Vastuvõtt ja sisseastumiskatsed 2026/27 õa

NB! SAISis saab avalduse esitada enne riigieksamite tulemuste selgumist. EKA värskendab avalduse andmeid peale tulemuste selgumist.

Kui oled enne 2026 gümnaasiumi/kutsekooli lõpetanud aga sooritad riigieksamid 2026 aastal, siis palun anna sellest kirjateel (vastuvott@artun.ee) märku.

Riigieksamite (eesti keel, inglise keel, arhitektuuri õppekaval lisaks ka matemaatika) tulemused on kandideerimise eeltingimuseks kõigil bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel. Enamus õppekavadel tulemused pingerea arvutamisel arvesse ei lähe.

Riigieksami tulemused ei aegu.

Kui oled keskkooli lõpetanud enne 1997. aastat, siis arvestatakse riigieksamite asemel lõputunnistuse hindeid. Kandideerida saab hinnetega 4 ja 5.

Riigieksamitele saab registreeruda 1. novembrist 20. jaanuarini. Lisainfo Harno kodulehel. Kui oled gümnaasiumi juba varem lõpetanud aga sooritad riigieksamid sel aastal uuesti, anna sellest avalduse esitamisel teada (vastuvott@artun.ee).

Eesti keele riigieksam/ eesti keel teise keelena riigieksam

• Kõigil erialadel on nõutud eesti keele (min 40 punkti) või eesti keel teise keelena riigieksami (min 75 punkti) tulemus.
• Eesti keel teise keelna riigieksami asemel võib esitada:
  1) eesti keele B2 tasemeeksami tunnistuse, tulemusega vähemalt 75 punkti;
  2) eesti keelefirma poolt läbiviidud keeleoskuse taseme test tulemusega B2 (tulemus peab olema vähemalt 75%);
  3) eesti keele C1 tasemeeksami tunnistus, tulemusega vähemalt 61 punkti.
• Erialade puhul, kus läheb sisseastumise eeltingimusena arvesse eesti keele riigieksami sooritus, võib lugeda riigieksami sooritatuks, kui isik on eelnevalt läbinud esimese kõrgharidusastme eesti keeles. Antud punkti ei saa kohaldada erialade puhul, kus eesti keele riigieksami tulemus läheb sisseastumiseksamina pingereas arvesse (kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud ning muinsuskaitse ja konserveerimise õppekavad).

Matemaatika riigieksam

• Matemaatika riigieksam on nõutud ainult arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Kandideerida saab laia matemaatika riigieksamiga. Enne 2014. a lõpetanutel arvestatakse vana matemaatika või füüsika eksamit. Miinimumsooritus on 50 punkti.
• Matemaatika kõrgharidusega isikul arvestatakse matemaatika riigieksami hindena maksimumpunktid;
• Võimalik sooritada matemaatika test EKAs kohapeal 25.06.2026.  Registreerumine toimub läbi SAISi avaldust esitades kuni 22.06.2026 kell 17:00;
• Testimine on tasuline ja maksab 35 eurot.

Kõigil õppekavadel on nõutud inglise keele tulemus B1 tasemel.

Inglise keele oskust B1 tasemel tõendab üks järgnevatest:

