Rubriik: Raamatukogu

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

2. detsembrist 11. detsembrini on raamatukogu teisipäevast neljapäevani avatud 10-22.

3. ja 10. detsembril on kell 18-20 raamatukogus avatud ka EKO ehk Erakorralise Kirjutamisabi Osakond pooletunniste välk-sessioonidena: tagasisidet tekstidele, esitlustele, abi viitamise ja allikate leidmisega. Vastuvõtt toimub elavas järjekorras.

Õhtuses vööndis õppijatele ja lugejatele tasuta kohv, tee ja piparkoogid!

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist.

Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline annab põhjaliku ülevaate tema narratiivsest ja visuaalsest lähenemisest visandamisele.

EKA raamatukogu vitriingaleriis on väljas valik tema graafilisi töid.

Näitus on avatud 19. detsembrini.

Julia Maria Künnap, „Valguse teekond. Uurimus valguse liikumisest eksperimentaallihvis vääriskivides“

EKA raamatukogus 21.10-4.11.2025

Näitus annab ülevaate vääriskivilihvi peamisest printsiibist – valguse murdumisest ja peegeldumisest – tahk- ja vabavormiliste elementide kombineerimisel. Väljapaneku eesmärk on näidata, kuidas üksikud peegelduvad elemendid moodustavad vastastikusel koosmõjul vääriskivi sära. Eksperimendi ilmestamiseks on näitusel nii pooleliolevad tööd kui ka lihvitud kividega ehted.

Väljapanek on esimene loominguline projekt doktoritööst „Mäng tulega. Võimalused neljamõõtmeliste vääriskivide kujundamiseks traditsioonise tahklihvi ja vabagraveeringu liitmisel. Ajamõõde kujunduselemendina.“ Loovuurimuslik doktoritöö vaatleb, kuidas saab anda juveelidele neljanda mõõtme kasutades aega teadlikult disainielemendina ja kogeda neid mitte ainult staatiliste, vaid dünaamiliste, pidevas muutumises olevate teostena. Doktoritöö juhendaja on prof Krista Kodres.

Julia Maria Künnap on kunsti- ja disainieriala doktorant-nooremteadur

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus on alates 8.09 avatud näitus „Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“.

Näitus tutvustab teadur Jaana Päeva juhtimisel 2023-2024 läbi viidud loovuurimuse “Kogemuspõhiste disainiprintsiipide uurimine ja rakendamine kotidisainis“ tulemusi. Loovuurimuse eesmärk oli koguda kotiteemalisi mälestusi, et nende abil uurida, kuidas ja miks tunneb kotikandja end oma kotiga emotsionaalselt seotuna, ning seejärel testida, kuidas on võimalik disaini abil esile kutsuda pikaajalist emotsionaalset seotust.

Väljapaneku keskmes on Jaana Päeva, Kadri Kruusi ja Merle Visaku disainitud üheksast kotist koosnev kollektsioon. See lähtus kotiteemaliste mälestuste analüüsist ning loodud kotte kasutati publiku tagasiside kogumiseks, et võrrelda kas ja milliseid emotsioone ning kogemuskirjeldusi kutsuvad kasutajates esile mälestuste aluseks olnud kottide tunnusjooned. Sel näitusel saadab igat kotti üks järeldus, milleni küsitluste anlüüs viis. Projekti tulemused näitavad, et teadlik tähendusloome aitab disaineril luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid.

Projekti meeskond: Jaana Päeva, Kadri Kruus, Merle Visak ja Maris Rosenthal

Partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories

Rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

6. märtsist on EKA raamatukogus avatud kunstniku ja graafilise disaineri Andrew Hilli näitus „Mõõdetud vaated. Detailid KKEKi arhiivist“, mis põhineb leidudel Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEKi) arhiivist.

Näitusele eelnes kahe kuu pikkune ettevalmistusprotsess, mis on lähtunud eeskätt spontaansetest valikutest ning näituse raames on ta arhiiviväljavõtted seadnud eri mõõtkavade põhjal loodud kompositsioonidesse. Varasemalt on Andrew töötanud Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikooli raamatukogus ja arhiivis ning sellest kogemusest kantuna käsitleb ta KKEKi arhiivi kui materjalimaardlat, milles sisalduvat vormida oma äranägemise järgi. Niisiis ei tegele antud väljapanek niivõrd möödunud aegade rekonstrueerimisega või sündmuste omavahelise seostamisega, vaid pigem osutab mastaapidele ja lõpmatutele potentsiaalidele, mida iga arhiiv endas sisaldab. Näitus keskendub A4 paberiformaadile ja käsitleb seda nagu tellingut, mis aitab arhiivimaterjalidel püsida ja vaatajani jõuda.

Andrew Hill on Kanadast Halifaxist pärit kunstnik ja graafiline disainer, praegu elab ta Tallinnas. Ta on nii Halifaxi kunstiraamatute messi kui ka näpurulatamisele pühendatud väljaande OTCHO üks asutajatest. Ta on töötanud raamatukogudes ja immigratsiooniarhiivis ning see on paljuski mõjutanud tema lähenemist kirjastamisele ja kureerimisele. Muuhulgas unistab ta näitusekataloogide hunnikust raamatukäruga alla sõitmisest.

Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.

Näitus jääb avatuks 6. maini, 2025.

Osale EKA raamatukogu disainisprindil!

Kirjutamislaborid, mediteerimiskapslid, teaduskohvikud, teraapiakoerad ja lugemisgrupid – need on vaid mõned näited, mida pakuvad erinevate ülikoolide raamatukogud oma kasutajatele. Paljud tänased raamatukogud on palju enamat kui vaiksed lugemissaalid. Need on kohtumispaigad, kus saavad kokku tudengid, õppejõud, professorid, teadurid, väliskülalised ja linnakodanikud.

Kuidas ja milleks kasutad sina EKA raamatukogu? Kas tuled siia tavaliselt otsima midagi uut ja inspireerivat või tuttavat ja turvalist? Või hoopis erilise atmosfääriga ruumi?

Et neile küsimustele vastuseid otsida, kutsume kõiki EKA töötajaid ja üliõpilasi osalema disainisprindil, kus kaardistame EKA raamatukogu hetkeolukorda, peamisi väljakutseid ning mõtleme, milliseid teenuseid ja võimalusi võiks EKA raamatukogu oma kogukonnale pakkuda.

Osalejatele pakume kohvi ja küpsist, parimatele tiimidele jagame EKA kirjastuse raamatuid.

Sprinti korraldavad raamatukogu teadus- ja arendusspetsialist ja külalislektor Rene Mäe ja EKA disainijuht Tanel Kärp.

Sprint toimub 19. veebruaril kell 13-19 EKA raamatukogus. Kandideerimine disainisprindile on avatud sellel vormil 12. veebruarini. 

Taust: “EKA raamatukogu uueneb”

Disainisprint on osa EKA raamatukogu 2025. aasta programmist “EKA raamatukogu uueneb”, mille raames tegeleme raamatukogu kasutajakogemuse uurimise, parandamise ja uute teenuste katsetamisega.

Rohkem infot: rene.mae@artun.ee, EKA raamatukogu teadus- ja arendusspetsialist ja külalislektor.

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav