KVI uudiskiri, märts 2020

EKA loomepreemia üleandmine 20. detsembril.

Uudiskiri võtab kokku KVI töötajate ja tudengite tegemised novembrist 2019 veebruarini 2020. Uudiskirja koostab Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee.

Sündmused 

13. detsembril toimus EKAs pidulik seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”, kus kõneldi EKA kunagise rektori, professori ja kunstiteaduse instituudi juhi, praeguse emeriitprofessori Jaak Kangilaski panusest Eesti kunstiteadusesse ja kultuurilukku. Ettekannetega esinesid Krista Kodres, Virve Sarapik, Epi Tohvri ja Eero Epner, järgnenud vestlusringi vedas juubilar ise. Vt ka seminarist tõukunud vestlust Sirbis.

 

30. detsembril kuulutas Eesti Teadusagentuur välja 2019. aasta personaalsete uurimistoetuste taotlusvooru tulemused. Taotlusvooru läbisid edukalt mõlemad EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadlaste esitatud uurimisprojektid: prof Virve Sarapiku rühmagrant ja prof Andres Kure stardigrant. Jaanuaris alustas Virve Sarapiku juhitud uurimisrühm tööd viis aastat vältava uurimisprojektiga “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)” ja Andres Kurg nelja-aastase uurimisprojektiga “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris”.

13. jaanuaril toimunud KVI uurimisseminaril kõnelesid Hilkka Hiiop ja Greta Koppel teemal “Tehniline kunstiajalugu ja võltsingud”, tutvustades uuemaid tehnilisi uurimismeetodeid ning arutledes, kuidas avardunud võimalused kunstiteadust mõjutavad. Vt ka seminari teemat edasi arendavat vestlusringi Sirbis.

15. jaanuaril toimus avatud loeng KVI ja KKEKi korraldatavast loengusarjast “Rahvusvaheline laeng”. Esines moeajaloolane Anna Novikov (Iisrael/Saksamaa), kelle ettekanne ja 16. jaanuaril järgnenud seminar keskendusid visuaalsetele ja ideoloogilistele seostele rahvusliku rõivastuspärandi taasavastamise ja uusrahvusluse vahel Ida-Euroopas. Nii loeng kui seminar on järelvaadatavad KVI Vimeo kanalil. NB! Märtsis puhkenud viirusekriisi tõttu jääb see ainukeseks “Rahvusvahelise laengu” loenguks sel hooajal, märtsi ja aprilli kavandatud The White Pube’i (UK) ja Christoph Platzi (Austria) loengud toimuvad eeldatavalt sügissemestril.

27. jaanuaril kaitsti TLÜs neli KVI ja TLÜ TÜHI ühisõppekava “Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria” magistritööd: Elizaveta Kuznetsova “The Orient Dimension of ANK’64 as an Example of Vnenakhodimost” (juhendaja prof Andres Kurg, retsensent Mari Laaniste); Juliana Magalhaes De Carvalho “Fitting Flatness into Depth: Negative Dialectics in Jean-Luc Godard’s Stereoscopic Film “Adieu au Langage”” (juhendaja Matthias Jost, retsensent prof Daniele Monticelli); Hayrettin Nedim Kaya “The Collapse of Social Imagination: Questioning the Protagonist and Capitalist Realism in “The Hunger Games”” (juhendaja Teet Teinemaa, retsensent Piret Peiker) ja Shameema Sultana Binte Rahman “The Third Space of the Santal Identity Question: Beyond the Discourses of Civilization, Hero and Indigenous” (juhendaja Piret Peiker, retsensent Maris Saagpakk). Õnnitleme värskeid kraadiomanikke!

31. jaanuarist 2. veebruarini toimus KVI kaaskorraldamisel Berliini Humboldti Ülikoolis konverents “Marxism(s) in Art Historiography”. Üks peaesinejatest oli Krista Kodres, kelle ettekanne kandis pealkirja “Committed Writing. Making Sense of Albrecht Dürer’s Art on the Both Sides of the Berlin Wall”. KVId esindasid konverentsil veel Virve Sarapik, Kristina Jõekalda, Kädi Talvoja, Epp Lankots ja Anu Allas. Esitleti ka Krista Kodrese, Kristina Jõekalda ja Michaela Mareki toimetatud raamatut “A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades.” Vt konverentsi programmi.

21.22. veebruaril toimus EKAs rahvusvaheline transdistsiplinaarne sümpoosion “Vaikuse prismad”, mis tõi kokku kuraatorid, kunstnikud ja humanitaarteadlased üle kogu Euroopa, Iisraelist, Kanadast ja Tšetšeeniast. Kaasaja Ida-Euroopas toimuvate muutuste mõistmiseks arutleti sümpoosioni käigus, kuidas mõjutavad neid muutusi “tähenduslikud vaikused” Teisest maailmasõjast ja nõukogude perioodist, ning vaadeldi, missuguseid meetodeid vaikuse uurimiseks on seni kasutatud. Koos esinejatega külastati ka Vabamu muuseumi. Sümpoosion, mis sai palju positiivset tagasisidet, oli osa Eesti-Läti koostööprojektist “Vahendades ebamugavat minevikku” (2018−2020), mille kuraatoriteks on dr. Margaret Tali ja Ieva Astahovska. Margaret Tali pidas sümpoosionil ka ettekande “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”. Ettekanded ja diskussioonid on plaanis koondada publikatsiooniks.

