Piiritu loomus Tallinna Loomaaias

Tallinna loomaaia tühjaks jäänud karupuuris saab alates 19. maist näha Eesti Kunstiakadeemia klaasi ja keraamika eriala tudengite näitust “Piiritu loomus”.

Kümme Eesti Kunstiakadeemia II kursuse tudengit avavad 18. mail kell 17.00 Tallinna Loomaaia vanas karupuuris ühisnäituse “Piiritu loomus”, mis tõstatab küsimusi elusolendite loomuomastest suhetest ümbritseva keskkonnaga ja kohanemisest harjumuspäratute olukordadega. Sealjuures uurivad alustavad kunstnikud ka loomapuuri kui näitusepaiga mõju kunstiteoste tähendusele ja tõlgendamisele.

Näituse tööd käsitlevad inimolemuse muutumist ajal, mil ürgne loodus meie ümber on kadumas ja tehislikkus võtab võimust. Kas elu kaotab oma loomuliku olemuse, kui saame seda hakata tehnoloogiliselt manipuleerima? Või nagu küsib oma skulptuuridega üks autoreid Sara Kyllönen: “Kas kõige süütumatute olendite ärakasutamine on tsiviliseeritud ühiskonna loomupärane osa või saaks ka toimida teisiti?

Näitusel astuvad oma teostega üles Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova ja Õnne Paulus. Igaüks neist läheneb teemale oma isiklikult autoripositsioonilt.

Nii meenutab Annika Luhaäär peaaegu väljasurnud meriliiliaid neist uute fossiilide tegemise kaudu. Annali Kruusamägi tuhandest võtmest koosnev teos aga uurib võimaluste rohkust meie eludes ning sedagi, kui harva me neid ära kasutame.

Näitus “Piiritu loomus” on avatud 19. maist kuni 18. juunini iga päev 9–19. Sissepääs loomaaia piletiga.

Autorid tänavad Tallinna loomaaeda vastutuleliku ja sõbraliku koostöö eest. Samuti juhendajaid Laura Põldu ja Kateriin Rikkenit, EKA klaasikunsti, keraamika ja sepise osakondasid ning Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindust ja OÜ Kerakot.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.

REGISTREERU SIIN

Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

Osalejate tutvustused:

Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.

Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja teise vestlusõhtu eestvedajaks on Ringdisaini magistriõppekava. Külalisesinejaks on Marian Nummert, kellega vestleb Marta Konovalov.

REGISTREERU SIIN

Arutelu teema: ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPPC) 2022 aasta Emissioonide vaheraport kutsub üles ülikiirelt muutma praeguseid globaalseid süsteeme, milleta ei ole võimalik vältida pöördumatut ja parandamatut kahju planeedile. Arutame võimaluste üle, kuidas looduselt õppides ning võimalikult vähese sekkumisega ja jääkmaterjale tootmata saaks disainer olla protsesside initsiaator. Vestlusringis loome paralleele looduse taasloome võime ja regeneratiivse disaini vahel.

Osalejate tutvustused:

Marian Nummert – käed mullas ja pea taevas – nõnda olen ülikoolides õppinud ökoloogiat, okeanograafiat, pedagoogikat ja õigusteadust – et panna enda jaoks pilt kokku. Permakultuuri avastasin maailmas rännates 2008-2009 ja see on aidanud mind paremini tervikut tunnetada ja loodusest aru saama hakata. Kasvan koos nelja lapse ja abikaasaga Türil vanas majas ja aias. Permakultuuri disainer olen aastast 2013 ning ajapikku olen saanud permakultuuri õpetajaks. Mu erihuvideks on mullaelustik ja maalimine.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, õppejõud ja Ringidisaini MA õppekava juht. Eesti Kunstiakadeemias on ta omandanud bakalaureusekraadi Nahakunstis (2008) ja magistrikraadi  õppekaval Disain ja rakenduskunst (2013). Magistriõpingutest alates on olnud tema praktika fookuses jääkideta disain ning keskkonnahoid. Ta on töötanud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakonna assistendina (2016-2020) ning alates 2020 aastast lektorina. 2021 astus ta EKA doktoriõppesse (Kunst ja disain) uurides parandamist ja tekstiilide taasloomet. Ta inspireerub loodusest ja usub looduselt õppimisse.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.

Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

REGISTREERU SIIN

Osalejate tutvustused:

Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.

Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).

Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.

Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. 

Krulli kvartal, Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid
11.–14.05.2023

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad Tallinn Music Week´i linna programmi raames valgusinstallatsioonide näituse Kalamajas asuvas Krulli kvartalis, sissepääsuga Kopli tänav 70a. Kvartal on oma nime saanud seal pikalt tegutsenud a Franz Krull´i metalli- ja masinatööstusettevõttelt, mille tootevalik oli väga mitmekesine. Sinna  kuulusid näiteks malm- ja terasvalutooted, aurukatlad, -masinad, ja isegi auruvedurid ning rahva seas populaarsust kogunud tootlikuks disainitud viinatootmisaparatuur. 

EKA tudengite valgusinstallatsioonid hingestavad kunagi elus olnud  ja oma peatset uut funktsiooni ootavaid mastaapseid ja sakraalselt mõjuvaid muinsuskaitse all olevaid endise tehase hooneid. 

Krulli kvartal oma põnevas arendusfaasis on ärkamas taas ellu. TMW algusega juhatatakse sisse esimene hooaeg, mil kvartal on oma terviklikkuses üldsusele esmakordselt avatud. Spetsiaalselt Krullile loodud valguse ja heli integratsioonis sünnib kogemus, kus külastaja rändab läbi terve Krulli kvartali ning samal ajal oma elu mälestuste. Nende kuma võtab kuju, imendub, aurab, voolab, lainetab, sillerdab, helgib ja paistab läbi. Unustamatu tuleb ilmsiks, selle hoidja akendesse tekib taas elu. Aegadetagune lugu helendab kui valgusallikas, hoides ja kaitstes nii sisemisi kui väliseid peegeldusi, valgustades põnevat teed tulevikku.

Osalevad tudengid: Saskia Krautman, Frank Kuresaar, Karl Perens, Triin Indlo, Madli Rööp, Eva Maria Põldmäe, Triinu Väikmeri, Kadri Vahar, Anna Minchenkov, Aasa Ruukel, Elle Lepik, Vivian Ilves, Katriin Maitsalu, Laura Susanna Lätte ja Annika Emilie Viigand.

Kursuse juhendaja: Elo Liiv

Valgusraja arhitektuurse valgustuse on loonud MTÜ Valgusklubi

Näituse avamine toimub 11.05.2023 kell 21:00
Installatsioonid on nähtavad öisel ajal, peale päikese loojangut

Täname toetajaid: KULKA, Tallinn Music Week, MTÜ Valgusklubi, MicroWatt OÜ, Meeskond OÜ, Krulli Kvartal AS.

“Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
Kuraator ja juhendaja: Britta Benno
23.05–17.06.2023
Avamine: 22.05 kell 17.00

Olete oodatud Britta Benno juhendatud joonistamise kursuse näituse “Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides” avamisele 22. mail kell 17.00 EKA Galeriis!

Joonistamise avatus ja liminaalsus – vaheseisund, lävel paiknemine – kannab endas muutumise, mitte-miski-olemuslikult-olemise ja hübridiseerumise tohutut potentsiaali. Saamine millekski või kellekski mõjub nagu voolamine või nagu kirjutamine: see on koht, mis vajab ühist konstrueerimist; see on aeg, mis ei jookse lineaarselt. Lõpliku valmisolemise asemel on saamine, materjalide ja žestide lõputu lahtirullumine, piiritu potentsiaal. Kunstitehnikatega töötamise  protsessid sarnanevad m/Maa(stiku) kihtide tekke kirjeldustega. Trükkides, maalides, joonistades ja installatsiooni ehitades lisanduvad alusele järjest uued kihid materjalide, värvide, (mõtte)liikumiste ja teiste kujutamisvahendite jälgedest. Trükkimise puhul loovad jälje ülekande eri meetodid ja mehhanismid. Otse lõuendile või paberile joonistades kasvatab uue jäljekihi pliiatsi või pintsli ots. Mõnel juhul võtame kihi aga hoopis ära – kustutades, veega maha pestes või kangast ribadeks käristades.[1]

Näitusel on eksponeeritud valikaine raames valminud tudengite teosed. Kursuse eesmärgiks oli kaasaegse joonistuskunsti kriitiline lahti või uusmõtestamine erinevate näidete vaatamise, tekstide lugemise ja eksperimentaalsete ülesannetega. Kihilise töömeetodi kasutamine rakendus osalejate kunstipraktikas: katsetuslike materjalide ning vormistuste kihiline kombineerimine joonistuskunstis.

19. mail kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Rääki doktoritöö juurde kuuluva esimese näituse „Exopoiesis“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A302.

Näituse eelretsensendid on Keiu Krikmann ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Rääki doktoritöö “Puudutus ja taktiilsus ruumi kogemise vahendina kunstis” esimene eelretsenseeritav loomeprojekt “Exopoiesis” uurib tajuja ja kunstiteose vahelise kohtumise multisensoorset ja kehastatud olemust. Projekt toetub spekulatiivsele ideele materjalist kujutlemas endas uut füüsilisust – materjalid loovad endale korraga kuju ja räägivad endast, nad muutuvad kehaliseks. Piirid sisemise ja välise, loodusliku ja tehisliku vahel on hägustunud ning suhetel puuduvad äratuntavad kontuurid. Esimese loomeprojekti kaudu uurib kunstnik, kuidas mõjutab kehalisus nii teoste loomist kui tajumist ning kuidas tõlgendatakse ja suhestutakse ümbritsevaga kehaliste aistingute kaudu.
https://hobusepeadraakon.ee/arhiiv/

Kadri Liis Rääk (1990) on transdistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab loomes installatsioone, joonistusi, keraamikat ja tegevuskunsti, luues hõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Ta kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud aladel. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK). Ta mängib teostes arhetüüpsete ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja erinevate eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on loonud näituseid ja osalenud residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis. Alates 2022. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

Cloe Jancis
Soovide kaev
13.05.-18.06.2023

Reedel, 12. mail kell 17.00 avatakse Viljandis Rüki galeriis Cloe Jancise näitus „Soovide kaev“, mis on jätk 2022. aastal Tallinna Linnagaleriis toimunud samanimelisele näitusele.

Viljandi isikunäitusel jätkab kunstnik ilu ja eneseesitlusega seotud objektide, rituaalide ja müütide vaatlemisega, mille puhul huvitab teda nende nähtute mõju enesetajule ja minapildile. Näituse fookuses on peegel ning selle psühholoogilised ja müütilised kõrvaltähendused, selle muutumine luksusesemest igapäevaobjektiks ning peegli roll enesevaatluses ja eneseesitluses.
Oma teoste kaudu mõtiskleb Jancis ilu ja noorusega seotud kinnismõtetest, ihast vastata sotsiaalsetele ootustele, naise suhtest oma peegelpildiga ning iseenda kuvandi kummituslikust kohalolekust.

Cloe Jancis (s. 1992) on Tallinnas elav kunstnik, kes töötab peamiselt foto, video ja installatsiooni meediumites. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala (BA, 2018) ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Tema töid on näidatud paljudes Eesti galeriides.

Näitus jääb avatuks 18. juunini.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.

Rüki galerii (Tartu tn 7c, Viljandi) on suveperioodil avatud K-R 11-17
ja L-P 11-15. Sissepääs tasuta.

Rüki galerii on kaasaegse kunsti näituse- ja müügigalerii Viljandi vanalinnas, mille eesmärk on tutvustada Eesti professionaalsete kunstnike loomingut nii kohalikele kui külalistele Eestist ja mujalt.

2. – 3. juunil toimub Harjumaa ühes silmapaistvamas arhitektuurimälestises, Padise kloostris, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXV kevadkonverents “Varemete vahel”.

Kuidas tõlgendada varemeid kaasaegses keskkonnas? Tähistavad need millegi lõppu või algust, on osa meie argipäevast või tuleks nendega midagi ette võtta? Kas vare on au või häbi, kultuuripärand või taak, kodu või kaos? Teemat lahkavad muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiajaloolased, arhitektid, kogukondade esindajad jt.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 2. juunil algusega kell 11:10 Padise kloostri kirikusaalis.

Kell 20:00 toimub Padise mõisa karjakastellis teemapidu “Issanda loomaaed”. Ole sa inim-, muidu loom või vare, oled lahkesti laua taha palutud. Sabakeerutuseks on talli meelitatud  kari muusikuid.

Laupäeval, 3. juunil kell 10:00 algab ringsõit Harjumaal: vaatame ringi Padisel Rummus, Riisiperes, Laitses, Vasalemmas, Madisel, Paldiskis jm.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi kava

Lisainfo:
Maris Veeremäe (maris.veeremae@artun.ee, 56226344)