Avatud loengud
24.10.2024
Avatud loeng: Philipp Teufel “Jaapani õnnelikkus. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse”
Neljapäeval, 24. oktoobril kl 17.00 peab EKA aulas loengu jaapani esteetikast, esemelisest kultuurist ning filosoofilisest ellusuhtumisest Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikooli Peter Behrensi kunstikooli (PBSA) näitusekujunduse emeriitprofessor Philipp Teufel. Loengus tutvustab Teufel samanimelist enda kureeritud rändnäitust, mis tänavu suvel avanes Kölni Jaapani Kultuuri Instituudis ning mis 2025. aasta kevadel jõuab ka Tallinnasse. Loengu juhatab sisse jaapani disainer ning EKA tootedisaini endine professor Masayo Ave.
Näitus “Jaapani õnnelikus” tutvustab rõõmutunnet, mida jaapanlased kogevad läbi esteetiliste argiesemete. Väljapanekut koostades palus Philipp Teufel kümnetel jaapani kultuuriga hästi kursis olevatel kuraatoritel, kunstnikel, filosoofidel ja teistel loovisikutel välja pakkuda esemeid, mis nende arvates esindavad kõige paremini argiesemete, ilutunde ja heaolu sümbioosi. Tulemuseks on laiapõhjaline jaapani tootedisaini ja tarbekunsti tutvustav väljapanek, kust leiab nii ajaloolist rahvakunsti, tänapäeva kõrgtehnoloogilist disaini kui ka kaasaja massikultuurist tuntud fenomene. Kuraatori valikusse jõudsid nii traditsiooniline luud, bonsai käärid, kimono kui kõrgtehnoloogilisest titaanist tumbler. Paljud nendest objektidest on valmistatud ülima pühendumisega väikestes Jaapani tehastes, kus töötavad kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitöölised. Esemete vormi ja kasutuse kõrval pöörab näitus põhitähelepanu just nende valmistamisele, n-ö meistri käekirjale.
Professor Philipp Teufel õppis visuaalset kommunikatsiooni ja stsenograafiat HfG Gmündi
Rakendusteaduste Ülikoolis. Aastatel 1985–1995 töötas ta disainiagentuuris Maini-äärses Frankfurdis. Kuni 2007. aastani oli Teufel partner disainistuudios nowakteufelknyrim ja 2008–2017 oli ta malsyteufeli loovbüroo tegevdirektor. 2010–2015 nõustas ta Berliinis Humboldti foorumit stsenograafia küsimustes. Teufel on õpetanud ja uurinud 3D-kommunikatsiooni valdkonda Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikoolis üle 25 aasta. Ta on Saksamaa Rahandusministeeriumi kunstinõukogu liige ning ühtlasi on ta olnud Red Dot Design Awardsi žürii liige alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on ta kureerinud ja kujundanud näituseid antropotseeni ja rohelise linnaelu kohta (“Grüntopia” ja “Transition Now”).
Tegemist on PBSA näitusekujunduse ja EKA sisearhitektuuri osakonna ühisprojektiga, mida toetab Düsseldorfis tegutsev filosoofiakultuuri edendav Identiteedi Sihtasutus. Näitusekujundus valmis kolme töötoa tulemusel, mida juhendas jaapani disainer Masayo Ave. Magistritudengitel tuli õppetöö käigus luua ainulaadne rändnäitus, mis haaras nii terviklikku näitusearhitektuuri ja modulaarse kujunduse loomist, tootmist ja ülespanekut, aga ka kogu sisu sensoorset kommunikeerimist. Näitust eksponeeriti esmalt Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis 24.05.2024 – 31.07.2024. 2025. aasta kevadel rändab näitus Eestisse, avanedes 6. märtsil ARSi projektiruumis. Tallinna näituse ehitavad samuti üles EKA ja PBSA näitusekujunduse tudengid. Selleks toimub 21.-25. oktoobril EKAs ka töötuba Masayo Ave juhendamisel. 2025. aasta sügisel rändab näitus Jaapanisse.
Loengule on oodatud kõik kunsti, disaini, meedia, arhitektuuri ja kunstiteaduse tudengid jt, keda näituste kujundamise teema ja EKA rahvusvahelised koostööprojektid kõnetavad. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta. Täname toetuse eest Erasmus+ programmi.
