Näitused

Lunatšarski draamateatri näitlejad on jõudnud Tallinnasse! Lubage tutvustada: Jõululaps, Rüütel, Mr. Xavier ja Mehe kehaga koer. Kollaaž on kokku pandud endisest sõjaväebaasist leitud negatiividest, mis on tõenäoliselt pildistatud 1970. aastate alguses.

Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).

Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan

Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso). 

Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.

Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00

Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia

Kunstnikud: 

Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.

Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.

Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.

Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.

Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.

Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.

Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.

Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.

Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.

Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.

Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.

Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255 

Näitus ”Notes on Fashion and Gender” Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel 14.05.–16.05.2022.

Osalejad: Karl Martin Kelder, Hedy Kohv, Karolin Kärm, Maria Kristiin Peterson, Jentl Rietdij, Mairo Seire, Sanna Särekanno, Kirke Talu, Liis Tisler, Anni Vallsalu, Dana Lorên Vares

Alates laupäevast, 14. maist on avatud Eesti Kunstiakadeemia õppeaine ”Fashion and Gender” raames loodud teoste väljapanek ”Notes of Fashion and Gender”. Näitusel eksponeeritakse 11 tudengi moekunsti, disaini ja visuaalkunsti piirimail asuvaid teoseid, mille keskne idee on seotud sooküsimuste ja moekunsti omavaheliste seoste läbivaatuse, lahtivõtmise ja taasesitamisega. Õppeaine jooksul esitati loengus küsimusi, kuidas erinevad kehalised praktikad panustavad soo ja identiteedikategooriate (vanus, seksuaalsus, etnilisus, vanus, sotsiaalne klass) loomisesse ja nende edasiandmisesse. Näitusel eksponeeritakse jalanõusid, mütse, maski, kotte, pükse ja teisi moevaldkonda kuuluvaid esemeid.

Kursuse juhendajad on Sten Ojavee Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest ja Annamari Vänskä Aalto Ülikoolist. Koostöö Ojavee ja Vänska vahel sai alguse 2016. aasta VI Artishoki biennaaliga, mida samuti korraldas KKEK.

Juhendajad: Sten Ojavee, Annamari Vänskä (Aalto Ülikool)

Graafiline disain: Pärtel Eelmere

Väljapanek on avatud 16. maini.

Eesti Kunstiakadeemia 4. korrusel, laupäev kuni esmaspäev kell 08.00–23.00.

EKA kaasaegse kunsti magistri, koreograaf Henri Hüti Sõltumatu Tantsu Lava avaliku ruumi koreograafia residentuuri uurimus on lõpule jõudmas ning päädib väljasõiduga Tallinnast Narva 14. mail, kell 11.14.

AJAKAVA ehk ühekordsete võimatuste saaga

Kell 11.14

Rong liinil Tallinn-Narva, mille igas peatuses avaneb kogukondade poolt loodud kunstiline hetk.
NB! Väljumine Balti Jaamast! Hilisematest peatustest pealetulijad vaadake oma peatuse täpset aega: www.elron.ee. Osavõtt rongipiletiga.

Kell 15.00
Narvas Kunstiresidentuuris Peeter Kormašovi raamatu „Peatusest peatusesse” (Narva special) esitlus.

Kell 17.00
Äärealade uitav tuur Kreenholmi Manufaktuuri aladel (kestus 1.5h).

+++ muusika/tants/jutustamised

PS
Kell 17.25 viimane rong Narva-Tallinn (Kreenholmi tuuril osalejad sellele ei jõua).

PPS!
Kell 19.30 viimane buss Narvast Tallinnasse (salareivil osalejad sellele ei jõua).

Henri Hütt (koreograaf)
„Minu uurimus loo jutustamise hüper-võimalikkusest jõuab lõpule väljasõiduga Tallinnast Narva. Transport läbib sihtpunkte lineaarselt, kuid kas sama lineaarsus kehtib ka loo peatükkidega, mille kujundajateks on kohalikud kogukonnad ning mille tervikpilti tunnistavad vaid algpeatusest lõpp-punkti reisijad?
Mind on alati võlunud mõte, siseneda kunstiliste kogemuste sfääri ning väljuda geograafiliselt hoopis teises lokatsioonis. Käesolev avaliku ruumi koreograafiline eksperiment teeb katse nimetatud muutuse suunas. Peatused: liikumisest nii tühjad, kuid stsenaariumi muutustelt nii tähenduslikud. Kas kunstil on nii palju mõjuvõimu, et näiteks algselt Tapale reisida sooviv kodanik vaatab kõik kujundatud hetked lõpuni ning avastab end Narvas?”

Peeter Kormašov ((aja)kirjanik)
„Minu teise raamatu „Peatusest peatusesse” tuur jõuab Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmandasse linna, Narva. Narva on nagu Berliin, kus toimub suur osa raamatu tegevusest: linn, mis asub maailmade piiril, on palju kannatanud, aga rajanud selle pinnalt uue identiteedi.
„Peatusest peatusesse” viib Berliini peidetud nurgatagustesse, Šveitsi lumiste mägede vahele ning Austraalia otsatutele tasandikele. See pole mõnus road-trip, vaid hävingu ja enda uuesti üles ehitamise lugu. Võitlus enda kehtestamise nimel pärast seda, kui unistused on purunenud. Läbi riikide ja restoraniköökide kulgev jutustus räägib noorusest, eksimustest ja armastusest – aga võib-olla ka teest iseendani.
Mis tunne on olla sisserändaja? Ja kas millenialitele omane eneseotsing viib sihile ning 20. sajandil võidule pääsenud eksistentsialismi ja nihilismi järel tuleb uuesti romantism?”

Sündmus Facebookis

13.–19.06 Liste Art Fair Baseli kunstimessil Eesti kunstnike Kristi Kongi ja Laura Põllu ühine väljapanek „(E)Motional Landscapes“ („Tundemaastikud“). Esindab Kogo galerii.

Väljapanek on kujutletud maagilise, aga ühtlasi apokalüptilise maailmaatlasena, milles kunstnikud saavad avaldada tundetasandil kogetud maastikke, mis, kui mängida Björki mõttega laulust „Jóga“, on lükanud nad omaenda hädaseisundisse.

Kui tänapäeva maailm maastikuna silme ette manada, on tekkiv pilt võrdlemisi vanatestamentlik. Katk, üleujutused, tulekahjud, sõda, ränne, eraldatus ja depressioon. Neuroosid koguvad ühiskonnas tuure, luues viljaka pinnase maagilise mõtlemise levikuks, mis ühest küljest aitab avardada maailmataju, ent teisest küljest võib külvata ka pimedust ja hirmu.

Dotsent Kristi Kongi on EKA maalikunsti õppejõud.
Multimediaalne kunstnik Laura Põld ja EKA keraamika vilistlane.

Sel korral osaleb Listel lausa kaks galeriid Eestist – lisaks meile ka Temnikova & Kasela galerii, kes esindab kunstnikku Merike Estna.

Info messi kohta

02.06 avaneb Soomes Turu linnas Titanik galeriis rahvusvaheline grupinätuse „My Bitter Sweet Frankenstein Body“, mille kuraator on Šelda Puķite.

Näitusel osalevad Baltimaade kunstnikud Eike Eplik, Edith Karlson, Kristina Õllek, Laura Põld, Kristel Saan, Krišs Salmanis, Jaanus Samma, Līga Spunde, Rūta Spelskytė ja Sabīne Vernere.

Tegemist on Kogo ja Titanik galerii koostööprojekti esimese näitusega, teise koostöönäituse, mille kuraator on Titanik galerii direktor Mirjami Schuppert.

„My Bitter Sweet Frankenstein Body“ keskmes on keha. Inimkehad on kui keerukad üksused, mis eksisteerivad nii füüsilises, virtuaalses, spirituaalses kui vaimses paralleelmõõtmes. Keha on justkui bioülikond kõigile elusolenditele ja vormiandja kõigele, mida tajume elavana. Inimeste keha näib olevat vastakate omaduste ja tundmuste võitlustanner keha kui kilp, kuid ka vangla, keha kui rõõmu ja naudingu, aga ka äärmise valu ja lagunemise allikas.

Näitusel osalevate kunstnike teosed käsitlevad selliseid küsimusi nagu keha objektistamine ja koloniseerimine ning erinevana tundunud kehade aktsepteerimine, kuraator „õmbleb“ need kunstiteosed/kehaosad kokku üheks olendis, kelleks saab näitus ise.

Näitus jääb avatuks 26. juunini, 2022

Leedu Rahvusgaleriis on avatud EKA teaduri, kuraator Margaret Tali, PhD ja Ieva Astahovska ning Eglė Mikalajūnė kureeritud näitus “Difficult Pasts. Connected Worlds” (Rasked minevikud. Ühendatud maailmad)

29.04.2022–28.08.2022

Eesti kunstnikest on esindatud EKA animatsiooni osakonna juht ja animaator Ülo Pikkov ning Eleonore de Montesquiou. Lisaks on Eestis teostatud ka Soome kunstniku Jaana Kokko töö.

Venemaa sõja algusega Ukrainas on minevik Ida-Euroopas tagasi pöördunud, muutudes millestki kaugest miljonite inimeste jaoks tänapäevaseks katastroofiks. 2014. aastal Krimmi, Luganski ja Donetskiga alanud invasioon jäi rahvusvahelise üldsuse tähelepanust tihti kõrvale, kuid nüüdseks on see kasvanud olukorraks, mis mõjutab kogu maailma. See sõda tabab Ida-Euroopat kõige murettekitavamalt, taaselustades palju vaikusi, paranemata haavu ja töötlemata mälestusi totalitaarsest minevikust.

Oleme harjunud mõtlema möödunud aegadele läbi rahvusliku ajaloo objektiivi, nende valikuliste, silutud ja lineaarsete jutustustega, mitte igapäevaelus jagatavate mitmuslike, segaste ja mittelineaarsete lugudega. Nende ajalugude rasked küljed on sageli tähelepanuta jäetud – selle asemel räägitakse lohutavaid lugusid, mis rõhutavad positiivseid narratiive ja väljakutsete ületamise viise. See näitus koondab mineviku rasked ja sageli mahavaikitavad aspektid, mis hõlmavad vägivaldseid konflikte, traumaatilisi kaotusi ja nende pikaajalisi pärandusi. Siin käsitletavad keerulised minevikud hõlmavad natsionalistlikke ja kommunistlikke režiime, hiljutisi sõdasid ja kolonialismi ajalugu, ellujäämis- ja koostööviiside vahel valitsevat rahutut tasakaalu ning postsovetlike ühiskondade jätkuvaid eripärasid, mis tulevad toime mineviku varjudega.

“Rasked minevikud. Ühendatud maailmad” sisaldab kolme Balti riigi, Ukraina, Poola, Soome ja Hollandi kunstnike töid. Kogemused, mida teosed tekitavad, on sellised, mis sageli unustatakse või ignoreeritakse, jäetakse ametlikust ajaloost välja. Näitusel osalevad kunstnikud jutustavad neid kogemusi üksikute lugude kaudu, kutsudes samas esile laiemaid kultuurimälu kihte. Milline on nende lugude koht olevikus? Kuidas saaksime neid oma ajaloo mõistmisse integreerida? Mida need muudavad meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast? Ületades kohalikke ja riigipiire, kutsub näitus üles mõtisklema keeruliste minevikusuhete ja nende mõju üle tänapäeval ühise ajalugu avava dialoogi vaatenurgast, luues sidemeid ja tõstes esiplaanile solidaarsuse erinevate keeruliste ajalugude vahel, mida sageli peetakse kokkusobimatuks või omavahel võistlevaks.

Näitust näidati esmakordselt 2020. aastal Riias Läti Riiklikus Kunstimuuseumis rahvusvahelise projekti “Communicating Difficult Pasts” raames, mis tegeleb ajaloo ebamugavate ja sageli unustatud külgedega, et mõista nende mõjusid Balti regioonis ja naaberriikides. Projekt on soodustanud koostööd ja sünergiat kunstnike, kuraatorite ja teadlaste vahel, kes otsivad uusi lähenemisviise ja vahendeid raskete pärandite uurimiseks ja nende tegematajätmiste ületamiseks. Käesolev näitus on korraldatud projekti “From Complicated Past Towards Shared Futures” raames, mis on sündinud koostöös Riia Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Vilniuse Rahvusliku Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum), OFF-Biennaaliga. Budapestis, Muzeum Sztuki Lodzis ja Malmö kunstimuuseum. Projekti eesmärk on uurida ja edastada mineviku ja oleviku põimumisi ning otsida uusi viise, kuidas kunst ja kultuur saaksid tõsta nende probleemide teadlikkust laiemale avalikkusele ja mõjutada praegust tegelikkust.

Kuraatorid: Ieva Astahovska, Margaret Tali, Eglė Mikalajūnė

Kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Hertzberg, Zuzan

Näituse kujundus: Jonas Žukauskas

Graafiline disain: Aleksei Murashko

Korraldaja: Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Rahvuslik Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum)

Projekti rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Toetajad: Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Frame Contemporary Art Finland, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Fund, Fundermax, Exterus

Meedia sponsor: lrytas.lt

Olles matnud oma tütre ja abikaasa, leidis ukrainlanna Polina Rayko (1928-2004) lohutuse maalimises. Tema molbertiks said koduseinad. Veetsin päeva Rayko jälgedes ja katsin oma köögi põrandast laeni joonistustega. Mul ei olnud kindlat plaani ja leidsin end sarnaselt Raykole kujutamas isiklikke mälestusi.

Käesoleval portreel kehastan meedias kujutatud absurdselt üleseksualiseeritud “ideaalset” naist. Teose idee pärineb Gillian Flynni romaanist “Gone Girl” (2012). Teose peategelane kirjeldab oma naiseks olemise kogemust kui pidevat ponnistust olla perfektselt laheda tüdruku stereotüüp – “lahe tüdruk on see, kes litsub omale kabanosse näost sisse nii, nagu ta võõrustaks maailma suurimat pidusöögiorgiat”.