Avatud Uste päev 24.03.2016

24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.

Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.

Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.

Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.

Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.

EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”

Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.

Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.

“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” s​oovi​tab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.

Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee

EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.

Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.

See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!

Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:

https://www.artun.ee/x/avatuduksed/

Sündmus Facebookis

Lehekülg Facebookis

Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee

​Kooligruppidele pakume võimalust liikuda ​EKA hoonetes tudengigiidiga​. Huvi korral​ võt​ta ​ühendust ​solveig.jahnke@artun.ee .

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop ja doktorant Andres Uueni külastasid Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi, et valgustada vanemate maalikihtide avamiseks infrapunakaameraga Evald Okase nõukogudeaegset pannood “Rahvaste sõprus”. Keskenduti peamiselt kahele paneelile, mis Okase algsetel joonistel kujutasid alasti figuure ja võisid olla töö lõppfaasis üle maalitud ent läbivalgustamise käigus ei leidnud see hüpotees kinnitust. Väiksemaid üllatusi pannoo siiski pakkus, täpsema ülevaate annab ERR-i uudisteportaal.

Garage48 Design esmakordselt Eesti Kunstiakadeemias

15.-17. jaanuaril toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Garage48 koostöös interdistsiplinaarne disainihackathon Garage48 Design, mille käigus loovad EKA erinevate erialade tudengid füüsilisi prototüüpe, lahendades reaalseid vajadusi ja probleeme.

Nädalavahetuse üks eesmärke on soodustada erinevate erialade tudengite koostööd. Sel korral on ühiselt töötamas sisearhitektuuri, graafilise disaini, moedisaini, nahakunsti, keraamika ja tekstiilidisaini üliõpilased. Prototüüpide valmistamiseks on tudengitel kasutada Kunstiakadeemia töökojad.

Sisearhitektuuri osakonna juhataja ja sündmuse üks initsiaatoreid Hannes Praks: ”Tunneme üha enam, et kiirelt muutuvas maailmas ei saa ametit, eriti veel disaineri ametit, õpetada konkreetsete projektide kaudu. Näeme kooli rolli eelkõige suhtumise kujundajana. Õige pisut saame küll õpetada oskust esitada küsimusi ja leida kiirelt lahendusi. Garage48 hackathoni formaat kattub väga suures mahus ka meile südamelähedaste suhtumistega.”

Sündmus järgib Garage48 hackathoni formaati – reedel esitlevad tudengid oma ideid ning moodustatakse meeskonnad. Osalejatel algab seejärel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks prototüüp valmis saada.

Juhendajateks on oma ala spetsialistidest mentorid, teiste seas Baltika Grupi brändijuht Kaie Kaas-Ojavere, Microsoft start-up’ide suunajuht Kesk- ja Ida-Euroopas Elise Sass, graafiline disainer ja disainibüroo AKU üks omanikke Uku-Kristjan Küttis ning Garage48 ning tarkvarafirma Mooncascade asutajaliige Priit Salumaa.

Sündmuse finaal koos esitlustega žüriile toimub pühapäeval, 17. jaanuaril kell 16 EKA Kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn) ning kõik huvilised on oodatud.

Garage48 Design toimumist toetab Kultuurkapital.

Finaalesitluse sündmus Facebookis

Lisateave:

Natalie Mets

Sündmuse kaaskorraldaja

Metsnatalie@gmail.com

Tel 5345 7360

EKKMi rändnäitus “Kohatu” lõpetab Elvas

EKKM RATASTEL

rändnäitus

“KOHATU”

Kultuurikeskus “Sinilind”, Kesk 30

Raekoja saal, Elva Linnavalitsus, Kesk 32

Matkakeskuse avatud ateljee, Pargi 2

Näituse avamine REEDEL, 15. jaanuaril kell 18:00

Näitus on avatud 16. jaanuar – 21. veebruar, teisip. – pühap. 12—19

kunstnikud: Kristiina Hansen, Flo Kasearu, Eve Kask, Paul Kuimet, Marco Laimre, Tanel Rander, Tõnis Saadoja, Silja Saarepuu & Villu Plink, John Smith

kuraatorid: Marten Esko & Anders Härm

erikülaline Elvas: ;paranoia publishing group ltd.

