AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Doktorant Fideelia-Signe Roots’i näituse eelretsenseerimine
23.03.2016
Doktorant Fideelia-Signe Roots’i näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.
Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.
Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).
Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.
„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.
Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.
„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“
Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.
Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Doktorant Fideelia-Signe Roots’i näituse eelretsenseerimine
Kolmapäev 23 märts, 2016
Doktorikool
Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.
Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.
Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).
Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.
„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.
Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.
„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“
Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.
Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
12.03.2016
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Muinsuskaitse ja konserveerimine
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Laupäev 12 märts, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
11.03.2016
EKA Disainiteaduskonna krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Darja.
Flaieril on kasutatud Ulrika Paemurru (BES 2) visandit.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna krokii
Reede 11 märts, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Darja.
Flaieril on kasutatud Ulrika Paemurru (BES 2) visandit.
Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
17.03.2016
avatud loeng: MILOTA SIDOROVA, 17. MÄRTSIL KELL 18
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 17. märtsil Milota Sidorova – WPS Prague.
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Milota Sidorova on urbaansete projektide ja strateegilise arenduse konsultant. Ta on õppinud maastiku arhitektuuri, linnaplaneerimist, graafilist disaini, filmi, urbanistikat, sotsiaalse uurimise meetodeid ja personalijuhtimist Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Ta oli rahvusvahelise linnaplaneerimisfestivali reSITE asutajaliige ja koordinaator. 2014. a. omandas ta doktorikraadi maastikuarhitektuuris erialal teemal “Turgude katalüseeriv mõju avalikule ruumile”. Alates 2012. a. on ta kaardistanud avalikku ruumi mõjutavaid avaliku sektori tegureid Bratislavas ja Prahas. 2015 a. kaasasutas ta WPS Praha – võrgustik, mis edendab naisi arhitektuuris, linnaplaneerimises ja kogukondade edasiviimises.
Loengu teema: “Shared Governance aka Urban Activism 2.0″
The landscape of urban projects in Central Europe defined by one sided activism, voluntary work and kind of antagonistic movements from non-governmental initiatives has been changing rather towards creative, complex frameworks in need of effective use of sources from all three sectors. We come across projects sharing similar features: blending edges of responsibilites, communication and finances between non-governmental, private and public sector.
The lecture will draw from a case study of Obchodna street (Bratislava, Slovakia) where the concept of Business Improvement District as a model of shared governance has been emerging and where the need for revitalization of the declining main street has been led by a private sector adopting the tools, traditionally seen between non-governmental groups, simultaneously working with the public sector too.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
avatud loeng: MILOTA SIDOROVA, 17. MÄRTSIL KELL 18
Neljapäev 17 märts, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 17. märtsil Milota Sidorova – WPS Prague.
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Milota Sidorova on urbaansete projektide ja strateegilise arenduse konsultant. Ta on õppinud maastiku arhitektuuri, linnaplaneerimist, graafilist disaini, filmi, urbanistikat, sotsiaalse uurimise meetodeid ja personalijuhtimist Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Ta oli rahvusvahelise linnaplaneerimisfestivali reSITE asutajaliige ja koordinaator. 2014. a. omandas ta doktorikraadi maastikuarhitektuuris erialal teemal “Turgude katalüseeriv mõju avalikule ruumile”. Alates 2012. a. on ta kaardistanud avalikku ruumi mõjutavaid avaliku sektori tegureid Bratislavas ja Prahas. 2015 a. kaasasutas ta WPS Praha – võrgustik, mis edendab naisi arhitektuuris, linnaplaneerimises ja kogukondade edasiviimises.
Loengu teema: “Shared Governance aka Urban Activism 2.0″
The landscape of urban projects in Central Europe defined by one sided activism, voluntary work and kind of antagonistic movements from non-governmental initiatives has been changing rather towards creative, complex frameworks in need of effective use of sources from all three sectors. We come across projects sharing similar features: blending edges of responsibilites, communication and finances between non-governmental, private and public sector.
