Neljapäeval, 5. detsembril kaasatakse linnaelanikud teatrietendusse, sest Tallinna trammides toimub Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia üliõpilaste lavastus TRAMWARM.

Laupäeval, 7. detsembril toimub aga EKA õppehoones etendus EKSHUMEERIMINE, mille käigus saavad kõik kohaletulnud osaleda väljakaevamistel. Mõlemad etendused on tasuta.

TRAMWARM
Neljapäeval, 5. detsembril toimub etendus alates kella 16st nr 1 liinil sõitvates trammides ning järgnevates trammipeatustes: Põhja puiestee (kell 15.30–16.00 ja 17.02–17.22), Kadriorg (kell 16.19–16.42) ja Kopli (kell 17.42–17.59).

TRAMWARM sai tõuke EKA uue hoone asukohast, paiknemisest keskvaksali ja trammitee vahetus läheduses. Trammiliin nr1 ühendab erinevaid linnaasumeid ning lisaks ka kolme avalik-õiguslikku ülikooli.

Etenduse lavastaja Aleksandra Ianchenko sõnul keskendutakse lisaks ühistranspordile ka avaliku ruumi, privaatsuse, kodu ja hubasuse teemadel. “Liikudes trammiliinil loovad kunstnikud enesele ajutise kodu. Nad mängivad õrnalt, kuid teadlikult; nähtamatult, kuid samas jälgitavalt. Nende kummaline, kuid siiski normaalsuse piiridesse jääv käitumine kutsub jälgima, kus asub piir isikliku ja avaliku ruumi, külalislahkuse ja vaenulikkuse ning tavapärase ja erilise vahel,” kirjeldab Ianchenko etenduse temaatikat.

EKA stsenograafia osakonna 1. kursus: Milla Mona Andres, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Liisamari Viik, Kristel Zimmer. Lisaks ka trammireisjad, linnakodanikud jt.
Lavastus: Aleksandra Ianchenko – kunstnik, PUTSPACE projekti „Public Transport as Public Space in European Cities“ (putspace.eu) nooremteadur, TLÜ doktorant
In(t)spi(r)tsient: Erki Kasemets –Polügoonteater

EKSHUMEERIMINE
Laupäeval, 7. detsembril EKA hoones aadressil Põhja pst 7, kolmanda korruse avalikul alal (A300) algusega kell 16.

EKSHUMEERIMINE räägib eelkõige ajast ja materiaalsete ajamärkide, sealhulgas kunstiteoste, säilitamise ja elukaare pikendamise ja ümbermõtestamisega seonduvast ehk kõigest sellest, millega puutuvad oma töös otseselt kokku ka konservaatorid-restauraatorid. Etenduse käigus avatakse salapärane tume plastikust prügikott ja kaevutakse rangeid protseduurireegleid järgides selle sisusse. Eelnevalt on teada vaid, et kotis peaks leiduma minevikudaatumeid jäädvustanud artefaktide jäänuseid. Kottikaevumise käigus peaksid avanema üha uued ja järjest sügavamad küsimustekihistused. Tehniliste töövõtete sfäärist algab teekond filosoofilisse kaduvikku ja jõuab sealt lõpuks tagasi maapinnale. Etendus päädib vältimatu otsustusega – mis saab päevavalgele tulnud jäänustest edasi? Kas ja milliseks võiks kujuneda nende uus elu? Kõigil kohaletulnutel on võimalus väljakaevamisprotsessis aktiivselt osaleda.

Koordinaator: prof. Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)
Korraldusjuht: Taavi Tiidor (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)
In(t)spi(r)tsient: Erki Kasemets (Polügoonteater)

Polügoonteater on nn keskkonnateater, mis on avatud vahetult toimivatele teguritele, kõik, ka planeerimatult toimuv, võib saada osaks etendusest. Sageli on polügoonteatris segunenud publik ja esinejad, vaataja võib olla samaaegselt etendaja ning vastupidi.

Kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 16 toimub EKA aulas kunstnik ja humanitaarteaduste uurija William Foster Hallett avalik kunstnikuvestlus “Adipose, Axolotl ja Adipositional Lands: arvutuslik meediapoliitika maatriksisüsteemide ja mängude poole.”

William Halletti sõnul lähtub tema loeng kaasaegse kunstialase masinõppe tavade matemaatilisest ja statistilisest taustast, keskendudes varjatud ruumi interpolatsiooni kasutamisele hiljutistes visuaalsetes ja kogemuslikes kunstiteostes. Lisaks vaadeldakse tänapäevaste sotsiaalsete ja poliitiliste mõtetega tegelevate meediateadlaste varasemaid püüdlusi arvutusobjektide analüüsimisel. Need on aluseks Halletti meetoditel varjatud ruumi uuenduste mõtestamisel esteetilistes ja statistilistes protsessides. Teisisõnu, järgides kaasaegsete teoreetikute Alexaner Galloway, Luciana Parisi ja Thomas LaMarre analüüse, püüab William avada, millist ajalist kogemust taolised uudsed kunstiteosed vaatajates tekitavad. Kokkuvõtteks esitab William Hallett oma kunstipraktika näiteid, keskendudes (potentsiaalsele) emotsionaalsele ja psühholoogilisele võimalusele, mida pakuvad identiteedi, keha, trauma ja aja kujutamist käsitlevad arvutuslikud lähenemisviisid.

Hetkel tegeleb Hellett õpingutega USA uuringute keskuses New Centre for Research and Practice osaledes transdissiplinaarses uurimis- ja praktikaprogrammis. Tema töö kätkeb omavahel põimuvaid valdkondi reaalpoliitilise ja metafüüsilise mõttemaailma vahel, sidudes rassilise, feministliku ja kontinentaalse tõlgenduse. Sealjuures põhinevad ta uurimused teemadel nagu aeg, valuuta, tööjõud ja arvutuslik ruum. Hinnates uue kujundifilosoofia kaudu ümber identiteeti, otsib ta reproduktsiooni, trauma, virtuaalsuse ja arhitektuuri võrdlevaid analüüse.

Tutvu William Halletti tööga siin: https://williamfhallett.wordpress.com/

Loeng toimub inglise keeles.

Lisaks tasub reedel, 6. detsembril külastada Hallett’i interaktiivset intallatsiooni EKA maja A500 avatud alal.

18. detsembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise  eriala doktorant Maris Mändel doktoritööd „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool)

Eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut)

Oponent dr Karl Õiger

Doktoritöö fookuses on Eestis 20. sajandil laialdaselt kasutatud ehitusmaterjalid, mis oma harilikkuse tõttu jäävad sageli lähema eritluse alt välja ja mida tänases restaureerimisprotsessis kiputakse ilma suurema süvenemiseta hindama väheväärtuslikuks. Doktoritöö eesmärgiks on leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?

Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja tehiskivimaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anneli Randla, dr Epp Lankots, prof dr Lilian Hansar, prof dr Urve Kallavus, prof dr Krista Kodres, prof dr Juhan Maiste, prof dr Targo Kalamees, dr Üllar Alev.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia  doktorikooli kodulehel

Tudengite juhitud projektiruum Vent Space kuulutab oma uue tiimiga välja open calli uueks hooajaks, mis kestab 2020  aasta jaanuarist oktoobrini.
Uue hooaja fookuseks on potentsiaalsus, mida ootamatud kohtumised tuua võivad, otsides viise, kuidas tavapäraseid praktikaid laiendada ja julgustades eksperimenteerimist ja avatud meelt läbi eri valdkondade koostöö.

Kandideerida saad siin!
Taotluse saatmise tähtaeg on
30. detsember 2019.

10.-12. juunil 2020 EKAs toimuma pidanud ESA ehk Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents on edasi lükatud 2021. aastasse. Konverentsi peaettekandjad on professor David Davies (McGilli ülikool, Kanada), professor Bence Nanay (Antverpeni ülikool, Belgia) ja professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia).  Lisainfo konverentsi koduleheküljel.

Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”.

EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased. Järgnevad kõned ja õnnitlused. Avaliku sõnavõtu soovi korral palume sellest eelnevalt informeerida korraldajaid (KVI teadussekretär Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee).

Seminari kava:

15:30 Registreerimine ja tervituskohv-tee-suupiste

16:00 Ettekanded:

Krista Kodres, „Sotsmarksismi revideerides: Jaak Kangilaski kirjutab „Kukeaabitsat“ (1967)“

Virve Sarapik, „Marksistlik-leninlik esteetika ja ERKI kunstiajaloo kateeder. Veidi ka realismist“

Epi Tohvri, „Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli taastamisest“

Eero Epner, „Kunstiteos ja maailm“

18:00 Kohvipaus

18.30 Esinejate vestlusring ja Jaak Kangilaski kommentaarid

19.30 Kõned (EKA nimel Mart Kalm, EKKÜ nimel Tiina-Mall Kreem, EKM nimel Sirje Helme, TÜ nimel Kadri Asmer, EKL nimel Elin Kard), meenutused (Kadri Mälk jt) ja pidulik vastuvõtt.

NB! Sujuvama korraldustöö nimel palume huvilistel end eelregistreerida sellel lingil hiljemalt 6. detsembriks.

Teisipäeval, 12. novembril kell 17 avab Eesti Kunstiakadeemia doktorant Ulvi Haagensen EKA Trepigaleriis (kunstiakadeemia hoone Linnahalli poolne ots Põhja pst-l) isikunäituse “Distracting the workers”. Näitus jääb avatuks 27. novembrini. Kuna tegemist on aknast vaadeldava näitusega, saab seda vaadata ööpäevaringselt.

„Töötan kunsti ja igapäevaelu piiril. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele keskendun kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad mind kolm kujutletavat abilist – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Koos teeme, koristame, mõtleme ja kirjutame. See installatsioon on vaade meie töö- ja mõtlemisruumi,” kirjeldab Haagensen oma uut näitust.

Näituse pealkiri on osaliselt vastus Saksa kunstikriitiku Julius Meier-Graefe murele dekoratiivse kunsti pärast, süüdistades seda “õrna väikese koduperenaise” olemises, mis on loodud lõbustama “väsinud inimesi pärast rasket tööpäeva”. 

Austraaliast pärit Ulvi Haagensen elab ja töötab juba aastaid Eestis ning on praegu Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna doktorant.

Kunstnik tänab: Kaido Kruusamets, Mart Vainre, Aksel Haagensen, Michael Haagensen, Risto Tali, Fiona Davies

REKA toob teieni Vent Space’i uue hooaja!

Neljapäeval, 7. novembril kell 21.30 kuulutatakse Vent Space’is välja värske open call!

Järgides teise hooaja rõhuasetust koostööle, on Vent Space’i uus tiim ühendanud jõud REKA poistega ja toob teieni sündmuse täis head muusikat ja kunsti. Õhtu jooksul näeb kollektiivset installatsiooni ja Misa Asanuma samal õhtul avatud näituse satelliitnäitust, toimub üllatusloos ja esinevad DJ’d.

Muusikat mängivad:
Erjek
White Gloss
Karmo Jarv

Olete oodatud näituse avamisele ja performance’ile neljapäeval, 7. novembril kell 20.00 EKA Galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

Vaariku kuues isikunäitus on jätk 2017. a toimunud näitusele “Seestunud”. Ekspressiivne, provokatiivne, hulljulge ja südamlik näitus räägib naiseks ja emaks olemisest, maailma päästmisest, laste kasvatamisest ja kaisus olemisest. Kunstnik jälgib oma lähisuhteid ning otsib järeldusi, millega päästa maailma.

“Nahk on meie kontakt maailmaga. Tõmba varrukad üles ja silita ühe käega teist. See on tunne. Me tunneme ja õpime tundma oma keha läbi paituste, hellitamise ja kaisus hoidmise. Vahel ei ole vaja üle mõelda! Veider tunne tekitab veidraid mõtteid. Aga kui sa tead, et see on vaid tunne ja ei hakka oma ajuga koostöös forsseerima, võid vahel lihtsalt tunda, ilma sellele keeleliselt omadusi omistamata. Asjad lihtsalt on nagu nad on. Kui me hakkame midagi liialt seletama võime täiesti rappa joosta.
Meie saame proovida maailma päästa, aga kui me oma lapsed empaatiliseks kasvatame, teevad nad seda juba loomuomaselt! Naised on kõikvõimsad ja peavad hakkama ennast usaldama sellisena nagu nad on, sest kõik inimesed kasvavad ema sees! Mul on vedanud, et mind hoiti kaisus.” – Marta Vaarik

Marta Vaarik (s. 1986) on lõpetanud EKA maali eriala BA ning hetkel õpib ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppekaval. Ta on täiendanud end Berliinis, UDK-s Josephine Pryde’i käe all. Käesolev näitus EKA Galeriis on tema kuues isikunäitus ja ta on osalenud grupinäitustel Eestis ja Berliinis. Vaarik töötab meediumitega maal, foto, performance, video jt.

Tänud: Sandra Mäesepp, Rebecca Künnis, Ülle Vaarik, Aadam Taaksalu, Andrus Vaarik, Kelly Turk, Margit Lõhmus, Sveta Grigorjeva, Piret Karro, Rasmus Neljand, Krislin Ots, Big Boy, Gunnar Laal, Taavi Lepp, Pire Sova, Johannes Luik, Kersti Heile

Näituse pealkiri: Sveta Grigorjeva

Graafiline kujundus: Kersti Heile

Näitust toetab A. Le Coq.

EKA tähistab 105. sünnipäeva suure kahepäevase minifestivaliga, kus saavad kokku eksklusiivsed külalisloengud, ülemajaline näitus ning loomulikult pidu koos muusikaga.

Esimene päev on pühendatud teadmistele ning väikesele tagasivaatele kunstnikele, kes EKAs on sirgunud. Teisel päeval nimetatakse audoktoriks austatud professorid Griselda Pollock ja Reinhold Martin. Minifestivali lõpetab loomulikult pidu. Hoia üritusel silm peal, sest just siit leiad info nii loengutest, peost kui ka näitusest.

Kutsetega osalema on oodatud kogu tänane EKA koolipere, vilistlased, EKA tegevusse panustanud sõbrad. Kui mingil põhjusel kutse sinuni ei jõudnud, palun kirjuta mart.vainre@artun.ee.

EKA avatud akadeemia ja arhitektuuriteaduskonna vilistlastele suunatud töötuppa “Tulevikutehnoloogiad disainiprotsessis” saab registreerida SIIN.

KAVA

30. oktoober
12:00 EKA õppehoone ekskursioon algusega fuajeest. Registreerimine
13:00 Uue helistuudio avamine ruumis B306
14:00 – 15:30 Audoktor prof Reinhold Martin avatud loeng “Order and Disorder: Knowledge, Society, and Architecture”, ruumis A101
15:30 EKA muuseumi näituse „Algusaegadest tänasesse: 1+1“ avamine II korruse aatriumis
16:00 – 17:30 Audoktor prof Griselda Pollock avatud loeng “From Alain Resnais’s Van Gogh (1948) to Julian Schnabel’s At Eternity’s Gate (2018): Why are we still Loving Vincent (2017)?”, ruumis A101
18:00 – 21:00 EKA avatud akadeemia ja arhitektuuriteaduskonna tasuta töötuba vilistlastele “Tulevikutehnoloogiad disainiprotsessis”

31. oktoober
14:30 EKA õppehoone ekskursioon algusega fuajeest. Registreerimine
16:00 aktus ja audoktorite promoveerimine (kutsetega)
18:00 vastuvõtt (kutsetega)
19:00–01:00 pidu (avatud kõigile!)

GALERII
19:00 Duo Ruut
20:00 DJ Heidy Purga
21:00 EKA DJ’d — Maarin Ektermann, Holger Loodus, Mihkel Ilus, Kristjan Mändmaa

STSENOGRAAFIA STUUDIO B304
21:30 Andres Lõo
22:30 Luurel Varas
23:30 Pavliuk & Mys

Vaata ka üritust Facebookis.