1) inglise keele riigieksam (1997.-2013. aastal vähemalt 51 punkti, alates 2014. aastast B1 tase);
2) kui inglise keele aastahinne A võõrkeelena on põhikooli lõputunnistusel “4” või “5” (arvestatakse alates 2010 aasta lõpetanutel) Antud punkti ei saa kohaldada kutsekooli lõpetajate puhul kuna kutsekooli lõputunnistusel ei ole välja toodud õpitud keelt;
3) kui inglise keele aastahinne B1 või B2 keeleoskustaseme kursusel on gümnaasiumi lõputunnistusel “4” või “5” (arvestatakse alates 2010 aasta lõpetanutel). Antud punkti ei saa kohaldada kutsekooli lõpetajate puhul kuna kutsekooli lõputunnistusel ei ole välja toodud keeletaset;
4) kõrgharidust tõendaval dokumendil olev inglise keele tasemeeksami tulemus B1 tasemel;
5) Soome küpsuseksam (ylioppilastutkinto) inglise keeles (pikk kursus) – vähemalt hinne cum laude approbatur (4);
6) Läti riigieksam (centralizētais eksāmens) inglise keeles – vähemalt 51%;
7) International Baccalaureate Diploma Programme’i inglise keele (English A, English B, English Literature and Performance) lõpueksam – vähemalt hinne 4;
8) European Baccalaureate Diploma Language 1 või Language 2 inglise keele lõpueksami positiivne tulemus;
9) TOEFL ITP vähemalt 460 punkti;
10) TOEFL iBT vähemalt 42 punkti;
11) IELTS Academic või IELTS Indicator vähemalt 4,0 (ükski osaoskus ei tohi olla 4,0 punkti);
12) PET (Cambridge English: Preliminary) B1 tasemeeksam vähemalt 140 punkti;
13) FCE (Cambridge English: First) B2 tasemeeksam;
14) CAE (Cambridge English: Advanced) C1 tasemeeksam;
15) CPE (Cambridge English: Proficiency) C2 tasemeeksam;
16) PTE Academic (Pearson Test of English Academic) vähemalt 38 punkti;
17) Eesti keelefirma poolt läbiviidud keeleoskuse taseme test B1 tasemele;
18) mõne Eesti avalik-õigusliku ülikooli keelekeskuse poolt läbiviidud test tulemusega B1;
19) omandanud keskhariduse või kõrghariduse inglise keeles Euroopa Liidus või Euroopa majanduspiirkonnas, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias või Uus-Meremaal;
20) õppinud vähemalt ühe semestri täiskoormusega (vähemalt 15 eap) inglise keeles Euroopa Liidus või Euroopa majanduspiirkonnas, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia või Uus-Meremaa kõrgkoolis
17) inglise keele tasemenõude täitmisel võib arvestada tema kõrgharidust tõendaval dokumendil olevat inglise keele tasemeeksami tulemust. Akadeemilisel tõendil peab olema näha nõutud tase. Lihtsalt inglise keele tulemusest ei piisa.
18) Enne 1997. aastat Eestis keskhariduse omandanud isikul arvestatakse riigieksami tulemusena Eestis välja antud lõputunnistuse hinnet (4 või 5).

• Sisseastumiavaldus tuleb kõigil esitada SAISis
• NB! SAISis saab avalduse esitada enne riigieksamite ja gümnaasiumi lõpetamise andmete selgumist. EKA värskendab avalduse andmeid peale tulemuste selgumist.
• Avalduse saab esitada korraga kahele õppekavale. Kui sisseastumiskatsete ajad kattuvad, tuleb teha valik ühe õppekava kasuks. Sisseastumiseksameid saab sooritada ainult vastuvõtuajakavas ettenähtud ajal.
• Kui SAISis avaldust esitades (avalduse saab lõpuni esitada ka ilma haridusandmeteta) ei ole eelneva hariduse andmed riiklikust registrist kättesaadavad, tuleb haridusdokumendid laadida avaldusele ja  paberil originaaldokumendid tuua sisseastumisperioodil Eesti Kunstiakadeemiasse kohapeale. See puudutab neid sisseastujaid, kes on lõpetanud enne 2004. aastat.
  NB! Soovi korral võib pöörduda lõpetatud kooli, et nad lõpetamise andmed riiklikku andmebaasi kannaksid – siis tulevad vajalikud hariduse andmed sisseastumisavaldusele otse registrist ja kohapeale tulema ei pea.
• Avaldust esitades tuleb valida, kas alustada õpinguid täis- või osakoormuses. Eestikeelsetel õppekavadel täiskoormuse valimine tähendab õpingute alustamist tasuta õppes ja osakoormuse valik tähendab õpingute alustamist tasulises õppes. 
• SAISis avaldust esitades veendu kindlasti, et oled oma avalduse esitanud, ja seda isegi juhul, kui avalduse koondvaates on mõni hoiatav ikoon. „Esitamata” staatuses avaldusi akadeemia menetleda ei saa.
• Kui avaldusel on mõni punane või kollane kolmnurk, siis need ei takista avalduse esitamist! Esita avaldus julgesti lõpuni, vajadusel võtav vastuvõtutöötaja sinuga ühendust.

• Kui sul puudub võimalus esitada avaldust elektroonselt, siis on võimalik avaldust tulla esitama kohapeale. Kohapeal saab avaldust esitada eelneval kokkuleppel kirjutades helen.jyrgens@artun.ee
• Kui oled eelneva hariduse lõpetanud peale 2004 aastat, siis tuleb kaasa võtta ainult ID-kaart või pass. Lõpetamise andmed tulevad avaldusele registritest.  Vajadusel tuleb elektroonselt kaasa võtta või saata eelnevalt meilile vastuvott@artun.ee nõutud lisad (CV, portfoolio jne.)
• Kui oled eelneva hariduse lõpetanud enne 2004 aastat, siis tuleb kaasa võtta paberkandjal keskharidust tõendav dokument (välisriigis lõpetatud kooli puhul tuleb esitada ka ENIC/NARIC Keskuse hinnang) ja riigieksamitunnistus.

Animatsiooni, Graafilise disaini, Kunsti, Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisaini,  Klaas, keraamika, ehe ja sepis, Tööstus ja digitootedisaini õppekavale kandideerides tuleb SAISis vastata lisaküsimustele. Kui sa tuled avaldust esitama kohapeale, siis palun vasta eelnevalt küsimustele ja saada vastused e-posti aadressile vastuvott@artun.ee.

Lisaks on  Kunsti õppekavale kandideerides vaja esitada koos avaldusega näituse analüüs (3500–3800 tähemärki koos tühikutega)  ühe 2024.–2025. aastal nähtud endale olulise kunstinäituse põhjal.

Tööstus- ja digitootedisaini õppekavale kandideerides tuleb koos avaldusega esitada essee (min 1800 tähemärki, ilma tühikuteta) teemal “Valitud Eesti tootedisainilahenduse head ja vead.”

• SAIS Korduma Kippuvad Küsimused

Alates 1. augustist 2024. aastal jõustusid järgmised kõrgharidusseaduse muudatused:

1. Samas õppeastmes* saab teist korda tasuta õppida ainult juhul, kui eelnevad õpingud on kestnud alla 365 päeva. Enne 2024. a sisseastunud üliõpilane, kes katkestab õpingud enne, kui on läbitud pool õppekava nominaalajast, saab tulla uuesti samale õppeastmel tasuta õppima aastatel 2024–2026.
2. Sama õppeastme tasuta õppesse saab astuda maksimaalselt kaks korda. Seda juhul, kui esimene kord tasuta õppes õpiti vähem kui 365 päeva.
3. Enne 2024. a sisseastunud üliõpilane, kes katkestab õpingud pärast seda, kui õpitud on juba vähemalt pool õppekava nominaalajast, saab uuesti tasuta samale kõrgharidustasemele õppima tulla, kui eelnevast eksmatrikuleerimisest on möödunud rohkem kui 10 aastat. (kehtib kuni 2026/27 õa alguseni)
4. Alates 2024. aastast ei saa enam paralleelselt asuda tasuta õppima mõnele teisele kõrghariduse õppekavale (ka mitte muul kõrgharidusastmel). Üliõpilased, kes on enne 2024. aastast alustanud õpinguid erinevatel kõrgharidustaseme õppekavadel (nt tasuta paralleelselt bakalaureuse- ja magistriõppes), saavad paralleelseid õpinguid jätkata ja peavad need lõpetama enne 2027. a sügist. Samuti ei saa enam õppida samaaegselt kõrghariduses ja keskkoolijärgses kutsehariduses.
5. Õppetasu peab maksma üliõpilane, kes on juba õppinud sama õppekava alusel ja eksmatrikuleerimisest ei ole immatrikuleerimise hetkeks möödas kahte aastat.
6. Kui alates 2024. aastal sisseastunud üliõpilane katkestab õpingud hiljem kui 70 päeva pärast semestri algust, on ülikoolil õigus nõuda tasu deklareeritud, aga veel positiivselt sooritamata ainepunktide eest. Üliõpilasi, kes on sisse astunud enne 2024. a, see muudatus aga enne 2027/2028. õa algust ei puuduta.

*Esimeseks õppeastmeks loetakse bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe ning teiseks õppeastmeks integreeritud õpe ja magistriõpe. See tähendab, et tasuta õpingud bakalaureuseõppes mõjutavad tasuta õppimise õigust rakenduskõrgharidusõppes ja vastupidi. Kuna bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe lõpetamisel omandatakse magistrikraad, on tasuta õppimise õiguse seisukohast see võrdsustatud magistriõppega.

Alates 2027/28. õppeaasta vastuvõtust on ka enne 2024/25. õa tasuta õppesse immatrikuleeritutel võimalik kandideerida tasuta õppesse ainult juhul kui tasuta õpitud päevade arv ei ole suurem kui 356

Tasuta õppima asumise õigust saad kontrollida sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Lisainfot kõrgharidusseaduse muudatuste kohta leiad Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

• Välisriigis keskhariduse omandanud sisseastujatel tuleb taotleda Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni üks kuu seega soovitame võimalusel tegeleda hinnangu saamisega juba enne vastuvõtuperioodi algust. Kui ENIC/NARIC hinnang on keskuse poolt tehtud, kajastub see SAISis avaldusel. Kui ENIC/NARIC hinnang on eelnevalt paberil olemas, siis tuleb avaldus esitada ilma haridusandmeteta ja hinnang koos haridusdokumentidega laadida avalduse juurde. Originaaldokumendid tuleb sellisel juhul esitada sisseastumisperioodi jooksul kooli vastuvõtutöötajale.
• Välisriigis lõpetanud kandidaadil tuleb sooritada eesti keele riigieksam. Riigieksamile saab registreerida SIIN.  Kui puudub matemaatika riigieksam, siis selle saab sooritada akadeemias kohapeal. Inglise keele oskust tuleb samuti tõendada vastavalt nõuetele. Akadeemia arvestab soome ja läti riigieksameid inglise keeles ja matemaatikas.
• Kui lõpetad kooli sel aastal ja pole veel vastuvõtuperioodiks lõputunnistust kätte saanud, siis esita koos avaldusega tõend lõpuklassis õppimise kohta ja hinneteleht. Lõputunnistus või kinnitus lõpetamise kohta peab meile jõudma hiljemalt 30. juuniks.
• Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut ei nõuta välismaal IB õppekava (International Baccalaureate) ja EB õppekava (European Baccalaureate) järgi õppinud sisseastujatelt.

• Kandideerida saab diplomiga, millel on märge Diploma Awarded (märge Course Awarded pole kandideerimiseks piisav).
• IB Diploma Programme (DP) õppeprogrammi lõpetanute puhul arvestatakse riigieksamitega samadel alustel selle programmi raames sooritatud eksameid õppeainetes, mis vastavad vastuvõtutingimustele sisseastumisel bakalaureuse- ja integreeritud õppesse.
• Laia matemaatika riigieksamiga võrdväärseks loetakse IB diplomiõppekava kursused „Mathematics“ (SL/HL), „Mathematics: analysis and approaches“ (SL/HL) ja „Mathematics: applications and interpretation“ (HL)
• Eestis IB DP alusel õppivad õpilased peavad valima üheks koolis õpitavaks aineks eesti keele ja sooritama ka vastava eksami. Kui eesti keele ainet koolis ei valita, tuleb arvestada eesti keele riigieksami sooritamise vajadusega. Välismaal õppivatel õpilastel  tuleb sooritada eesti keele riigieksam (registreerimine läbi HARNO).
• IB DP programmis sooritatud eksamite punktid viiakse üle 10-punkti skaalale vastavalt EKA vastuvõtu eeskirja § 7 punktile 9.
• Euroopa Kooli matemaatika aine kestvusega 5 perioodi loetakse vastavaks Eesti riikliku õppekava laia matemaatika riigieksamiga. Eesti keele riigieksamit saab asendada eesti keele ainega. Euroopa Kooli lõpueksamite hinded viiakse üle 10-punkti skaalale vastavlt EKA vastuvõtu eeskirja § 7 punktile 11.

Erivajadusega kandidaatidele kehtivad samad vastuvõtutingimused nagu kõigile teistelegi aga lähtuvalt erivajadusest on võimalik taotleda sisseastumiseksami kohandamist. Selleks tuleb, soovitatavalt vähemalt 30 päeva enne sisseastumiseksami toimumist, ühendust võtta erivajadustega üliõpilaste nõustajaga e-posti aadressil janne.hunt@artun.ee. Kirjas tuleb täpsustada, millisele õppekavale soovitakse kandideerida ning milliseid kohandusi vajatakse.

• EKA vaatab läbi ja kinnitab kõik avaldused, mis on SAISis esitatud ja  annab võimalusel kandidaadile teada, kui avalduses esineb puudusi. Akadeemia ei saa menetleda “Esitamata” staatuses avaldusi. Vahetult enne tähtaja lõppu esitatud avaldustele ei pruugi jõuda enam tagasisidet anda seega veendu, et kõik vajalik oleks avaldusel olemas ja võimalusel ära jäta esitamist viimasele minutile.
• EKA lükkab tagasi kõik avaldused, kus vastuvõtuperioodi lõpuks on puudulik info eelneva hariduse ja/või õppetulemuste kohta või on esitamata mõni nõutud dokument (motivatsioonikiri, porfoolio vms.)
• Esimene voor on üldjuhul vestlusvoor, kus tuleb oma töid esitleda ning vastata üldkultuurilistele ja eriala puudutavatele küsimustele.
• Vestlusest edasipääsenutel tuleb osaleda sisseastumiseksamitel – need on õppekavati erinevad. Jälgige nõudeid õppekava lehel!
• Kandidaadid leiavad vestluse aja peale avalduse kinnitamist SAIS-is oma avalduse juurest. Samuti on seal olemas täpsed eksamite ajad ja toimumise kohad.
• Sisseastumiseksamite tulemused ja õppekoha pakkumine teatatakse läbi SAIS keskkonna. Automaatteade läheb avaldusel märgitud e-posti aadressile.
• Kui mõnel erialal vabaneb õppekoht, siis märgitakse kandidaat SAISis vastuvõetuks ja sellest antakse teada ka e-maili teel. Õppekohti täidetakse vastuvõtu ajakavas määratud kuupäevani.
• “Kandideeriv” staatus SAISis tähendab seda, et oled sisseastumiseksamid sooritanud positiivselt ja oled endiselt konkurentsis, aga jäid pingereas õppekohast ilma.  Kui pingerida jõuab sinuni, siis muutub sinu avalduse staatus SAISis  “Vastuvõetuks”.

Vastuvõtu tulemusi on kandidaadil õigus vaidlustada vastuvõtukomisjonile esitatava kirjaliku vaidega, kui rikutud on vastuvõtueeskirja. Vaie tuleb esitada hiljemalt  5. juuliks 2026 e-posti aadressil vastuvott@artun.ee. Vaides kirjeldatakse väidetava rikkumise kõiki asjaolusid ja viidatakse võimalikele tõenditele.

Üliõpilaskandidaadi poolt esitatud vaie peab sisaldama:
1) vaidlustatava otsuse või toimingu selgitust;
2) põhjendust, miks üliõpilaskandidaat leiab, et otsus või toiming rikub tema õigusi;
3) vaide esitaja üheselt mõistetavat taotlust.

Bakalaureuse- ja magistriõppe vastuvõtuga seotud tähtajaks esitatud vaided vaatab läbi vastuvõtukomisjon. Vastuvõtukomisjoni otsus edastatakse vaide esitajale hiljemalt kahe tööpäeva jooksul peale vastuvõtukomisjoni toimumist.