Rubriik: Raamatukogu

18.09.2023 — 15.11.2023

“Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus

tagurpidi_trykk_EKA_ekraan_jpeg

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus

Esmaspäev 18 september, 2023 — Kolmapäev 15 november, 2023

tagurpidi_trykk_EKA_ekraan_jpeg

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.09.2023 — 31.12.2023

„Kohtumine kukeaabitsaga“ EKA raamatukogus

EKA_KUKEAABITS

EKA raamatukogus saab vaadata õppeaasta algust tähistavat näitust „Kohtumine kukeaabitsaga“. EKA muuseumi koostatud väljapanekul särab akvarellitehnika kirkuses Ülle Meisteri tõeliselt meisterlik diplomitöö, aabitsa illustratsioonid aastast 1973.  

27. augustil oli Ülle Meisteri (1948–2021) 75. sünniaastapäev ning seda tähtpäeva märgib ära ka käesolev näitus. Akvarell sai 2 aastat tagasi lahkunud raamatuillustraatori meelistehnikaks juba ülikooli ajal ja ta jäi selle juurde kogu eluks. Ülle Meisteri piltidega Kukeaabits (1974, tekst L. Eisen) oli koolides kasutusel palju aastaid – kuni 1980ndateni ning tekitab elevust ja äratundmist veel tänaselgi päeval. Meisteri töö ei hiilga mitte ainuüksi erakordsetes tehnilistes finessides, vaid ka toonase eluolu isikupärases käekirjas jäädvustamises. Pilku püüavad uudse stilisatsiooniga lapsekujude moekad riided, nende keskkondade kaasaegsed interjöörid, mida ilmestavad moodsad suuremustrilised tekstiilid. Ja muidugi toonane koolivorm ning ajastutüüpilised mänguasjad, eesotsas plekkämbri ja -kühvli ning kõigile tuttava sinitriibulise Sipsikuga. Meisterliku akvarellisti pintslist tulnud erksatoonilised pildilised jutustused voogavad värvide sulandudes vaatajani otsekohese rõõmuga.


Ülle Meister töötas pärast EKA lõpetamist aastaid kirjastuses Valgus.

Ta on kujundanud heliplaadiümbriseid ja akvarelltehnikas postkaarte, tegelenud vabaloominguga ja illustreerinud hulgaliselt kooliõpikuid. Lõpetamisel autorile cum laude toonud aabits ei jäänud Meisteril ainukeseks – 1987. aasta L. Kivi ja M. Roosilehe aabitsa kujundamise ja illustratsioonide eest sai ta ENSV riikliku preemia. Tema töid on korduvalt valitud 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu hulka.

Näitusel on võimalik trükitud raamatut ka sirvida ning klaasi taga eksponeeritud originaalidega võrrelda. 

EKA muuseum soovib näitusega head uut õppeaastat kõigile tudengitele ja töötajatele!
Olgu see sama värvikas kui kaanekuke sabasuled!

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Postitas Andres Lõo — Püsilink

„Kohtumine kukeaabitsaga“ EKA raamatukogus

Reede 01 september, 2023 — Pühapäev 31 detsember, 2023

EKA_KUKEAABITS

EKA raamatukogus saab vaadata õppeaasta algust tähistavat näitust „Kohtumine kukeaabitsaga“. EKA muuseumi koostatud väljapanekul särab akvarellitehnika kirkuses Ülle Meisteri tõeliselt meisterlik diplomitöö, aabitsa illustratsioonid aastast 1973.  

27. augustil oli Ülle Meisteri (1948–2021) 75. sünniaastapäev ning seda tähtpäeva märgib ära ka käesolev näitus. Akvarell sai 2 aastat tagasi lahkunud raamatuillustraatori meelistehnikaks juba ülikooli ajal ja ta jäi selle juurde kogu eluks. Ülle Meisteri piltidega Kukeaabits (1974, tekst L. Eisen) oli koolides kasutusel palju aastaid – kuni 1980ndateni ning tekitab elevust ja äratundmist veel tänaselgi päeval. Meisteri töö ei hiilga mitte ainuüksi erakordsetes tehnilistes finessides, vaid ka toonase eluolu isikupärases käekirjas jäädvustamises. Pilku püüavad uudse stilisatsiooniga lapsekujude moekad riided, nende keskkondade kaasaegsed interjöörid, mida ilmestavad moodsad suuremustrilised tekstiilid. Ja muidugi toonane koolivorm ning ajastutüüpilised mänguasjad, eesotsas plekkämbri ja -kühvli ning kõigile tuttava sinitriibulise Sipsikuga. Meisterliku akvarellisti pintslist tulnud erksatoonilised pildilised jutustused voogavad värvide sulandudes vaatajani otsekohese rõõmuga.


Ülle Meister töötas pärast EKA lõpetamist aastaid kirjastuses Valgus.

Ta on kujundanud heliplaadiümbriseid ja akvarelltehnikas postkaarte, tegelenud vabaloominguga ja illustreerinud hulgaliselt kooliõpikuid. Lõpetamisel autorile cum laude toonud aabits ei jäänud Meisteril ainukeseks – 1987. aasta L. Kivi ja M. Roosilehe aabitsa kujundamise ja illustratsioonide eest sai ta ENSV riikliku preemia. Tema töid on korduvalt valitud 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu hulka.

Näitusel on võimalik trükitud raamatut ka sirvida ning klaasi taga eksponeeritud originaalidega võrrelda. 

EKA muuseum soovib näitusega head uut õppeaastat kõigile tudengitele ja töötajatele!
Olgu see sama värvikas kui kaanekuke sabasuled!

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.09.2021 — 01.11.2021

Näitus: Kuidas varastada raamatuid

Kuidas varastada raamatut

Näitus EKA raamatukogu vitriinis. 

Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada. 

David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.

Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.

Head lugemist, head varastamist!

Rohkem infot raamatust

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Näitus: Kuidas varastada raamatuid

Teisipäev 21 september, 2021 — Esmaspäev 01 november, 2021

Kuidas varastada raamatut

Näitus EKA raamatukogu vitriinis. 

Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada. 

David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.

Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.

Head lugemist, head varastamist!

Rohkem infot raamatust

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.10.2019

Mait Väljase ekskursioon tutvustab Eesti Panga historistlikku ja funktsionalistlikku hoonet

Screenshot 2019-10-07 at 17.23.31

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!


Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Mait Väljase ekskursioon tutvustab Eesti Panga historistlikku ja funktsionalistlikku hoonet

Laupäev 12 oktoober, 2019

Screenshot 2019-10-07 at 17.23.31

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!


Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

23.04.2019 — 25.05.2019

Aarne Mesikäpp 80: “Kuradi kurb kunstinäitus” EKA raamatukogus

dav

Teisipäeval, 23. aprillil kell 16 avatakse EKA raamatukogus EKA graafika osakonna legendaarse meistri Aarne Mesikäpp’a näitus “Kuradi kurb kunstinäitus”.

Aarne Mesikäpp on sündinud 23. aprillil 1939 Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1955­–1960 ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1960­–1966. Alates 1967. aastast töötab ta Kunstiakadeemia õppejõuna, graafikakateedri juhatajana (1983–1985), meistrina.

Ta on kujundanud raamatuid, plakateid ja tarbegraafikat ning viimasel ajal teinud vabagraafikat kasutades selleks tüpograafia vahendeid.

EKAs raamatukogu näitusel on väljas lai valik Aarne Mesikäpa loomingust alates 1954. aastast kuni tänapäevani.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Aarne Mesikäpp 80: “Kuradi kurb kunstinäitus” EKA raamatukogus

Teisipäev 23 aprill, 2019 — Laupäev 25 mai, 2019

dav

Teisipäeval, 23. aprillil kell 16 avatakse EKA raamatukogus EKA graafika osakonna legendaarse meistri Aarne Mesikäpp’a näitus “Kuradi kurb kunstinäitus”.

Aarne Mesikäpp on sündinud 23. aprillil 1939 Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1955­–1960 ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1960­–1966. Alates 1967. aastast töötab ta Kunstiakadeemia õppejõuna, graafikakateedri juhatajana (1983–1985), meistrina.

Ta on kujundanud raamatuid, plakateid ja tarbegraafikat ning viimasel ajal teinud vabagraafikat kasutades selleks tüpograafia vahendeid.

EKAs raamatukogu näitusel on väljas lai valik Aarne Mesikäpa loomingust alates 1954. aastast kuni tänapäevani.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

05.10.2018 — 08.11.2018

EKA raamatukogu näitusel saab näha Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundustöid ja visandeid

EstoniaPlokk 200 72res

5. oktoobril kell 16 avatakse EKA raamatukogus (Põhja pst 7) näitus
“Ülle Marks & Jüri Kass: TANDEM”, kus saab näha kahe tuntud EKA õppejõu kujundatud postmarke ja raamatukujundusi. Valmis töid rikastavad ka visandid.

Näitusel on eksponeeritud u 50 postmarki, margiplokki, tervikasja, FDC ümbrikku ja esimese päeva templit, mis on emiteeritud Eesti Vabariigis alates aastast 2000. Samuti ka mitmekesine valik raamatu- ja ajakirjakujundusi. Trükiste väljapanekut rikastavad joonistatud visandid. Vastukaaluks väikevormidele ja visanditele täiendab ekspositsiooni suureformaadiline joonistus lõuendil.

Ülle Marks on lõpetanud ERKI graafika eriala 1989 ning töötab alates 2013. aastast EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja ja õpetajana. Ta on EKLi liige 1990. aastast, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1991. aastast.
Marks on õpetanud ligi 20 aastat nii EKAs, Tallinna Rahvaülikoolis kui ka VHKs. Ta on esinenud loominguga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid olulisi rahvusvahelisi erialaseid tunnustusi ja auhindu nagu Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix 1992, World Award Winners Galleri Grand Prix 1994, Yehhudi Menuhin Fondation Prize 2007, jt.
Marksi töid on erinevates kollektsioonides, k.a KUMU kollektsioonis.

Jüri Kass on lõpetanud ERKIs tööstusdisaini eriala 1979. aastal ja EKLi liige alates 1986. Ta on EKA disainiteaduskonna õppejõud, teinud näituseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid tunnustusi. Kassi töid on erinevates kollektsioonides, k.a. KUMU kollektsioonis.

Ülle Marks ja Jüri Kass on paar nii elus kui ka loomingus, kahepaiksed seoses kodudega nii mandril kui Hiiumaal.

Näitus EKA raamatukogus Põhja pst. 7, jääb avatuks kuni 8. novembrini 2018.
EKA raamatukogu on avatud E, T, K, R 9.00 – 18.00; N  9.00 – 20.00

Linke:
Valik kujundatud postmarke
Valik kujundatud raamatuid
Yehudi Menuhini auhinna pävinud postmark “Estonia” 2007
Eesti postmargid

Lisainfo:
Ülle Marks
ylle.marks@artun.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA raamatukogu näitusel saab näha Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundustöid ja visandeid

Reede 05 oktoober, 2018 — Neljapäev 08 november, 2018

EstoniaPlokk 200 72res

5. oktoobril kell 16 avatakse EKA raamatukogus (Põhja pst 7) näitus
“Ülle Marks & Jüri Kass: TANDEM”, kus saab näha kahe tuntud EKA õppejõu kujundatud postmarke ja raamatukujundusi. Valmis töid rikastavad ka visandid.

Näitusel on eksponeeritud u 50 postmarki, margiplokki, tervikasja, FDC ümbrikku ja esimese päeva templit, mis on emiteeritud Eesti Vabariigis alates aastast 2000. Samuti ka mitmekesine valik raamatu- ja ajakirjakujundusi. Trükiste väljapanekut rikastavad joonistatud visandid. Vastukaaluks väikevormidele ja visanditele täiendab ekspositsiooni suureformaadiline joonistus lõuendil.

Ülle Marks on lõpetanud ERKI graafika eriala 1989 ning töötab alates 2013. aastast EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja ja õpetajana. Ta on EKLi liige 1990. aastast, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1991. aastast.
Marks on õpetanud ligi 20 aastat nii EKAs, Tallinna Rahvaülikoolis kui ka VHKs. Ta on esinenud loominguga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid olulisi rahvusvahelisi erialaseid tunnustusi ja auhindu nagu Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix 1992, World Award Winners Galleri Grand Prix 1994, Yehhudi Menuhin Fondation Prize 2007, jt.
Marksi töid on erinevates kollektsioonides, k.a KUMU kollektsioonis.

Jüri Kass on lõpetanud ERKIs tööstusdisaini eriala 1979. aastal ja EKLi liige alates 1986. Ta on EKA disainiteaduskonna õppejõud, teinud näituseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid tunnustusi. Kassi töid on erinevates kollektsioonides, k.a. KUMU kollektsioonis.

Ülle Marks ja Jüri Kass on paar nii elus kui ka loomingus, kahepaiksed seoses kodudega nii mandril kui Hiiumaal.

Näitus EKA raamatukogus Põhja pst. 7, jääb avatuks kuni 8. novembrini 2018.
EKA raamatukogu on avatud E, T, K, R 9.00 – 18.00; N  9.00 – 20.00

Linke:
Valik kujundatud postmarke
Valik kujundatud raamatuid
Yehudi Menuhini auhinna pävinud postmark “Estonia” 2007
Eesti postmargid

Lisainfo:
Ülle Marks
ylle.marks@artun.ee

Postitas Mart Vainre — Püsilink

25.08.2014

Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine

Uus maja

25. augustil algusega kell 13.00 toimub Tallinnas Eesti
Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas (Põhja pst 27a) Eesti Kunstiakadeemia
uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine. Riigi Kinnisvara AS
ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös korraldatud arhitektuurikonkursile esitati
kokku 10 võistlustööd. Konkurssi preemiafond on kokku 40 000 eurot.

Konkursile laekunud võistlustööde hulgast tunnistati esikoha
vääriliseks ideelahendus märgusõnaga „
Linea“. Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga
„Aletheia“. Teise koha
preemia
suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga „Akadeemia“.
Kolmanda koha
preemia
suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad ideelahendused pealkirjaga „Imaginarium“ ja
 
Edge“. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti
Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse
sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv
ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik
akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Võistluse žürii hindas
lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

1)     Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii
Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude
vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid
nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

2)     Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI
sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust
ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö
tunnetust.

3)     Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse),
energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide
arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel
projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks
moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide
Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i
(RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA),
Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind
(arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL),
Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski
(varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu
saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid
Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Peale arhitektuurikonkursi võitja
selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi
projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa
Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa
EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna
kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3
kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000
ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones
võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi
võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 14. septembrini Eesti
Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7).

Lisainfo:

Toomas Johanson

toomas.johanson@artun.ee

53429976


Postitas Neeme Lopp — Püsilink

Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine

Esmaspäev 25 august, 2014

Uus maja

25. augustil algusega kell 13.00 toimub Tallinnas Eesti
Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas (Põhja pst 27a) Eesti Kunstiakadeemia
uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine. Riigi Kinnisvara AS
ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös korraldatud arhitektuurikonkursile esitati
kokku 10 võistlustööd. Konkurssi preemiafond on kokku 40 000 eurot.

Konkursile laekunud võistlustööde hulgast tunnistati esikoha
vääriliseks ideelahendus märgusõnaga „
Linea“. Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga
„Aletheia“. Teise koha
preemia
suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga „Akadeemia“.
Kolmanda koha
preemia
suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad ideelahendused pealkirjaga „Imaginarium“ ja
 
Edge“. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti
Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse
sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv
ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik
akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Võistluse žürii hindas
lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

1)     Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii
Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude
vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid
nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

2)     Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI
sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust
ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö
tunnetust.

3)     Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse),
energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide
arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel
projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks
moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide
Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i
(RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA),
Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind
(arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL),
Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski
(varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu
saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid
Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Peale arhitektuurikonkursi võitja
selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi
projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa
Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa
EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna
kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3
kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000
ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones
võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi
võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 14. septembrini Eesti
Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7).

Lisainfo:

Toomas Johanson

toomas.johanson@artun.ee

53429976


Postitas Neeme Lopp — Püsilink

10.12.2013 — 18.12.2013

EKA kirjastatud raamatute soodusmüük

10.–18. detsembrini toimub Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus akadeemia väljaannete soodusmüük.  Kõik huvilised oodatud!  Raamatukogu asub Estonia pst 7/Teatri väljak 1 hoone III korrusel.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink

EKA kirjastatud raamatute soodusmüük

Teisipäev 10 detsember, 2013 — Kolmapäev 18 detsember, 2013

10.–18. detsembrini toimub Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus akadeemia väljaannete soodusmüük.  Kõik huvilised oodatud!  Raamatukogu asub Estonia pst 7/Teatri väljak 1 hoone III korrusel.

Postitas Solveig Jahnke — Püsilink