Näitused
30.10.2015 — 10.01.2016
Eve Koha. Ruumikogemus 30.10.2015-10.01.2016
„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“
Eve Koha
Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.
Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.
ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.
Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.
Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).
1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).
1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.
Teate koostas
Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904
Lisainfo:
Eve Koha
evekoha@gmail.com
5554 0790
Eve Koha. Ruumikogemus 30.10.2015-10.01.2016
Reede 30 oktoober, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016
„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“
Eve Koha
Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.
Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.
ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.
Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.
Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).
1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).
1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.
Teate koostas
Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904
Lisainfo:
Eve Koha
evekoha@gmail.com
5554 0790
16.10.2015 — 09.11.2015
Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“
Reedest, 16. oktoobrist on A-galeriis avatud Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“, mis mõtiskleb sepakunsti kui arhailise käsitöövormi elujõu ja funktsiooni üle.Punavat rauamaaki on juba aastatuhandete tagant tõlgendatud mütoloogilisteskujutelmades emakese maa verena. Esimesed savist sulatusahjud vormitinais-sümboolikaga, kelle kehasse tungis läbi fallosliku düüsi viljastavatõhku ning vulvast voolas hõõguva laava taolist šlakki. Ahjust sündinudtoorraua känkrad vormiti tööriistadeks ning sepad paiskasid asjad südamenaveenidesse, kus need said inimkonda siduvaks vereks. See veri kuulutaslõppu pronksiaja tehnoloogiale ning kastis inimeste endi rohke veregasõjaväljadel tärkavaid lilli.Olles uurinud etnograafilisi materjale, aidanud sooritadaeksperimentaal-arheoloogilisi rauasulatuskatseid ja vähernudmetallikunstnikuna identiteedikriisides, tundsin üha süvenevat vajadustjuurelda juurte juures sepaoskuste olemuse üle. Vaatlesin sepakunsti kuielementaarset ellujäämise oskust. Otsustasin kaks kätt taskus sisenedaposturbanistliku nomaadina tänapäevasest hooletusest laastatud metsa javäljuda sealt rauast terariistaga, mis aitaks mul teed rajada, ehitada ningpakuks kaitset ohtude eest. Aktsioon oli orgaaniliseks jätkuks varasemateleloomingulistele tegemistele katastroofijärgses fiktsioonmaailmas.Suur tänu: Ott Pulst, Erle ja Reimo Võsa-Tangsoo, HDK Steneby.Näitus on avatud:16.10.–09.11. 2015E-R 10–18L 11–16P suletudLisainfo:Urmas Lüüs+372 53 84 31 39urmas.lyys@artun.eeA-galeriiHobusepea 2, 10133 TallinnTel 372 6464101www.agalerii.ee
Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“
Reede 16 oktoober, 2015 — Esmaspäev 09 november, 2015
Reedest, 16. oktoobrist on A-galeriis avatud Urmas Lüüsi näitus „Verest ja rauast“, mis mõtiskleb sepakunsti kui arhailise käsitöövormi elujõu ja funktsiooni üle.Punavat rauamaaki on juba aastatuhandete tagant tõlgendatud mütoloogilisteskujutelmades emakese maa verena. Esimesed savist sulatusahjud vormitinais-sümboolikaga, kelle kehasse tungis läbi fallosliku düüsi viljastavatõhku ning vulvast voolas hõõguva laava taolist šlakki. Ahjust sündinudtoorraua känkrad vormiti tööriistadeks ning sepad paiskasid asjad südamenaveenidesse, kus need said inimkonda siduvaks vereks. See veri kuulutaslõppu pronksiaja tehnoloogiale ning kastis inimeste endi rohke veregasõjaväljadel tärkavaid lilli.Olles uurinud etnograafilisi materjale, aidanud sooritadaeksperimentaal-arheoloogilisi rauasulatuskatseid ja vähernudmetallikunstnikuna identiteedikriisides, tundsin üha süvenevat vajadustjuurelda juurte juures sepaoskuste olemuse üle. Vaatlesin sepakunsti kuielementaarset ellujäämise oskust. Otsustasin kaks kätt taskus sisenedaposturbanistliku nomaadina tänapäevasest hooletusest laastatud metsa javäljuda sealt rauast terariistaga, mis aitaks mul teed rajada, ehitada ningpakuks kaitset ohtude eest. Aktsioon oli orgaaniliseks jätkuks varasemateleloomingulistele tegemistele katastroofijärgses fiktsioonmaailmas.Suur tänu: Ott Pulst, Erle ja Reimo Võsa-Tangsoo, HDK Steneby.Näitus on avatud:16.10.–09.11. 2015E-R 10–18L 11–16P suletudLisainfo:Urmas Lüüs+372 53 84 31 39urmas.lyys@artun.eeA-galeriiHobusepea 2, 10133 TallinnTel 372 6464101www.agalerii.ee
18.10.2015 — 30.10.2015
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäev 18 oktoober, 2015 — Reede 30 oktoober, 2015
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
18.10.2015 — 30.10.2015
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
Paul Kuimeti installatsioon ‘Modern present now past’ Lootsi tänaval
Pühapäev 18 oktoober, 2015 — Reede 30 oktoober, 2015
Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.
Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.
Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.
Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.
NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.
Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku
Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital
Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.
Lisainformatsioon:
https://www.facebook.com/rundumspace
18.11.2015 — 19.12.2015
18.11-19.12.2015 Anna Mari Liivrand “One becomes many/many become one”
Anna Mari Liivrand
“One becomes many/many become one”
18.11–19.12.2015
Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.
“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.
Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”
09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert.
Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.
Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere
Toetaja: Jaanihanso siider
18.11-19.12.2015 Anna Mari Liivrand “One becomes many/many become one”
Kolmapäev 18 november, 2015 — Laupäev 19 detsember, 2015
Anna Mari Liivrand
“One becomes many/many become one”
18.11–19.12.2015
Olete lahkelt oodatud Anna Mari Liivranna isikunäituse “One becomes many/many become one” avamisele teisipäeval, 17.11.2015 kell 18:00, EKA Galeriis, Vabaduse väljak 6/8.
“Näitus “One becomes many/many become one” räägib tervikuks saamise protsessist, mille käigus eseme esialgne vorm hargneb laiali ning selle üksikud osad töödeldakse aeglaselt läbi. Lõpptulemusena moodustub esialgsest vormist mitmetahulisem tervik.
Protsessi algeks on igapäevaselt tuttav materjal – vill. Mind huvitab, kuidas harjumuspärased esemed ja tegevused võivad viia teistsuguses kontekstis uue selguseni. Vill kui vormitu ja pehme mass omandab kuivviltimise käigus üksikute nõelatorgete järel konkreetsema vormi ning kaotab oma esialgse ühtsuse. Selle meetodi aeganõudev ja pidev kordamine viis mind mõtteni, mis kogu seda protsessi iseloomustab. Kui ühest suurest villamassist saab mitu eraldiseisvat, üksteisest erinevat tervikut, siis koos moodustavad need uue terviku, mis haarab endasse kõik üksikud osad, sealhulgas ruumi, milles need asuvad.”
09.12.2015 kell 18:00 vestleb kunstniku Anna Mari Liivrannaga Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi magistrant Brigita Reinert.
Anna Mari Liivrand (1993) õpib 2012. aastast Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Ta on end täiendanud Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (2015). Liivrand pälvis 2014. aasta Noore Skulptori Preemianäituse “Portrait of Unseen” Grand Prix. “One becomes many/many become one” on Liivranna teine isikunäitus.
Tänud: Helena Keskküla, Henrik Rakitin, Pärtel Eelmere
Toetaja: Jaanihanso siider
08.10.2015 — 15.11.2015
Doktorant Fideelia-Signe Rootsi “Tugevate tee” Luunjas
8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
Doktorant Fideelia-Signe Rootsi “Tugevate tee” Luunjas
Neljapäev 08 oktoober, 2015 — Pühapäev 15 november, 2015
8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
19.09.2015 — 10.01.2016
Eesti Kunstimuuseumi ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Rode altari projekt jõudis Lübeckisse
Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka
videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:
.
Ekspositsioonitiim:
Kontseptsioon: Hilkka Hiiop
Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop
Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink
Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni),
IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik
Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera
Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang
Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas
Eesti Kunstimuuseumi ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Rode altari projekt jõudis Lübeckisse
Laupäev 19 september, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016
Niguliste muuseumi Rode altari multimeedia ekspositsioon on rahvusvahelisel Hansa kultuuri suurnäitusel Lübeckis. Alates 19. septembrist kuni 10. jaanuarini 2016 on Saksamaal, Lübeckis St Annen Museumis avatud Hansa kunsti ja kultuuri kajastav suurnäitus “Lübeck 1500. Metropolis of Art in the Baltic Region“. Kõrgetasemelisel rahvusvahelisel näitusel on võimalik tutvuda ka Niguliste muuseumi Rode altari interaktiivse multimeedia ekspositsiooniga “Rode altar lähivaates”, mis on pälvinud suurt ekspertide ning avalikkuse huvi.Suurprojekti juht on Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja Eesti Kunsimuuseumi konserveerimisspetsialist dr Hilkka Hiiop ning projektiga on seotud mitemd EKA inimesed, teiste seas doktorant Andres Uueni, kelle doktoritöö osana valmis osaliselt ka ekspositsiooni digitaalne lahendus. Altari konserveerimisega on seotud EKA doktorant ja EKMi polükroomia konservaator Hedi Kard, EKA magistrandid Kaisa-Piia Pedajas, Grete Nilp ning kujundustöödega EKA vilistlane Villu Plink. Mitmed EKA korralise õppetööga seotud üritused ja workshopid on olnud seotud projektiga “Rode altar lähivaates”. Lübeckis St Annen Museumis toimuval näitusel on eraldi loodud Rode-ruum, kus innovaatiliste IT-lahenduste abil saavad kokku füüsiline Luuka-altar ja virtuaalne Niguliste altar. Niguliste muuseumi multimeedia ekspositsiooni “Rode altar lähivaates” külastajal on võimalik puuteekraanilt juhtida seinasuurust projektsiooni, millel saab avada kummagi altari tiibu, suurendada detaile ning lugeda nende kohta ikonograafilist infot. Samuti on võimalik vaadata kummagi altari infrapuna ülesvõtteid ning jälgida paralleelselt kunstniku omakäelist alusjoonistust ning maalikihti. Kõrgresolutsioonilised fotod avavad kunstiteoste neid peendetaile, mida muuseumiruumis olev füüsiline teos ei võimalda. Lisaks tutvustatakse lahenduste kaudu nii Eestis leiduvat Hansa kunsti kui ka selle uurimiseks rakendatud teadusmeetodeid. Ekspositsioon valmis Kultuuriministeeriumi toetusel. „Rode projekt on hetkel parim näide tehnoloogia, teaduse ja kultuuripärandi kombineerimisest. See on üks väheseid kultuuripärandi projekte, kus tehnoloogia sõna otseses mõttes areneb protsessi käigus. Väga sümpaatne on samuti, et kaasatud on eri valdkonna spetsialistid, mõeldakse kastist väljapoole parima tulemuse saavutamiseks. Jääb ainult üle soovida, et selliseid projekte näeme tulevikus rohkem,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Lisainformatsiooni näituse kohta saab St Annen Museumi kodulehelt. Vaata ka
videdokumentatsiooni ekspositsiooni installeerimisest ja avamisest:
.
Ekspositsioonitiim:
Kontseptsioon: Hilkka Hiiop
Tekstid: Merike Kurisoo, Jan Richter, Hilkka Hiiop
Kujundajad: Marti Laurimaa, Villu Plink
Multimeediaprogramm: Wiseman Interactive (Henri Kokk), Archaeovision (Hembo Pagi, Andres Uueni),
IIPImageFotod: Hembo Pagi, Andres Uueni, Stanislav Stepashko, Villu Plink, Marko Leppik
Tõlge: Marju Kubre, Mati Sirkel, Helen Kurss, OÜ Päevakera
Toimetajad: Kaidi Vahar, Richard Adang
Andmesisestus: Kaisa-Piia Pedajas
14.10.2015 — 02.11.2015
Kunsti ja Disaini doktorandi Anna-Stina Treumundi Õud
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.
Kunsti ja Disaini doktorandi Anna-Stina Treumundi Õud
Kolmapäev 14 oktoober, 2015 — Esmaspäev 02 november, 2015
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.
17.09.2015 — 20.09.2015
X Disainiöö
X Disainiöö
Neljapäev 17 september, 2015 — Pühapäev 20 september, 2015
18.09.2015
Sisearhitektuuri osakonna metsaraamatukogu RUUP avamine
RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril.
Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.
Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest.
Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.
Sisearhitektuuri osakonna metsaraamatukogu RUUP avamine
Reede 18 september, 2015
RMK ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad sind endaga koos metsistuma reedel, 18. septembril.
Avame pidulikult metsa kõlakojad ehk EKA sisearhitektuuri tudengite loodud metsaraamatukogu.
Üritus algab kell 14 RMK Pähni looduskeskuse juurest.
Avatud on sisearhitektuuritudengite metsaraamatukogu kavandite näitus ning lisaks õnnistame sisse RMK Pähni looduskeskuse väliõppeklassi.