The lecture will draw from a case study of Obchodna street (Bratislava, Slovakia) where the concept of Business Improvement District as a model of shared governance has been emerging and where the need for revitalization of the declining main street has been led by a private sector adopting the tools, traditionally seen between non-governmental groups, simultaneously working with the public sector too.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
10.03.2016 — 03.04.2016
Kunstiakadeemia tudengid esitlevad Lennusadamas polaararhitektuuri visioone – kas ka Eestil võiks olla oma polaarjaam?
Alates neljapäevast, 10. märtsist on Lennusadama külastajatele avatud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Näitusel esitatud tööd on loodud veebruaris EKA Arhitektuuriteaduskonnas toimunud polaararhitektuuri töötoas, kus osalesid tudengid, arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Näitusele pääseb Lennusadama piletiga.
Projekti algataja ja näituse kuraatori, polaarteemasid uurinud arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. “Töötoa eesmärk oli algatada diskussioon selle üle, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ning kas ja kuidas Eesti arhitektid ja disainerid polaaralade planeerimises kaasa saaksid lüüa. Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas ka Eestil oleks vaja enda polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika lihtsamini ligipääsetav ja üha enam jõuab polaarpiirkonda turiste, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.
Lennusadamas tuuakse publiku ette töötoas erinevate tiimide välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämere triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jne. Näitus täiendab sobivalt Lennusadamas kuni 3. aprillini avatud Antarktika uurimise ajalugu tutvustavaid näitusi „Võidujooks maailma lõppu” ja „Jäine teaduslabor ja Eesti”, pakkudes võimalust piiluda polaaralade tulevikku.
Näituse aluseks olnud töötuba juhendasid arhitekt Mari Hunt ja polaaruurija Timo Palo. Näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini. Sügisel liigub näitus edasi Ida-Virumaale Kukruse Polaarmõisa.
Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Kultuurikatel Makerlab, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210.
Kolmapäeval toimuvale näituse avamisele pääseb ainult kutsetega.
Rohkem polaarinfot ja pilte toimunud polaararhitektuuri töötoast www.facebook.com/polaarruum
Näituse pressimaterjalid: http://bit.ly/polaararhitektuur
Lisainfo:
Mari Hunt
juhendaja, arhitekt, b210
+372 556 55 330
mari@b210.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstiakadeemia tudengid esitlevad Lennusadamas polaararhitektuuri visioone – kas ka Eestil võiks olla oma polaarjaam?
Neljapäev 10 märts, 2016 — Pühapäev 03 aprill, 2016
Alates neljapäevast, 10. märtsist on Lennusadama külastajatele avatud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Näitusel esitatud tööd on loodud veebruaris EKA Arhitektuuriteaduskonnas toimunud polaararhitektuuri töötoas, kus osalesid tudengid, arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Näitusele pääseb Lennusadama piletiga.
Projekti algataja ja näituse kuraatori, polaarteemasid uurinud arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. “Töötoa eesmärk oli algatada diskussioon selle üle, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ning kas ja kuidas Eesti arhitektid ja disainerid polaaralade planeerimises kaasa saaksid lüüa. Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas ka Eestil oleks vaja enda polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika lihtsamini ligipääsetav ja üha enam jõuab polaarpiirkonda turiste, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.
Lennusadamas tuuakse publiku ette töötoas erinevate tiimide välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämere triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jne. Näitus täiendab sobivalt Lennusadamas kuni 3. aprillini avatud Antarktika uurimise ajalugu tutvustavaid näitusi „Võidujooks maailma lõppu” ja „Jäine teaduslabor ja Eesti”, pakkudes võimalust piiluda polaaralade tulevikku.
Näituse aluseks olnud töötuba juhendasid arhitekt Mari Hunt ja polaaruurija Timo Palo. Näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini. Sügisel liigub näitus edasi Ida-Virumaale Kukruse Polaarmõisa.
Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Kultuurikatel Makerlab, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210.
Kolmapäeval toimuvale näituse avamisele pääseb ainult kutsetega.
Rohkem polaarinfot ja pilte toimunud polaararhitektuuri töötoast www.facebook.com/polaarruum
Näituse pressimaterjalid: http://bit.ly/polaararhitektuur
Lisainfo:
Mari Hunt
juhendaja, arhitekt, b210
+372 556 55 330
mari@b210.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.03.2016
Kunstnikuvestlus: Kuidas konstrueerida naiskangelast?