haridusprogrammi koostaja: Anu Lüsi (Kumu Hariduskeskus)

haridusprogrammi läbiviija: Liisa Kivi (EKKMi kunstikool)

graafiline disain: Mikk Heinsoo

tehniline tiim: Neeme Külm, Johannes Säre, Kadri Villand

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum jätkab oma ringreisi Eestis näitusega “Kohatu”. Kuressaare, Rapla, Valga ning Kunda järel on viiendaks ja ühtlasi viimaseks peatuskohaks Elva, kus näitus toimub erandlikult kolmes erinevas galeriiruumis: kultuurikeskuse “Sinilind” fuajees, Linnavalitsuse saalis ning Matkakeskuse avatud ateljees. Erikülalisena osaleb Elva etapil rahvusvaheline suuremat sorti kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd..

“Kohatu” on EKKMi ajaloo esimene rändnäitus. Tegu on eksperimendiga, mille raames üritab institutsioon muuta ennast talveperioodiks teatud punktidega tähistatavaks trajektooriks, mis tõmbab üle Eesti ühe kujuteldava kõverjoone.

Näituse nimiteos, Paul Kuimeti “Kohatu”, on üsna kummaline foto, mis kätkeb endas paljuski kõik need motiivid, millest nii see näitus kui ka projekt tervikuna tõukub. Näituse keskne probleemistik keerleb koha(taju) ja kohatuse mõistete ümber. Oleme siia kogunud teosed kunstnikelt, kes just nimelt selle teemaga oma loomingus tegelevad või on tegelenud. Nad reflekteerivad ja mõtestavad kohti, kohatust või ka koha kaotust nii ruumilises kui ka psühholoogilises võtmes. Igas näitusepaigas, kus EKKM iseenda “kohatuks” muutmise raames peatub, katsume ka kohapeal midagi genereerida või siis kohta talle endale mingil moel tagasi peegeldada. Lisame siinkohal veel märksõnu, mida võib selle näitusega seostada ja mille tahaksime koos vaatajatega näitusel kriitilise tähelepanu alla võtta: ääremaa ja perifeeria, provintsialism ja konservatiivsus, avatus uuele ja suletus välismaailmale.

Koostöös Kumu Hariduskeskusega oleme ettevalmistanud ka haridusprogrammi “KOHATUnne” põhikooli esimesele, teisele ja kolmandale astmele. Lisainformatsiooni näituse ja esitatavate tööde kohta leiab näitusega kaasnevast bukletist ja EKKMi koduleheküljelt: www.ekkm.ee

projekti toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kumu Hariduskeskus, Nihilist.fm

suur tänu: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum

eriline tänu: Indrek Sirkel, Maarin Ektermann, kõik hooandjad, meid kohapeal võõrustavad institutsioonid ja inimesed

pressiteate koostas

Anders Härm

EKKM kontakt:

info@ekkm.ee

tel. 5143778

kontakt Elvas:

Leelo Suidt

leelo.suidt@elva.ee

Tel: +372 5091288

EESTI KAASAEGSE KUNSTI MUUSEUM (EKKM) on ennast ise Eesti kultuuripoliitilisse tühimikku istutanud institutsioon. EKKM on noorema põlvkonna kunstnike, kuraatorite ja kunstitudengite iseinstitutsionaliseerumise vahend, tööriist, mille eesmärk on olla midagi ametlike ja kivistunud kunstinstitutsioonide ja alternatiivsete artist-run-do-it-yourself galeriide vahepealset; (vastu)avalik, kummaline ja ebakonventsionaalne ettekujutus muuseumist, mille eesmärgiks on produtseerida, näidata, koguda ja populariseerida rahvusvahelist ja kohalikku kaasaegset kunsti ning nihestada kunstiinstitutsiooni tavapäraseid töömeetodeid. EKKM tegutseb 2006. aasta lõpus skvotitud ja praeguseks legaliseeritud majas, endises Tallinna Soojuse kontorihoones Kultuurikatla kõrval, mis oli juba aastaid tühjana seisnud. 2007. aastast alates on EKKM korraldanud näitusetegevust ja kollektsioneerinud kunsti. Alates 2010. aastast teeb EKKM seal regulaarselt näituseid aprilli lõpust oktoobri keskpaigani ning aastaringselt toimuvad üritused, seminarid ja performance`id. Alates 2013. aastast tegutseb EKKMi juures ka raamatupood “Lugemik” ja kunsti- ja näitusteproduktsiooniga tegelev loovettevõte “Valge Kuup” ning alates 2014. aastast ka EKA tudengite galerii ISFAG. 2015. aastal käivitasime ka oma kunstharidusüksuse “EKKMi kunstikool” ning avanes EKKMi Kohvik.

