Teadus ja arendus

Kogeja ja ruumi vahelise interaktsiooni testimine - vaatlemisel on tudeng Harles Neljandi VR projekt (foto: Johanna Jõekalda 2018)

Interaktiivseid ruumimudeleid on muutujate rohkuse tõttu keeruline oma peas täpselt ette kujutada ja paberile panna. Disaineri ja arhitekti jaoks on virtuaalreaalsustehnikate oluliseks lisaväärtuseks võimalus interaktiivseid ruumi kujundamise võtteid kogeja vaatepunktist läbi testida, olgu nendeks mis tahes ruumis vallanduvad muutused.

Biomeetriliste andmete rakendus interaktiivsetes disainilahendustes:

Käesoleval õppeaastal on VR Labori peamiseks uurimissuunaks elamuspõhine interaktsioon. Mõõdistame biomeetriliste sensoritega ruumi mõju kasutaja aktiivsus-passiivsus ja positiivsus-negatiivsus näitajatele. Tuvastame ruumiliste stiimulite ja nende poolt esile kutsutud reaktsioonide vahel seaduspärasid. Paneme ruumi parameetrid elamusandmetest lähtuvalt interaktiivselt muutuma. Uurimistöö väljundiks on interaktiivse ruumi prototüübid, mis on programmeeritud kasutaja enesetunde stimuleerimiseks reaalajas oma omadusi ümber kohandama. Sellise elamuspõhise interaktsiooni piirsituatsioonid ja kohanemisloogika kujundab disainer või arhitekt, hetkeolukorra aga kasutaja. Emotsioonituvastuse ja virtuaalreaalsuse tehnikate sellisel kokkutoomisel saame testida elamuslikult laetud ruume, mis tunnevad ära ruumis viibijate reaktsioonid ja kohandavad end neist lähtuvalt ringi. Virtuaalreaalsuslabor annab tudengitele virtuaalreaalsuse oskusteabe kõrval seeläbi ka arusaama elamuspõhise interaktsioonidisaini põhimõtetest.

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjad 2021

Tänavu septembri keskpaigaks laekus Eesti Kunstiakadeemia rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile 18 uurimistööd. Komisjon, koosseisus Jaanus Vahesalu, Reet Aus, Kai Lobjakas, Martin Melioranski ja Pille ...

Ajalookirjanduse aastapreemia sai Igor Kopõtin

Ajalookirjanduse 2020. aasta preemia anti Eesti Kunstiakadeemias Igor Kopõtinile raamatu “Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940” eest. Teose andis välja Rahvusarhiiv.  Igor ...