Doktorikool
Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.
LadyFest 2016 soovitab!
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.
Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.
Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.
Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii
26. veebruar – 27. märts 2016
Harju 13
K—P 12—18, tasuta
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstnikuvestlus: Kuidas konstrueerida naiskangelast?
Neljapäev 10 märts, 2016
Doktorikool
Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.
LadyFest 2016 soovitab!
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.
Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.
Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.
Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii
26. veebruar – 27. märts 2016
Harju 13
K—P 12—18, tasuta
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
08.03.2016 — 20.03.2016
LadyFest Tallinn 2016 esitleb: “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.
LadyFest Tallinn 2016 esitleb:
8. märtsil kell 18.00 avatakse Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154, ARSi maja hoovis) näitus “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.
LadyFesti tiim on käinud alates novembrist Vao külas asuvas Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses läbiviimas kunsti töötubasid. Töötubade seeria on protsess, mille eesmärk on tutvuda Vao elanikega, pakkuda neile külalislahket vastuvõttu ja võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks. Tutvustasime neile erinevaid loomingulisi distsipliine, mis olid vahelduseks igapäevaelust suhteliselt isoleeritud keskkonnas. Lõime situatsiooni omavaheliseks suhtluseks ning koos aja veetmiseks arendaval ja looval moel. Keskuses käimise jooksul on selgunud, et eriti vajavad seda emad lastega, kelle igapäevaelu koosneb alalisest laste eest hoolitsemisest, koristamisest, pesu pesemisest omamata privaatset ruumi, kuna ajutist eluruumi koos perega jagatakse lisaks ka teiste inimestega. Näitus on selle protsessi väljund. Näitus ei kasuta Vao elanikke kunstimaterjalina, vaid pakub neile platvormi eneseteostuse ja -väljenduse jaoks, kommunikeerimiseks omavahel ning Eesti kohaliku elanikkonnaga. Näitus toob Vao keskuse elanike elud nähtavamaks vahetul, isiklikul tasandil ning teeb seda erinevalt peavoolumeediast nende enda valitud viisidel. See lubab neid näha rohkem inimeste kui sissetungijatena ja suurendab seeläbi Eesti elanike seas sallivust varjupaiga taotlejate suhtes ning soodustab võrdset kohtlemist vähemuste suhtes.
Töötoad toimusid koostöös Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega (Vao Keskus).
Näitusel osalevad: Ahmed Egiptusest, Irina Ukrainast, Maret Inguššiast, Olga ja Mira Ukrainast, Qeta Gruusiast, Sattar Ilyas Belutšistanist, Sonia Dagestanist, Zahra Afganistanist ja Umar Saleem Pakistanist.
Näituse ja sellele eelnevate töötubade läbiviijateks on Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova ja Killu Sukmit.
Avamine toimub 8. märtsil kell 18.00 koos LadyFesti avamisega Rundumis (Pärnu mnt 154). Avamisel toimub vabas vormis vestlus.
Näitusel esitatavad teosed on ühtlasi ka müügiks, mille tulu läheb täies mahus igale osalejale isiklikult.
Avamisel on võimalik osta Vao Keskuse elanike enda valmistatud toitu, mille tulu läheb igale valmistajale. Palume võtta kaasa sularaha.
NB! Palume avamisel mitte pildistada, filmida, heli salvestada.
Näituse lahtiolekuajad:
08.03 – 20.03.2016
T-P 13.00-18.00
K (09.03) 13.00-17.30
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu
Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium
Tänud: Vao Keskus, Jana Selesneva, Pille Õnnepalu, Lilli-Krõõt Repnau, Liisi Eelmaa, Camille Laurelli, Giulia,Taavi Timm, Kirill Tulin, Mattias Agabus, Katrin Essenson, Berit Renser, Riinu Rahuoja, Enli ja Tarmo Kiipli, Martin Rünk
Vaata lisa:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
LadyFest Tallinn 2016 esitleb: “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.
Teisipäev 08 märts, 2016 — Pühapäev 20 märts, 2016
LadyFest Tallinn 2016 esitleb:
8. märtsil kell 18.00 avatakse Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154, ARSi maja hoovis) näitus “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.
LadyFesti tiim on käinud alates novembrist Vao külas asuvas Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses läbiviimas kunsti töötubasid. Töötubade seeria on protsess, mille eesmärk on tutvuda Vao elanikega, pakkuda neile külalislahket vastuvõttu ja võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks. Tutvustasime neile erinevaid loomingulisi distsipliine, mis olid vahelduseks igapäevaelust suhteliselt isoleeritud keskkonnas. Lõime situatsiooni omavaheliseks suhtluseks ning koos aja veetmiseks arendaval ja looval moel. Keskuses käimise jooksul on selgunud, et eriti vajavad seda emad lastega, kelle igapäevaelu koosneb alalisest laste eest hoolitsemisest, koristamisest, pesu pesemisest omamata privaatset ruumi, kuna ajutist eluruumi koos perega jagatakse lisaks ka teiste inimestega. Näitus on selle protsessi väljund. Näitus ei kasuta Vao elanikke kunstimaterjalina, vaid pakub neile platvormi eneseteostuse ja -väljenduse jaoks, kommunikeerimiseks omavahel ning Eesti kohaliku elanikkonnaga. Näitus toob Vao keskuse elanike elud nähtavamaks vahetul, isiklikul tasandil ning teeb seda erinevalt peavoolumeediast nende enda valitud viisidel. See lubab neid näha rohkem inimeste kui sissetungijatena ja suurendab seeläbi Eesti elanike seas sallivust varjupaiga taotlejate suhtes ning soodustab võrdset kohtlemist vähemuste suhtes.
Töötoad toimusid koostöös Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega (Vao Keskus).
Näitusel osalevad: Ahmed Egiptusest, Irina Ukrainast, Maret Inguššiast, Olga ja Mira Ukrainast, Qeta Gruusiast, Sattar Ilyas Belutšistanist, Sonia Dagestanist, Zahra Afganistanist ja Umar Saleem Pakistanist.
Näituse ja sellele eelnevate töötubade läbiviijateks on Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova ja Killu Sukmit.
Avamine toimub 8. märtsil kell 18.00 koos LadyFesti avamisega Rundumis (Pärnu mnt 154). Avamisel toimub vabas vormis vestlus.
Näitusel esitatavad teosed on ühtlasi ka müügiks, mille tulu läheb täies mahus igale osalejale isiklikult.
Avamisel on võimalik osta Vao Keskuse elanike enda valmistatud toitu, mille tulu läheb igale valmistajale. Palume võtta kaasa sularaha.
NB! Palume avamisel mitte pildistada, filmida, heli salvestada.
Näituse lahtiolekuajad:
08.03 – 20.03.2016
T-P 13.00-18.00
K (09.03) 13.00-17.30
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu
Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium
Tänud: Vao Keskus, Jana Selesneva, Pille Õnnepalu, Lilli-Krõõt Repnau, Liisi Eelmaa, Camille Laurelli, Giulia,Taavi Timm, Kirill Tulin, Mattias Agabus, Katrin Essenson, Berit Renser, Riinu Rahuoja, Enli ja Tarmo Kiipli, Martin Rünk
Vaata lisa:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
09.03.2016
Uus vestlusõhtute sari Arhitektuurimuuseumis, avakülaliseks arhitekt EKA professor Andres Alver
Arhitektuuriteaduskond
Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.
Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.
Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Uus vestlusõhtute sari Arhitektuurimuuseumis, avakülaliseks arhitekt EKA professor Andres Alver
Kolmapäev 09 märts, 2016
Arhitektuuriteaduskond
Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.
Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.
Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
11.03.2016 — 29.05.2016
Tartmusis “Kadumisest ja kadumiseks”
Tartmus teatab: alates 11. märtsist on avatud rahvusvaheline grupinäitus “Kadumisest ja kadumiseks”
Osalevad kunstnikud: Susanne Bürner, Kris Lemsalu, Mikk Madisson, Ivan Moudov, Rabih Mroué, Hito Steyerl, Laivi, Danila Tkachenko, Ivar Veermäe
Kuraator: Sten Ojavee
Alates reedest, 11. märtsist, on Tartmusis avatud rahvusvaheline näitus “Kadumisest ja kadumiseks”. Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.
Ühiskonnast kadumiseks on paremaid ja halvemaid põhjuseid ning hulk paremaid ja halvemaid võimalusi. Näitus käsitlebki põhjuseid, miks inimesed kaovad (kaduda otsustavad), ning mitmesuguseid viise selleks. Suurt osa kadumisi varjutavad negatiivsed ja traagilised sündmused, mille kajastamine meedia vahendusel laiemat kõlapinda leiab. Traagilise kaduma minemise kõrval käsitletakse näitusel aga ka lahkumist, mille eesmärk on sundolukorrast vabaneda ja liikuda täisväärtuslikuma elu suunas.
Näitusega kaasneb trükis, mis toimib näituse giidina, sisaldades näituse tutvustust ja teoseid avavaid tekste. 32-leheküljelise eesti- ja ingliskeelse trükise toimetaja on Sten Ojavee, trükise ja näituse graafiline kujundaja on Viktor Gurov. Trükis on näitusekülastajale tasuta.
14. aprillil esineb näituse kõrvalprogrammis ellujäämise instruktor Erki Vaikre, kes räägib, kuidas ühiskonnast eraldudes on Eestis võimalik hakkama saada ja elus püsida. Vaikrega vestleb näituse kuraator Sten Ojavee. Lisaks toimub näituse kõrvalprogrammis giidituure ja kohtumisi kunstnikega.
Lisainfo näituse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/events/1113376842047210/
Pressifoto: Ivan Moudovi teose „Teleporteerimismasin“ dokumentatsioon. Foto: Alexander Gerganov
Näituse kujundaja ja graafiline disain: Viktor Gurov (EKA fotoosakonna magistrant)
Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Aap Kirsel, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Ago Teedema, Urmo Teekivi
Teoste laenajad: Sfeir-Semler Gallery, Hamburg; Van Abbemuseum, Eindhoven; Temnikova & Kasela Galerii, Tallinn
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Erilised tänud Retro-Boho-Vintage stuudiole
Tänud: Markus Åström, Christiane Berndes, Virginija Januskevičiūtė, Tartu Kunstimaja, Martin Luiga, Rein Muuluka, Valerie Oleynik, AS Retent, Constanza Zähringer, Airi Triisberg, Marcia Vissers
Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 5881 7802
Email: sten@tartmus.ee
TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Tartmusis “Kadumisest ja kadumiseks”
Reede 11 märts, 2016 — Pühapäev 29 mai, 2016
Tartmus teatab: alates 11. märtsist on avatud rahvusvaheline grupinäitus “Kadumisest ja kadumiseks”
Osalevad kunstnikud: Susanne Bürner, Kris Lemsalu, Mikk Madisson, Ivan Moudov, Rabih Mroué, Hito Steyerl, Laivi, Danila Tkachenko, Ivar Veermäe
Kuraator: Sten Ojavee
Alates reedest, 11. märtsist, on Tartmusis avatud rahvusvaheline näitus “Kadumisest ja kadumiseks”. Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.
Ühiskonnast kadumiseks on paremaid ja halvemaid põhjuseid ning hulk paremaid ja halvemaid võimalusi. Näitus käsitlebki põhjuseid, miks inimesed kaovad (kaduda otsustavad), ning mitmesuguseid viise selleks. Suurt osa kadumisi varjutavad negatiivsed ja traagilised sündmused, mille kajastamine meedia vahendusel laiemat kõlapinda leiab. Traagilise kaduma minemise kõrval käsitletakse näitusel aga ka lahkumist, mille eesmärk on sundolukorrast vabaneda ja liikuda täisväärtuslikuma elu suunas.
Näitusega kaasneb trükis, mis toimib näituse giidina, sisaldades näituse tutvustust ja teoseid avavaid tekste. 32-leheküljelise eesti- ja ingliskeelse trükise toimetaja on Sten Ojavee, trükise ja näituse graafiline kujundaja on Viktor Gurov. Trükis on näitusekülastajale tasuta.
14. aprillil esineb näituse kõrvalprogrammis ellujäämise instruktor Erki Vaikre, kes räägib, kuidas ühiskonnast eraldudes on Eestis võimalik hakkama saada ja elus püsida. Vaikrega vestleb näituse kuraator Sten Ojavee. Lisaks toimub näituse kõrvalprogrammis giidituure ja kohtumisi kunstnikega.
Lisainfo näituse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/events/1113376842047210/
Pressifoto: Ivan Moudovi teose „Teleporteerimismasin“ dokumentatsioon. Foto: Alexander Gerganov
Näituse kujundaja ja graafiline disain: Viktor Gurov (EKA fotoosakonna magistrant)
Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Aap Kirsel, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Ago Teedema, Urmo Teekivi
Teoste laenajad: Sfeir-Semler Gallery, Hamburg; Van Abbemuseum, Eindhoven; Temnikova & Kasela Galerii, Tallinn
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Erilised tänud Retro-Boho-Vintage stuudiole
Tänud: Markus Åström, Christiane Berndes, Virginija Januskevičiūtė, Tartu Kunstimaja, Martin Luiga, Rein Muuluka, Valerie Oleynik, AS Retent, Constanza Zähringer, Airi Triisberg, Marcia Vissers
Lisainfo:
Sten Ojavee
näituste osakonna koordinaator
Tel: 5881 7802
Email: sten@tartmus.ee
TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.03.2016 — 26.06.2016
Kumu kunstimuuseumis näidatakse kadunud kunsti
Alates 4. märtsist on Kumus avatud kontseptuaalne näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“, kus vaatajate ette tuuakse sadade kadunud teoste saatus. Näituse on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna professor Liina Siib. Näitusel on eksponeeritud kuulsate EKA vilistlaste taieste kadumislood.
Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool – hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure.
Eesti kunsti kujunemislugu on tihedalt seotud pöördeliste ajaloosündmustega. Otsustavat rolli mängisid 1905. aasta revolutsioon, paljude noorte kunstnike hukkumine Eesti vabadussõjas, vabariigi loomine ja mõisate riigistamine ning baltisakslaste ümberasumine koos varadega 1939. aastal. Loomulikult tõi endaga kaose Teine maailmasõda.
1900–1945 kadus või hävis rohkem kunstiteoseid kui iial varem või hiljem. Andmestik selliste teoste kohta on äärmiselt lünklik ja suuresti olematu. Kadunud või hävinud tööde nimekirjas on tuhandeid kunstiteoseid Eesti kõige nimekamatelt kunstnikelt, nagu näiteks Amandus Adamson, August Jansen, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Ado Vabbe, Edmond Arnold Blumenfeldt, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Paul Burman jpt.
Kuraator Liis Pählapuu sõnul on näituse eesmärgiks aastatel 1900–1945 kadunud teostest esmase ülevaate andmine. Tegemist on esimese katsega valgustada eesti kunsti hävinud teoste keerulist temaatikat, mis on seadnud fookusse just sõja destruktsiooni käes kannatada saanud riiklikud ja erakogud ning tolleaegsete silmapaistvate autorite loomingu, mille osakaal aastatel 1920–1940 tekkinud kollektsioonides oli kõige ulatuslikum.
Näitusega kaasneb ka Liis Pählapuu koostatud rikkalikul arhiivimaterjalil põhinev raamat. 10. märtsil toimub raamatu tutvustus ja kuraatorituur.
Näituse pressialbumi leiate siit.
Näituse Facebooki lehelt leiab fotosid kadunud teostest. Kogukonna abiga loodetakse mõni neist ehk üleski leida. Leht edastab infot kadunud teostest, samuti on oodatud inimeste kommentaarid ja mälestused kadunud teoste kohta. Lehele võib postitada fotosid tundmatute kunstnike töödest, millele püütakse ühiselt autor leida.
Näitusega kaasnevad ka publikuprogrammid, muuhulgas näiteks Eesti Kunstimuuseumi konservaatori Alar Nurkse töötuba 31. märtsil, kus jagatakse nõu kunstiteoste hoidmise ja näitamise kohta. 6. ja 13. märtsil toimuvad perehommikud, kus otsitakse kadunud teoste jälgi.
Näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“ jääb avatuks 26. juunini 2016.
Kuraator: Liis Pählapuu
Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib
Täname: Mai Levin, Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Peeter Talvistu, Pekka Erelt, Enn Kunila, Indrek Ilomets, Eero Epner, Tiit Jürna, Ulrika Jõemägi, Helen Melesk, Külli Kaats, Rita Kroon, Anne Untera, Renita Raudsepp, Liina Siib
Lisainfo näituse kuraatorilt:
Liis Pählapuu: tel 602 6043; liis.pahlapuu@ekm.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kumu kunstimuuseumis näidatakse kadunud kunsti
Reede 04 märts, 2016 — Pühapäev 26 juuni, 2016
Alates 4. märtsist on Kumus avatud kontseptuaalne näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“, kus vaatajate ette tuuakse sadade kadunud teoste saatus. Näituse on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna professor Liina Siib. Näitusel on eksponeeritud kuulsate EKA vilistlaste taieste kadumislood.
Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool – hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure.
Eesti kunsti kujunemislugu on tihedalt seotud pöördeliste ajaloosündmustega. Otsustavat rolli mängisid 1905. aasta revolutsioon, paljude noorte kunstnike hukkumine Eesti vabadussõjas, vabariigi loomine ja mõisate riigistamine ning baltisakslaste ümberasumine koos varadega 1939. aastal. Loomulikult tõi endaga kaose Teine maailmasõda.
1900–1945 kadus või hävis rohkem kunstiteoseid kui iial varem või hiljem. Andmestik selliste teoste kohta on äärmiselt lünklik ja suuresti olematu. Kadunud või hävinud tööde nimekirjas on tuhandeid kunstiteoseid Eesti kõige nimekamatelt kunstnikelt, nagu näiteks Amandus Adamson, August Jansen, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Ado Vabbe, Edmond Arnold Blumenfeldt, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Paul Burman jpt.
Kuraator Liis Pählapuu sõnul on näituse eesmärgiks aastatel 1900–1945 kadunud teostest esmase ülevaate andmine. Tegemist on esimese katsega valgustada eesti kunsti hävinud teoste keerulist temaatikat, mis on seadnud fookusse just sõja destruktsiooni käes kannatada saanud riiklikud ja erakogud ning tolleaegsete silmapaistvate autorite loomingu, mille osakaal aastatel 1920–1940 tekkinud kollektsioonides oli kõige ulatuslikum.
Näitusega kaasneb ka Liis Pählapuu koostatud rikkalikul arhiivimaterjalil põhinev raamat. 10. märtsil toimub raamatu tutvustus ja kuraatorituur.
Näituse pressialbumi leiate siit.
Näituse Facebooki lehelt leiab fotosid kadunud teostest. Kogukonna abiga loodetakse mõni neist ehk üleski leida. Leht edastab infot kadunud teostest, samuti on oodatud inimeste kommentaarid ja mälestused kadunud teoste kohta. Lehele võib postitada fotosid tundmatute kunstnike töödest, millele püütakse ühiselt autor leida.
Näitusega kaasnevad ka publikuprogrammid, muuhulgas näiteks Eesti Kunstimuuseumi konservaatori Alar Nurkse töötuba 31. märtsil, kus jagatakse nõu kunstiteoste hoidmise ja näitamise kohta. 6. ja 13. märtsil toimuvad perehommikud, kus otsitakse kadunud teoste jälgi.
Näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“ jääb avatuks 26. juunini 2016.
Kuraator: Liis Pählapuu
Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib
Täname: Mai Levin, Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Peeter Talvistu, Pekka Erelt, Enn Kunila, Indrek Ilomets, Eero Epner, Tiit Jürna, Ulrika Jõemägi, Helen Melesk, Külli Kaats, Rita Kroon, Anne Untera, Renita Raudsepp, Liina Siib
Lisainfo näituse kuraatorilt:
Liis Pählapuu: tel 602 6043; liis.pahlapuu@ekm.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink