5-aastane õppekava

(suurem pilt õppekava ülesehitusest avaneb siit)

Õppekava on jagatud viide plokki: erialaalined (teoreetilised ja praktilised ained), üldained (teoreetilised ja praktilised ained), insener-tehnilised ained, praktikad ning vabaained koos kõrvalerialade valikuga.

Õppekavast näeb täpsemalt, milliseid aineid arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal õpitakse (vali kõige viimane ja uuem õppekava versioon).

Stuudiumi algfaasis antakse teadmised ja oskused inseneri- ja humanitaarteaduste ning visuaalse mõtlemise ja eneseväljenduse üldistes osades ning õppekava arenedes liigutakse edasi spetsiifilisemate ning rakenduslikumate ainetega kõigis ainegruppides. Erialaprojektide ülesehitus liigub läbi õppekava lihtsamatelt ja väiksema skaalalistelt ülesannetelt keerukamate, enam erinevaid aineid sünteesivamate ja suuremaskaalaliste projektide suunas. Metodoloogiliselt tähendab see erialaprojektide baasstruktuuri fookuse nihkumist ruumiliselt kavandamiselt stuudiumi algfaasis uurimistöö põhisele kavandamisele stuudiumi lõppfaasis, mis päädib uurimistöö ja ruumilise kavandamise tihedalt läbipõimunud sümbioosiga magistritöös.

Lisaks igapäevasele õppetööle, läbivad tudengid õppeperioodi jooksul erisuguseid praktikaid

Ehituspraktika on 1.kursuse suvel toimuv praktika, mille eesmärk on luua terviklik ettekujutus arhitektuurse idee realiseerumisest alates arhitektuursest ideekavandist ja lõpetades kavandatu valmimisega, anda terviklik ettekujutus arhitekti rollist ja ülesannetest ehitusprotsessis, mitmekesistada teadmisi ja praktilisi oskusi arhitektuurse ideekavandi täiustamisest tööprojektiks, et oleks võimalik kavandatu teostada ning anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi ehitusprotsessi planeerimisest, juhtimisest ja teostusest, ohutustehnikast, meeskonnatööst ja rollijaotusest.

Mõõtmis- ja geodeesiapraktika on enne 2.kursust suve lõpus toimuv praktika, mis annab praktilised hoonete mõõdistamise ja dokumenteerimise oskused, üldteadmised ja ettekujutuse pärandarhitektuurist ja –maastikust, üldise ettekujutuse külade struktuurist, taluhoonete paigutusest maastikus ja ehituspõhimõtetest. Lisaks omandatakse oskused objekti rekognosseerimisest, nullhorisondi väljamärkimisest, abrissi koostamisest, kõrguste määramisest ja horisontaalmõõdistamisest ning erinevate mõõtmistehnikate ja tehnoloogiate kasutamisest.

Vaatluspraktika toimub enne 4.kursuse planeerimistsuudiot ning selle eesmärgiks on a) vaadelda, kogeda, näha ja aru saada nii ajalooliselt, topograafiliselt, institutsionaalselt kui igapäevaselt kasutuselt mitmekihilise moodsa linna ruumilisest ja logistilisest toimimisest, b) näha ja aru saada (avalike) ruumide kasutamise erinevustest ööpäeva tsüklis, mõista ruumi mõju selles toimuvale ja näha tegevuste mõju ruumile, c) näha logistilist ja institutsionaalset süsteemi ja tunnetada selle muutust erinevatel ajastutel ja erineva eesmärgiga loodud (avalikes) ruumides, d) sõbruneda ajalooga, mis pelgalt raamatust õppides jääb võõraks intellektuaalseks teadmiseks.

Ehitusplatsi praktika eesmärk on kogeda ehituse kulgu, sellega kaasnevaid probleeme, ehitusplatsi ülesehitust ja seal toimivaid hierarhilisi võrgustikke. Lisaks tutvumisele ehitusplatsi kui töökohaga on oluline ka tähele panna ehituse juhtimise protsessi.

Büroopraktika eesmärk on tutvuda arhitektuuribüroo töö ülesehituse, sisemise struktuuri, arhitektuuriprojekti koostamise erinevate staadiumite ja arhitektuuribüroo juhtimisega. Praktika annab kogemuse koostööst teiste sidusettevõtetega nagu näiteks inseneribürood ja ehitusettevõtted.

Magistritööde tegemisel on võimalik valida täna viie erineva stuudio vahel, millel kõigil on oma fookus: arhitektuuri disaini stuudio, mis on seotud asustuse teemaga, planeerimise stuudio, maastikuarhitektuuri stuudio, digitaalsete töövahendite stuudio, ruumi- ja materjaliringluse stuudio.