Näitused

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16:00 esitleb kunstnik Jerry Mercury Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A-101 oma videoteost “The Non-Lonelineness Train”, millele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Ryan Galer. 

Film, mis on pühendatud neuroloogiliste erinevustega inimeste propageerimisele, annab ülevaate Jerry Mercury enda kogemusest. Meditatsiooni ja mõtiskluse vahepealne teos, mis on kui intervjuu ja autobiograafia, metafoor ja tegelikkus seisab vastu eksklusiivsele ratsionaalsusele, pakkudes sügavamat ja nüansirikkamat identiteedi kujutamist. Vene keeles ingliskeelsete subtiitritega. (30 minutit)

Jerry Mercury on vene mittebinaarne transsooline neurodivergentne enesekaitsja, luuletaja, muusik, kunstnik, filmitegija ja blogija. Teatrijuht Boriss Pavlovitš intervjueerib filmis „The Non-Lonelineness Train“ Jerryt, kes tervitab vaatajat astuma tänapäeva Venemaal neuroloogiliselt erinevate inimese kingadesse.

Kullo Lastegaleriil on rõõm esitleda EKA kaasaege kunsti tudengi Triin Türnpuu skulpturaalsete objektide isikunäitust “Looritatud”

Teosed on ajendatud autori poja loost ning pühendatud nägemispuudega lastele.

Avamine 13. aprillil, kell 18.00

“10-kuuselt jäi ootamatult pimedaks meie kolmas laps. Õppisime sellega elama. Peale mitmeid õnnestunud ja ebaõnnestunud operatsioone paigaldati talle 4-aastaselt kunstläätsed.

Mõni aeg tagasi tuli teha otsus, millises gümnaasiumis õpinguid jätkata. Soovitud kooli sai ta sisse, kuid rääkides lapse nägemispuudest, soovitati valida mõni teine õppeasutus — temaga tegelemine olevat õpetajatele liiga suur lisakoormus.  Mõistsin, et sellise suhtumise taga oli ennekõike hirm teadmatuse ees, mida tähendab nägemispuudega lapse õpetamine. Kas on võimalik seda hirmu vähendada, et tulevikus ükski laps ukse taha ei jääks?“

Vanadest kasutatud prilliklaasidest kokku sobitatud teosed võimaldavad inimestel kasvõi korraks siseneda prillikandja maailma.

Tänan: Instrumentarium Optika OÜ, Kenomer OÜ, Kristaps  Ancāns, Marko Odar, Katriin-Eliis Brecher, Gerlin Mets, Helina Niilo, Ingrid Teino, Kristel Ilmets, Kaire Kurg, Kaidi Varik

Triin Türnpuu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna keraamika erialal ning hetkel õpib magistriõppes kaasaegset kunsti.

Facebooki ürituse leiad siit

Üks teist / One Another
Asukoht: Suur-Karja 7, Suur-Karja 10
07.04. – 19.05.2022

Tallinna vanalinnas Suur-Karja 7 ja 10 vitriinides toimuvad ühe-pildi-näitused on osa Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna I kursuse kevadsemestri erialaprojektist.

Tudengite ülesandeks oli kommunikeerida neile huvipakkuvaid teemasid ja esteetilisi eelistusi ühe foto abil. 7. aprillist kuni 19. maini saab vitriinides näha 11 erinevat fotot, igal neljapäeval pannakse välja 2 uut fotot.

Kunstnikud: Alina Birjuk, Ott Kattel, Saoirse McGarry, Cristiana Ortiga, Katerina Rothberg, Katerina Šarapova, Sonja Sutt, Inna Tarakanova, Emilia Tensing, Mia Tohver, Megan Wynne

Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

Graafiline disain: Emma Reim ja Laura Tursk (EKA graafilise disaini II kursuse tudengid)

EKA fotograafia osakond tänab Raido Nurmelat Hestia Hotels Group’ist.

Toetajad: Hestia Hotel Barons, EKA fotograafia osakond

Näituse ajakava:

07.04–14.04 Emilia Tensing
14.04–21.04 Cristiana Ortiga, Katerina Sarapova
21.04–28.04 Alina Birjuk, Katerina Rothberg
28.04–05.05 Saoirse McGarry, Inna Tarakanova
05.05–12.05 Sonja Sutt, Megan Wynne
12.05–19.05 Ott Kattel, Mia Tohver

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.

Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.

Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”

Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.

“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”

Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.

“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”

Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee

Allikas: Portail

EKA ja Taltechi magistrandid toovad näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku. 

Roheline Saal, Telliskivi
12.04.2022 17.00-19.00
13.04.2022 12.00-15.00

Avamine 12.4.22 kl 17.00

EKA ja TalTechi rahvusvahelise ühisõppekava disain ja tehnoloogia tulevik magistrandid kavandasid jätkusuutliku tuleviku alternatiive, mis tuuakse 12. aprillist Telliskivi Loomelinnakusse kahepäevasele näitusele. 

Kursus käivitati Keskkonnaagentuuri toel, et teadvustada laiemale publikule tänapäeva väljakutseid inimese, ühiskonna ja looduse kestliku koostoimimise võimalikkusest.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on vajalik, et ühiskonna kõik liikmed oleksid keskkonnahoidlikuma elustiili võimalustest teadlikumad ja panustaksid sellesse ka üksikisiku valiku tasandil. “Peame olema järjest leidlikumad, kaasamaks uusi viise looduskeskkonna probleemide kommunikeerimisel, see näitus ja disaini tudengite poolt pakutu on üks paljudest võimalustest,“ lisas Ala.

EKA ja Keskkonnaagentuuri vaheline koostöö algas magistrantide spekulatiivse disaini kursusel ning on juba jõudnud esimeste tulemusteni – keeruliste mõtete esitamiseni visuaal- ja materjalidisainis, mis nüüd ka Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis näitusele jõuavad.

Disainitudengite installatsioonid käsitlevad kriitiliselt ühiskonna probleemsemaid nähtusi, sh moetööstust, Läänemere saastatust, linnamüra ja sõda.

EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski usub, et näitus “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid kestlikkusest” aitab laiendada, aga ka küsimuse alla seada meie seniseid arusaamu võimalustest keskkonnasõbralikuma tegelikkuse loomisel.

“Eesmärk on mõtiskleda ühiskondlike probleemide üle ning luua alternatiivseid reaalsusi. Vaatlusel on hüpoteetilised tulemused, mis defineeriksid praegused väljakutsed ja muudaksid meie suhestumist “senivõimatuga”,” selgitab üks kursuse juhendajatest, Francisco Martinez.

Grupinäitusel osalevad:
Azeem Hamid, Karina Klais, Merje Niinepuu – “Ma ei tea, mida selga panna”;
Kira Dressel, Priit Kangur, Dushil Singh Parshotam, Maria Teng – “Zombihülged on süüdi”;
Anahi D’elia, Heleri Kallaste ja Ivanna Sandyk – “Vaikuse Linn”;
Kadri Kontus – “Homne Prognoos”

12.04.2022, näituse avamise ajakava:
17:05 Taimar Ala ettekanne, Keskkonnaagentuuri direktor
17:10 Näituse tuur
17:30 Ekspertide kommentaarid:
Helen Sooväli-Sepping, TalTech rohepöörde prorektor;
Ivan Sergejev, Just Transition koordinaator;
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees;
Viktor Gurov, Eesti Rahvusraamatukogu disainer
17:45 Muusika ja suupisted

Näitus Facebookis

Juhendajad:
Francisco Martínez
francisco.martinez@artun.ee
+372 58038079

Marten Esko
marten.esko@artun.ee

Täname:
Keskkonnaagentuur; Bianka Soe ja Telliskivi Loomelinnak; Okka akustilised paneelid; Just Nagu Uus vintage; Johannes Säre; Helen Sooväli-Sepping, Ivan Sergejev, Viktor Gurov ja Kai Realo; Ionel Lehari, Janno Nõu, Kätlin Kangur, Mihkel E. Mikk, Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski; MA Design & Technology Futures

Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“

Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.

Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.

Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ

Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.

Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.

Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe

EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI

Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)

8.04.2022 – 4.05.2022

HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn

Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.

Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.

Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.

Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.

Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.

Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.

Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.

Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.

Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.

EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks). 

Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose. 

Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais. 

Näitus on avatud 14. aprillini.

Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.

Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.

Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.

Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.

Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.

Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.

Graafiline disain: Tuuli Aule

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud 1. maini