AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
06.01.2016 — 31.01.2016
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00
„Põika kui pagulane!“
Kodanikud seisavad üksinda bussipeatuse sildi juures nagu ootaksid midagi. Nad vaatavad kaaskodanikke sellisel ilmel nagu juurdleksid veebi–taoliselt üheplaanilise inimloomuse üle. Nad tõmbavad bussi tagaistmel lõõtsa, laulavad ja hõiklevad. Neid võib ootamatult kohata pimedal inimtühjal tänaval nagu ka põikajaid. Oleme põikajad ja meil on kaasas ratastel atribuut, milleks on olnud tool, pink, kast, tõukeratas, või ruubikukuubik. Need põikamise abivahendid kätkevad endas sotsiaalset märki või konstruktsiooni. Oleme põikajad mõnes linnas, mis on kui sotsiaalne labürint. Põikamine mängib ühiskondliku keerukuse kujundina olukordadega, mis toimub tänaval otse liikleja vaateulatuses. Kehastame keerustunud ühiskondliku liikumist ja põikame nii tavapärast kui ettejuhtuvat trajektoori. Põikamine on inspireeritud ühiskondliku teatri ideedest, mille kohaselt me saame ainest parasjagu sotsiaalsel pinnal aset leidvast ja tõlgime sündmusi sümboolsesse tähenduskeelde. Vaatemängu ühiskond elutseb tänavail trotsides ilmaolusid. Näitusega paralleelselt toimuvad Haapsalus põikamise aktsioonid, millega teil on võimalus omal viisil kaasa põigata. ”Põika!” on alguse saanud algselt kolme inimese ühisloominguna. 2010. aastal otsustasid kaks koreograafi Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ning kunstnik Rait Rosin luua tänavale tegevuskunsti talituste seeria, mis jätkub silmas pidades linnaruumides eelnevalt planeeritud trajektoore. Nii ongi moodustunud kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Viljandis põikamise eksirännakuid. Rait Rosin on põiganud ka Vilniuses, Berliinis ja Malmös. Avamine 6. jaanuaril 2016 kell 16.00
Näitus on avatud 6. jaanuar – 31. jaanuar
Galerii on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani, alates 12.00 – 18.00.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
Kolmapäev 06 jaanuar, 2016 — Pühapäev 31 jaanuar, 2016
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00
„Põika kui pagulane!“
Kodanikud seisavad üksinda bussipeatuse sildi juures nagu ootaksid midagi. Nad vaatavad kaaskodanikke sellisel ilmel nagu juurdleksid veebi–taoliselt üheplaanilise inimloomuse üle. Nad tõmbavad bussi tagaistmel lõõtsa, laulavad ja hõiklevad. Neid võib ootamatult kohata pimedal inimtühjal tänaval nagu ka põikajaid. Oleme põikajad ja meil on kaasas ratastel atribuut, milleks on olnud tool, pink, kast, tõukeratas, või ruubikukuubik. Need põikamise abivahendid kätkevad endas sotsiaalset märki või konstruktsiooni. Oleme põikajad mõnes linnas, mis on kui sotsiaalne labürint. Põikamine mängib ühiskondliku keerukuse kujundina olukordadega, mis toimub tänaval otse liikleja vaateulatuses. Kehastame keerustunud ühiskondliku liikumist ja põikame nii tavapärast kui ettejuhtuvat trajektoori. Põikamine on inspireeritud ühiskondliku teatri ideedest, mille kohaselt me saame ainest parasjagu sotsiaalsel pinnal aset leidvast ja tõlgime sündmusi sümboolsesse tähenduskeelde. Vaatemängu ühiskond elutseb tänavail trotsides ilmaolusid. Näitusega paralleelselt toimuvad Haapsalus põikamise aktsioonid, millega teil on võimalus omal viisil kaasa põigata. ”Põika!” on alguse saanud algselt kolme inimese ühisloominguna. 2010. aastal otsustasid kaks koreograafi Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ning kunstnik Rait Rosin luua tänavale tegevuskunsti talituste seeria, mis jätkub silmas pidades linnaruumides eelnevalt planeeritud trajektoore. Nii ongi moodustunud kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Viljandis põikamise eksirännakuid. Rait Rosin on põiganud ka Vilniuses, Berliinis ja Malmös. Avamine 6. jaanuaril 2016 kell 16.00
Näitus on avatud 6. jaanuar – 31. jaanuar
Galerii on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani, alates 12.00 – 18.00.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.01.2016 — 25.05.2018
Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“
Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .
Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Reede 25 mai, 2018
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“
Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .
Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
08.01.2016
Ilmus pildirohke lühiülevaade Eesti arhitektuurist
Eesti Arhitektuurimuuseum andis välja raamatu, mis tutvustab siinse arhitektuuri arengut lihtsasti mõistetavas keeles ja visuaalselt kütkestaval moel. Läbivalt kakskeelne (eesti, inglise) raamat sobib lugemiseks kõigile ruumi- ja arhitektuurihuvilistele.
Arhitektuurimuuseumi uue püsinäitusega kaasnev trükis „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“ on pildirohke ja sõbralikus väikeformaadis trükis, mis käsitleb tähtsamaid lõike Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil, aga ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval. Raamat annab ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut.
Raamat jaguneb kahte ossa — Eesti arhitektuuri ajateljeks (1900–20…) ja temaatilisteks hoonetutvustusteks. Ajatelg annab lihtsa ja selge ülevaate Eesti arhitektuuri olulisematest ilmingutest 20. sajandi algusest tänapäevani. Temaatilised plokid – kultuur, ühiskond, linn, kodu, puhkus ja fantaasia – seevastu tutvustavad hooneid nende kultuurilise ja ühiskondliku rolli valguses. Valmisehitatud hoonete kõrval leiab raamatust mitmeid realiseerimata projekte ja visioone, mis ilmestavad omas ajas aktuaalseid arhitektuurseid ideid ning on põnevad vaadata veel praegugi. Arhitektuurikultuuri paremaks avamiseks on tähelepanu pööratud ka arhitektide kutseelule ja sellega seotud institutsioonide tegevusele erinevatel kümnenditel.
RAAMATUESITLUS
Raamatu esitlus toimub reedel, 8. jaanuaril 2016 kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi 25. sünnipäeva pidustuste raames Rotermanni soolalaos. Kõik huvilised on oodatud torti sööma ja uut trükist soetama, vahepalaks muusika ja sõnavõtud. Samal ajal on avatud ka muuseumi teised näitused.
***
ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri
Näituse kuraatorid ja trükise koostajad: Mait Väljas, Carl-Dag Lige (Kunstiakadeemia õppejõud)
Tekstid: Mait Väljas, Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Triin Ojari, Teele Jürivete
Kujundajad: Koit Randmäe, Brit Pavelson (Kunstiakadeemia õppejõud)
Tõlkijad: Adam Cullen, Tuuli Köller, A&A Lingua
Keeletoimetajad: Mari Klein, Adam Cullen
Raamat on müügis suuremates raamatupoodides ja Eesti Arhitektuurimuuseumi poes soodushinnaga 12€.
Lisainfo
Mait Väljas, teadur-kuraator, mait@arhitektuurimuuseum.ee, 5161286
Carl-Dag Lige, kuraator, carldag@arhitektuurimuuseum.ee, 55688395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ilmus pildirohke lühiülevaade Eesti arhitektuurist
Reede 08 jaanuar, 2016
Eesti Arhitektuurimuuseum andis välja raamatu, mis tutvustab siinse arhitektuuri arengut lihtsasti mõistetavas keeles ja visuaalselt kütkestaval moel. Läbivalt kakskeelne (eesti, inglise) raamat sobib lugemiseks kõigile ruumi- ja arhitektuurihuvilistele.
Arhitektuurimuuseumi uue püsinäitusega kaasnev trükis „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri“ on pildirohke ja sõbralikus väikeformaadis trükis, mis käsitleb tähtsamaid lõike Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil, aga ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval. Raamat annab ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut.
Raamat jaguneb kahte ossa — Eesti arhitektuuri ajateljeks (1900–20…) ja temaatilisteks hoonetutvustusteks. Ajatelg annab lihtsa ja selge ülevaate Eesti arhitektuuri olulisematest ilmingutest 20. sajandi algusest tänapäevani. Temaatilised plokid – kultuur, ühiskond, linn, kodu, puhkus ja fantaasia – seevastu tutvustavad hooneid nende kultuurilise ja ühiskondliku rolli valguses. Valmisehitatud hoonete kõrval leiab raamatust mitmeid realiseerimata projekte ja visioone, mis ilmestavad omas ajas aktuaalseid arhitektuurseid ideid ning on põnevad vaadata veel praegugi. Arhitektuurikultuuri paremaks avamiseks on tähelepanu pööratud ka arhitektide kutseelule ja sellega seotud institutsioonide tegevusele erinevatel kümnenditel.
RAAMATUESITLUS
Raamatu esitlus toimub reedel, 8. jaanuaril 2016 kell 17.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi 25. sünnipäeva pidustuste raames Rotermanni soolalaos. Kõik huvilised on oodatud torti sööma ja uut trükist soetama, vahepalaks muusika ja sõnavõtud. Samal ajal on avatud ka muuseumi teised näitused.
***
ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri
Näituse kuraatorid ja trükise koostajad: Mait Väljas, Carl-Dag Lige (Kunstiakadeemia õppejõud)
Tekstid: Mait Väljas, Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Triin Ojari, Teele Jürivete
Kujundajad: Koit Randmäe, Brit Pavelson (Kunstiakadeemia õppejõud)
Tõlkijad: Adam Cullen, Tuuli Köller, A&A Lingua
Keeletoimetajad: Mari Klein, Adam Cullen
Raamat on müügis suuremates raamatupoodides ja Eesti Arhitektuurimuuseumi poes soodushinnaga 12€.
Lisainfo
Mait Väljas, teadur-kuraator, mait@arhitektuurimuuseum.ee, 5161286
Carl-Dag Lige, kuraator, carldag@arhitektuurimuuseum.ee, 55688395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
17.12.2015 — 10.01.2016
Ülle marks ja jüri kass. Vüüming. kunstihoone galeriis 17.12.2015 -10.01.2016
Disainiteaduskond
PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone
Ülle Marks ja Jüri Kass
Vüüming
Kunstihoone galerii
Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!
Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.
Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).
Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015
Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee
Postitas Ülle Marks — Püsilink
Ülle marks ja jüri kass. Vüüming. kunstihoone galeriis 17.12.2015 -10.01.2016
Neljapäev 17 detsember, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016
Disainiteaduskond
PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone
Ülle Marks ja Jüri Kass
Vüüming
Kunstihoone galerii
Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!
Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.
Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).
Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015
Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee
Postitas Ülle Marks — Püsilink
17.12.2015 — 16.01.2016
Vano Allsalu “Järelpõletus/Afterburn” 18.12.2015 – 16.01.2016 Vaal galeriis
Maal
Vano Allsalu
“Järelpõletus/Afterburn”
18.12.2015 – 16.01.2016
Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.
Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.
Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.
Vano Allsalu:
Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?
Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.
Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.
Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.
Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Vaal galerii
6810 871
5302 8766
galerii@vaal.ee
pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Vano Allsalu “Järelpõletus/Afterburn” 18.12.2015 – 16.01.2016 Vaal galeriis
Neljapäev 17 detsember, 2015 — Laupäev 16 jaanuar, 2016
Maal
Vano Allsalu
“Järelpõletus/Afterburn”
18.12.2015 – 16.01.2016
Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.
Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.
Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.
Vano Allsalu:
Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?
Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.
Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.
Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.
Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Vaal galerii
6810 871
5302 8766
galerii@vaal.ee
pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.12.2015 — 09.01.2016
KENKMAA JA OKSAARE “KOKKUSATTUMUS”
Graafika
Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.
Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.
Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
TÕNIS KENKMAA
Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.
Elab ja töötab Tallinnas.
http://cargocollective.com/kenkmaa
Haridus
2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA
2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA
1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium
Töökogemus
2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD
2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud
2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige
2012 A-Film Eesti, Layout-Artist
2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik
2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja
2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja
Isiknäitused
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn
2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn
Osalemine näitustel
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,
KUMU, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu
2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn
2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali
noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu
2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii
2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn
2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn
2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone
2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn
2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid
2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn
Projektid
2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)
2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse
Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa
2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine
2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus
“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa
2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa
2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome
1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011
Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008
Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005
Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004
MARILIIS OKSAAR
Sündinud 25.04.1987 Tallinnas
Elab ja töötab Tallinnas
Haridus
2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA
2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA
2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala
1994 – 2006 Kristiine gümnaasium
Osalemine näitustel
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,
Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu
2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu
2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu
2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn
2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn
2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu
2011 SIHT, In Graafika, Pärn
2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn
Projektid
2013 – … Dadamora
2012 – … Prints by TM
2012 VonKrahliGalerii
2011 – … Rühmitus SIHT
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013
Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012
Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012
Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012
Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011
Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KENKMAA JA OKSAARE “KOKKUSATTUMUS”
Esmaspäev 14 detsember, 2015 — Laupäev 09 jaanuar, 2016
Graafika
Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.
Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.
Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
TÕNIS KENKMAA
Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.
Elab ja töötab Tallinnas.
http://cargocollective.com/kenkmaa
Haridus
2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA
2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA
1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium
Töökogemus
2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD
2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud
2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige
2012 A-Film Eesti, Layout-Artist
2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik
2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja
2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja
Isiknäitused
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn
2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn
Osalemine näitustel
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,
KUMU, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu
2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn
2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali
noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu
2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii
2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn
2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn
2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone
2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn
2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid
2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn
Projektid
2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)
2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse
Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa
2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine
2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus
“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa
2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa
2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome
1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011
Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008
Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005
Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004
MARILIIS OKSAAR
Sündinud 25.04.1987 Tallinnas
Elab ja töötab Tallinnas
Haridus
2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA
2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA
2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala
1994 – 2006 Kristiine gümnaasium
Osalemine näitustel
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,
Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu
2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu
2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu
2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn
2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn
2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu
2011 SIHT, In Graafika, Pärn
2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn
Projektid
2013 – … Dadamora
2012 – … Prints by TM
2012 VonKrahliGalerii
2011 – … Rühmitus SIHT
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013
Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012
Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012
Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012
Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011
Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
19.12.2015
EKA Jõululaat 19.12. Rüütelkonnas!!!
EKA Jõululaat 2015 toimub 19. detsembril Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 kl 11-18. Kõik tulgu!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Jõululaat 19.12. Rüütelkonnas!!!
Laupäev 19 detsember, 2015
EKA Jõululaat 2015 toimub 19. detsembril Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 kl 11-18. Kõik tulgu!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
11.12.2015 — 13.12.2015
WIP – Work in Progress animatsiooni töötoad
Animatsioon
Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:
11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.
12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.
13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.
Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!
Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau
Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
WIP – Work in Progress animatsiooni töötoad
Reede 11 detsember, 2015 — Pühapäev 13 detsember, 2015
Animatsioon
Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:
11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.
12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.
13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.
Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!
Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau
Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
07.12.2015 — 23.01.2016
Kilomeeter Skulptuuri, Rakvere 2016 AVATUD KONKURSS
Valimiskomisjon: Andreas Nilsson (SE), Anna Virtanen (FI), Gregor Taul (EE), Teet Suur (EE) ja Siim Preiman (EE)
Kilomeeter Skulptuuri (kms) kuulutab välja avatud konkursi 2016. aastal Rakveres toimuvale näitusele. Osalema on oodatud kõikides erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Avatud konkursi näitus toimub Rakvere linna avalikus ruumis 2016. aasta juulis.
Konkurss sulgub 23. jaanuaril 2016
Avatud konkursile kandideerivad kunstnikud on oodatud suhestuma Rakvere linna kui ajalis-ruumilise kontekstiga, valides linnamaastiku erinevate asukohtade ja olukordade hulgast endale sobivaim. Samuti on oluline silmas pidada külaliskuraator Anna Virtaneni kontseptuaalset suunda, mis on lühidalt esitatud allpool. Meie veebilehelt on kättesaadav näituseala kaart, millele joonistatud ring diameetriga 1km markeerib näituse tinglikku ulatust Rakvere linnaruumis. Nimetatud kaart on eelkõige üldine juhis, mistõttu võetakse arvesse ka töid, mis paiknevad ringist väljaspool, tingimusel, et asukoha valik on selgelt põhjendatud.
Esialgne kuraatoripositsioon:
„Kuidas läheneda võõrale linnale võõral maal? Kuidas töötada avalikus ruumis ning olla kontekstitundlik, kohaga seotud lugusid, mälestusi ja tähendusi mitte teades? Võimaliku meetodina nende küsimuste käsitlemiseks pöörame 2016. aasta Kilomeeter Skulptuuri näituse raames pilgu monumentidele. Võime monumente vaadelda nähtamatute asjade, väärtuste, varjatud huvide, ideoloogiate või ajalugude kehastustena. Saame neid mõtestada läbi püsivuse ja ajutisuse, läbi nii materiaalsete omaduste kui ka selle, mis on nähtamatuna monumentide külge seotud. Näeme monumente läbi oma materiaalsete omaduste esindamas midagi, millelt oodatakse püsivust, hoides siiski samal ajal kümne küünega kinni millestki ajutisest.“
Anna Virtanen
Kilomeeter Skulptuuri
Kilomeeter Skulptuuri on igal aastal erineva Eesti linna avalikus ruumis toimuv rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus. Iga kahe aasta tagant võõrustab näitust paralleelselt Baltoscandali teatrifestivaliga Rakvere linn. Kms hõlmab endas külaliskuraatori poolt kureeritud näitust, millele on omakorda liidetud avaliku konkursi põhjal kokku pandud näitus. Lisaks on Kms-il ka näitustest ja üritustest koosnev kõrvalprogramm Kmx, mille koostamisel mängivad olulist rolli kontaktid lähiriikide väikelinnadega.
Ülal mainitud näituseala kaart ja täpsem informatsioon kandideerimise kohta on leitav meie kodulehelt:
Küsimustega pöörduda: kilometre@sculpture.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kilomeeter Skulptuuri, Rakvere 2016 AVATUD KONKURSS
Esmaspäev 07 detsember, 2015 — Laupäev 23 jaanuar, 2016
Valimiskomisjon: Andreas Nilsson (SE), Anna Virtanen (FI), Gregor Taul (EE), Teet Suur (EE) ja Siim Preiman (EE)
Kilomeeter Skulptuuri (kms) kuulutab välja avatud konkursi 2016. aastal Rakveres toimuvale näitusele. Osalema on oodatud kõikides erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Avatud konkursi näitus toimub Rakvere linna avalikus ruumis 2016. aasta juulis.
Konkurss sulgub 23. jaanuaril 2016
Avatud konkursile kandideerivad kunstnikud on oodatud suhestuma Rakvere linna kui ajalis-ruumilise kontekstiga, valides linnamaastiku erinevate asukohtade ja olukordade hulgast endale sobivaim. Samuti on oluline silmas pidada külaliskuraator Anna Virtaneni kontseptuaalset suunda, mis on lühidalt esitatud allpool. Meie veebilehelt on kättesaadav näituseala kaart, millele joonistatud ring diameetriga 1km markeerib näituse tinglikku ulatust Rakvere linnaruumis. Nimetatud kaart on eelkõige üldine juhis, mistõttu võetakse arvesse ka töid, mis paiknevad ringist väljaspool, tingimusel, et asukoha valik on selgelt põhjendatud.
Esialgne kuraatoripositsioon:
„Kuidas läheneda võõrale linnale võõral maal? Kuidas töötada avalikus ruumis ning olla kontekstitundlik, kohaga seotud lugusid, mälestusi ja tähendusi mitte teades? Võimaliku meetodina nende küsimuste käsitlemiseks pöörame 2016. aasta Kilomeeter Skulptuuri näituse raames pilgu monumentidele. Võime monumente vaadelda nähtamatute asjade, väärtuste, varjatud huvide, ideoloogiate või ajalugude kehastustena. Saame neid mõtestada läbi püsivuse ja ajutisuse, läbi nii materiaalsete omaduste kui ka selle, mis on nähtamatuna monumentide külge seotud. Näeme monumente läbi oma materiaalsete omaduste esindamas midagi, millelt oodatakse püsivust, hoides siiski samal ajal kümne küünega kinni millestki ajutisest.“
Anna Virtanen
Kilomeeter Skulptuuri
Kilomeeter Skulptuuri on igal aastal erineva Eesti linna avalikus ruumis toimuv rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus. Iga kahe aasta tagant võõrustab näitust paralleelselt Baltoscandali teatrifestivaliga Rakvere linn. Kms hõlmab endas külaliskuraatori poolt kureeritud näitust, millele on omakorda liidetud avaliku konkursi põhjal kokku pandud näitus. Lisaks on Kms-il ka näitustest ja üritustest koosnev kõrvalprogramm Kmx, mille koostamisel mängivad olulist rolli kontaktid lähiriikide väikelinnadega.
Ülal mainitud näituseala kaart ja täpsem informatsioon kandideerimise kohta on leitav meie kodulehelt:
Küsimustega pöörduda: kilometre@sculpture.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
07.12.2015 — 01.02.2016
Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis 1.12.2015-1.02.2015
Doktorikool
1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.” Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.
Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.
Foto: Marika Agu
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis 1.12.2015-1.02.2015
Esmaspäev 07 detsember, 2015 — Esmaspäev 01 veebruar, 2016
Doktorikool
1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.” Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.
Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.
Foto: Marika Agu
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink