Magistriõpe
Magistriõppe raames toetatakse üliõpilase arengut iseseisvaks, pädevaks ja huvitavaks kunstnikuks. Keskseks kujuneb orienteerumisoskus rahvusvahelises nüüdiskunstis ning kursisolek sellega seotud intellektuaalse diskursusega. Kuivõrd see väli on äärmiselt rikkalik ning avatud sotsiaalsetele, kultuurivaldkondadevahelistele jm. küsimustele, on tähtis üliõpilase analüüsioskus, isikliku vaatepunkti leidmine ja oskus oma seisukohti selgitada. Teostuses on oluline suutlikkus vahendeid valida ning realiseerida oma kavatsusi professionaalsel tasemel teoste, kunstiprojektide ja -näitustena.
Õppeprotsessis on olulised nii analüüs kui süntees. Dekonstrueerime maali problemaatikat igapäevaste õppeülesannete raames ning rekonstrueerime omakorda teoste loomisel ning loominguliste projektide kavandamisel. Olulisel kohal on maali vaatlemine erinevates kontekstides, kohaspetsiifiliste workshoppide ja projektide teostamine.
Üliõpilase individuaalset tööd oma loominguliste võimete arendamisel saadab arutlemine ja tõlgendamine, diskussioon ning loodud kunstiteoste kriitiline analüüs nii seminari-formaadis kui praktilise töö loomuliku kaasnähtusena. Õppetöö orgaaniliseks osaks on üliõpilaste kaasamine aktuaalsesse kunstiellu, toetades nii nende esinemist temaatilistel ja grupinäitustel kui individuaalsete projektide vormis.
Vahetu praktilise (stuudio)töö ühelt poolt ning arutelude-seminaride, personaalsete ja meeskonnatöös sündivate näituste-projektide suhe teiselt poolt on BA I astmel kesmiselt 75/25, II astmel 50/50 ja III astmel 25/75.
Oluline on ühisvälja loomine rahvusvahelise kunstiga – muuhulgas panustab sellesse III kursusel toimuv vaatluspraktika (2012 sügissemestril: Liverpooli biennaali külastus). Lisaks osakonna õppejõudude personaalsete praktikate tutvustamisele ja erialaste teadmiste vahendamisele kaasame üliõpilaste silmaringi laiendamisse erialaspetsialiste väljastpoolt (näiteks 2011/12 toimusid Teet Veispaku loengud kunsti ja fetishi suhetest ning Margus Punabi ettekanne kaasaja mehe probleemidest).
Massiloengute, valikvastustega testide ning distantsõppe võidukäigu ajal on maali õppimine Eesti Kunstiakadeemias kahtlemata personaalne ja eksklusiivne – erialases õppetegevuses on valdavaks töövormiks individuaalne juhendamine, õpilase vahetu kontakt õppejõudude kui isiksustega, kes esindavad erinevaid kunstnikupositsioone ning –praktikaid tänases Eesti ja rahvusvahelises kunstis. Universaalsete oskuste omandamisega kaasneb iga õpilase “personaalse kunstilise tegelikkuse” kui loomevabaduse nurgakivi väärtustamine.
Maali õpetamisel teistele EKA erialadele üldainena peame silmas nende spetsiifikat ja vajadusi – eesmärgiks funktsionaalne ja tõhus maaliõpe, mis annab üliõpilastele esmased kujutamisoskused ja samas avab maali võimalusi antud eriala spetsiifikast lähtudes.