Rubriik: Raamatukogu

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere

Loodus ja abstraktsioon
1970.–1980. aastate monumentaalmaali kavanditel

Monumentaalmaal oli Eesti kunstis meediumina päevakajaline juba 1960ndatel, kuid vastav õpetus sai kunstiakadeemias hoo sisse järgneval kahel kümnendil, mil mitmed maali eriala tudengite ideed jõudsid kavandist ka teostuseni materjalis, näiteks Urve Dzidzaria ja Heli Tuksami vitraažid, nende diplomitööd, mille eeltöid näeme ka siinsel näitusel. Kuigi nõukogude ametlik kunst eeldas avaliku ruumi teostes propagandistlikku sisu, pole seda ei meie professionaalses monumentaalmaalis ega ka üliõpilaste töödes. Tudengid lõid monumentaalmaali entusiastliku juhendaja Dolores Hoffmanni mõjuväljas üldinimlikke ja esteetilisi lahendusi, mille hulgas ühe tendentsina on jälgitav liikumine looduslähedase, realistliku kujundiloome ja abstraheeriva, äratuntavaid kujundeid kaotava laadi vahel. Käesolev valik pakub vaatamiseks erinevaid isikupäraseid lähenemisi kergelt stiliseerivast laadist kuni täiesti abstraktse väljenduseni, kusjuures autorid on alati arvesse võtnud tulevast teostamise tehnikat, oli selleks siis fresko, sgrafiito, mosaiik või vitraaž.

EKA uues majas on eksponeeritud mitmed EKA Tartu maanteel asunud vanast õppehoonest lammutamise eel eemaldatud ja praeguseks taas alusele pandud teosed. Lisandunud on ka nüüdisaegseid, sest monumentaalmaali õpe jätkub Heldur Lassi juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias tagasihoidlikumas mahus ka täna. Tänased tudengid ei ole raamides kinni – nad kasutavad küll klassikalisi tehnikaid, kuid segavad neid julgelt omavahel, nii nagu sisu nõuab. Käesolev näitus pakub vaatajatele võimaluse luua mõtteline side erinevate ajastute lähenemisviiside vahel, ärgitades teostatud monumentaalmaale, nii vanu kui uusi,  EKA avalikust ruumist üles otsima.

Näitusel eksponeeritud tööd on olnud esmakordselt esitatud EKA muuseumi mahukal näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ 2020. aastal EKA Galeriis, Kristi Kongi värvikas kujunduses.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Paspartuud Kristi Kongi
Graafiline disain Pärtel Eelmere

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

EKA raamatukogus saab vaadata õppeaasta algust tähistavat näitust „Kohtumine kukeaabitsaga“. EKA muuseumi koostatud väljapanekul särab akvarellitehnika kirkuses Ülle Meisteri tõeliselt meisterlik diplomitöö, aabitsa illustratsioonid aastast 1973.  

27. augustil oli Ülle Meisteri (1948–2021) 75. sünniaastapäev ning seda tähtpäeva märgib ära ka käesolev näitus. Akvarell sai 2 aastat tagasi lahkunud raamatuillustraatori meelistehnikaks juba ülikooli ajal ja ta jäi selle juurde kogu eluks. Ülle Meisteri piltidega Kukeaabits (1974, tekst L. Eisen) oli koolides kasutusel palju aastaid – kuni 1980ndateni ning tekitab elevust ja äratundmist veel tänaselgi päeval. Meisteri töö ei hiilga mitte ainuüksi erakordsetes tehnilistes finessides, vaid ka toonase eluolu isikupärases käekirjas jäädvustamises. Pilku püüavad uudse stilisatsiooniga lapsekujude moekad riided, nende keskkondade kaasaegsed interjöörid, mida ilmestavad moodsad suuremustrilised tekstiilid. Ja muidugi toonane koolivorm ning ajastutüüpilised mänguasjad, eesotsas plekkämbri ja -kühvli ning kõigile tuttava sinitriibulise Sipsikuga. Meisterliku akvarellisti pintslist tulnud erksatoonilised pildilised jutustused voogavad värvide sulandudes vaatajani otsekohese rõõmuga.

Ülle Meister töötas pärast EKA lõpetamist aastaid kirjastuses Valgus.

Ta on kujundanud heliplaadiümbriseid ja akvarelltehnikas postkaarte, tegelenud vabaloominguga ja illustreerinud hulgaliselt kooliõpikuid. Lõpetamisel autorile cum laude toonud aabits ei jäänud Meisteril ainukeseks – 1987. aasta L. Kivi ja M. Roosilehe aabitsa kujundamise ja illustratsioonide eest sai ta ENSV riikliku preemia. Tema töid on korduvalt valitud 25 kaunima Eesti raamatu ja 5 kaunima Eesti lasteraamatu hulka.

