Moe lõpukollektsioonide näitus @Disaniöö 2025

EKA moeosakonna äsjased vilistlased Ron-Jonas Verlin (Ron Verlin), Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk esitlevad Solaris keskuses oma 2025.a kevadel edukalt kaitstud lõpukollektsioonide parimaid töid.

Disainerite valitud teosed on Solaris keskuse disainitänaval uudistamiseks väljas 29.09-12.10.2025.

10. oktoobril 2025 toimub Tartu Ülikooli muuseumis sümpoosion „Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia“, mis mõtestab selle ideoloogilise monumendi vastuolulist lugu.

Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse nimekirjadest. Skulptor Olav Männi 1950. aastal loodud ja alles 1980. aastal Kassitoomele püstitatud skulptuur „Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. aastal“ seisab samuti paljuski unustatult Tartus Kassitoome pargi Oru tänava poolses nurgas. Siiski on viimastel aastatel punamonumentide ümber puhkenud vaidlused seda kuju uuesti meelde tuletanud. Kõlanud on ka üleskutseid monument eemaldada.

Kirjanik Kippeli lugu ajaloolise isiku Polotski vürst Vjatško (Vetseke) ja väljamõeldud tegelaskuju Lembitu poja Meelise sõprusest ja koostööst Tartu kaitsel 1224. aastal pidi andma kinnitust eesti ja vene rahva ajaloolise sõpruse ja sidemete kohta. Nõukogude võimule sobiv jutustus ilmus rohketes kordustrükkides, selle tegelasi kujutati nii Kippeli jutustuse kui ka ajalooraamatute ja -õpikute illustratsioonidel jm. Tõstes Meelise ja Vjatško loo näituse „Nähtamatu Tartu“ haridus- ja aruteluruumi keskmesse, näitab muuseum, kuidas antud loo, tegelaskujude ja skulptuuri koosmõju annab võimaluse analüüsida müüdi kujunemist. Müüdi sünd ning selle taasesitamine ja võimendamine erinevates žanrites loob häid võimalusi arutleda ajaloo kasutamise ja ärakasutamise üle, uurida erinevaid versioone ja persoone Tartu varajasest ajaloost, aga ka skulptuuri ja kunsti rolli avalikus ruumis ning võimalusi tulla toime võõra võimu ideoloogiat kandva pärandiga. Tegeledes kõigi nende küsimustega Meelise ja Vjatško näitel, on meie eesmärk arendada kriitilist mõtlemist ja visuaalset kirjaoskust.

Üritust korraldavad Tartu Ülikooli muuseum ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisprojekt „Monumendi uued raamid“. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sümpoosioni kava:

10.30 Marge Konsa, Tiiu Kreegipuu, Mariann Raisma – Ekskursioon näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“
11.15 Sissejuhatus ja avasõnad – Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma
11.30–11.45 Anti Selart (TÜ) – Keskaja retseptsiooni muutustest läbi 20. sajandi

I sessioon – Meelis ja Vjatško ajaloos
11.45–12.00 Mihkel Mäesalu (TÜ) – Tartu vallutamise (1224. a) poliitiline taust
12.00–12.15 Ain Mäesalu (TÜ) – Kes oli Vetseke?12.15–12.30 Arutelu – modereerib Anti Selart

II sessioon – Meelis ja Vjatško kirjandusloos ja kunstiajaloos
12.45–13.00 Johanna Ross (TLÜ) – „Meelis“ kui nõukogude noorsoojutt
13.00–13.15 Mari-Liis Krautmann (EKM) – „Meelise“ illustratsioonid
13.15–13.30 Kädi Talvoja (EKA) – Olav Männi oma diplomitöö varjus
13.30–13.45 Arutelu – modereerib Linda Kaljundi (EKA)
14.00–15.00 Lõuna – ilusa ilma korral piknik ringkäiguga Tartu linnuses

III sessioon – Meelis ja Vjatško mälus
15.00–15.15 Kristo Nurmis (TLÜ) – „Meelis“ Stalini-aegse rahvuspoliitika taustal
15.15–15.30 Rasmus Kagge – „Meelise“ propaganda nõukogude ajal
15.30–15.45 Urmas Klaas (Tartu linn) – Meelis, Vjatško ja meie kultuurimälu
15.45–16.00 Mariann Raisma – Ringkäik aruteluruumis näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“

IV sessioon – Meelis ja Vjatško kaasaegses kunstis
16.00–16.15 Kirke Kangro (EKA) – Vaade monumendile: nõukogudeaegsete monumentide ümberkontekstualiseerimine
16.15–17.00 Arutelu (inglise keeles) teemal digikunst Meelist ja Vjatškod ümber mõtestamas
– Ülo Pikkov (EKA), Kirke Kangro, Camille Laurelli, Yiyang Sun jt. Modereerib Linda Kaljundi
17.00 Jalutuskäik monumendi juurde

Sümpoosionil osalemine on tasuta, kuid palume registreeruda SIIN hiljemalt 3. oktoobril.

Välinäitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile, millest mõnda võib minna majja omal käel vaatama, teisi saab näha kokkuleppel, kolmandad jäävad aga kellegi koduseinte vahele ja neid näeb ainult käesoleval näitusel. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.
Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Eestikeelne veebinäitus
Ingliskeelne veebinäitus

Näitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Karola Mursu doktoritöö raames. Kaaskorraldajad: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

17. septembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-501 Leyla Acaroglu avalik loeng “Design as Tool for Systems Intervention”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Disainer, sotsioloog ja haridusettevõtja Leyla Acaroglu toob jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse valdkonda rohkelt loomingulist sära. Nendes valdkondades tuntakse Acaroglud kui provokaatorit, kes kutsub üles eesootavaid väljakutseid uue pilguga vaatama. Oma loengus toob Acaroglu välja, kuidas ta on rajanud oma karjääri, kasutades disainipraktikat kui muutuste tööriista. 

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Dr. Leyla Acaroglu on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse valdkonnas, haridusettevõtja ning auhinnatud loominguline muutuste looja. Disaineri ja sotsioloogina põimib ta süsteemset mõtlemist, jätkusuutlikke praktikaid ja loomingulisi lähenemisi, et arendada globaalsel tasandil sekkumisviise hariduses, kommunikatsioonis, ettevõtluses ja disainis. Oma töö eest teaduse ja innovatsiooni edendamisel jätkusuutlikkuse vallas on ta nimetatud ÜRO poolt “Champion of the Earth’iks” ja LinkedIni poolt muutuste loojaks, TEDi peaesinejana peab ta ettekandeid maailma liidritele positiivsete muutuste elluviimiseks jätkusuutliku, ringse ja taastava tuleviku nimel. Haridusettevõtjana on ta asutanud The UnSchool’i – eksperimentaalse teadmiste labori täiskasvanutele –, Circular Futures’i – ringmajanduse jätkusuutlikkuse koolitusplatvormi – ning loonud Disruptive Design Method’i. Samuti on Leyla loonud Circular Classroom’i Soome jaoks ja koostöös UNEPiga projekti Anatomy of Action.

André Malraux’ teos „Muuseum ilma seinadeta” (1947) püüab „hävitada” kunstiajaloo, luues kunstile igavese oleviku, mis on pidevas muutumises. Loengul keskendun Malraux’ teose mitmetilisele kasutamisele erinevate kunstnike poolt 1950. ja 1960. aastatel, et näidata olulist ajaloo vastast suundumust mitte ainult kunstis, vaid ka selle perioodi mõtteviisis ja poliitikas.

Maria Stavrinaki on kaasaegse kunsti ajaloo professor Lausanne’i ülikoolis Šveitsis.

Loeng toimub KVI ja Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru koostöös.

Seminar “Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain” Eesti Arhitektuurimuuseumis

Ootame osalema neljapäeval, 25. septembril toimuvale seminarile, mis on osa näituse “Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus” lõpuprogrammist.

Seminaril tulevad vaatluse alla olümpialinnad – fookuses on nende planeerimine, arhitektuur ja disain. Kuidas on erinevad linnad olümpiamängude korraldamist kavandanud? Mida tähendab ühele linnale suursündmuse korraldamine? Kui laia haardega on olümpiaurbanism? Millised erinevad disainiilmingud on olümpiamängudega kaasnenud? Kuidas valmistuti enne 1980. aasta purjeregatti Tallinnas?

Seminaril kõnelevad:

John R. Gold (Bartlett School of Architecture, University College London)
Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum)
Valerio della Sala (Universitat Autonoma de Barcelona)
Margaret Gold (London Metropolitan University)
Ivar Sakk (Eesti Kunstiakadeemia)
Liisa Ryynänen (kunstik – arhitekt, FI)
Kalev Vapper (spordiajakirjanik, purjetaja)
Grete Tiigiste (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Seminar toimub 25. septembril kell 13–18 Eesti Arhitektuurimuuseumis, täpne päevakava peatselt.

Osavõtt on tasuta, kuid palume eelregistreeruda.

Otsid ainulaadseid leide, ägedaid outfite, põnevaid leide või väikeseid disainividinaid?

EKA Kirbukas on just see koht, kust sa kõike seda leiad, toetad taaskasutust ning naudid mõnusat melu!

Koht: EKA peamaja Põhja pst 7

Aeg: laupäev, 20.september kell 10.00-15.00

Kohtume kirbukal!

Eesti Köitekunstnike Ühenduse iga viie aasta järel toimuv rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent keskendub sel aastal maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 90. juubelile.

Näituse aluseks on köitepoognad, mis põhinevad Pärdi heliloomingu tekstidel, sisaldades tekste üheksas keeles alates 1956. aastast. Kogumik In principio heidab valgust Pärdi loomingus olulisele tahule – helilooja teoste tekstidele ja Sõnale nii sügavamal kui laiemal tähendusel.

Näituse jaoks trükiti 25 poognast koosnev 392-leheküljeline plokk ning saadeti kunstnikele Eestist ja 18 riigist, kes köitsid tööd erinevates tehnikates. Kokku osaleb näitusel 151 kunstnikku 19 riigist, Eestist 61. 23 näitusel osalejat on tudengid nende seast mitmed ka just aksessuaari ja köite osakonnast.

Unikaalsed köited toovad vaataja ette vana ja väärika köitekunsti, mis digimaailmas on muutumas haruldaseks. Näitus rõhutab peent tunnetust, abstraktset kunstimeelt ja materjalide oskuslikku kasutamist, ühendades sisu ja vormi terviklikuks kunstielamuseks.

Korraldajad: Eesti Köitekunstnike Ühendus ja Arvo Pärdi Keskus.

Rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent VII. In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas on avatud Tallinnas Suurgildi hoones
12.09.2025–16.11.25

Loe edasi Ajaloomuuseumi veebilehelt.

Kolmapäeval, 17. septembril algusega kell 18.00 peab EKA aulas A101 avaliku loengu Ukraina etnoloog, museoloog ja kuraator Dr Ihor Poshyvailo.

Dr Ihor Poshyvailo on Ukraina etnoloog, museoloog ja kuraator, Väärikuse revolutsioonile pühendatud Maidani muuseumi juht. Täiemahulise sõja algul lõi ta mittetulundusühingu, mis tegeleb siiani kultuuriväärtuste päästmise ning kahjustuste dokumenteerimisega mh aktiivses sõjatsoonis. 2024. aastal pälvis ta Euroopa Muuseumi Foorumi prestiižse Kenneth Hudsoni auhinna oma töö eest kultuuripärandi kaitsel.

Avalik loeng Eesti Kunstiakadeemias keskendub küsimusele, milline on ja võiks olla kunstiakadeemiate roll Ukraina pärandisektori toetamisel praegu ja pärast sõja lõppu ning kuidas saavad kunstiakadeemiad panustada pärandi kaitsmisesse ja säilimisse ka kõige kriitilisematel aegadel.

Neljapäeval, 18. septembril toimub seminar “Kuidas kaitsta ja päästa kultuuriväärtusi sõjaolukorras?” näitusel “Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad”. Seminar on mäluasutuste töötajatele tasuta. Vajalik on eelnev registreerimine.

Rohkem infot: https://vabamu.ee/events/seminar-naitusel-vapruse-nagu-krulli-kvartali-sepikojas/