 

Preemiad 

Kristina Jõekalda ja Krista Kodres pälvisid detsembris EKA teaduspublikatsiooni preemia kogumiku “A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades” koostamise ja toimetamise eest.

Ingrid Ruudi pälvis detsembris näituse “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile” kureerimise eest nii Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia kui EKA loomepreemia.

Eesti muuseumide ühingu aastaauhindade ehk Muuseumirottide jagamisel võitis parima ajutise näituse kategooria Tartu Kunstimuuseumi näitus „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“ ja selle kõrvalprojekt „Pallaslased Eesti kodudest“, mille eestvedajate seas oli ka KVI doktorant Hanna-Liis Kont.

Kroonika

Ingrid Ruudi osales 31. oktoobrist 1. novembrini toimunud sümpoosionil “Modern woman / architect” Praha Rahvusgaleriis, pidades ka ettekande “Feminist curatorial strategies in architecture: “A Room of One’s Own. Feminist’s Questions to Architecture” at the Museum of Estonian Architecture”. 14.–15. novembril Viini Tehnikaülikoolis toimunud konverentsil “Claiming Spaces: Feminist Perspectives in Architecture and Spatial Planning” pidas ta ettekande “Valuing architecture: 
the perspectives of (feminist) historians, researchers, and architects”.

Kristina Jõekalda osales 29. novembrist 1. detsembrini Bukarestis New Europe College’is toimunud konverentsil “Questions of Periodisation in the Art Historiographies of Central and Eastern Europe”, esinedes ettekandega “A View from the “Margins”: Periodising Architecture in the Histories of Estonian (and Baltic) Art, 1880s–1930s”. Samuti osales ta 27. novembril toimunud ettekandeõhtul Tallinna Linnaarhiivis, mille korraldas Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, kõneledes teemal “Sissevaateid Balti mõisate historiograafiasse: Heinz Pirang ja “Das baltische Herrenhaus””.

28. novembril esines Katrin Kivimaa Tartu Kunstimuuseumis loenguga “Iha ikonograafia: teised vaatepunktid”.

6.−7. detsembril toimunud Eesti kunsti- ja teatriteadlaste organisatsioonide ETUKÜ ja EKKÜ ühiskonverentsil “Performatiivsed vahealad visuaal- ja etenduskunstides” esinesid ettekannetega Anders Härm (“Väljasõit rohelisse. Ühe performatiivse strateegia anatoomiast”), Anu Allas koos Maria Arusooga (“Call for action: Eesti performance’i-kunsti võtmehetked”) ning KVI doktorandid Liis Kibuspuu (“Millal toimub kunst”) ja Hanno Soans (““Kihhotism” – sõpruskond kesk kulmineeruvat kriisi”).

13. detsembril avati Adamson-Ericu muuseumis Liis Kibuspuu kureeritud näitus “Läbiminek. Siim-Tanel Annus ‒ performance 1987 ja läbilõige loomingust”.

KVI magistrant Kati Ots pälvis Baltic American Freedom Foundationi stipendiumi ning asus jaanuaris aastasele praktikale Creative Time’is New Yorgis.

17. jaanuaril avati Tartu Kunstimuuseumis näitus “Kui teatrituled süttisid…”, mille kureerisid KVI magistrandid Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova ja Laura Rajala. Näitus, mis jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“, on avatud 29. märtsini.

Margaret Tali osales 23. jaanuaril Groningeni ülikooli talveülikooli “Stories to Live By: Narrative and Identity” raames toimunud sümpoosionil “Peripheral Narratives, Minority Identities”, esinedes dokumentaalfilmi-teemalise ettekandega “Narratives that don’t fit in: On Borders and Migration in the Baltic region”.

Projektiruum Vent Space, mille tegevuses osalevad KVI kuraatoriõppe magistrandid, võttis oma esimese hooaja kogemused kokku 28. jaanuaril EKA galeriis avatud näitusega “Koristada ja valvata ja koristada”.

28. jaanuarist kuni 3. veebruarini toimus kuraatoriõppe magistrantide reis Kopenhaagenisse. Nädalase reisi jooksul külastati erinevaid kohalikke kunstiinstitutsioone, mida täiendasid kohtumised kuraatorite, kunstnike ja galeristidega.

11.−13. veebruaril toimus museoloogia õppesuuna magistrantide reis Lätti ja Leetu, kus tutvuti olulisemate uuenduste ja väljapanekutega erinevates Riia, Vilniuse ja Kaunase kunstiinstitutsioonides ning kohtuti seal töötavate kunstiteadlaste ja kuraatoritega.

20. veebruaril esitles KVI doktorant Hasso Krull EKAs esseekogumikku “Imelihtne tulevik”.

Publikatsioonid ja kriitika

Anu Allas, Tiina Abel (2019). Eneseloomine. Märkmeid näituse tööprotsessist. − Anu Allas, Tiina Abel (Toim.). Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis (9−14). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Anu Allas (2019). Pildi defineerimine. Põlvkondliku enesekehtestuse strateegiad 2000. aastate Eesti kunstis. − Rael Artel (Toim.). Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule (55−65). Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Elise Eimre (2020). Heaoluühiskonna olemuslikud vajadused [filmist “Väike Joe”]. − Sirp, 17. I.

Elise Eimre (2020). Zellweger täidab Garlandi kingad, “Judy” mitte. Sirp, 24. I.

Elise Eimre (2020). Persona grata. Matis Mäesalu. − Teater. Muusika. Kino., 2, 123−128.

Elise Eimre (2020). Autoportree, Agnès Varda. Segatehnikas mosaiik digifilmil. − Sirp, 7. II.

Elise Eimre (2020). Kunstnik on operaatori käepikendus [intervjuu Toomas Hõrakuga]. − Sirp, 6. III

Anders Härm, Hanno Soans (2019). Elu, kunst, ühiskond [intervjuu Jaak Kangilaskiga]. − Sirp 20. XII.

Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi (2019). ““Almost every nationally-defined state turned autocratic and anti-pluralistic.” Kristina Jõekalda and Linda Kaljundi in a conversation with Joep Leerssen on past and present nationalism in Europe and beyond.”Baltic Worlds, vol. XII, no. 4 (December), pp. 4–12.

Liis Kibuspuu (2020). Nelikümmend aastat kontrollitud spontaansust [intervjuu Siim-Tanel Annusega]. − Sirp, 28. II.

Katrin Kivimaa (2019). Mitte naine argielust, vaid loov initsiaator. Karin Lutsu varastest päevikutest. − Anu Allas, Tiina Abel (Toim.). Eneseloomine: Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis (85−101). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Katrin Kivimaa (2019). Erootika viiskümmend varjundit [“Müstika ja Eros” TKM-is]. − Sirp 20. XII.

Katrin Kivimaa (2019). Näitus viimase sajandi olulisimast nähtusest [“Eneseloomine” KUMU kunstimuuseumis]. − Postimees 26. XII. 

Katrin Kivimaa (2020). Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine [intervjuu Hilkka Hiiopi ja Greta Koppeliga]. − Sirp 7. II.

Krista Kodres (2020). Humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti ‒ Postimees 18. II.

Mari Laaniste (2019). Märkusi Priit Tenderi ebamaiste rännakute ainetel. ‒ Teater. Muusika. Kino., detsember (97−102).

Epp Lankots (2019). Eesti arhitektuur Veneetsia biennaalil. Simulatiivsest suurlinnast äärelinna villasse. ‒ Rael Artel (Toim.). Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule (193−203). Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Ingrid Ruudi (2019). Järeleaitamistunnid koduloomuuseumitele ehk kaasaegsed kunstnikud “eesti asja“ kallal. ‒ Ektermann, Maarin; Talvistu, Mary (Toim.). Kunstnikud kogudes / Artists in Collections. Tallinn: Proloogkool, lk 29−45.

Ingrid Ruudi (2019). Arhitektuur kui puisniit.Sirp 20. XII.

Ingrid Ruudi (2019). Topeltmoraaliga ühiskonna tunnismärk. ‒ Sirp 8. XI.

Margaret Tali (2019). Potential Histories as Sites for Healing: Rajkamal Kahlon’s Staying With Trouble. ‒ Kunstlicht. Journal of Visual Art, Visual Culture and Architecture, Special Issue Contesting Histories: Art Practices of/for Justice, vol 3, no 40, pp. 18‒29.

Margaret Tali (2019). Rethinking Colonialisms in Eastern Europe.Baltic Worlds 2019, vol XII, no 4, pp 57‒58.

Grete Tiigiste (2020). Orienteerumismäng Arsis. ‒ Sirp, 31. I.

Mari-Liis Vanem (2020). Galeriikäik – Näitused kui lukuaugud.Sirp, 17. I.

Meedia

Katrin Kivimaa tutvustas KUMU näitust “Eneseloomine” 13. detsembril kultuurisaates OP (ETV) 

Reet Varblane (2020). Pealelend – Anders Härm, Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suuna juht. ‒ Sirp, 31. I.

Uudiskirja fotod: Mari Laaniste, Margarita Ogolçeva, Endel Apsalon.

Jaga sõpradega:

Postitas Mari Laaniste
Viimati muudetud

Kunstiteadus ja visuaalkultuur