Muinsuskaitse ja konserveerimine

Õppetase: bakalaureuseõpe
Õppekeel: eesti keel
Ainepunktide arv: 180
Õppe kestvus: 3 aastat
Link ÕISi õppekavale: muinsuskaitse ja konserveerimine
Õppekava kood: BMK
Teaduskond: Kunstikultuuri teaduskond
Õppemaks: tasuta
Erialad/suunad:
Arhitektuurimälestiste konserveerimine
Kunstimälestiste konserveerimine

Pärandi väärtustamine, hoidmine ja kaitsmine

EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise, hoidmise ja kaitsmisega.

Arhitektuuri- ja kunstimälestiste uurimine ja konserveerimine

Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas õpivad inimesed, kes soovivad teha ära midagi praktilist, silmaga nähtavat ja käega katsutavat, ning selle kaudu maailma paremaks muuta.


 

Vaata ka Ackermann’i projektile pühendatud kodulehekülge www.ackermann.ee

Video: Christian Ackermanni näitust Niguliste muuseumis tutvustavad prof Hilkka Hiiop ning tudengid Mia Maria Rohumaa ja Jüri-Martin Lepp

Eriala

Kultuuripärand on vajalik ühiskonna kestmiseks ja arenguks. Muinsuskaitse eesmärgiks on selle pärandi hoidmine, väärtustamine ja tulevikku kandmine. Kui varem käsitleti pärandina vaid materiaalseid objekte, siis tänapäeval vaadeldakse seda inimkultuuri ja looduskeskkonna lõimunud tervikuna. Mälukandjana on ajaloolised esemed ja hooned meie ümber omandanud nii emotsionaalse kui funktsionaalse tähenduse.  

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise ja kaitsmisega. Olgu selleks siis ajalooliste hoonete, maastike, kunsti- või tarbeesemete, aga ka nendesse kätketud mälu ja mälestuste säilitamine. Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga.Erialaõpe lähtub kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest. 

Õppe eesmärgiks on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis aitavad teadvustada loodus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid. EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Osakonna õppejõud on oma ala tunnustatud ja kõrgelt hinnatud spetsialistid.

Õppekava

Muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava on avatud muutustele ja arengutele kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofias ning muinsuskaitse ja restaureerimise teoorias ja praktikas, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Tegemist on paljuski interdistsiplinaarse alaga, mis hõlmab baasteadmisi nii filosoofiast, kunsti- ja arhitektuuriajaloost kui restaureerimise ja konserveerimisega seotud spetsiifilistest valdkondadest, sh konserveerimisteooria, keemia, ehitusfüüsika, materjali- ja inseneriteadused jpm. Akadeemilise auditoorse tööl kõrval on olulised ka mitmesugused praktikad ja õppesõidud Eestis ning välismaal. Magistriõppes on erialal võimalik spetsialiseeruda muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri konserveerimise või museoloogia õppesuunale.

Eesti Kunstiakadeemial on õigus anda  konserveerimise eriala bakalaureuse õppekava läbinuile kutseid arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 ning konservaator, tase 6 esmane kutse.

Kellena saab töötada?

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala lõpetajad töötavad konservaatoritena muuseumides ja konserveerimistöökodades, Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, ministeeriumites ja arhitektuuribüroodes või iseseisvate ettevõtjatena muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena ning erialaõppejõududena.

Uudised ja sündmused

foto Toomas Tuul 18D3105

Rannapärandi ja merekultuuri konverents

Rahvusvaheline kultuuripärandi ekspertide ühenduse ICOMOSi Põhjamaade ja Balti võrgustik korraldab koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Keskkonnaametiga  juba kolmanda rahvusvahelise rannapärandile pühendatud konverentsi.  24. augustil toimub Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias,  konverents „Rannaalade maailmapärand ja pärandkogukonnad“ 26. augustil toimub väga hea ilma korral Viinistu kabelis ...
Kloostri tänaval asuvale arhitektuurimälestusmärgile

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega. Kursuse põhiteemad: Eesti arhitektuuriajalugu Muinsuskaitse alused ...
Hilkka Hiiop Alar Karis

Eesti tänab 2022: Hilkka Hiiop sai riikliku teenetemärgi

President Alar Karis andis 22. juunil Vanasadama kruiisiterminalis toimunud tänuüritusel "Eesti tänab" üle riiklikud teenetemärgid neile inimestele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Tänavu pälvisid teenetemärgi 148 inimest, teiste seas ka EKA professor Hilkka Hiiop. Vaata tänuürituse ülekannet ja Hilkka Hiiopi intervjuud (alates 00:12:45). Loe Vabariigi ...
Pulmaruum Viesite kolhoosikeskuses

Kuidas taaskasutada kolhoosikeskust?

Igal jõukamal nõukogude-aegsel ühis- ja riigimajandil oli oma keskusehoone ehk kontor-klubi. Taasisesesvunud Balti riikides seisavad erakätesse läinud keskusemajad aga sageli tühjana. Eesti Kunstiakadeemia doktorant Laura Ingerpuu osutab värskes teadusartiklis võimalusele, et tühjenemisohus maapiirkonda võiks mitmeotstarbeline taas kasutusse võetud hoone hoopis tugevdada. "Kolhoosikeskuse ...
Karl Burmani kavand Neitsitorni ümberehitamiseks elamuks

Nele Ambose ettekanne Lilly Waltherist Neitsitornis

Karl Burman 140  Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina. ...
Aastaraamat 2021

EKAs esitleti värsket Muinsuskaitse aastaraamatut

17. mail toimus Eesti Kunstiakadeemias trükisooja muinsuskaitse aastaraamatu esitlus. Raamatuga tutvumise kõrvale pakuti kuulamiseks noppeid tänavuse trükise teemadel ning kutsuti tuurile vanalinna katusemaastikke avastama.  Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku möödunud aasta märgilisemad muinsuskaitseteod ja olulisimad teemad. Juttu tuleb kirikutest, koolidest, vanalinna maastikest, aga ka ...
unnamed

Erasmus+ koostööprojekti Re/Forma Viva tulemuste esitlus

Neljapäeval, 12. mail kell 16:30 toimub EKA ruumis D-412 Erasmus+ koostööprojekti "Re/Forma Viva" tulemuste tutvustus. Oodatud on tudengid, õppejõud, muuseumitöötajad jt asjahuvilised, kes oma õpingutes või igapäevatöös kultuuripärandi säilitamise ja 3D-lahendustega kokku puutuvad. Sõna võtavad Andres Uueni, Taavi Tiidor ja Maris Veeremäe EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast. ...
muis_OG4vp4g

EKA muinsuskaitsekonverents “Surm Sangastes”

3. - 4. juunil toimub Eesti ühes omanäolisemas mõisahoones, Sangaste lossis, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverents "Surm Sangastes". Vaatleme lähemalt surma ja kaduvusega seonduvat mitmekihilist kultuuripärandit ning selle säilitamise võimalusi läbi arhitektuuri, kunsti, mälupaikade ja mälestusmärkide. Sõna saavad vaimulikud, ajaloolased, arheoloogid, ...
  • Õpingud ERKIs on olnud minu elu üks kõige helgem aga ka õpetlikum periood. Lisaks erialale sain ma sellest koolist sõbrad kogu eluks. Oma kursusekaaslastega suhtlen vaat et igapäevaselt... kuigi meie lõpetamisest on möödas 25 aastat. Elukaaslased vahetuvad, lapsed on juba suured aga meie suhtleme omavahel endiselt nii, nagu oleks aeg meie jaoks seisma jäänud. Me oleme üksteise jaoks jäänud samasuguseks nagu kooli lõpetades. Kool andis meile võimaluse/ pani kohustuse end arendada. Huvi arhitektuuri vastu ja soov lahendada ülesandeid paremini kui õpingukaaslane (konkurents on edasiviiv jõud) andsid meile hea stardipositsiooni elus. Suur osa meist töötab oma õpitud erialal, seda eelkõige tänu heale haridusele ja toredale õpikeskkonnale. Need mõned read on omamoodi emotsionaalne purse... nö puusalt
    Tiina Tuulik