Avatud loeng: Sergio Dávila “Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn”

4. novembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-101 Sergio Dávila avalik loeng “Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Inimkond seisab silmitsi ökoloogilise ja tsivilisatsioonilise kriisiga, mis ei piirdu üksnes keskkonnaga, vaid on ka sümboolne ja ontoloogiline. Ekstraktivistliku loogika ja kapitali akumulatsiooni juhitud linnakorraldus ja valitsemine on käsitlenud elavat maailma pelga taustana inimprogressile, lõigates läbi sidemed, mis meid teiste eluvormidega ühendavad. Valitsev antropotsentriline maailmavaade, mis asetab inimese ja majanduse kõige keskmesse, on viinud meid kliimakriisi, elurikkuse hääbumise ja sotsiaalse võõrandumiseni. Sellele vastukaaluks on esile tõusnud ökotsentriline paradigma, mis ei taotle inimese ülemvõimu, vaid kooseksisteerimist.

Vajalike muutuse elluviimiseks on välja pakutud biofiilset valitsemismudelit. Kui “biofiilne” viitab sügavale vastastikusele sõltuvusele ja hoolivusele kogu elu suhtes, siis “valitsemine” ei hõlma siin üksnes institutsioone ja seadusi, vaid ka kollektiivseid praktikaid, rituaale ja otsuseid, mis kujundavad meie suhteid elava maailmaga. Biofiilne valitsemine on oma olemuselt poliitika, mis tähendab “koos-loomist” Maaga – praktikat, mis laiendab hoolivust, suhtlust ja isegi esindatust väljapoole inimlikku sfääri. See on kooskõlas Donna Haraway sümpoieesi (“koos-loomise”) ideega ja Arturo Escobari ontoloogilise disaini üleskutsega, millest mõlemad pooldavad inimese ja looduse vaheliste suhete ümbermõtestamist mitte lähtuvalt domineerimisest, vaid vastastikusest sõltuvusest. Selline lähenemine haakub Bayo Akómoláfé provokatiivse üleskutsega “ontoloogilisele mässule” – olemise tasandi mässule, mille kaudu inimkond võiks unlearn’ida oma eraldatuse illusioonid ja katsetada uusi viise maise kuuluvuse kogemiseks.

Käesolev loeng loob võimalused mõtestamaks meie ajastu vaimu. See pakub positiivset vastuhakku küünilisusele, ökoloogilisele ärevusele ja meeleheitele. Osalejate tutvustatakse mitmeid biofiilse valitsemise juhtumiuuringuid ning juhendatakse neid välja töötama omaenda avalikku poliitikat, strateegiaid, tegevusi ja ettepanekuid radikaalseks koostööks teiste eluvormidega avalikus ruumis.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Sergio Dávila on linnauuringute doktorant Mehhiko linna Universidad Autónoma Metropolitana’s, kes on viibib hetkel uurijana Eesti Kunstiakadeemias. Tema töö uurib, kuidas linnad võiksid biofiilse disaini, kaasavate tegevuste ja loova valitsemise abil saada inimeste ja teiste liikide kooseksisteerimise ruumideks. Uurija, õppejõu ja sagedase konverentsidel esinejana ühendab Dávila disaini, ökoloogia ja poliitika, et kujutleda meie linnakeskkondadele enam-kui-inimlikke tulevikke.

Tütar galerii osaleb 6.-9. novembril maailma pikima ajalooga rahvusvahelisel kaasaegse kunsti messil Art Cologne, esitledes Tõnis Saadoja värskeid, seni näitustamata teoseid sarjadest „Mäletamise mudel” ning „Kõrgus merepinnast”.

Esitletav väljapanek on edasiarendus 2024. aastal galeriis Tütar eksponeeritud näitusest „Siis“, kus olid samuti väljas teosed mõlemast nimetatud maalisarjast.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul kujutavad seeria „Mäletamise mudel“ maalid „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. Seda mälust pärit valgust on siis uuesti näidatud analoogfilmile, kus valgus ei ole erinevalt digikaamerast „arvutuse“ tulemus, vaid puudutab tundlikku ja tajuvat pinda ise. Sellest analoogpildist on uuesti valgus läbi lastud ning projitseeritud see metafüüsilisena mõjuval tumedal peegelpinnal asuvasse mitte-metafüüsilisena mõjuvasse pappkarpi. Seejärel on pilt läbi kunstniku silmapõhja uuesti värvidega lõuendile maalitud. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Maalisari „Kõrgus merepinnast“ koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil.

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas. Kasutades tihti oma loomingu lähtepunktina fotot, tegeleb ta fotograafilise representatsiooni näilise pretensioonituse ning samas foto võimega reaalsust peegeldada.

Tõnis Saadojat on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004); Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012); Köler Prize’i publikupreemiaga (2011); Kristjan Raua preemiaga (2013) ja Konrad Mäe medaliga (2015). 2025. aastal pälvis kunstnik Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Kunstimess Art Cologne toimub 6.-9. novembrini Saksamaal Kölnis. Tütar galerii väljapanek asub Koelnemesse hallis 11.2 alal N015.

Tütar galerii osalemist messil toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Selle aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984).
Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas.

Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel peaaegu täielikult seinalt maha võetud ja konserveeritud. Teose fragmendid on kantud uutele teisaldatavatele alustele, mis võimaldavad neid tulevikus eri paikades eksponeerida.

8. novembril kell 13.00 avatakse Peri külakeskuse suures saalis näitus, kus eksponeeritakse Andrus Kasemaa pannoo fragmentidest valminud uusi iseseisvad kunstiteoseid. Samas toimub ka seminar, kuhu on kaasatud kunstniku sõbrad ja kaasteelised, kohaliku kogukonna liikmed ning kunstieriala eksperdid. Arutletakse, kuidas Kasemaa teos suhestub Eesti monumentaalkunsti traditsiooniga, kas fragment võib kõlada sama kõnekalt kui tervik ning kuidas võiks pannoo uues vormis ja ruumikontekstis edasi elada.

Sõna saavad EKA rektor Hilkka Hiiop, Gregor Taul (EKA), Andrus Laansalu (EKA), suvepraktikal osalenud tudengid Rasmus Randla ja Ekke Valner (EKA), Peri külaseltsi liikmed ja kõik teised, kes soovivad jagada oma mõtteid või mälestusi.

Üritusel osalemiseks palume end registreerida siin.

Peri külakeskus (Pargi tee 2/1, Peri, Põlva vald)

Laupäeval, 8. novembril kell 13.00

Tallinnast ja Tartust viib näitusele ja toob tagasi buss (5 € sularahas, eelregistreerimine vajalik). Väljumine kell 09:00 EKA eest (Põhja pst 7) ja Vanemuise teatri alumisest parklast (Ülikooli tn) kell 11:30

Vaata Eliis Kuuse videot pannoo demonteerimisest

Seminar toimub koostöös projektiga “Monumendi uued raamid”. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi duonäitus „Ja-ga-tud“
ArtDepoo galeriis 7.11.–13.12.2025
Avatud K–R 12–18 L 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 6.11. kell 18.00

ArtDepoo galeriis tulevad esmaesitlusele Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi ühiselt loodud suuremõõtmelised maalid, mille valmimise juures joonistusid välja korduvad temaatikad erinevate perekondade fotode juures: „Võtsime aluseks meie kõigi kolme perekondade fotoarhiivid ning keskendusime siin eelkõige figuurile. Õige ruttu märkasime, kuidas meil kõigil leidub fotosid sarnastest olukordadest ning olgugi et karakterid on ainulaadsed, siis üldistatult võib öelda, et materjal kordub“, kommenteerib näituse kuraator Kaisa Maasik.

Maalide loomiseks valiti tavapäratu protsess, mis Purtsaku ja Suvi seni väljakujunenud käekirja proovile pani. Kunstnikud lõid maalid ühiselt, kuid töötasid nendega kordamööda: iga maali puhul tehti mitmeid vahetusi, sealjuures jagati pidevalt hetkeseisust pilte ning arutati omavahel, mis suundi jätkates võtta. Teosed valmisid lõplikult galeriis, kus kunstnikud koos maalisid. Kuna algmaterjal oli vaheldusrikas – kord topelt säritatud või tegevusest tihe, siis jälle juhuslik ja avar – jättis see võimaluse üldistada, pindasid tühjemaks jätta või hoopis detaile juurde tekitada ning alasid täita. Ülesande püstitus tähendas nii algmaterjali sekkumist kui ka kahe isikliku käekirja omavahelist ühendamist.

