Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis

Hispaania Saatkond ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad:

Hispaania moekunstnik Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis toimub kolmapäeval, 10. mail, 2023 kell 16.00 Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A–501. 

Kõik moehuvilised ja -sõbrad on oodatud!

Juan Duyos on Hispaanias tuntud moedisainer, kes teiste seas disainib Hispaania kuningaperele. Eestis esmaesitlusele tulev moekollektsioon on inspireeritud Eesti maast, moest ja käsitöökultuurist.

“Visiit Eesti loodusesse, folkloorse ja tänapäevase sümbioos ning vanade võtete uus kasutamine oli kollektsiooni “Estonia” algtõukeks,” sõnab Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini professor Piret Puppart, kes oli Duyose Eesti reisi teejuht ning ka ise oma loomingus eesti etnoloogiast, loodusest ja folkloorist ideid ammutab. Puppart lisab:

„Eestis on kaks suurepärast disainiinspiratsiooni allikat, mida olen aastate jooksul disainimeelsetele inimestele tutvustanud – üks neist on loodus ja selle orgaaniline koht igapäevaelus. Meil pole kõrgeimaid puid, pikimaid jõgesid, võimsaimaid mägesid, kuid meil on kindel mõtteviis ja selle kõigega suhestumine. Võime näha ja mõista teistmoodi — see teebki meie looduses viibimise erakordseks. Teine oluline aspekt on see, et traditsioon on elav kultuur, mitte ainult muuseumivara. Juan Duyosel oli võimalus näha rahvarõivaid ja nende meistreid neid aktiivselt valmistamas siin ja praegu.”

Piret Pupparti arvates kogub tänu Duyose “Estonia” kollektsioonile ka Eesti ise tuntust. Näiteks, kollektsiooni esitleti mullusel Madridi moenädalal, millest ilmus välisajakirjanduses ulatuslik kajastus.

“Mood ja reisimine käivad käsikäes. Uue linna uudsus või võõras keskkond võib ergutada kujutlusvõimet. Selline oli Hispaania moelooja Juan Duyose juhtum, kes tähistas 25 aastat moeloojana lennurajal südasuvisest Eesti-reisist inspireeritud kollektsiooniga,” sõnab moedisainer ja EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart.

Palume oma osalemisest teavitada RSVP lingi kaudu.

Lisateave kollektsioonist

Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” Hop galeriis

11. mai – 30. mai 2023

Näituse avamine 17. mail kell 18.00.

Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” võiks žanrina kõlada kui eksistentsiaal-düstoopiline komöödia. Kunstnikud on alustanud sealt, kus Tšehhov pani punkti oma viimaseks jäänud lavastusele “Kirsiaed”, ning kujutanud ette lavastuse hüpoteetilist viiendat vaatust.

Teine vaatus (katkend)

(paus)

FIRSS: Enne õnnetust oli samuti – öökull huikas ja samovar undas ühtevalu.
GAJEV: Enne missugust õnnetust?
FIRSS: Enne vabadust.
(paus)

Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste on tegutsenud tandemina aastast 2010. Koos on nad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sepise eriala ning loonud ühiselt näituseid, performance´eid ja eksperimentaalmuusikat. Aastast 2014 veavad Tallinnas Hobusepea tänaval ateljeed Süvariik.

Näitus kuulub Biotoopia festivali satelliitprogrammi.

Toetavad Eesti Kultuurkapital, EKKM Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ja Eesti Kunstiakadeemia.

Näitus avatud 11. mai – 30. mai

HOP galeriis, Hobusepea 2, Tallinn
Iga päev 11.00–18.00

Info:
Urmas Lüüs
urmas.lyys@artun.ee
+372 53 84 31 39

Graafika osakonna dotsendi Eve Kase näitus “Üksindus ja üksmeel” Tartu Ülikooli raamatukogu II korrusel.

“Olen salvestanud vestlusi mulle oluliste inimestega olulistel teemadel olemuslikust ja olemisest, vananemisest, elust ja surmast. Vestluste üksikud fragmendid olen „kudunud“ joonistusteks, millest kujunevad omamoodi mõtete mustrid ja lõppkokkuvõttes suhtevõrgustik – pooleldi loetamatu maastik. Kõigil mu vestluskaaslastel on elus kõrged ideaalid ja väärtushoiakud.”

Aga… „Elus on kaks võimatut asja – üksindus ja üksmeel“, on öelnud Jan Kaus. „Inimloom otsib lähedust, mõistmist, armastust. Tahab jagada. Me oleme sotsiaalsed loomad ja me kardame üksindust. Me pürgime üksmeele poole seda kunagi tegelikult saavutamata.“

Samamoodi ebatäiuslik, kui on inimene, on ebaühtlane ka minu joonistatud maastikukude. Unistagem siis võimatust – et keegi ei peaks taluma äärmuslikult eksistentsiaalset üksindust ja et inimkond jõuaks pöörata üksmeelele olulises – päriselt ära ennasthävitavatelt rööbastelt.

Palju tänu mu vestluskaaslastele: Edith Hermann, Ingelise Israel, Jan Kaus, Maarja Kangro, Eva Koff, Eha Komissarov, Mari Kurismaa, Tiit Pääsuke, Sirje Runge, Tiina Sepp.

Näitus toimub kirjandusfestivali Prima Vista, “Soovides võimatut” raames. Näitus jääb lahti kuni 4. juunini.

Lisainfo Prima Vista kohta: https://kirjandusfestival.tartu.ee/

Tänud Eesti Kultuurkapitalile!

Eesti helikunstnike näitus “Sõna saab heli”

Kunstifestival “Ma ei saa aru” raames 11. mail 2023 avatav helikunsti näitus “Sõna saab heli” Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis toob ühte galeriiruumi seitse Eesti helikunstnikku, kes loovad ruumilise helimaastiku. Eriilmelised helikunstiga seotud ideed on pandud kõlama tervikliku heliteosena, mida saab kogeda helisündmustena ruumis ringi liikudes. Kuigi näitusel on kesksel kohal helidega seotud tajukogemus, loovad nende mateeriaga suhestumise erinevad viisid ka vaheldusrikka visuaalse ilme.

Meie elukeskkond on täis erinevaid nii looduslikke kui inimtegevuse tulemusel tekkinud helisid. Suuremat osa neist helidest me ei märka. Valikuline kuulamisharjumus ei lase meid enamasti igapäevase elutegevusega paratamatult kaasnevatest helidest häirida, ega samas ka mitte lummata. Kogenum kuulaja oskab ümbristevatele helidele anda isiklikke lisatähendusi, millest järgmine tasand on helikunstikuna iseseisva tähendusväljaga, funktsionaalsest elukeskkonnast eraldiseisvate helide loomine või uuel moel esile toomine.

Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis kohtuvad Raul Keller (EKA uusmeedia), Liisa Hirsch, Taavi Suisalu (EKA kaasaegne kunst), Sten Saarits (EKA uusmeedia), Erik Alalooga (EKA installatsiooni- ja skulptuur), Katrin Enni (EKA kaasaegne kunst) ja Mari-Liis Rebane (EKA kaasaegne kunst), et anda sõna helidele, mis on sündinud helide märkamise ja neile tähenduse andmise kogemusest. Nii on võimalik näituse kaudu kogeda ühtse orgaanilise heliruumina erinevaid helide olemise viise alates kineetiliste helimasinate poolt ellu äratatud helidest kuni heli ootusest tulenevate seisunditeni kuulaja teadvuses.

Näituse kuraator on Eesti alternatiivsete heliilmade spetsialist, muusika-ja helikunstifestivali „Üle heli“ korraldaja Aivar Tõnso.

Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis 11.05–30.06 2023
K-L kell 12.00–19.00 ja P kell 12.00–17.00.

Näitus avatakse kunstifestivali “Ma ei saa aru” raames, mis toimub 9.–10. juunil 2023 Telliskivi Loomelinnakus.

Loovakadeemia tasuta veebiseminar “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Tallinna ettevõtluskeskus korraldab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga “Loovakadeemia 2023” veebiseminari “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Millised valdkonnad on majanduses hääbuvad ja milliste valdkondade tähtsus lähitulevikus kasvab? Kas 50 aastat tagasi tehtud keskkonna teemalised ennustused on täide läinud? Mida ennustavad maailma tippteadlased järgnevaks 50 aastaks?
Lühike ülevaade sellistest numbriliselt mõõdetavatest näitajatest nagu ökoloogiline jalajälg ja süsiniku jalajälg.

Antud veebiseminaril on peamine fookus kõikidele kättesaadava keskkonnateemalise info visualiseerimine ning probleemidest tervikliku, suure pildi joonistamine.

Esineja Veiko Liis on multitalent, kes on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, illustraator ja tootedisainer, ta keskendub oma disainitöödes ökoloogilistele ning jätkusuutlikele lahendustele. Üheks tema tuntuimaks tööks võib pidada ilmselt volditavat piimakannu, mis annab kasutajale võimaluse vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust. Veiko Liis on juhendanud keskkonnasäästliku mööbli valmistamise töötubasid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Bolognas ja Berliinis.

EKA avab sel suvel kolm uut magistriõppekava:

ringdisain, sotsiaalne disain ja taidestuudium.

Veiko Liis on üks uue ringdisaini õppekava õppejõude.

Seminar on tasuta.
Registreerimisvorm

Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus, krista.kink@tallinnlv.ee, 640 4225
Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia

Kunstihoone Galeriis avatakse 9. mail kell 18.30 Anita Kremmi näitus „Mina / Tema“.

Näituse avamisel, kell 21.30, toimub performance, mida esitleb kunstnik samas näituseruumis.

“Mina / Tema” uurib kahe keha – “mina” ja “teise” – vahelist suhet. Avades ruumi individuaalsetele assotsiatsioonidele ning subjektiivsetele valikutele, tõstatab “Mina/ Tema” ühtlasi küsimuse inimliku kokkuleppevalmiduse ning empaatia piiridest ja võimalustest.

Kuraator Ene-Liis Semper:

“Anita Kremmi projekt “Mina / Tema” tegeleb empaatia ja kehalisusega. Noor kunstnik on “kodustanud” väikese lapse kasvu silkoonist nuku ja püüab erinevate pooside ning liigutuste kaudu leida ühisosa, mis teda/meid kunstliku kehaga seoks. Empaatiat küsitletakse selles töös nii otseses (hoolitsus “väikese keha” eest) kui pööratud, inimsuse tumedamate kihtideni ulatuvas kontekstis. Kui sügav on meie isiklikust kehamälust tõukuv äratundmine ning sellega kaasnevad tungid ja tundmused? Projekti tulemuseks on täismahuline fotoseeria ja videodokumentatsioon protsessist.“

Performance “Mina / Tema” esietendus Helsingis Myymälä2 galeriis performance- ja kunstinädala “SevenOfSeven” raames ning on osa kogumikust “Quantum Critic 2023”.

Performance “Mina / Tema” toimub Kunstihoone Galeriis kahel korral:

9. mail kell 21.30

11. mail kell 19.30

Näitus on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-19.05.2023. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad

Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/

Kunstniku koduleht: https://www.akremm.com/

Kumu uus näitus tegeleb rohepöördega Eesti kunsti ajaloos ja kaasajas. 

Kumu kunstimuuseumis 5. mail avatav näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ uurib kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre.

Tere tulemast inimese ajastusse! Meie mõju planeedi keskkonnale on kasvanud nii kõikehõlmavaks, et seda saab juba võrrelda teiste geofüüsikaliste jõududega. Selle ulatust kinnitavad mitmesugused markerid radioaktiivsetest elementidest ja süsinikhappest kuni broileriluude ja mikroplastini. Teadlaste arvates oleme seeläbi astunud holotseenist uude geoloogilisse aegkonda – antropotseeni ehk inimese ajajärku. Igapäevakeeles on sõnast „antropotseen“ ühtlasi saanud omamoodi katusmõiste varem globaalseteks keskkonnaprobleemideks nimetatud nähtustele: kliima soojenemine, rahvastiku kasv, pinnase erosioon, liikide väljasuremine jne.

Aina kiirenevad keskkonna- ja kliimamuutused tekitavad pakilise vajaduse otsida ökoloogilisi ja tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja poliitilisi lahendusi, esitades samas väljakutse kujutlusvõimele. Kuidas mõelda antropotseeni ajastul inimese ja keskkonna, looduse ja kultuuri, inimliku ja mitteinimliku piiride üle? Kuidas mõtestada üha suurenevat infohulka keskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku kohta ning kuidas planeedi tulevikku üldse ette kujutada? Just sealtsamast, kust probleemid on alguse saanud, võib aga otsida ka aeglast, ettevaatlikku lootust. Oma suhet keskkonda saab parandada vaid inimene ise.

Keskkond on tähtsal kohal ka kaasaegses kunstis ja muuseumis. Sama keskne on ka küsimus, kuidas sellega siis kunstis ja näitusesaalis ikkagi tegelda. Kuidas vältida lihtsalt veel ühe antropotseeniteemalise näituse koostamist? Kuidas mõelda kunsti võimalikkusest ja vajalikkusest keskkonnakriisi ajajärgul?

Kumu kunstimuuseumi antropotseeniprojekt koondub kolme telje ümber: Eesti 19. sajandi ja uuema kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast; kaasaegsete kunstnike, muuseumi ja teadlaste koostöö; rohepöörde võimalikkus näituseloomes ja kunstimuuseumis.

Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“

Näitust ette valmistades otsime vastuseid mitmesugustele küsimustele:

• Millist rolli on kunst ja visuaalkultuur mänginud siinse keskkonna kujutamisel, kujundamisel ja kontrollimisel?
• Milline on Eesti kunstiajaloo ökokriitiliste tõlgenduste laiem tähendus globaalses kunsti- ja keskkonnaajaloos?
• Milline on kaasaegse kunsti osakaal ja võimalused antropotseeni ajajärgul? Kuidas astub see dialoogi keskkonna ja teadusega, kunsti- ja keskkonnaajalooga?
• Kust jooksevad kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi piirid? Ja kas neid piire on üldse vaja tõmmata?
• Kui palju ja kuidas peaks muuseum ise antropotseeni ajastul muutuma? Kuidas rohepööret muuseumis läbi viia nii, et see ei piiraks liialt kunstnike loomevabadust?

Oleme algatanud antropotseeni näituseprojekti teadlikult pika ettevalmistusajaga, tehes algust juba 2020. aastal eesmärgiga otsida vastuseid küsimustele, tekitada arutelusid, leida uusi tegevus- ja koostöövorme, õppida üksteist tundma, töötada ühtaegu kunstiajalooga ja kaasaegsete kunstnikega. Selleks oleme moodustanud mitmekülgse töörühma, kuhu on kaasatud eri tausta, kogemuste, teadmiste ja oskustega inimesi.

Kuraatorid: kultuuri- ja keskkonnaajaloolased Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool) ja Ulrike Plath (Tallinna Ülikool) ning kunstiajaloolased ja kuraatorid Bart Pushaw ((Kopenhaageni Ülikool)), Eha Komissarov (Kumu) ja Tiiu Saadoja (Kumu).

Projekti hetkel kaasatud kaasaegsed kunstnikud:
Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld ja Lou Sheppard, Ivar Veermäe

Ruumikujundajad: LLRRLLRR (Laura Linsi ja Roland Reemaa)
Graafiline kujundaja: Maria Muuk
Projekti koordinaator: Triin Tulgiste

Avatud kell 15—18

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

02.05. Maal, juhendajad Merike Estna, Alice Kask, Kristi Kongi, Holger Loodus
03.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
04.05. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
05.05. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
08.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
9.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
10.05. Abstraktne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
11.05. Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Eve Kask, Rene Haljasmäe, Viktor Gurov
12.05. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Charlotte Biszewski, Britta Benno
15.05. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Paul Kuimet
16.—17.05. Stsenograafia, juhendajad Ene-Liis Semper ja Mark Raidpere
18.—19.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Kirke Kangro, Merike Estna, Taavi Talve, Anu Vahtra, John Grzinich, Paul Kuimet, Taavi Piibemann, Sirja-Liisa Eelma, Eve Kask, David K. Ross

EKA kaasaegse kunsti magistrandi Sarah Noonani näitus Dirt Road Vent Space galeriis avatakse 2. mail kell 18.00.

24. septembril 2022 hävitas väike orkaan Atlandi ookeanis Kanadas pinnasteel mahajäetud puufarmi. Näitus Dirt Road (“Külavahetee“) sümboliseerib seda, kuidas kiindumus konkreetsesse asukohta ja kodu päritolu võib muuta paiga hinnaliseks.

Materjalid ja mälu teleporteerivad tuttavlikkust, liikudes ebaloomulikult läbi struktuuride ja värvide. Looduse eeterliku kõleduse uurimiseks loovad tekstiilist skulptuurid pinnastee abstraktse kujutise. See paigalduskeskkond meenutab selle hinnalise koha tundlikke jooni. See paljastab, kuidas abstraktsed vormid ja kujutlevad mälestused hülgavad meie kasvatuse juured – kahetsustunne aga maandatud noorusliku aususega.

Sarah Noonan kasutab oma äravisatud riideid ja asju, et muuta kulunud ja uuendatud kangad käsitsi õmmeldud segatehnikas skulptuurideks. Käsitöö- ja tekstiilmaterjalide valimatu kasutamise kaudu uurivad nad materjalide vastupidavust ja pehmust. Nende kunst paljastab meie ümber hapraid sentimentide kihte, mis loovad seoseid asustatud paikadega. Muutused ajas, kohas ja aktsepteerimises julgustavad meid tuvastama sisemise väärtuse tundeid.

Näituse lahtiolekuajad on 2.–7. mai kell 15.00–19.00.