KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest

27.01.2016 — 29.01.2016

KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest

FIGIEL

KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)

——————————————————————————-

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest

——————————————————————————-

Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.

Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?

Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.

Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.

Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.

Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.

Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

———————————————————————————-

Joanna Figiel public lecture on artistic work

———————————————————————————-

On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.

„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.

What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?

What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?

To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.

To name a few, I will:

-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.

-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)

-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists

-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.

Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“

Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.

——————————————————————————————

A workshop about the relationships of art and work.

——————————————————————————————

Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)

In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.

The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?

In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?

Recommended reading

Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/

Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum

https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts

https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification

www.art-workers.org

Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory

Further readings:

Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia

PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/

Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

WAGE?

Bulletpoints to think about:

thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?

artist income

content of their art academies’ curriculum

expectations vs reality of the art world/art economy

precarity

competition vs individuality

internalisig/personalising systemic issues

collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising

burnout/work-life balance

Possible steps:

– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?

– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?

– mapping precarity

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest

Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Reede 29 jaanuar, 2016

FIGIEL

KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)

——————————————————————————-

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest

——————————————————————————-

Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.

Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?

Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.

Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.

Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.

Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.

Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

———————————————————————————-

Joanna Figiel public lecture on artistic work

———————————————————————————-

On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.

„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.

What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?

What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?

To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.

To name a few, I will:

-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.

-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)

-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists

-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.

Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“

Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.

——————————————————————————————

A workshop about the relationships of art and work.

——————————————————————————————

Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)

In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.

The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?

In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?

Recommended reading

Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/

Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum

https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts

https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification

www.art-workers.org

Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory

Further readings:

Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia

PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/

Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

WAGE?

Bulletpoints to think about:

thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?

artist income

content of their art academies’ curriculum

expectations vs reality of the art world/art economy

precarity

competition vs individuality

internalisig/personalising systemic issues

collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising

burnout/work-life balance

Possible steps:

– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?

– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?

– mapping precarity

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

29.01.2016 — 31.01.2016

Loomehäkk kutsub osalema!

Juba 29-31. jaanuaril toimub Tallinnas Eesti esimene loomealade

hackathon, kus üle 100 inimese hakkavad arendama digitaalseid rakendusi

loovaladel.

Loomehäkk toob kokku IT- ja loomeinimesed ning äriarendajad, et 48 tunni

jooksul luua uusi tooteid ja teenuseid valdkondades nagu mängundus,

filmitööstus, kultuuripärand, muusika, disain, televisioon, kunst,

kirjandus ja etenduskunstid.

Loomehäkile võib tulla oma idee ja meeskonnaga, aga ka teiste

arendusmõtteid kuulama ja mõne huvitava tiimiga liituma. Meeskondi

juhendavad kodu- ja välismaised loomevaldkonna tippmentorid ja

iduettevõtluse eksperdid.

Kõik hackathoni partnerid pakuvad oma valdkonnas välja probleeme,

arenguvõimalusi või trende, mille ümber Loomehäkil osalejaid oma tooteid ja

teenuseid arendada saavad. Reede pärastlõunal esitletakse ideid,

moodustatakse meeskonnad ja asutakse mentorite juhendamisel häkkima.

Pühapäeva õhtul esitletakse tulemusi žüriile, kes valib välja parimad ja

jagab osalejatele võimsaid auhindu.

Loomehäki partnerid on Digix, IGDA, GameFounders, Eesti Digikeskus,

Creative Mobile, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti

Muusikaakadeemia, Estonian Business School, Tartu Ülikooli Viljandi

Kultuuriakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Music Estonia, PÖFF,

Eesti Filmi instituut, ERR, Brand Manual, Eesti Telekom/VUNK, Eesti Rahva

Muuseum.

Sündmusel osalemine on tudengitele tasuta. Registreerumisel tuleb kasutada

oma ülikooli sooduskoodi EKA2016 ning kohapeal esitada õppuri staatust

tõendav dokument.

Registreeri sündmusele siin https://www.amiando.com/ORFXBGMÜritusele

Täiendav info aadressil: https://www.facebook.com/events/1171478069548695/

Kontaktisik: Marek Mühlberg, marekm@tlu.ee, +372 5510204

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Loomehäkk kutsub osalema!

Reede 29 jaanuar, 2016 — Pühapäev 31 jaanuar, 2016

Juba 29-31. jaanuaril toimub Tallinnas Eesti esimene loomealade

hackathon, kus üle 100 inimese hakkavad arendama digitaalseid rakendusi

loovaladel.

Loomehäkk toob kokku IT- ja loomeinimesed ning äriarendajad, et 48 tunni

jooksul luua uusi tooteid ja teenuseid valdkondades nagu mängundus,

filmitööstus, kultuuripärand, muusika, disain, televisioon, kunst,

kirjandus ja etenduskunstid.

Loomehäkile võib tulla oma idee ja meeskonnaga, aga ka teiste

arendusmõtteid kuulama ja mõne huvitava tiimiga liituma. Meeskondi

juhendavad kodu- ja välismaised loomevaldkonna tippmentorid ja

iduettevõtluse eksperdid.

Kõik hackathoni partnerid pakuvad oma valdkonnas välja probleeme,

arenguvõimalusi või trende, mille ümber Loomehäkil osalejaid oma tooteid ja

teenuseid arendada saavad. Reede pärastlõunal esitletakse ideid,

moodustatakse meeskonnad ja asutakse mentorite juhendamisel häkkima.

Pühapäeva õhtul esitletakse tulemusi žüriile, kes valib välja parimad ja

jagab osalejatele võimsaid auhindu.

Loomehäki partnerid on Digix, IGDA, GameFounders, Eesti Digikeskus,

Creative Mobile, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti

Muusikaakadeemia, Estonian Business School, Tartu Ülikooli Viljandi

Kultuuriakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Music Estonia, PÖFF,

Eesti Filmi instituut, ERR, Brand Manual, Eesti Telekom/VUNK, Eesti Rahva

Muuseum.

Sündmusel osalemine on tudengitele tasuta. Registreerumisel tuleb kasutada

oma ülikooli sooduskoodi EKA2016 ning kohapeal esitada õppuri staatust

tõendav dokument.

Registreeri sündmusele siin https://www.amiando.com/ORFXBGMÜritusele

Täiendav info aadressil: https://www.facebook.com/events/1171478069548695/

Kontaktisik: Marek Mühlberg, marekm@tlu.ee, +372 5510204

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

18.01.2016 — 22.01.2016

Vana-Võidu mõisast leitud Herculaneumi maalingute koopiad!

Vana-Võidu_01
Vana-Võidu 2
Grasshopper driving a parrot-cart, from Herculaneum (Wikimedia)  

EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.

Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.

Täpsem ülevaade ERR-i uudisteportaalist ja TV3 uudistest.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Vana-Võidu mõisast leitud Herculaneumi maalingute koopiad!

Esmaspäev 18 jaanuar, 2016 — Reede 22 jaanuar, 2016

Vana-Võidu_01
Vana-Võidu 2
Grasshopper driving a parrot-cart, from Herculaneum (Wikimedia)  

EKA muinsuskaitse osakonna praktika käigus leiti Vana-Võidu mõisa väikeses saalis mõisa ehitusaegsed maalingud. Hilisklassitsistlik mõis on oma praegusel kujul valminud 19.sajandi keskpaigas. Maalingute näol on tegemist väga kõrgekvaliteediliste koopiatega Herculaneumist. Mõis kuulus von Strykide perekonnale ning maalingud vastavad naabruses asuvate Suure-Kõpu Pompei koopiate ja Voltveti antiikatribuutikat kasutavate maalingute ringile – kõik kolm mõisa kuulusid samale perekonnale ning valmisid samal ajal.

Vana-Võidu maalingud järgivad tüüpilist antiikset seinaviimistlusskeemi: alumises tsoonis on marmoreeritud lambrii, kesktsooni moodustavad suured paneelid ning seinte ülemisse, friisi ossa on maalitud figuraalkompositsioonid.

Täpsem ülevaade ERR-i uudisteportaalist ja TV3 uudistest.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

22.01.2016

UHKus ja eelarve

4895741t100h8103

Eile esietendus teatris “Endla” EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu ja EKA stsenograafia tudengite ühise loominguna Mehis Pihla lavastus “Uhkus ja Eelarve”.

Üles astusid III kursuse üliõpilased Bibi-Ann Kahk ja Terje Kähr. palju õnne neile esietenduse puhul!

Postitas Lilja Blumenfeld — Püsilink

UHKus ja eelarve

Reede 22 jaanuar, 2016

4895741t100h8103

Eile esietendus teatris “Endla” EMTA Lavakunstikooli XXVII lennu ja EKA stsenograafia tudengite ühise loominguna Mehis Pihla lavastus “Uhkus ja Eelarve”.

Üles astusid III kursuse üliõpilased Bibi-Ann Kahk ja Terje Kähr. palju õnne neile esietenduse puhul!

Postitas Lilja Blumenfeld — Püsilink

22.01.2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

krokii R 22 jaan 2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Postitas Ülle Marks — Püsilink

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii

Reede 22 jaanuar, 2016

krokii R 22 jaan 2016

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Postitas Ülle Marks — Püsilink

11.01.2016 — 15.01.2016

DILEMMA: ORPHEUS ja EURYDIKE

EKA stsenograafia osakonnas toimus 11.-15. jaanuarini 2016 Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide võrgustiku DAMA järjekorras juba 20-s rahvusvaheline workshop. Labürintteatri workshopi DILEMMA Orpheuse ja Eurydike müüdi ainetel viisid läbi stsenograafia osakonna nüüdisteatri dotsent Inga Vares ning Tallinna Ülikooli tantsuteraapia õppejõud Mari Mägi. Mõlemad kuuluvad 2015 aastal Eesti Teatri etenduskunstidevahelise aastaauhinna pälvinud Labürintteatriühenduse G9 koosseisu. Organisatoorse poolega toetas DAMA koordinaator Henri Hütt. 14 erinevate kunstialade (muusika, tants, stsenograafia, uus-meedia, valguskujundus, disain, film) tudengit Eestist, Soomest, Islandilt ja Lätist said ülevaate labürintteatri meetodist nii teoorias kui praktikas. Workshopi ülesehitus põhines Kangelase teekonnal (pärit lehelt: http://www.thewritersjourney.com/hero’s_journey.htm).

Iga päev uues, erineva iseloomuga kohas (EKA vabade kunstide maja aadressil Lembitu 12, Balti jaam, Kotzebue 1 vabrikuhoone, Saue mõis) uuriti meelte- ja ruumitaju, isiklike lugude ja müüdi, avaliku või eraldatud ruumi rakendamisvõimalusi vaataja poolt aktiivselt kogetavate stseenide loomisel nii soolodena kui väikeste gruppide koostööna. Viimasel päeval jagunes grupp pooleks, nädala jooksul õpitu ja kogetu põhjal loodi ja etendati kaks labürintteatrietendust inspireerituna Orpheuse ja Eurydike müüdist. Sujuva ja loomingulise koostöö viljad võivad avalduda tudengite tulevastes (ühis)projektides, samuti tunti huvi 2016 sügisel EKA stsenograafia osakonnas avatava rahvusvahelise magistriõppe programmi vastu, kus üks semestriprojektidest keskendub plaanikohaselt just labürintteatrile.

DAMA koduleht: http://medialappi.net/dama/#2

DILEMMA fotod, autor Henri Hütt: https://www.flickr.com/photos/damaproject/albums/72157661389982174

Postitas Lilja Blumenfeld — Püsilink

DILEMMA: ORPHEUS ja EURYDIKE

Esmaspäev 11 jaanuar, 2016 — Reede 15 jaanuar, 2016

EKA stsenograafia osakonnas toimus 11.-15. jaanuarini 2016 Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide võrgustiku DAMA järjekorras juba 20-s rahvusvaheline workshop. Labürintteatri workshopi DILEMMA Orpheuse ja Eurydike müüdi ainetel viisid läbi stsenograafia osakonna nüüdisteatri dotsent Inga Vares ning Tallinna Ülikooli tantsuteraapia õppejõud Mari Mägi. Mõlemad kuuluvad 2015 aastal Eesti Teatri etenduskunstidevahelise aastaauhinna pälvinud Labürintteatriühenduse G9 koosseisu. Organisatoorse poolega toetas DAMA koordinaator Henri Hütt. 14 erinevate kunstialade (muusika, tants, stsenograafia, uus-meedia, valguskujundus, disain, film) tudengit Eestist, Soomest, Islandilt ja Lätist said ülevaate labürintteatri meetodist nii teoorias kui praktikas. Workshopi ülesehitus põhines Kangelase teekonnal (pärit lehelt: http://www.thewritersjourney.com/hero’s_journey.htm).

Iga päev uues, erineva iseloomuga kohas (EKA vabade kunstide maja aadressil Lembitu 12, Balti jaam, Kotzebue 1 vabrikuhoone, Saue mõis) uuriti meelte- ja ruumitaju, isiklike lugude ja müüdi, avaliku või eraldatud ruumi rakendamisvõimalusi vaataja poolt aktiivselt kogetavate stseenide loomisel nii soolodena kui väikeste gruppide koostööna. Viimasel päeval jagunes grupp pooleks, nädala jooksul õpitu ja kogetu põhjal loodi ja etendati kaks labürintteatrietendust inspireerituna Orpheuse ja Eurydike müüdist. Sujuva ja loomingulise koostöö viljad võivad avalduda tudengite tulevastes (ühis)projektides, samuti tunti huvi 2016 sügisel EKA stsenograafia osakonnas avatava rahvusvahelise magistriõppe programmi vastu, kus üks semestriprojektidest keskendub plaanikohaselt just labürintteatrile.

DAMA koduleht: http://medialappi.net/dama/#2

DILEMMA fotod, autor Henri Hütt: https://www.flickr.com/photos/damaproject/albums/72157661389982174

Postitas Lilja Blumenfeld — Püsilink

24.10.2015 — 10.01.2016

Evolving Design for Performance

12108927_1194363547244785_242758331986829490_n

24. oktoober 2015 kuni 10. jaanuar 2016 

Stsenograafia professor Lilja Blumenfeldi makett lavastusele Joobnud oli eksponeeritud Hiina rahavavabariigis Pekingi Rahvuslikus Lavastuskunstide keskuses (NCPA) ja Shanghais Mingyuani Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Postitas Lilja Blumenfeld — Püsilink

Evolving Design for Performance

Laupäev 24 oktoober, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016

12108927_1194363547244785_242758331986829490_n

24. oktoober 2015 kuni 10. jaanuar 2016 

Stsenograafia professor Lilja Blumenfeldi makett lavastusele Joobnud oli eksponeeritud Hiina rahavavabariigis Pekingi Rahvuslikus Lavastuskunstide keskuses (NCPA) ja Shanghais Mingyuani Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Postitas Lilja Blumenfeld — Püsilink

15.01.2016 — 05.03.2016

Kunstiakadeemia legendaarse graafikaprofessori Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva puhul toimub Rahvusraamatukogus näitus

hoidre

Eesti Kunstiakadeemia eelkäija, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi legendaarse graafika professori Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva tähistamiseks avatakse täna, 15. jaanuaril kell 16 Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Mees, kes koosnes stiilist. Alo Hoidre 100“.

Alo Hoidre (1916–1993) oli viljakas vabagraafik, raamatuillustraator, maalija ja silmapaistev graafika professor Eesti Kunstiakadeemias. Tema loomingust võib leida ka plakateid ja tarbekunstiteoste kavandeid. Eesti graafikas tõusis Hoidre esile 1960. aastatel, mil ta kogus tuntust energilise kunstiuuendajana, mõtles piiridest välja, viis edasi ja avardas tollase graafika väljendusvõimalusi. Tema meelisalaks kujunes litotehnikas vabagraafika.

“Hoidre oli 1941 üks esimesi EKA eelkäija Riigi Kõrgema Kunstiooli lõpetajaid ja ERKI legendaarne graafikaprofessor aastatel 1944-82. Mees, kes rangest stalinismist arenes küllatki mõnusaks ja liberaalseks noorte innustajaks, ” meenutab EKA rektor akadeemik Mart Kalm, kes on ülikooli ajalugu läbi ja lõhki uurinud.

Näitus eksponeerib Rahvusraamatukogu kunstikogust valikut Alo Hoidre 1960. aastate töödest, kuid pearõhk on tema viimase eluperioodi loomingul, mida iseloomustab vaba ja hoogne käsitluslaad ning huvitav litotehnika võimaluste kasutamine. Selle perioodi teosed tõid Alo Hoidrele kõrge tunnustuse, mis tipnes Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga aastail 1984 ja 1991.

„Eesti Rahvusraamatukogul on taas au tutvustada meie kunstikogu rikkusi, seekord silmapaistva graafiku Alo Hoidre loomingut, mis on sellisel kujul raamatukogus väljas esimest korda. Täname näituse kuraatorit Jüri Haini, kellega koostöö on olnud läbi aastate Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogu tutvustamisel märkimisväärne,“ sõnas näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näitus on avatud 5. märtsini. Näituse avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Kunstiakadeemia legendaarse graafikaprofessori Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva puhul toimub Rahvusraamatukogus näitus

Reede 15 jaanuar, 2016 — Laupäev 05 märts, 2016

hoidre

Eesti Kunstiakadeemia eelkäija, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi legendaarse graafika professori Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva tähistamiseks avatakse täna, 15. jaanuaril kell 16 Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Mees, kes koosnes stiilist. Alo Hoidre 100“.

Alo Hoidre (1916–1993) oli viljakas vabagraafik, raamatuillustraator, maalija ja silmapaistev graafika professor Eesti Kunstiakadeemias. Tema loomingust võib leida ka plakateid ja tarbekunstiteoste kavandeid. Eesti graafikas tõusis Hoidre esile 1960. aastatel, mil ta kogus tuntust energilise kunstiuuendajana, mõtles piiridest välja, viis edasi ja avardas tollase graafika väljendusvõimalusi. Tema meelisalaks kujunes litotehnikas vabagraafika.

“Hoidre oli 1941 üks esimesi EKA eelkäija Riigi Kõrgema Kunstiooli lõpetajaid ja ERKI legendaarne graafikaprofessor aastatel 1944-82. Mees, kes rangest stalinismist arenes küllatki mõnusaks ja liberaalseks noorte innustajaks, ” meenutab EKA rektor akadeemik Mart Kalm, kes on ülikooli ajalugu läbi ja lõhki uurinud.

Näitus eksponeerib Rahvusraamatukogu kunstikogust valikut Alo Hoidre 1960. aastate töödest, kuid pearõhk on tema viimase eluperioodi loomingul, mida iseloomustab vaba ja hoogne käsitluslaad ning huvitav litotehnika võimaluste kasutamine. Selle perioodi teosed tõid Alo Hoidrele kõrge tunnustuse, mis tipnes Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga aastail 1984 ja 1991.

„Eesti Rahvusraamatukogul on taas au tutvustada meie kunstikogu rikkusi, seekord silmapaistva graafiku Alo Hoidre loomingut, mis on sellisel kujul raamatukogus väljas esimest korda. Täname näituse kuraatorit Jüri Haini, kellega koostöö on olnud läbi aastate Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogu tutvustamisel märkimisväärne,“ sõnas näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näitus on avatud 5. märtsini. Näituse avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

19.01.2016

Emeriitprofessor Leonhard Lapin esitleb raamatut “Olejad ja minejad” Mälestusi ja mõtisklusi

Lapin

Teisipäeval, 19. jaanuaril 2016, kell 18.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne ja erakordne õppejõud, emeriitprofessor Leonhard Lapin oma raamatut “OLEJAD JA MINEJAD” Mälestusi ja mõtisklusi. Esitlus toimub ART SPACE galeriis, Tallinnas, Maakri 21. Kõik heasoovlikud inimesed on oodatud!

Lisaks raamatu tutvustamisele loeb autor Albert Trapeeźi erootilist luulet ja reggae muusikat esitleb kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann. Karastavad joogid ja seltskond.

Raamatu tekst käsitleb suuremal või vähemal määral alljärgnevaid isikuid: A.Trapeeź, K.Gullichsen, D.Libeskind, Valli Olli, Voldemar Lapin, Sofia Lapin, H.Üprus, P.Kondratjev, V.Makarenko, S.Runge, A.Vahtra, O.Remsu, A.Kurtna, Tõnis Vint, Toomas Viint, J.Viiding, J.Bärg, A.Kesküla, A.Tolts, Ott Arder, Arpàd Arder, H.Käo, L.Mäll, J.Liiv, T.Kaljundi, Avo Himm Looveer, Kristin Looveer, H.Shein, M.Kaare, V.Vahing, M.Berg, A.Eigi, A.Ehin, J.Arrak, M.Milius, P.Beier,E.Nool ja paljusid teisi.

