Näitused

Tudengid ehitasid vanalinna pööningule installatsiooni, mis pakub võimalust linnakära eest hetkeks peitu pugeda

1. juunil avatakse igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus “Lõppmäng”, mis seekord leiab aset enne suurt kolimist uude majja EKA arhitektuuriosakonna ajutistes ruumides Pikal tänaval. Avatakse uksed näitus-ruumiinstallatsioonile ‘’Linnaraba’’, mis asub kooli seni suletud pööningukorrusel. Tähelepanelikul vaatlemisel, tehes seda erinevatelt distantsidelt, võib rabas märgata uskumatut liigirohkust. Näitusel esitletakse tudengite selleaastaseid stuudioprojekte: varjualust eksinud hingele, elamut lesestunud vanaprouadele, marsimaailma, riigimaja uuele haldusreformile, virtuaalseid ja abstrakseid ruumiharjutusi. Näitus on avatud 1.-11. juunini iga päev.

Autorite sõnul annab arhitektuuriosakonna vanalinna maja pööning oma robustsuse ja viimistlemata seisundiga edasi rabale iseloomuliku atmosfääri: lahtine puistevill maas meenutab õrna ja läbivajuvat maastikku, hämar valgus, linnahelide vaikne kuma ja ehituse käigus loodud laudteed viivad mõtted looduslikule rabale, kuhu kiirel kevadisel sessiajal tahaks põgeneda, aga ei jõua. Pööningule saamiseks tuleb publikul läbida trepikoda, mis muutub näituse ajaks justkui rabamaastikule omaseks vaatlustorniks. Järk-järgult kõrgusesse kasvades juhatab esimeselt korruselt algav näitus pööningul vaadeldava linnarabani.

“Sellel aastal jätkame argipäeva eest peidus olevate ruumide avastamisega. Meid rabas fakt, et potentsiaalne arhitektuurigalerii on seisnud tühjana me enda pea kohal ja kasutamata pea kümme aastat. Rohkem kui nädalaks muutub Pika tänava EKA arhitektuurkooli pööning näituseks ja seni salapära tekitanud katusealune avaneb ruumiinstallatsioonina oma täies ilus” selgitas tudengeid juhendanud arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.

Näituse kureerimisel ning objektide eksponeerimisel pööningul lähtusid tudengid inimese käitumisest päris-rabas. Tudengite aasta jooksul valminud töid eksponeeritakse näitusel kui rabas elavat florat ja faunat, mida saab tahtmise korral distantsilt binokliga vaadeldes lähemale tuua ja luubi all täpsemalt analüüsida. Eksponeeritavateks objektideks rabamaastikul on üliõpilaste tehtud projektide maketid, mis on asetatud ruumi piisavalt hõredalt ning juhuslikult, et säiliks raba õhkkond. Näitusel eksponeeritavatele projektidele iseloomulik graafika on trükitud infotahvlitele, mis on kui liike tutvustavad sildid rabas.

Näitus ‘’Linnaraba’’ on avatud 1.-11. juunini kell 11-17 iga päev. Rabas aitavad rada leida teise kursuse arhitektuuritudengid Markus Puidak, Helena Rummo, Elina Liiva, Gregor Jürna, Andrea Ainjärv ja Janeli Voll – ruumiinstallatsiooni autorid ja kuraatorid. Tudengeid juhendas arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari. Ruumiaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:

EKA arhitektuuriosakonna Facebook: https://www.facebook.com/EKAarhitektuur

Ürituse FB-leht

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

18.5. kuni 31.5. toimub Uusmeedia vilistlase Juhan Soometsa näitus “Kunstnike tuba” Viljandis, Supersonicumi heligaleriis: Vaata ka Facebook’is

EKA arhitektuuritudengid tutvustavad ideid Tootsi turbavabriku uuele elule äratamiseks

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite eestvedamisel toimub pühapäeval, 30. aprillil algusega kell 12.00 Tootsis suletud briketivabrikus aktsioon “Soojuskatedraal”. Arhitektuuritudengid tutvustavad üritusel õppeaasta jooksul arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili (Kavakava arhitektuuribüroo) juhendamisel valminud töid, mis tegelevad turbavabrikule uue funktsiooni leidmisega. Sündmusele on oodatud kõik huvilised nii Tootsist kui teistest Eesti paikadest, kus sarnaste, oma varasema funktsiooni kaotanud tööstushoonete tuleviku üle pead murtakse.

Eesti esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Tootsi briketitehase näol oli valmimise hetkel (1938) tegemist Eesti mood­saima tööstusega. Selle insenerideks olid vennad Dimitri ja Vladimir Tõnisberg ja Orest Kärm. Koos turbatööstusega kasvas töölisküla aleviks, kus hiilgeaegadel elas, töötas ja õppis kokku üle 2000 inimese (täna vaevalt 800). Kohalike suurimaks tööandjaks olnud tehas lõpetas töö 2011. aastal. Ajaloolise hoone saatus on endiselt lahtine, kuid tuleviku üheks märksõnaks on rajada turba- ja tehnoloogiamuuseum.

Sündmusel esitletakse ideid Tootsi briketivabriku hoone võimalikust tulevikust – ideed varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni. Esitluste järel saab kuulata muinsuskaitsespetsialist Henry Kuninga loengut tööstusarhitektuurist ning päeva lõpetuseks tutvustavad kohalikud elanikud Lev Suni ja Hannes Puusepp turbatehase igapäevaelu ja huvilised saavad ka tehase tööstusmaastikku avastada. Esitlusega samal ajal korraldatakse lastele töötuba “Tuleviku Tootsi”, kus huvilised mudilastest kuni põhikooliealisteni saavad arhitekuuritudengite juhendamisel oma ideid loominguliselt väljendada.

“Soojuskatedraali” aktsiooni korraldava tudengimeeskonna juhendaja, arhitektuuriosakonna professori arhitekt Andres Ojari sõnul keskendutakse tudengitega sel kevadel paikadele, mis äratust ootavad. “72 aastat turvast briketiks pressinud Tootsi briketivabrik oma ajaloolise hoone ning tööstuspärandiga on omamoodi uinunud kaunitar, mis vääriks uut elu. Olgu selleks siis muuseum, vabaajakeskus koos tööstus- või serveripargiga, mis suudaks pakkuda kohalikule kogukonnale uut hingamist, luues taas töökohti ning võimaldades Tootsil olla uue rahvusvahelise võrgustiku osa. Selline oli juhendajate arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili nägemus juhendades Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnas 3. kursuse stuudiot “Soojuse katedraal”. Usun, et kohalikel eestvedajatel on võimalik tudengite visioonidest inspireeruda,” avaldas Ojari lootust.

Ajakava

10.00 buss Tootsi väljub Tallinnast, Vene kultuurikesuse eest (registreerimine: http://bit.ly/tootsibuss)
11.30 oode
12.00 loengud / laste ja noorte töötuba
13.30 ekskursioon turbatööstuse territooriumil
15.30 lõuna
16.00 buss Tallinnasse

“Soojuskatedraal” kuulub “Lõppmängu” sündumusesarja, mida korraldab Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI. Sarja raames lavastavad nad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Varem on tudengid korraldanud ruumiaktsioone Kalaranna unustusse jäänud krundil ja Mähe aedlinnas.

“Soojuskatedraal” on eelürituseks 6. mail toimuvale Teeme Ära talgupäeva Tootsi briketivabriku korrastustöödele.

Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.

Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?

Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.

Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)

Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.

Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.

www.trtr.ee

Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.

Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.

Lisainfo:

Katrin Kosenkranius

55649294

katrin.kosenkranius@artun.ee

23. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“, mille eesmärk on uurida kehalise suhtluse ning keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo ning rõhutada eneseväljenduse mitteverbaalset osa kunstis. Näitus jääb avatuks 29. oktoobrini 2017.

Valik näitusel esindatud kunstnikest:

Adamson-Eric, Jüri Arrak, Eerik Haamer, Kristiina Hansen, Oskar Kallis, Alice Kask, Karin Luts, Friedrich Ludwig von Maydell, Herkki-Erich Merila, Marge Monko, Erik Obermann, Kristjan Raud, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Ülo Sooster, Anton Starkopf, Olev Subbi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Carl Sigismund Walther, Eduard Wiiralt jt.

Kuraator: Tiina Abel

Näitus „Kehakeeles“ on Tartmusi rikkalikke kogusid tutvustav uus väljapanek, mille koostas aastaid Eesti Kunstimuuseumis töötanud kunstiajaloolane Tiina Abel. Tänu väljendusrikkusele on inimfiguur sajandite jooksul olnud kunstnike jaoks oluliseks kujutamisobjektiks ja sõnumi vahendamise kanaliks. Sellest tõdemusest lähtudes on kuraator näitusel esile tõstnud aktižanriga seotud füüsilise ilu teema, kuid osutanud ka keha erilisele kohale inimese enesemääratlemisel, võimusuhetes ja emotsioonide väljendamisel.

„Keha kunstilised tõlgendused provotseerivad arutlema kujutus- ja vaatamisviiside, kõrge ja madala üle kunstis, uurima kehakujutuse poliitilisi, ideoloogilisi ja soolisi aspekte,“ sõnab kuraator. „Näituse koostajana valisin sedapuhku niisugused kehakujutusega seotud teemad, mis andsid võimaluse tuua kokku paari sajandi jooksul väga erinevates poliitilistes tingimustes ja kunstiajaloo eri etappidel loodud tööd.“

Seitse kuud kestev näitus avab erinevaid keha kunstilise tõlgendamise võimalusi teemade kehakeel, vägi(vald), ilu ja igatsuse instrument ning metamorfoosid kaudu.

Tartmus annab välja ka näitusel eksponeeritud teostega illustreeritud trükise, kus näituse keskpunktis olevaid teemasid avavad Tiina Abeli ja Kumu kunstimuuseumi kuraatori Anu Allase lühiartiklid.

Koostaja: Tiina Abel
Kujundaja: Tuuli Aule
Autorid: Tiina Abel (Eesti Kunstiakadeemia), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)
Tõlkijad: Darja Andrejeva, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu
Toimetajad: Dana Karjatse, Richard Adang, Dan Rotar, Olesja Rotar
Trükis ilmub eesti, inglise ja vene keeles.

Näitusega käib käsikäes ka haridusprogramm, mis on suunatud põhikooli- ja gümnaasiumiealistele noortele ning tegeleb erinevate emotsioonide väljendusvõimalustega kunstis ning ka sellega, missuguseid emotsioone võib tekitada kunstisaalis eksponeeritud teoste pildikeel. Rohkem infot: muuseumipedagoog Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee.

Näituse tiim: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu, Ago Teedemaa, Urmo Teekivi, Piia Õunpuu.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum

Lisainfo:

Piia Õunpuu
Tartmusi kommunikatsioonispetsialist
58817802
piia@tartmus.ee

17. märts – 17. aprill, 2017 Saaremaa Kunstistuudio, Saaremaa

Üksteist rahvusvahelist magistranti Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialalt koondavad oma tööd ühisnimetaja „Tsirkus“ alla. Publiku ees rullub lahti kaasaegseid ehteid ja metallikunsti taieseid eksponeeriv vaatemäng. Objektid, mis pühitsevad, vaidlustavad ja täidavad nõidusliku auraga meie

igapäevaseid kogemusi.

Kunstnikke ühendav vaikiv intensiivsus ja janu teadmatu järele kandub üle ka ruumi õhustikku.

Ärgitab ehitama sildu, et minna uitama tundmatutele radadele. Vaatamata teatavale vaimsele ühisosale on tulemused selgelt eristuvad, kontseptuaalselt provokatiivsed ning kohati ka pettekujutelmi loovad. Reaalsuse kihistumine loob platvormi võimatuna näivatele liikumistele.

Kehalisus lahustub ulmadesse. Mõtteaines kristalliseerub. Tõstatatud küsimused jäävad õhku rippu tsirkuse taaskohtumist ootama.

“They are enthusiasts, devotees. Addicts. Something about the circus stirs their souls, and they ache for it when it is absent. They seek each other out, these people of such specific like mind. They tell of how they found the circus, how those first few steps were like magic. Like stepping into a fairy tale under a curtain of stars…when they depart, they shake hands and embrace like old friends, even if they have only just met, and as they go their separate ways they feel less alone than they had before.” Erin Morgenstern, The Night Circus

Näitusel osalevad: Erinn M. Cox (USA), Sou Inoue (Jaapan), Alexander Kamelhair (USA), Moonika Kase (Eesti), Triin Kukk (Eesti), Timmo Lember (Eesti), Merlin Meremaa (Eesti), Anneli Oppar (Eesti), Hansel Tai (Hiina), Hannes Tōnuri (Eesti), and Hanna-Maria Vanaküla (Eesti).

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna asutamisajaks on kokkuleppeliselt määratud 1. märts 1917. Seega tähistatakse sel aastal osakonna 100. juubelit ning olulise tähtpäeva puhul tuuakse huviliste ette nahakunsti osakonna tudengite ja vilistlaste tööd nii lähiminevikust kui osakonna algusaastatest. Kolmel eriilmelisel näitusel saab tutvuda erinevate aksessuaarilahendustega, raamatuköitekunstiga ning valitud töödega arhiivifondist.

Viru Keskuses asuv Rahva Raamat võõrustab EKA nahakunsti osakonna 100. sünnipäeva puhul 25. veebruarist kuni 1. aprillini raamatuköitekunsti tutvustavat ekspositsiooni “Põrgu”. Tudengid ja õppejõud on vorminud Dante Alighieri „Jumaliku komöödia“ esimese ja kõige enam hinnatud osa „Põrgu“ unikaalköitesse. Väljapaneku koostas ja kujundas nahakunsti osakonna juhataja professor Lennart Mänd.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse 1. märtsil kell viis väljapanek saja tegutsemisaasta jooksul nahakunsti osakonna arhiivifondi kogunenud töödest. Erinevatel aastakümnetel valmistatud nahkköited, -karbid, -kotid ja muud esemed peegeldavad ajastutruult erinevaid esteetilisi tõekspidamisi. Muuseumi trepigaleriis on tudengite tööd asunud sõbralikku dialoogi, demonstreerides loomingulist pühendumist ning alati eksaktset teostusoskust läbi osakonna pika ajaloo. EKA nahakunsti osakonna dotsendi Kadri Kruusi koostatud näitus jääb avatuks 16. aprillini.

1. veebruarist on Tallinna Kaubamaja vaateakendel avatud näitus #EKANAHK100, mille raames saab tutvuda parimate näidetega EKA nahakunsti osakonna tudengite viimase viie aasta aksessuaariloomingust. Aknad on kujundanud nahakunsti osakonna magistrandid Marta Mooratsi juhendamisel ning näitus on avatud 19. aprillini.

EKA nahakunsti osakonnas on õppinud Kaalu Kirme, Endel Valk-Falk, Elin Kard, Elo Järv, Andres Lõo, Riina Õun, Anu Tera, Kerstin Raidma, Marika Jylhä, Karin Kallas, Jaana Jüris, Anu Purre, Minni Patune, Aino Lehis, Silvi Kalda, Naima Suude, Ivi Laas, Maarja Undusk, Pille Kivihall, Henry Laks, Tiina Talumees, Stella Soomlais, Kärt Põldmann, Kadri Kruus, Mirja Pitkäärt, Piret Loog, Inga Radikainen, Kadri Paloveer ja paljud teised.

Paljude nende ja mitmete teiste loomemaailmas tuntud inimeste kooliaegseid töid saab kolme näituse raames uudistada.

Fotod: https://www.dropbox.com/sh/c13h5nv37vsrn6l/AADBEqBlCiNBf1HAppws3_eKa?dl=0

(EKA nahakunsti osakond)

Rohkem infot EKA nahakunsti osakonna 100. juubelist leiad siit:

www.nahakunst100.ee

https://www.artun.ee/erialad/nahakunst/

Lisainformatsioon:

Kadri Kruus

EKA nahakunsti osakonna dotsent

E-post: kadri.kruus@artun.ee

2. veebruaril 2017. a. avati Riias Läti Kunstide Akadeemia suures näitustesaalis kolme Balti riigi – Läti, Leedu ja Eesti kunstiakadeemiate klaasierialade näitus. Esitletakse nii õppejõudude kui üliõpilaste taieseid. Väljas on ka eriala raamatud. Eestist esinevad näitusel õppejõud Eve Koha, Tiina Sarapu, Piret Ellamaa, Kristiina Uslar, Peeter Rudaš ja Mare Saare, üliõpilased Marilin Laas, Sigrid Luitsalu, Rait Lõhmus, Kristiina Oppi ja Ksenia Beljajeva.

Avamisel esines kõnega Eesti Vabariigi suursaadik Lätis hr Tõnis Nirk.

3. veebruaril toimunud konverentsil GLASS ART IN BALTIC CONTEXT: PAST, CHALLENGES AND PROSPECTS esinesid ettekannetega kunstnikud, õppejõud ja kunstiteadlased. Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala projektikeskset õppesuunda (Project Based Learning) tutvustas professor Mare Saare.

Näitus “Melting Limits” jääb avatuks 25. veebruarini.

NB: näituse aega on pikendatud 04. märtsini 2017.