EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Hans-Peter.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe, BMO 2, joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

American Film Showcase ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis esitlevad:

Dr. Michael Renov (University of South California): “Semiotics of Documentary and U.S. Documentary Film History”

Why the documentary matters? Michael Renov, professor of Critical Studies and Vice Dean for Academic Affairs from University of Southern California, author of several books about the documentary film and documentary film curator for many festivals, will be talking about the social significance of the documentary film. Dr. Renov will discuss the crucial functions served by the documentary film — preservation, persuasion, analysis and expression — with additional attention given to ethical concerns. Dr. Renov, an experienced jury member for film festivals such as Sundance, Silverdocs and many others, will also be talking about the U.S. documentary films and U.S. documentary films history.

27. veebruar kl 11.00-12.30 Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga.

Kogunemine kl 11.00 Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 3. korrusel

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad

Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11

17. veebruar – kell 17.00 – 19.00 Valguse ja ruumi töötuba: Uurime meile eluks vajalikku valgust. Kuidas valguse ja varjuga luua ja muuta ruumi? Juhendab Arhitektuurikooli õpetaja Kaire Nõmm, koguneme Linnateatris, Lai 23 ning palume veidi varem kohal olla, sest töötuba algab täpselt kell 17:00.

Foto: Tiia Vahula arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö 2014

3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).

Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.

Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.

Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku? 

Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).

Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis. 

Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.

KIK kutsub kolmandat korda ülikoole osalema energia- ja ressursisäästu konkursil Negavatt. Alates 1. veebruarist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 21. veebruar.

„Kõigile neile tudengite, kes isekeskis kiruvad, et esimese kahe Negavati hooaja jooksul ei jõudnud oma nutikat energia- ja ressursisäästuideed esitada, ütlen lohutuseks, et täna algabki järjekorras kolmas Negavatt ja koos sellega võimalus oma särav idee teoks teha. Kindlasti pole tudengitel ideed otsa saanud ja võimalusi energia- ja ressursisäästuks ülikoolides jagub ka veel küllaga. Jõudu nuputamisel ja jaksu ideede esitamisel!“, ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Selle aasta Negavati konkursil on võimalus ka kõrgkoolide üleseks koostööks, ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides.

Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemikul 1.- 21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. 

Kahe eelneva konkursiga on tänaseks viidud ellu 6 tudengite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadse seadeldise, mis puhastas räpast õhku rasvast ning taaskasutas jääksoojust.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Helin Sööt poole helin.soot@kik.ee.

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.

Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová
JOON
05.02.- 23.02. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2

Neljapäeval 4. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnike Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová näitus JOON.

Joon on Carla Castiajo (Portugal) ja Slavomíra Ondrušová (Slovakkia) koostööprojekt, mille algne idee sündis 2013. aastal Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas, kus mõlemad kunstnikud tollal õppisid. Ka nende seekordne kohtumispaik on Tallinn, kus nad esitlevad joone käsitlust loomingulises dialoogis, mis on aja jooksul kasvanud ja arenenud.

Joon tähistab eesti keeles teatud punkte ühendavat sirget ja ka iseloomuomadust. Joon on kahe kunstniku loomingu ühine nimetaja ja mängib, nii visuaalselt kui kontseptuaalselt, suurt rolli mõlema kunstniku tööprotsessis. Carla Castiajo nägemust väljendavaks materjaliks on reeglina inimkeha juurde kuuluvad karvad, Ondrušová kasutab musta raudtraati. Karv ja traat – sile või terav, painduv või jäik, habras või tugev – on erinevat liiki materjalid, ent nad võivad astuda lineaarsesse dialoogi.

Patti Smithi albumil „Land” olevad sõnad: “Karvad lõikasid traadina ihusse” olid selle näituse tegemisel kunstnikele üheks inspiratsiooniallikaks. Näitusel on karvad ja traadid koondatud joonteks ja neid on joonistusel töödeldud nii, et nad moodustaksid erinevaid variatsioone ja võimalikke dialooge.

Näituse heli on kujundanud José Pedro Carvalho.

Carla Castiajo väljendusvahendiks on ehtekunst, mida ta on nii õppinud kui õpetanud. Lõpetanud kaunite kunstide magistrantuuri Konstfackis, Stockholmis, õpib ta praegu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris. Tema uurimistöö teemaks on: „Karvad: puhtus või promiskuiteet? Karvad ehtekunsti materjalina, nende tähendus ehtekunstis ja kunstis laiemalt”.Carla Castiajo on töötanud õppejõuna sellistes õppeasutustes nagu Beaconhouse National University (BNU), Pakistan, Oakham School, Suurbritannia, Escola Superior de Artes e Design (ESAD), Portugal ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel.

Slavomíra Ondrušová on lõpetanud metalli- ja ehtekunsti osakonna Bratislava Kunsti- ja Disainiakadeemias. Praegu on ta doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on „Joonistus ja objekt. Ideest tegeliku ruumini“. Kunstnikuna kasutab ta erinevaid vahendeid: enamasti joonistust, ehteid, pisiplastikat ja esemeid, raamatu- ja laulutekste. Koos Milan Vagačiga toimetab ta kaasaegsele joonistuskunstile pühendatud ajakirja ”X Magazine”. Ta on õppinud Saksamaal Offenbachi Disainikõrgkoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. On esinenud rahvusvahelistel näitustel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Slovakkia kunstide toetusfond.

Tänud: Kadri Mälk, Ľudmila Bohm, Maria Valdma, Märt Vaidla, Mihkel Säre, Peter Varga, Stanislav Ondrušija, Tiit Rammul.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.