Mõlgutades mälestusi, unustamata neist johtuvad mõtisklused, on autor teksti suunanud rohkem käsitletavale isikule, kui iseendale. Ka meie suurte isiksuste puhul pole raamatust loota juttu nende „saavutustest“, kuivõrd neist kui inimestest, sest elu ja looming on tegelikkuses läbipõimunud, kuigi mitte üks-ühele. Sageli see külg inimlikkusest jääb tunnustatud tegude varju, või üldse ära, nagu oleks tegemist mitte inimeste vaid loomemasinatega. Paljud, kellest kirjutatakse, on meist lahkunud ja meile jääb neid ellu taaskutsuda just tekstide läbi, mis kunstihuvilist inimest veetleksid ning viitaksid, et elu põhiväärtus on elu ise ja looming on vaid üks osa sellest, kuigi elab loojast kauem.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega, mis nüüd on juba „ajaloolised“ ning osa neist ilmub trükituna esmakordselt. Raamatu väljaandja on Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2015, 207 lk. 

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Emeriitprofessor Leonhard Lapin esitleb raamatut “Olejad ja minejad” Mälestusi ja mõtisklusi

Teisipäev 19 jaanuar, 2016

Lapin

Teisipäeval, 19. jaanuaril 2016, kell 18.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne ja erakordne õppejõud, emeriitprofessor Leonhard Lapin oma raamatut “OLEJAD JA MINEJAD” Mälestusi ja mõtisklusi. Esitlus toimub ART SPACE galeriis, Tallinnas, Maakri 21. Kõik heasoovlikud inimesed on oodatud!

Lisaks raamatu tutvustamisele loeb autor Albert Trapeeźi erootilist luulet ja reggae muusikat esitleb kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann. Karastavad joogid ja seltskond.

Raamatu tekst käsitleb suuremal või vähemal määral alljärgnevaid isikuid: A.Trapeeź, K.Gullichsen, D.Libeskind, Valli Olli, Voldemar Lapin, Sofia Lapin, H.Üprus, P.Kondratjev, V.Makarenko, S.Runge, A.Vahtra, O.Remsu, A.Kurtna, Tõnis Vint, Toomas Viint, J.Viiding, J.Bärg, A.Kesküla, A.Tolts, Ott Arder, Arpàd Arder, H.Käo, L.Mäll, J.Liiv, T.Kaljundi, Avo Himm Looveer, Kristin Looveer, H.Shein, M.Kaare, V.Vahing, M.Berg, A.Eigi, A.Ehin, J.Arrak, M.Milius, P.Beier,E.Nool ja paljusid teisi.

Mõlgutades mälestusi, unustamata neist johtuvad mõtisklused, on autor teksti suunanud rohkem käsitletavale isikule, kui iseendale. Ka meie suurte isiksuste puhul pole raamatust loota juttu nende „saavutustest“, kuivõrd neist kui inimestest, sest elu ja looming on tegelikkuses läbipõimunud, kuigi mitte üks-ühele. Sageli see külg inimlikkusest jääb tunnustatud tegude varju, või üldse ära, nagu oleks tegemist mitte inimeste vaid loomemasinatega. Paljud, kellest kirjutatakse, on meist lahkunud ja meile jääb neid ellu taaskutsuda just tekstide läbi, mis kunstihuvilist inimest veetleksid ning viitaksid, et elu põhiväärtus on elu ise ja looming on vaid üks osa sellest, kuigi elab loojast kauem.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega, mis nüüd on juba „ajaloolised“ ning osa neist ilmub trükituna esmakordselt. Raamatu väljaandja on Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2015, 207 lk. 

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

20.01.2016 — 27.04.2016

Disainiteaduskonna Avatud Loengud

EKA_loeng_Disain-2

Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre

20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht

Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik :)

27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne. 

3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist. 

Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?

10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor

Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis. 

17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University

Tendences in industrial and craft processes in UK

24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?

2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design

„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“

9.03 Aap Piho / Warm North disainer

Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?

Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik

Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.

16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer

Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.

23.03 loengut ei toimu.

30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf 

Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.

6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja

Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.

13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja

Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub. 

20.04 loengut ei toimu.

27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.

Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini. 

Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

Disainiteaduskonna Avatud Loengud

Kolmapäev 20 jaanuar, 2016 — Kolmapäev 27 aprill, 2016

EKA_loeng_Disain-2

Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre

20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht

Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik :)

27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne. 

3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist. 

Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?

10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor

Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis. 

17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University

Tendences in industrial and craft processes in UK

24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?

2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design

„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“

9.03 Aap Piho / Warm North disainer

Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?

Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik

Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.

16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer

Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.

23.03 loengut ei toimu.

30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf 

Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.

6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja

Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.

13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja

Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub. 

20.04 loengut ei toimu.

27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.

Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini. 

Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink