Muinsuskaitse ja konserveerimine

Pärandi väärtustamine, hoidmine ja kaitsmine
EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise, hoidmise ja kaitsmisega. 

Arhitektuuri- ja kunstimälestiste uurimine ja konserveerimine
Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas õpivad inimesed, kes soovivad teha ära midagi praktilist, silmaga nähtavat ja käega katsutavat, ning selle kaudu maailma paremaks muuta.

 


 

 

 

 

Vaata ka Ackermann’i projektile pühendatud kodulehekülge www.ackermann.ee

Video: Christian Ackermanni näitust Niguliste muuseumis tutvustavad prof Hilkka Hiiop ning tudengid Mia Maria Rohumaa ja Jüri-Martin Lepp

Eriala

Kultuuripärand on vajalik ühiskonna kestmiseks ja arenguks. Muinsuskaitse eesmärgiks on selle pärandi hoidmine, väärtustamine ja tulevikku kandmine. Kui varem käsitleti pärandina vaid materiaalseid objekte, siis tänapäeval vaadeldakse seda inimkultuuri ja looduskeskkonna lõimunud tervikuna. Mälukandjana on ajaloolised esemed ja hooned meie ümber omandanud nii emotsionaalse kui funktsionaalse tähenduse.  

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise ja kaitsmisega. Olgu selleks siis ajalooliste hoonete, maastike, kunsti- või tarbeesemete, aga ka nendesse kätketud mälu ja mälestuste säilitamine. Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga.Erialaõpe lähtub kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest. 

Õppe eesmärgiks on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis aitavad teadvustada loodus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid. EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Osakonna õppejõud on oma ala tunnustatud ja kõrgelt hinnatud spetsialistid.

Õppekava

Muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava on avatud muutustele ja arengutele kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofias ning muinsuskaitse ja restaureerimise teoorias ja praktikas, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Tegemist on paljuski interdistsiplinaarse alaga, mis hõlmab baasteadmisi nii filosoofiast, kunsti- ja arhitektuuriajaloost kui restaureerimise ja konserveerimisega seotud spetsiifilistest valdkondadest, sh konserveerimisteooria, keemia, ehitusfüüsika, materjali- ja inseneriteadused jpm. Akadeemilise auditoorse tööl kõrval on olulised ka mitmesugused praktikad ja õppesõidud Eestis ning välismaal. Magistriõppes on erialal võimalik spetsialiseeruda muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri konserveerimise või museoloogia õppesuunale.

Eesti Kunstiakadeemial on õigus anda  konserveerimise eriala bakalaureuse õppekava läbinuile kutseid arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 ning konservaator, tase 6 esmane kutse.

Kellena saab töötada?

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala lõpetajad töötavad konservaatoritena muuseumides ja konserveerimistöökodades, Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, ministeeriumites ja arhitektuuribüroodes või iseseisvate ettevõtjatena muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena ning erialaõppejõududena.

Uudised ja sündmused

Suurpea

Hüljatud maastikud: Suurpea ja Pärispea – külma sõja kuum kinnisvara

Külm sõda Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel tõi kaasa kümnete militaarobjektide rajamise Eesti territooriumile. Enamus neist olid nii salajased, et ka kohalikel elanikel ei olnud nendest korralikku ettekujutust. Nõukogude Liidu lagunedes osutusid siia jäetud sõjaväelised üksused nö isemajandamisel olevaks ja suur osa hoonete sisustusest läks „ülalpidamiskulude“ katteks. Vägede lahkumise ...
Maris Mändel Dr kaitsmisel

Selgusid üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad

Selgunud on tänavused üliõpilaste teadustööde konkursi parimad. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid. Muinsuskaitseameti kultuuripärandi valdkonna eripreemiatest kolm pälvisid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas kaitstud ...
Mäetamm Näota mees

EKAsse saabus Näota mees

EKA skulptuuri konserveerimise stuudios ootab oma näotuse taastamist "Näota mees". Tegemist on Marko Mäetamme poolt 1994. aasta kevadnäituseks loodud fassaadskulptuuri e. püstiseisva pildiga, mis valmis koostöös Hannes Starkopfiga. Noore graafikatudengina ei julgenud Mäetamm ise ettegi kujutada, et võiks maalida lõuendile või teha skulptuuri, sest toona seisid erinevad erialad väga ...
Ackermann kaas

Ilmus raamat “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”

On ilmunud rikkalikult illustreeritud ja mahukas raamat barokiaegse skulptori Christian Ackermanni loomingust.  „Ta ei häbene oma isikuga auväärt ameti silma alla astuda, justnagu oleks ta Pheidias Ateenast või Rhodose kolossi meister […] palume end kaitsta selle ninaka ja praaliva selli häbematu sissetungimise vastu […] palume alandlikult Christian Ackermanni omavolitsemisele ja jultumusele ...
Ackermann kaas

“Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”

„Ta ei häbene oma isikuga auväärt ameti silma alla astuda, justnagu oleks ta Pheidias Ateenast või Rhodose kolossi meister […] palume end kaitsta selle ninaka ja praaliva selli häbematu sissetungimise vastu […] palume alandlikult Christian Ackermanni omavolitsemisele ja jultumusele piir panna …” Selliste sõnadega alustas Tallinna tisleriamet tüli 1674. aastal Königsbergist Tallinna saabunud ...
Riin Alatalu. Photo Toomas Mitt

Riin Alatalu valiti ICOMOSi asepresidendiks

Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu valiti maailma kõige mõjukama muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) on 1965. aastal asutatud ülemaailmne ühendus, kuhu kuulub enam kui 10 000 pärandiga tegelevat arhitekti, ajaloolast, kunstiteadlast, inseneri, juristi ja ...
Ackermann_tort copy

Christian Ackermanni uurimisprojekti tulemusi koondav näitus Niguliste muuseumis

Niguliste muuseumis on alates 6. novembrist avatud näitus “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor, dr Hilkka Hiiop sõnab: “See on näitus, mille taga on EKA spetsialistide ja tudengite osalusel läbi viidud interdistsiplinaarne uurimistöö. Esmakordselt tuuakse erinevatest kirikutest pärit Ackermanni skulptuurid kokku ...
Getter Linter

EKA kasvuhooneekspert Getter Linter esitleb: Eesti mõisate triiphooned

"Ringvaate" reporter Heleri All ja EKA kasvuhooneekspert Getter Linter  tegid ringkäigu sajandivanustes kasvuhoonetes, millega mõisnikud omal ajal üksteist üle trumpasid ja Eesti maailmakuulsaks tegid. Triiphooned, kasvuhooned, palmimajad, oranžeriid ja talveaiad e. "klaasmajad" on  mõisaarhitektuuri uuringutes seni suhteliselt vähe käsitlemist leidnud. Getter Linteri 2020 a. kevadel EKA ...
  • Õpingud ERKIs on olnud minu elu üks kõige helgem aga ka õpetlikum periood. Lisaks erialale sain ma sellest koolist sõbrad kogu eluks. Oma kursusekaaslastega suhtlen vaat et igapäevaselt... kuigi meie lõpetamisest on möödas 25 aastat. Elukaaslased vahetuvad, lapsed on juba suured aga meie suhtleme omavahel endiselt nii, nagu oleks aeg meie jaoks seisma jäänud. Me oleme üksteise jaoks jäänud samasuguseks nagu kooli lõpetades. Kool andis meile võimaluse/ pani kohustuse end arendada. Huvi arhitektuuri vastu ja soov lahendada ülesandeid paremini kui õpingukaaslane (konkurents on edasiviiv jõud) andsid meile hea stardipositsiooni elus. Suur osa meist töötab oma õpitud erialal, seda eelkõige tänu heale haridusele ja toredale õpikeskkonnale. Need mõned read on omamoodi emotsionaalne purse... nö puusalt
    Tiina Tuulik