2014. aasta sügisel ringlema hakanud “Kohatu” on EKKMi esimene rändnäituseprojekt, et viia nii muuseum kui ka kaasaegne kunst talveks pealinnast välja. Rohkem infot EKKMi, näituste ja ürituste kohta leiab meie koduleheküljelt www.ekkm.ee ja EKKMi Facebooki lehelt.

HOP galerii Tallinn 

15.01.- 02.02. 2016

Jaana Päeva

KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus? Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele. Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

Rundum Prooviruum: Kristin Reiman

idle time disquiet

12.01-17.01.2016, 

Rundum artist-run space, Pärnu mnt. 154

Teisipäeval, 12. jaanuaril kell 18 avab Kristin Reiman Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt. 154) näituse idle time disquiet. Kell 18:30 järgneb vestlus kunstnikuga.”Ma ei teadnud, et pidev kerge rahulolematusetunne ongi igavus. /…/ Igavus otsekui uimastas meid kõiki. Tema eest oli võimatu põgeneda, et pääseda lakkamatust huugamisest ja virvendusest.”-Marlen Haushofer “Üksinda maailmas”Jõudeaega seostatakse ootamisega ning sellega, kui miski on kasutusvalmis, kuid mitte kasutusel. On piisavalt aega, mida potentsiaalselt millekski kasutada, samas muudab otsese eesmärgi puudumine selle võimatuks, tuues endaga kaasa vaid ärevust ja otsustusvõimetust. Tegevusetus tekitab omakorda igavust. See on närviline igavus: sammumine, ringi lonkimine, nihelemine, aja viitmine ainult selle mööda saatmiseks, mõttetud liigutused ning nende kordused, ootus, et midagi tundmatut algaks, rahulolematus ning teadmatus, mida endaga peale hakata. Ergastuvad valgustite virvendused ning elektrisumin, kuid midagi muud kasutamata hetkest ei sünni. Selle eest põgenedes ning seda vältides tekivad rahutud jõudehetked, kus sihipäratu liikumine või ringilonkimine toimib esmaabina igavusest pääsemiseks.Kristin Reiman (1992) õpib Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas, on viibinud vahetusõpingutel Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja olnud praktikal Eesti paviljonis 56. Veneetsia Biennaalil. Alates aastast 2012 on ta aktiivselt osalenud näitustel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Leedus ja Belgias.

Näitus jääb avatuks kuni 17. jaanuarini

Lahtiolekuajad: iga päev 13:00 – 18:00

Aadress: Pärnu mnt 154

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriminsteerium

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace

Õhurõhk
13. – 28. jaanuar
Disaini- ja Arhitektuurigalerii
Avamine 12. jaanuar kell 18:00

“Õhurõhk” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti ja tootedisaini osakondade ning ettevõtte Magnetic MRO vaheline koostööprojekt.

Projekti sisuks on algselt reisilennukitele kuulunud varuosade ümbertöötlemine kineetilisteks ja interaktiivseteks kunstiobjektideks. Materjalidega varustab ettevõtmist Tallinna lennujaama territooriumil asetsev reisilennukite hooldusega tegelev ettevõte Magnetic MRO.

Näitusel käsitletakse hetkel aktuaalseid lennundusega seotud küsimusi. Kursuse üheks tõukeks on tuua kokku erineva taustaga loojad ning soodustada Kunstiakadeemia erialadevahelist koostööd, nii valmisidki eksponeeritud objektid ja installatsioonid sepakunsti ja tootedisaini tudengite koostöös.

Näitus „Õhurõhk“ on avatud 13. – 28. jaanuar Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt 6. Avamine teisipäeval, 12 jaanuaril kell 18:00, kõik huvilised on avamisele oodatud.

Näitusel osalevad tudengid: Timmo Lember, Johann Põldra, Mari Saarepera, Lotta Koov, Hannes Tõnuri, Martin Petrov ja Artur Leete.

Juhendavad õppejõud: Heikki Zoova, tootedisain ning Rait Siska ja Nils Hint, sepakunst.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Magnetic MRO, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00

„Põika kui pagulane!“

Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“

Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .

Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.

Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.