Näitusel on võimalik trükitud raamatut ka sirvida ning klaasi taga eksponeeritud originaalidega võrrelda. 

EKA muuseum soovib näitusega head uut õppeaastat kõigile tudengitele ja töötajatele!
Olgu see sama värvikas kui kaanekuke sabasuled!

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Näitus EKA raamatukogu vitriinis. 

Ameerika kunstniku David Horvitzi kunstnikuraamat “Kuidas varastada raamatuid” sisaldab leidlikke, praktilisi, naljakaid, veidraid, romantilisi ja palju teisi õpetussõnu, kuidas raamatuid varastada. 

David Horvitzi ja Edition Taube koostöös sündinud raamatuprojekt on 2013. aastast tänaseni kestev tõlke- ja kirjastamiseksperiment. Iga keele välja andmiseks tehakse koostööd antud keeleruumis tegutseva kirjastusega. Sarjas viimase eesti keeles ilmunud raamatu andis välja koostöös Edition Taubega kirjastus Lugemik, teksti tõlkis Keiu Krikmann ning toimetas Indrek Sirkel.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu vitriinis on eksponeeritud Horvitzi raamatu kõik seni ilmunud tõlked: inglise, prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, hiina, kreeka, hollandi, brasiilia portugali, leedu, taani, korea, gruusia, heebrea, rumeenia, šveitsi saksa, vene, jaapani, malta, Kosovo albaania, hindi, türgi, serbia, ungari, islandi, rootsi ja eesti keeles.

Näituse korraldas EKA graafilise disaini osakonna professor ja kirjastuse Lugemik eestvedaja Indrek Sirkel. Suur tänu David Horvitzile, Jan Steinbachile ja Mait Väljasele lahke toetuse eest.

Head lugemist, head varastamist!

Rohkem infot raamatust

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!

Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Teisipäeval, 23. aprillil kell 16 avatakse EKA raamatukogus EKA graafika osakonna legendaarse meistri Aarne Mesikäpp’a näitus “Kuradi kurb kunstinäitus”.

Aarne Mesikäpp on sündinud 23. aprillil 1939 Tallinnas. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1955­–1960 ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1960­–1966. Alates 1967. aastast töötab ta Kunstiakadeemia õppejõuna, graafikakateedri juhatajana (1983–1985), meistrina.

Ta on kujundanud raamatuid, plakateid ja tarbegraafikat ning viimasel ajal teinud vabagraafikat kasutades selleks tüpograafia vahendeid.

EKAs raamatukogu näitusel on väljas lai valik Aarne Mesikäpa loomingust alates 1954. aastast kuni tänapäevani.

5. oktoobril kell 16 avatakse EKA raamatukogus (Põhja pst 7) näitus
“Ülle Marks & Jüri Kass: TANDEM”, kus saab näha kahe tuntud EKA õppejõu kujundatud postmarke ja raamatukujundusi. Valmis töid rikastavad ka visandid.

Näitusel on eksponeeritud u 50 postmarki, margiplokki, tervikasja, FDC ümbrikku ja esimese päeva templit, mis on emiteeritud Eesti Vabariigis alates aastast 2000. Samuti ka mitmekesine valik raamatu- ja ajakirjakujundusi. Trükiste väljapanekut rikastavad joonistatud visandid. Vastukaaluks väikevormidele ja visanditele täiendab ekspositsiooni suureformaadiline joonistus lõuendil.

Ülle Marks on lõpetanud ERKI graafika eriala 1989 ning töötab alates 2013. aastast EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja ja õpetajana. Ta on EKLi liige 1990. aastast, Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige 1991. aastast.
Marks on õpetanud ligi 20 aastat nii EKAs, Tallinna Rahvaülikoolis kui ka VHKs. Ta on esinenud loominguga nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid olulisi rahvusvahelisi erialaseid tunnustusi ja auhindu nagu Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix 1992, World Award Winners Galleri Grand Prix 1994, Yehhudi Menuhin Fondation Prize 2007, jt.
Marksi töid on erinevates kollektsioonides, k.a KUMU kollektsioonis.

Jüri Kass on lõpetanud ERKIs tööstusdisaini eriala 1979. aastal ja EKLi liige alates 1986. Ta on EKA disainiteaduskonna õppejõud, teinud näituseid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, saanud mitmeid tunnustusi. Kassi töid on erinevates kollektsioonides, k.a. KUMU kollektsioonis.

Ülle Marks ja Jüri Kass on paar nii elus kui ka loomingus, kahepaiksed seoses kodudega nii mandril kui Hiiumaal.

Näitus EKA raamatukogus Põhja pst. 7, jääb avatuks kuni 8. novembrini 2018.
EKA raamatukogu on avatud E, T, K, R 9.00 – 18.00; N  9.00 – 20.00

Linke:
Valik kujundatud postmarke
Valik kujundatud raamatuid
Yehudi Menuhini auhinna pävinud postmark “Estonia” 2007
Eesti postmargid

Lisainfo:
Ülle Marks
ylle.marks@artun.ee

25. augustil algusega kell 13.00 toimub Tallinnas Eesti
Arhitektuurikeskuse Arhitektuurikatlas (Põhja pst 27a) Eesti Kunstiakadeemia
uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate väljakuulutamine. Riigi Kinnisvara AS
ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös korraldatud arhitektuurikonkursile esitati
kokku 10 võistlustööd. Konkurssi preemiafond on kokku 40 000 eurot.

Konkursile laekunud võistlustööde hulgast tunnistati esikoha
vääriliseks ideelahendus märgusõnaga „Linea“. Esimese koha preemia suurus on 15 000 eurot.

Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga
„Aletheia“. Teise koha preemia
suurus on 10 000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati võistlustöö pealkirjaga „Akadeemia“.
Kolmanda koha preemia
suurus on 7 000 eurot.

Lisaks pälvisid ergutuspreemiad ideelahendused pealkirjaga „Imaginarium“ ja
 „Edge“. Ergutuspreemia suurus on 4000 eurot.

Konkursi eesmärgiks oli ideelahendusena luua Eesti
Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse
sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv
ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik
akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Võistluse žürii hindas
lähtuvalt Kotzebue maja eripärast võistlustööde juures:

1)     Ruumilahenduse funktsionaalsust ja paindlikkust, mis arvestaks nii
Eesti Kunstiakadeemia spetsiifikat kui ka vastaks tudengite ja õppejõudude
vajadustele. Liikumisvõimaluste ja –seoste inimsõbralikkust, arvestades seoseid
nii hoone osade kui ka hoone ja ümbritseva linnaruumi vahel.

2)     Arhitektuurse terviklahenduse esinduslikkust ja sobivust XXI
sajandi kunstikõrgkoolile, lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust
ja uuenduslikkust. Olemasolevate kultuuriväärtuste ja ümbritseva miljöö
tunnetust.

3)     Majanduslikult otstarbeka ehitamise (ehitusmaksumuse),
energiatõhususe, edasise ülalpidamise kulude jm praktiliste eesmärkide
arvestamist, sh olemasolevate konstruktsioonide kasutatavust edasisel
projekteerimisel ja ehitamisel.

Kavandite hindamiseks
moodustatud žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Arhitektide
Liidu (EAL), Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) ja Riigi Kinnisvara AS-i
(RKAS) esindajad: Timo Aarmaa (RKAS), Ivar Piirsalu (RKAS), Andres Tali (EKA),
Toomas Johanson (EKA), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, TLPA), Jaak Huimerind
(arhitekt, EAL), Tiit Trummal (arhitekt, EAL), Toomas Tammis (arhitekt, EAL),
Andres Ojari (arhitekt, EAL), Lylian Meister (varuliige, EKA), Jan Skolimowski
(varuliige, arhitekt, EAL). Võistlustööde kohta eriküsimustes hinnangu
saamiseks olid žürii töösse kaasatud asjatundjatena erialaeksperdid
Muinsuskaitseametist ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Peale arhitektuurikonkursi võitja
selgumist kuulutatakse välja hankemenetluse II etapp hoonekompleksi
projekteerimiseks. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa
Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid. Suurim osa
EKA omavahenditest tuleb Kunstiakadeemia kinnistute müügist Tallinna
kesk- ja vanalinnas Gonsiori ja Suur-Kloostri tänaval. Kokku võõrandatakse 3
kinnistut.

Eesti Kunstiakadeemia tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 12 000
ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones
võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Kõigi
võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 27. augustist kuni 14. septembrini Eesti
Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7).

Lisainfo:

Toomas Johanson

toomas.johanson@artun.ee

53429976

10.–18. detsembrini toimub Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus akadeemia väljaannete soodusmüük.  Kõik huvilised oodatud!  Raamatukogu asub Estonia pst 7/Teatri väljak 1 hoone III korrusel.