selle kasutajatega. Töösse olid kaasatud teiste erialade spetsialistid: eraldi ülesannetena käsitleti energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktsioonilahendust ja tehnosüsteeme.

Näitus on valminud EKA arhitektuuriosakonna eelmise õppeaasta 3. kursuse tudengite Mari Möldre, Marianna Zvereva, Johannes Madis Aasmäe, Kersti Nigolsi, Margus Tammiku, Liis Juuse ja Arvi Andersoni töödest.

Kursust juhendasid arhitektid Margus Maiste, Tarmo Teedumäe ja Katrin Koov.

Narva Kolledž on avatud E-L 8-20 ja P 8-18 (Raekoja plats 2, Narva).

Näituse kuraator on Mari Möldre. Täname Arhitektuurikeskust ja Viru Keskust. Samuti aitäh näituse majutamise eest Narva Kolledžile.

Rohkem pilte näitusest saab vaadata osakonna pildigaleriist.

Raja Spring Show
Noore Skulptori Preemianäitus 2016
7.-8. mail, kl 12-17
Näituse avamine reedel, 6. mail kl 18/pidu kl 22
Raja 11A

Reedel, 6. mail kl 18.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonnas Noore Skulptori Preemianäitus, mis toimub tänavu juba viiendat korda. Näituseformaadi eesmärk on esile tõsta tudengite erialast tegevust.

Näitus keskendub spetsiifiliselt kaasaegse kunsti valdkonnaga suhestuvatele vormilistele ja ruumilistele praktikatele. Väljas on valik viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib välja parimad.

Osalevad kunstnikud

Art Nõukas, Billy Sassi, David Wittinghofer, Harry Maberly, Jakob Tyroller, Jenny Grönholm, Kadi-Maarja Võsu, Karl Johanson, Katrin Enni, Kristin Reiman, Laurien Bachmann, Madlen Hirtentreu, Marti Kikojan, Rosa-Violetta Grötsch, Triinu-Liis Rahe

Eelnevatel aastatel on preemia võitnud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna-Mari Liivrand ja Johannes Valdma

Vaata lisa

<--->

Näituse avamisele järgneb kl 22 pidu avatud grilli ja kineetilise baariga.

Live esinejatena astuvad üles:

Mihkel Maripuu, Eleonora Šljanda, Antti Mäss, Katja Adrikova, Ellen Vene, Nikolajev

Vaata lisa

KÕIK ON OODATUD!

Eesti Kunstiakadeemia
Vabade kunstide teaduskonna
I aasta magistrantide näitus
TUNDMATUSE PIIR
SUVA Sukavabrikus
Kotzebue 1 / Põhja pst 7
Näitus on avatud 6. mail 14-19 ning 7. mail 12-18

Osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Giulia Landonio, Anna Kaarma, Eva-Lotta Künnap, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu

Näituse kontseptsiooni koostas Mari-Liis Rebane

Juhendaja: Andres Tali

Näitus “Tundmatuse piir” vaatleb piiri mõistet, uurib reaalsuse ja virtuaalsuse hõõrdumist, näilise ja tegelikkuse suhteid, tuttavaid ja tundmatuid territooriume.

Piir loob vorme, struktuure, hierarhiaid. Guattari järgi on iga piiritletud asi territoorium, nii ka “mina” kui isik ja minu unistuste maailm. Sõna piir tuleb anglo-prantsuse keelest, 14. sajandist, ja tähistab “õmblust”, serva. Kui seostada vanainglise keelega, siis võib tähistada see ka “poolt” – ehk siis viitab jagunemisele. Slaavi keeles tähistab ‘granitsa’ millegi lõppu, äärt. Matemaatikas nimetatakse piiriks punktide hulka, mis kuulub ühtaegu nii sise- kui välisruumi. Piiri mõistest läbi J. Lotmani semiosfääri, võib rääkida kui sissetungist, välimise-sisemise vastanduvusest. Piir viitab takistusele, mida ületada või mida ei tohi ületada – religioossed, poliitilised, teadmised, kogemused.

Piiritagune on ohtlik ja tundmatu, eksootiline ja ahvatlev. Piirangud võivad luua ka allasurutust, illusiooni kättesaamatust, utoopiat, mis samal ajal toidab fantaasiat ja lõhestab isiksust. Utoopia on kui püüeldavus, mis tekib ettekujutluses ehk virtuaalsuses. Virtuaalsus tekitab aga konfluentsi – olukorda, mis tekib soovimatusest võtta tegelikku kontakti ümbruskonnaga. Vastupanu, mis viib piiride kadumiseni enda ja teiste vahel. Piiri ületamisest võib saada mässav kinnisidee, kui piiri taga ulatuvat teadmatust idealiseerida. Ihalemine tähendab oma tavapärasest olemuses justkui püüdlust – püüdlus omakorda eeldab eemalolekut, distantsi – tähendab, et ihaldatav objekt asub väljaspool meie haaret. Distants eeldab aga ruumi. Ruum tähendab territooriumi ja territoorium tähistamist. Et tähistada, peab vedama piire kuuluvuse vahele, mis miski “on”, ja mis miski “pole”, kuhu miski “kuulub”, kuhu “ei kuulu”. Kõik mis jääb väljapoole piiri, on “teistsugune”. Näitus “Tundmatuse piir” eksleb äärealadel, piiridžunglis – eneseületuse piiril, ettekujutuse piiril, kaduvuse piiril et cetera.

Piir on kahemõtteline: see sõltub kodeerimisviisist. Peale selle, et piir lahutab, piir liidab – piir on ka puutepunkt. Pythagoras ja Anaximandros ning isegi Platon isiklikult olevat olnud seda meelt, et just nimelt piiri ja lõpmatuse omavahelisest haardumisest tekivad asjad.

OLETE OODATUD VAATAMA; KUHU ON TÕMMATUD TUNDMATUSE PIIR!

 4. mail kell 16.00 avatakse Eesti Tervishoiu Muuseumi suures saalis Eesti Kunstiakadeemia graafika ning tekstiilidisaini üliõpilaste näitus „Surilina“.

“Näituse elujaatav hoiak sobitub suurepäraselt Tervishoiu muuseumi konteksti, käsitledes surilina elu tõendi või jäljendina,” arvab dotsent Eve Kask, kes on antud kursuse üks juhendaja.

Näitusel esitletakse valikut kolmanda kursuse aine „näituseprojekt“ raames valminud töödest. Temaatiliselt erinevaid teoseid seob elu kui sellise alusväärtuste otsimine, mida toetab tööde tagasihoidlik, isegi kompiv visuaalsus, leitagu neid siis oma mälestustest, esemetest või unenägudest.

Osalevad tudengid:

Diana Ambos, Margus Haljaste, Katre Helen Kaasik, Marielle Palmiste, Mark Antonius Puhkan, Irma Isabella Raabe, Jana Roopa, Svetlana Todurova, Sandra Vaupotič

Juhendajad Eve Kask ja Siim Preiman

„Surilina“ jääb avatuks 31. augustini.

EKA Moedisain esitleb
eksperimentaalvormi näitus

“EBAMAINE”

Tallinna Teletorn
10. mai – 5. juuni, 2016

Teletorni taevatasandile ilmuvad ebamaised vormid

Teisipäeval, 10. mail ilmuvad Tallinna Teletorni taevatasandile Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala tudengite ebamaised vormid, mis materialiseerusid tunnustatud moekunstniku Liisi Eesmaa juhendatud kursusel.

“Minu eesmärgiks oli tudengeid inspireerida ja julgustada mõtlema väljaspool selle maailma piire. Ma soovisin, et nad hullaksid ideedega ja katsetaksid materjalidega ning ehitaksid objekte, millel pole praktilise maailmaga midagi pistmist. See on noorte moeloojate kiire spurt utoopiasse vahetult enne praktilise moedisaini maailma sukeldumist,” selgitab Liisi Eesmaa ülesande püstitust.

Näitus EBAMAINE on post-apokalüptiline maailm, kus kohtuvad eksperimentaalsed materjalid, tumedad fantaasiad, sõjakad vormid, küber-punk ja igatsus kosmose ning igavese elu järele. 12 EKA moetudengit ja 2 intesiivset nädalat koolimajas sadade meetrite plastiktorude- ja jäätmetega unetuna vääneldes – sündiski robustsest ja jonnakast algmaterjalist läbi metamorfoosi voolujooneline ja utoopiline moelooming, mis kombib piire ja väänab standardeid.

Liisi Eesmaa kursus on jätk moedisaini osakonna vormikatsetuste seerias, kus tudengitel on võimalus sirutada oma fantaasia piire ebatraditsioonilistes materjalides. Varasemalt on Marit Ilisoni juhendamisel toimunud ideevormi kursused nii puidu, paberi, taaskasutustekstiili jm materjalidega. “Ebamaine” on juba teine moedisaini eksperimentaalvormi näitus Teletornis.

EBAMAINE vormide autorid:

Karolina Janulevičiūtė 

Mari-Ly Kapp

Kertu Kivisik

Kaia Kuusmann

Renata Lensment 

Sandra Luks

Sirli Pohlak

Pamela Põld

Kerttu Reinmaa

Eliise Saar

Elisabetta Silvestri 

Aleksandra Tšusovljanova

Graafiline disain: Johanna Ruukholm 

Fotode info:

Fotod: Riina Varol

Modell: Erika Fenenko (Living Models)

Meik ja soeng: Nele Pandis

EBAMAINE sai teoks tänu Pipelife’i materjalile.

Täname: Tallinna Teletorn, EKA graafilise disaini osakond, Piret Puppart, Marit Ahven, Anu Ojavee, Solveig Jahnke, Martina Gofman, Nathan Tulve, Kaspar Kuldkepp, Liisa Tali.

Pressil palume tulekust teatada: solveig.jahnke@artun.ee või tel 5626 4949

Lisateave

http://www.teletorn.ee/sundmused/eka-moedisaini-naeitus-ebamaine/

Liisi Eesmaa

Moedisainer, kursuse juhendaja

liisi.eesmaa@gmail.com

Tel 55614070

Piret Puppart

EKA moedisaini osakonna professor

piret.puppart@artun.ee

Tel 507 4243

Riina Roosipuu

riina@teletorn.ee

Tel 510 0110

3.05-27.05 on võimalik Stockholmi kesklinnas asuvas galeriis Designgalleriet tutvuda viimaste aastate Eesti disaini paremikuga. Eesti Disainerite Liit (EDL) on välja töötanud Eesti disaini välisriikides tutvustamiseks kontseptsiooni “Size Doesn’t Matter”, mis vastandab maa väiksust disainerite tihedusele ning saavutuste rohkusele. Kollektsioon koosneb kõrge kvaliteediga väikesetiraazilistest toodetest; põhiliselt autoridisaini parimatest paladest ning uutest innovatiivsetest tööstustoodetest. Väljapanek sisaldab kodu sisutamisega seotud tooteid: sisustustekstiile, mööblit, valgusteid, keraamikat, klaasi; rattaid; moeaksessuaare: kotte, kingi ning ehteid. Esindatud on üle 40 disaineri, kelle hulgas on nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud lootustandvaid noori loomeinimesi, kes on auhindu saanud nii Eestis kui välismaal. Kollektsioon on põhjamaiselt karge – iseloomulik on minimalistlik stiil, naturaalsed materjalid, leidlikud lahendused ning huumor.

Eesti Disainerite Liit (EDL) loodab välisnäituste kaudu hoogustada kultuurivahetust, tutvustada Eesti kui kiiresti areneva disainimaa saavutusi ning luua võimalused Eesti tootedisaineritele võrgustumiseks ning rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Eelnevalt on ekspositsiooni olnud võimalik näha Brüsselis, Tallinnas, osaliselt Londonis ja Milaanos ning Viinis. Koostöö raames eksponeeris EDL rootsi disainerite töid “Swedish Studio Works” 2015.a. Disainiööl. Välisnäitustel on tutvustatud ka häid eesti toite ja jooke ning kõlanud eesti muusika. “Eesti life-style tutvustamine Euroopa tähtsamates metropolides omab mõju kultuuriturismi arengule ning meid on juba märgatud ” räägib disainerite liidu esinaine Ilona Gurjanova. “Oleme saanud kutseid esineda sama näitusega aasta lõpul nii Caenis kui ka Pariisis.”

Näitust toetab Eesti Kultuuriministeerium ja KULKA.

Näitusel on esindatud: Mare Kelpman, Tarmo Luisk, Monika Järg, Stella Soomlais, Johanna Tammsalu, Karmen Saat, Andres Labi, Kärt Põldmann, Sille Sikmann, Piret Loog, Annike Laigo, Mihkel Masso, Indrek Narusk, Mihkel Güsson, Martin Lazarev, Elmet Treier, Toivo Raidmets, Reet Aus, Tõnis Vellama, Keha3, Maile Grünberg, Tanel Veenre, Kärt Summatavet jt. Idee autor ja kuraator on Ilona Gurjanova (EDL esinaine)

Ilona Gurjanova

Eesti Disainerite Liit, esinaine

Estonian Association of Designers, chair

EESTI DISAINI MAJA # ESTONIAN DESIGN HOUSE

Kalasadama 8, 10145 Tallinn

372 55573687

www.edl.ee 

www.estoniandesignhouse.ee

www.disainioo.ee

Juba paari nädala pärast saabub aeg, mil tõmmata selga oma vingeim haute couture ning seada sammud Kultuurikatla poole. Tänasest on jõudnud müügile ka kauaoodatud piletid, et 21. mail toimuvale Eesti suurimale üheõhtusele moeetendusele emigreerumisluba välja lunastada.

ERKI Moeshow toimub sellel aastal juba 29. korda ning seekord saab finaaletendusel näha lausa 26 särava moelooja loomingut nii Eestist kui ka lähiriikidest.

Pileti soetamiseks tuleb minna ERKI Moeshow kodulehele

__________________________________________________________

Elo Meier

Projektijuht

Tel: 53 54 45 48

E-mail: elomeier@gmail.com

Laupäeval, 7. mail kl 16.00 toimub Jõhvi kontserdimajas Piret Pupparti eestvedamisel Eesti Kunstiakadeemia tudengite moeshow. Moodne vaatemäng on inspireeritud Eesti rahvuslikust pärandist alates Seto pühaserätist Mustjala seelikuni, pakkudes modernset lühikokkuvõtet Eesti vägevast etnograafiavaramust.

Koduse sekka leiab ka eksootilisemaid noote – autorid on lähtuvalt oma juurtest sisse toonud elemente ka Tšuvaššiast ja Mordvast, mis kõige nii tuttvaliku vahele põimituna kummaliselt köitvana mõjuvad.

“Etnograafilise materjali kasutamise võlu peitub oskuses algne motiiv abstraheerida, st luua piisav vahemaa näiteks aluseks võetud tanukirja ja lõpptulemusena valmiva tikitud mantli vahele,” selgitab moedisaini osakonna professor Puppart, kes on põhjalikult uurinud eesti ja sugulusrahvaste etnograafilist pärandit.

Nii leidub tudengite loomingus komplekte, kus lillkiri on asendatud klaashelmestest õitega või villane triibuline seelikuriie klaasja organzaga, kuid on astutud ka sammujagu kaugemale. Otsingute käigus on sõba moondunud disainerite käe all arhitektooniliseks turviseks, naiselikest kodarrahadest saanud meesterõivastele kaunistused ning kurja silma eest kaitsmise tarvis kirjatud haaknõeltega puusapõlledele loitsud.

“Seda ehk asjatundmatu pilk kohe rahvapärimusega seostada ei pruugigi, rääkimata kangastest, mille kalasabamustrite loomiseks on kasutatud tuhandete haaknõelte kombinatsioone,” lisab Puppart, kes ise väga oskuslikult rahvuspärandit oma kaasaegses loomingus kasutab.

Esitlusele tulevad üheksa eri autori tööd: Kristiina Jeromans, Merleen Afanasjev, Veera Lustina, Evgeniya Dolgopolova, Reila Saarmäe, Katrin Aasmaa, Triin Tint ja Cärol Ott. Tudengeid juhendas Piret Puppart.

Vaatemängu saateks tõlgendab rahvamuusikat modernsesse keelde Katariin Raska. Lisaks saab nautida Mark Raidpere ja Gregor Jürna imelisi ülesvõtteid antud show käigus esitlusele tulevast moeloomest.

Show järel kerkib kontserdimajja pop-up pood, kus saab etenduse käigus nähtut lähemalt uudistada ja tutvuda lisaks teiste Kunstiakadeemia erialade esindajate moodsa loominguga.

Fotonäitus “Sest pärimusest” jääb Jõhvi kontserdimajja üles paariks nädalaks.

————

Йыхвиском концертном доме состоится модный показ работ студентов Эстонской академии художеств и дизайнера Пирет Пуппaрт

7 мая в 16:00 в Йыхвиском концертном доме студенты Эстонской академии художеств совместно с дизайнером Пирет Пуппарт представят свои работы в формате модного представления.

Участвующие в показе работы объединяет современный взгляд дизайнера на традиционный народный костюм. На создание фэшн-спектакля студентов вдохновили в первую очередь этнографические сокровища Эстонии — от сетуского рушника до мустъялаской юбки. Однако представлены будут и более экзотичные комплекты, авторы которых исходя из своего происхождения использовали в своих работах элементы народного костюма Чувашии и Мордовии.

По словам руководителя курса, а также дизайнера бренда Monton Пирет Пуппарт прелесть работы с этнографическим материалом заключается в возможности абстрагироваться от основного мотива. «Например, результатом такой работы может стать цветочный узор из стеклянного бисера, а полосатая шерстяная юбка в новом исполнении может быть создана из ткани органза. Привычные мотивы народных костюмов превращаются во что-то новое, иногда даже отдаленно напоминающее исходные мотивы»,- отметила Пуппарт.

7 мая будут представлены работы студентов Эстонской академии художеств под руководством Пирет Пуппарт, среди которых Кристиина Ероманс, Мерлеен Афанасьева, Вера Лустина, Евгения Долгополова, Рейла Саармяэ, Катрин Аасмаа, Трийн Тинт и Кяро Отть. Представление пройдет под современные интерпретации народной музыки.

После шоу в концертном доме откроют pop-up магазин, где можно будет рассмотреть представленные ранее комплекты одежды, а также познакомиться и с другим творчеством студентов Эстонской академии художеств.

You are cordially invited to the final presentation of the Urban Studies research studio The Zone.

The presentation will take place on May 10 (Tuesday), 17.00-19.00.

The venue is Faculty of Architecture (EKA), Pikk 20, Tallinn, 3rd floor, r. 304.

The Special Economic Zone, writes Keller Easterling, has not always been a global urban addiction and a world-city template. Yet, she contends, “the wild mutation of the form over the last thirty years only make it seem penetrable to further mutations.”

How might the Zone mutate in the coming thirty years? How would the special become the generic? How would it reshape the conditions of production and labour, globally and locally? How could the Zone be resisted and how could it fail? Will the Special Economic Zone converge to the Zone of Tarkovsky’s Stalker?

The semester project speculates about these question on the case of a production and logistics zone in Jüri, situated 15 km southeast from Tallinn.

Supervisors: Maroš Krivý, Kaie Kuldkepp

Students: Seth Amofah, Kasparas Lucinskas, Charlotte Niedenhoff, Nina Riewe, Juhan Teppart

The presentation and discussion is public. Everyone is welcome.

Maroš Krivý

Professor of Urban Studies

Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts

Kaie Kuldkepp

guest lecturer

Faculty of Architecture, Estonian Academy of Arts

urban designer, landscape architect @ NÜÜD architects

ARS-i Avatud Ateljeede päev toimub sel reedel, 6. mail 2016 kell 17.00-21.00 (Pärnu mnt 154, Tallinn) jätkuüritusena Eesti Kunstnike Liidu samal päeval toimuvale Suurkogule.

ARS-i ateljeed avavad oma uksed külalistele juba teist korda. Sel aastal osaleb üritusel üle viiekümne kunstniku ja kollektiivi, kelle tööpaigaks on ARS. Avatud Ateljeede Päev pakub ainulaadset võimalust tutvuda ARS-is töötavate kunstnikega ning näha, kus ja kuidas teosed valmivad.

Lisaks ateljeede avatud ustele korraldab Nukufilmi Lastestuudio kell 17.30-20.00 animatsiooni töötoa ning ARS-i projektiruumis (ruum 114) toimub 19.00 Erik Alalooga ja tudengite kontsert „Conservatorium Postinstrumentum“. Ateljees 315 esineb 20.00 Killer Pain (Olivia Verev ja Robin Nõgisto).

Vaata ka: https://www.facebook.com/events/223988871311852/

Sel aastal osalevad ARS-i Avatud Ateljeede päeval nutikate tekstiilidega töötav Spell disain by Kristi Kuusk, kunstnikud Laura Kuusk ja Camille Laurelli, Marge Monko, Alisa Jakobi, moedisainer Kyllike, legendaarne portselanitöökoda ARS Portselan, ofset litograafia töökoda Ubunoir, kunstnikud Piret Rohusaar, Katrin Karu ja Fideelia-Signe Roots, rõivatootmise- ja disainistuudio Pierro, kunstnikud Varvara & Mar, nahast aksessuaare valmistavad Mokoko, Laast ja Kadi Paasik, helikunsti ja installatsioonikunstnik Erik Alalooga koos tudengitega, nahadisaini stuudio Mirgoods, käsitööna meeste jalanõusid ja aksessuaare valmistav stuudio Scheckmann bu Sille Sikmann, kunstnikud Emer Värk ja Renzo Alexander van Steenberg, animatsiooni huvikool Nukufilmi Lastestuudio, kunstnik Krista Mölder, kunstnikud Tõnu Narro, Tarvo Porroson ja Märt Vaidla, kunstnik ja illustraator Takinada ja stuudio Olga Good Dolls, keraamik Kersti karu, kübaradisaini stuudio Emma-Elfriide, ehtekunstnikud Anneli Oppar, Darja Poplitova, Triin Kukk, Mariliis Hopp ja Miikale Danieljants stuudioga Atelier Aur, rõivadisaini stuudio Margit Salk Disain, kunstnikud ja muusikud Robin Nõgisto ja Olivia Verev, kunstnik Taavi Talve, sisearhitektuuri stuudio Arro Projekt, fotokunstnik Tõnu Noorits ja keraamik Marit Leevik, tekstiilikunstnik Elna Kaasik, kunstnik Taavi Suisalu, kunstnik Arne Maasik, koreograaf Alissa Šnaider, maalikunstnik ja keraamik Kristina Kivirand ning Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti magistrandid.

EKL kavandab antud kinnistul arendustegevust eesmärgiga kujundada unikaalne keskkond, kus loomelinnaku funktsioonid on põimitud klassikalise äritegevusega ja traditsioonid innovatsiooniga. Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ARS ajalugu ulatub aastasse 1944; selle koosseisu kuulusid muuhulgas keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundustöö- ja monumentaalkunsti ateljee. EKL-i nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. Kaasaegse loomelinnaku keskmeks on professionaalsete kunstnike stuudiod, töökojad ja galeriid; teenuste ja ressursside ristkasutus toetab efektiivsust, loomeinimeste kokkupuutes sünnivad uued tooted ja teenused. Kujutavate ja rakenduskunstnike ning disainerite kõrval on ARS-i maja asukateks loovisikud ja loomemajanduslikud ettevõtjad kõige laiemas mõttes – teiste hulgas nt arhitektuuri- ja reklaamibüroosid, IT-valdkonna ja teiste kultuurialade esindajaid.

EKL-i sooviks on kujundada ARS-ist tõmbekeskus Tallinnas ja terves Eestis – koht, kuhu inimesed teavad ja tahavad tulla kunsti kogu selle mitmekesisuses looma ning tarbima nii omandamise kui vaatamise ja nautimise mõttes. Professionaalsele tuumikule toetuvad avalikkusele suunatud hariduslikud ja meelelahutuslikud funktsioonid (koolitused, töötoad), erinevad kunsti- ja disainiteoste näituse- ja müügiformaadid, valdkondlikult seostuvad teenused (nt piltide raamimine, sisekujunduslikud teenused, kunstitarvete ja -kirjanduse müük jpm). Tänase seisuga tegutseb ARS-i territooriumil enam kui 70 kunstnikku ja loomevaldkonnas tegutsevat ettevõtet. Liidu eesmärk on viimased kolm aastat olnud ja on ka edaspidi ARS “kunstile tagasi vallutada” – taastada kunagises kunstikombinaadis nüüd juba uuel moel loomemajanduslike rentnike ülekaal ja seeläbi kujundada keskkond, kus idee- ja kogemuste vahetus, teenuste ristkasutus, projektiruumid, koolitustegevus jm. loovad eeldused kaasaegse kunstilinnaku arenguks.

ARS-i Avatud Ateljeede päeva toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurikapital.

Lisainfo: Varvara Guljajeva varvarag@gmail.com, tel. 58178424