Kahel laupäeval, 15. ja 29. novembril viibivad kunstnikud galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

Kunstnikud: Brenda Purtsak ja Marleen Suvi
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Aimur Takk
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

Haridustaristu on keset suuri muutusi. Linnastumine toob kaasa ümberkorraldusi terves koolivõrgus. Uued koolimajad on seadnud ruumikvaliteedi lati kõrgele, vanad kipuvad ajale jalgu jääma. Samal ajal ei mahu suuremates linnades õpilased koolidesse ära. Kuidas saame nutikate ja säästlike lahendustega toetada neid koole, mis tegutsevad endisaegsetes hoonetes, kuid vajavad sisulisi uuendusi ja sageli väga kiireid lahendusi?

Kutsume sind seminarile “Uuenev kooliruum”, kus tutvustame EKAs tehtud uuringuid ja projekte, mille eesmärk on aidata koole kohandada muutunud õpikäsitusega — ning asetame need külaliste abiga laiemasse konteksti.

Oma tulekust saad märku anda SIIN!

Üritust saab otseülekandena jälgida EKA Youtube’i lehel.

KAVA

28. november 2025, kell 13.00 – 16.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

13.00 Avasõnad

13.05 Eesti koolivõrgu taristupärand – kas see on ka tulevikukindel?
Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Arenguseire Keskuse tulevikuseire ekspert

13.35 Õppijakeskne kooliruum. Uuringutest lähteülesande ja prototüüpideni
Katrin Koov, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur, arhitekt

13.50 Õuesõppeklassi kasutajate tagasiside
Jana Liiv, HUVI õuesõppe haridussisu juht

14.00 Musterkool – nüüdisaegse õpikäsituse ja keskkonnasõbraliku ehitustehnoloogia sümbioos
Renee Puusepp, Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKK vanemteadur

14.15 H-tüüpi koolide ajakohastamine – EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2.-3. kursuse stuudioprojekt
Siim Tanel Tõnisson, stuudio juhendaja, arhitekt
Ra Martin Puhkan, stuudio juhendaja, arhitekt

14.30 Kohvipaus

15.00 Kuidas Soome koolid toetavad nüüdisaegset õpikäsitust? Soome kooliruumide uuring 2024
Markku Lang, õpikeskkondade ekspert ja kujundaja, Oppimaisema OY

15.30 Meistriklass: Eesti masstoodetud koolihoonete tehaselise renoveerimise innovatsiooniprojekt
Kaidi Põldoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht

15.45-16.25 Vestlusring: Millisest koolikeskkonnast tulevad ärksad, terved ja hoolivad inimesed?

Käesoleva aasta lõpus möödub 500 aastat Tallinnas sündinud hinnatud maalikunstniku Michel Sittowi surmast. Sittowi elu ja looming on suurepärane näide sellest, kuidas kunstnike vaba liikumine oli hiliskesk- ja varauusajal sama loomulik ja levinud kui tänapäeval. Juubeliaasta tähistamiseks toimub Eesti Kunstiakadeemias 4.-6. detsembril rahvusvaheline seminar, mis uurib Sittowi elu, loomingut ning tema kaasaegset kunstilist ja poliitilist keskkonda. Ürituse eesmärk on avada uusi vaatenurki Sittowi rollile 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Euroopa kunstiloome ja visuaalkultuuri kontekstis.

Seminar toob Tallinnasse kokku eri põlvkondade ja valdkondade uurijaid – ajaloolasi, kunstiajaloolasi, visuaalkultuuri spetsialiste ning kunstiteoste restaureerimise ja konserveerimise eksperte. See loob võimaluse jagada teadmisi ja arutleda Michel Sittowi elu ja loomingu rahvusvahelise tähenduse üle.

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminari kava
Seminarile saab registreerida kuni 28. novembrini siin.

Korraldajad: Oskar J. Rojewski (Sileesia ülikool), Anneli Randla (EKA), Anu Mänd (TÜ)

Toimub eesti keeles, hübriidloeng EKA TVs https://tv.artun.ee/colour4crafts

Ülle Saatmäe (tekstiilikunstnik)

“Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Loeng tutvustab kohalikku taimmaterjali, eriti suure tanniinisisaldusega taimi ning kontaktprintimise ehk taimetrüki olemust ning eksperimente erinevate võtete kombineerimisel. Juttu tuleb ka tanniini ja raua koosmõju fenomenist ning katsetustest rauarikka mudaga värvimise ja taimetrüki ühendamisel.

Ülle Saatmäe (s 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti alal 1993. Sellest ajast alates on Ülle töötanud mitmetes sisustustekstiile loovates ettevõtetes ja paralleelselt osalenud näitustel autoriloominguga. Viimane on enamasti inspireeritud loodusest ja inimese-looduse suhetest. Suurematel isikunäitustel “Rippuvad aiad” (Tallinn, HOP galerii 2020), “Üleaedsed” (Tallinn, Kastellaani maja 2023) ja “Mälestusi Eedenist” (Porvoo, Galleria Maari 2024) on Ülle eksponeerinud suuremõõtmelisi taimetrükis kangaid ja fotosid tööprotsessist. Taimetrükk on tehnika, kus taimekujutised jäädvustuvad kangale otsekontaktis pika aja jooksul kuumas ja niiskes keskkonnas. Ülle on tehnikat arendanud viimased kaheksa aastat.

–

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

ARS Projektiruum 24.10.–15.11.2025
E–R 12–18, L 12–16
Näituse avamine reedel, 24. oktoobril kell 18.00.

Sten Saaritsa isiknäitus „Absentia” esitleb kolme videotööd kunstniku loometeelt: „Ootamine” (2020), „Voog” (2022) ja „Otsing” (2023), mida seob neis tajutav pinge. Inimene ei tunne enam oma maailma ära – ta vaatleb seda, aga mitte huviga nagu uue planeedi esimene elanik, vaid eksistentsile käega löönud endise hiilguse vari.

Sten Saaritsa töödes satume kaasaja inimese ruumi. See on üks kõle koht, kus isegi teistega koos on üksildane olla. Juhuslik sõbralik silmside on asendunud piinliku kõrvale vaatamisega, virgutava spontaanse vestluse asemel haarab käsi telefoni järele.

Saarits on dokumentalist, kes läheb kaameraga kõndima. Ta märkab postapokalüptilisust meie ümber – tühja bussipeatust, öist maanteed, sügisest põldu – , kuid samal ajal on kaadrites tunda inimlikku soojust ja siirast muret oma tegelaste suhtes.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning märgiseoste küsitlemisele ruumis. Saaritsa loomingus esineb tihti ülestimulatsiooni ja kultuuriliste käitumisnormide mõjutuste vaatlemist.

Saarits on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias uusmeedia magistriõppe programmi, bakalaureuseõppe lõpetas ta Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal. Aastatel 2013-2014 õppis kunstnik Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus. Alates 2023 aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakonna juhataja ja külalisdotsent.

Graafiline disain: Kert Viiart-Õllek
Tekstid: Peeter Kormašov
Installatsiooni abi: Ian Simon Märjama
Tänud: Egle Ehtjen, Erko Ever, Ian Simon Märjama, Kalev Saage, Kristjan Koskor, Madli Kadakas, Markus Tiitus, Mart Joost, Martin Loik, Natalia Wójcik, Tarvo Varres, Tiina Vändre, Mirjam Proos, Sven Sosnitski, Janno Lepind, Kelli Gedvil, , Hanna-Liisa Lavonen, Alo Suursaar, Carmen Kalata, Kati Müüripeal, Kristen Rästas, Heini Kiis, Lauri Aksel.
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital

4. novembril kell 14.00–15.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant-nooremteaduri Karola Mursu näituse „Pika tänava peidus pärand“ eelretsenseerimine. Näitus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb kultuuripärandi populariseerimist ja sellega seotud väärtushinnangute kujunemist.
Eelretsenseerimine toimub aadressil Pikk 68, Tallinn (Avita kirjastus).

Doktoritöö juhendajad on prof Hilkka Hiiop (EKA) ja prof Marju Himma (Tartu Ülikool).
Näituse retsensendid on Mariann Raisma, PhD (Tartu Ülikool) ja prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool).

Näitus on avatud Tallinnas Pikal tänaval (Pikk 59 hoone kõrval) 18.09.2025–31.10.2025 ja veebis.

Näitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.

Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Näitus on doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt, kus autor otsib vastuseid küsimustele: kuidas esitleda kultuuripärandit; kas selle abil on võimalik kujundada väärtushinnanguid ja sealt edasi pärandikaitset ning kust jookseb piir avaliku, ühiskonnale kuuluva kultuuripärandi ja isikliku ruumi vahel?

Karola Mursu on kultuuripärandi spetsialist, ajaloolise arhitektuuri uurija, toimetaja ja EKA doktorant-nooremteadur. Tema uurimuse fookuses on kultuuripärandi populariseerimine ja kaitse.