Lisainfo:
Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Külalislektor
Sisearhitektuuri osakond
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
Avatud loeng: Philipp Teufel “Jaapani õnnelikkus. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse”
Neljapäev 24 oktoober, 2024
Neljapäeval, 24. oktoobril kl 17.00 peab EKA aulas loengu jaapani esteetikast, esemelisest kultuurist ning filosoofilisest ellusuhtumisest Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikooli Peter Behrensi kunstikooli (PBSA) näitusekujunduse emeriitprofessor Philipp Teufel. Loengus tutvustab Teufel samanimelist enda kureeritud rändnäitust, mis tänavu suvel avanes Kölni Jaapani Kultuuri Instituudis ning mis 2025. aasta kevadel jõuab ka Tallinnasse. Loengu juhatab sisse jaapani disainer ning EKA tootedisaini endine professor Masayo Ave.
Näitus “Jaapani õnnelikus” tutvustab rõõmutunnet, mida jaapanlased kogevad läbi esteetiliste argiesemete. Väljapanekut koostades palus Philipp Teufel kümnetel jaapani kultuuriga hästi kursis olevatel kuraatoritel, kunstnikel, filosoofidel ja teistel loovisikutel välja pakkuda esemeid, mis nende arvates esindavad kõige paremini argiesemete, ilutunde ja heaolu sümbioosi. Tulemuseks on laiapõhjaline jaapani tootedisaini ja tarbekunsti tutvustav väljapanek, kust leiab nii ajaloolist rahvakunsti, tänapäeva kõrgtehnoloogilist disaini kui ka kaasaja massikultuurist tuntud fenomene. Kuraatori valikusse jõudsid nii traditsiooniline luud, bonsai käärid, kimono kui kõrgtehnoloogilisest titaanist tumbler. Paljud nendest objektidest on valmistatud ülima pühendumisega väikestes Jaapani tehastes, kus töötavad kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitöölised. Esemete vormi ja kasutuse kõrval pöörab näitus põhitähelepanu just nende valmistamisele, n-ö meistri käekirjale.
Professor Philipp Teufel õppis visuaalset kommunikatsiooni ja stsenograafiat HfG Gmündi
Rakendusteaduste Ülikoolis. Aastatel 1985–1995 töötas ta disainiagentuuris Maini-äärses Frankfurdis. Kuni 2007. aastani oli Teufel partner disainistuudios nowakteufelknyrim ja 2008–2017 oli ta malsyteufeli loovbüroo tegevdirektor. 2010–2015 nõustas ta Berliinis Humboldti foorumit stsenograafia küsimustes. Teufel on õpetanud ja uurinud 3D-kommunikatsiooni valdkonda Düsseldorfi Rakendusteaduste Ülikoolis üle 25 aasta. Ta on Saksamaa Rahandusministeeriumi kunstinõukogu liige ning ühtlasi on ta olnud Red Dot Design Awardsi žürii liige alates 2015. aastast. Viimastel aastatel on ta kureerinud ja kujundanud näituseid antropotseeni ja rohelise linnaelu kohta (“Grüntopia” ja “Transition Now”).
Tegemist on PBSA näitusekujunduse ja EKA sisearhitektuuri osakonna ühisprojektiga, mida toetab Düsseldorfis tegutsev filosoofiakultuuri edendav Identiteedi Sihtasutus. Näitusekujundus valmis kolme töötoa tulemusel, mida juhendas jaapani disainer Masayo Ave. Magistritudengitel tuli õppetöö käigus luua ainulaadne rändnäitus, mis haaras nii terviklikku näitusearhitektuuri ja modulaarse kujunduse loomist, tootmist ja ülespanekut, aga ka kogu sisu sensoorset kommunikeerimist. Näitust eksponeeriti esmalt Kölnis Jaapani Kultuuriinstituudis 24.05.2024 – 31.07.2024. 2025. aasta kevadel rändab näitus Eestisse, avanedes 6. märtsil ARSi projektiruumis. Tallinna näituse ehitavad samuti üles EKA ja PBSA näitusekujunduse tudengid. Selleks toimub 21.-25. oktoobril EKAs ka töötuba Masayo Ave juhendamisel. 2025. aasta sügisel rändab näitus Jaapanisse.
Loengule on oodatud kõik kunsti, disaini, meedia, arhitektuuri ja kunstiteaduse tudengid jt, keda näituste kujundamise teema ja EKA rahvusvahelised koostööprojektid kõnetavad. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta. Täname toetuse eest Erasmus+ programmi.
Lisainfo:
Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Külalislektor
Sisearhitektuuri osakond
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Kunstiakadeemia
22.10.2024 — 24.10.2024
Avatud loengud: Vägivallavabaks. Lähisuhtevägivalla traumateadlik käsitlemine kunstis.
EKA vabade kunstide teaduskond korraldab koos Kersti Kaljulaidi bürooga sellel nädalal meistriklassi lähisuhtevägivalla traumateadlikust käsitlemisest kunstis.
Sellel nädalal on võimalus osaleda loengutes
Vägivallavabaks. Lähisuhtevägivalla traumateadlik käsitlemine kunstis.
Loengud toimuvad ruumis A-402
22. oktoober
kell 10.00-12.00
lõuna
13.00-14.00
Margo Orupõllu loeng ja arutelu teemal lähisuhtevägivald, ohvri hääl, toimepanija ning traumateadlik inforuum.
Flo Kasearu artist talk
23. oktoober
11.00-12.15
lõuna
13.15-15.00
Kenneth Bambergi artist talk
Katrin Heinmetsa trauma loeng
24. oktoober
Heldi Mccaskill vägivalla olemusest, traumast ja vägivallast loobumisest
kell 10.00-11.00
Lisainfo:
Kristi Kongi
kristi.kongi@artun.ee
Hannaliisa Uusma
hannaliisa@kerstikaljulaid.ee
Avatud loengud: Vägivallavabaks. Lähisuhtevägivalla traumateadlik käsitlemine kunstis.
Teisipäev 22 oktoober, 2024 — Neljapäev 24 oktoober, 2024
EKA vabade kunstide teaduskond korraldab koos Kersti Kaljulaidi bürooga sellel nädalal meistriklassi lähisuhtevägivalla traumateadlikust käsitlemisest kunstis.
Sellel nädalal on võimalus osaleda loengutes
Vägivallavabaks. Lähisuhtevägivalla traumateadlik käsitlemine kunstis.
Loengud toimuvad ruumis A-402
22. oktoober
kell 10.00-12.00
lõuna
13.00-14.00
Margo Orupõllu loeng ja arutelu teemal lähisuhtevägivald, ohvri hääl, toimepanija ning traumateadlik inforuum.
Flo Kasearu artist talk
23. oktoober
11.00-12.15
lõuna
13.15-15.00
Kenneth Bambergi artist talk
Katrin Heinmetsa trauma loeng
24. oktoober
Heldi Mccaskill vägivalla olemusest, traumast ja vägivallast loobumisest
kell 10.00-11.00
Lisainfo:
Kristi Kongi
kristi.kongi@artun.ee
Hannaliisa Uusma
hannaliisa@kerstikaljulaid.ee
23.10.2024
Kaasaegne kunst ja kontekst: Mare Tralla
Illusioonide purustamisest ükssarvikuks saamiseni. Mare Tralla kunstnikuvestlus
Mare Tralla esimene avalik sooloperformance ‘Breaking Illusions’ (1993) ja tema viimane performatiivne videoteos ‘Becoming a Unicorn’, mida eksponeeriti eelmisel kuul Edinburghis, on kaks olulist verstaposti tema kunstnikuteekonnal. Oma esimeses performance’is alustas Tralla vaikse, sümboolse aktsiooniga, millega hävitas kontseptsiooni (noorest) naisest / iseendast. ‘Becoming a Unicorn’ jätkab paljuski seda uurimust, kväär-mina loomist eneseiroonilise ja humoristliku aktina. Nende kahe teose vahele jääb feministliku uurimuse teekond, mis hõlmab kunsti, aktivismi ja elu.
Mare Tralla (s 1967, Tallinn) on kväärfeministlik kunstnik ja aktivist. Tema professionaalne kunstnikukarjäär algas Eestis 90ndate alguses, kus ta oli üks väheseid, kes viis läbi feministlikku revolutsiooni kaasaegse kunsti valdkonnas. Oma isiklikust ajaloost ja igapäevasest kogemusest lähtudes oli tema praktika otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa ühiskondade üleminekuperiood mõjutas naisi. Oma kunstipraktikas kasutab ja kombineerib ta erinevaid meediume: videot, fotot, performance’it, interaktiivset meediat, maali ja erinevaid traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aktivistina on ta osalenud organisatsioonides Act Up, London, Catwalk4Power, No Pride in War Coalition ja LGSMigrants. Tema hiljutised performatiivsed projektid käsitlevad kväärkogemusi, sooküsimusi, uurivad jätkusuutlikkust ja majandust. Mare Tralla elab ja töötab Edinburghis.
Hiljutiste näituste hulka kuuluvad: ‘Duck and Cover’, Vabaduse galeriis, Tallinnas (2024), ‘In the Name of Desire’, Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias (2024); ‘We Don’t Do This. Intimacy, Norms and Fantasies in Baltic Art’, MO Museum, Vilnius (2024); ‘Same Subject Continued’, Edinburgh Palette, Edinburgh (2023); ‘Consequences’, Out of A Blue Drill Hall, Edinburgh (2022); ‘Atishoo, A-tishoo, We All Fall Down’, EKKM, Tallinn (2019); ‘Machine Divas’, steirischerherbst’20, Schaumbad, Graz (2019); ‘Woman&Woman’, Linnagalerii, Pärnu, 2019; ‘The X-Files [Register of the Nineties]’, Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, (2018–2019); ‘Give Up the Ghost. Baltic Triennial 13’, Kim?, Riia, (2018); ‘Bastard Voices’, Baltic Triennial 13, etendusõhtu, South London Gallery, London, (2018); ‘Women’, Threshold Artspace, Perth, UK (2017-2018).
Hiljutised tekstilised kaastööd raamatutes: ‘Feminist Art Activisms and Artivisms’, toim. Katy Deepwell, Valiz 2020; ‘Watched! Surveillance, Art and Photography’, eds. Louise Wolthers, Dragana Vujanovic, Niclas Östlind, 2016; ‘re.act.feminism a performing archive’, eds. Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer, 2014; ‘quite queer’, toim. Claudia Reiche, 2014
Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.
Kaasaegne kunst ja kontekst: Mare Tralla
Kolmapäev 23 oktoober, 2024
Illusioonide purustamisest ükssarvikuks saamiseni. Mare Tralla kunstnikuvestlus
Mare Tralla esimene avalik sooloperformance ‘Breaking Illusions’ (1993) ja tema viimane performatiivne videoteos ‘Becoming a Unicorn’, mida eksponeeriti eelmisel kuul Edinburghis, on kaks olulist verstaposti tema kunstnikuteekonnal. Oma esimeses performance’is alustas Tralla vaikse, sümboolse aktsiooniga, millega hävitas kontseptsiooni (noorest) naisest / iseendast. ‘Becoming a Unicorn’ jätkab paljuski seda uurimust, kväär-mina loomist eneseiroonilise ja humoristliku aktina. Nende kahe teose vahele jääb feministliku uurimuse teekond, mis hõlmab kunsti, aktivismi ja elu.
Mare Tralla (s 1967, Tallinn) on kväärfeministlik kunstnik ja aktivist. Tema professionaalne kunstnikukarjäär algas Eestis 90ndate alguses, kus ta oli üks väheseid, kes viis läbi feministlikku revolutsiooni kaasaegse kunsti valdkonnas. Oma isiklikust ajaloost ja igapäevasest kogemusest lähtudes oli tema praktika otsene kriitiline vastus sellele, kuidas Ida-Euroopa ühiskondade üleminekuperiood mõjutas naisi. Oma kunstipraktikas kasutab ja kombineerib ta erinevaid meediume: videot, fotot, performance’it, interaktiivset meediat, maali ja erinevaid traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aktivistina on ta osalenud organisatsioonides Act Up, London, Catwalk4Power, No Pride in War Coalition ja LGSMigrants. Tema hiljutised performatiivsed projektid käsitlevad kväärkogemusi, sooküsimusi, uurivad jätkusuutlikkust ja majandust. Mare Tralla elab ja töötab Edinburghis.
Hiljutiste näituste hulka kuuluvad: ‘Duck and Cover’, Vabaduse galeriis, Tallinnas (2024), ‘In the Name of Desire’, Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis Riias (2024); ‘We Don’t Do This. Intimacy, Norms and Fantasies in Baltic Art’, MO Museum, Vilnius (2024); ‘Same Subject Continued’, Edinburgh Palette, Edinburgh (2023); ‘Consequences’, Out of A Blue Drill Hall, Edinburgh (2022); ‘Atishoo, A-tishoo, We All Fall Down’, EKKM, Tallinn (2019); ‘Machine Divas’, steirischerherbst’20, Schaumbad, Graz (2019); ‘Woman&Woman’, Linnagalerii, Pärnu, 2019; ‘The X-Files [Register of the Nineties]’, Kumu Kunstimuuseum, Tallinn, (2018–2019); ‘Give Up the Ghost. Baltic Triennial 13’, Kim?, Riia, (2018); ‘Bastard Voices’, Baltic Triennial 13, etendusõhtu, South London Gallery, London, (2018); ‘Women’, Threshold Artspace, Perth, UK (2017-2018).
Hiljutised tekstilised kaastööd raamatutes: ‘Feminist Art Activisms and Artivisms’, toim. Katy Deepwell, Valiz 2020; ‘Watched! Surveillance, Art and Photography’, eds. Louise Wolthers, Dragana Vujanovic, Niclas Östlind, 2016; ‘re.act.feminism a performing archive’, eds. Bettina Knaup ja Beatrice Ellen Stammer, 2014; ‘quite queer’, toim. Claudia Reiche, 2014
Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles.
29.10.2024
Avatud disainiloeng: Steinar Valade-Amland
Disainispetsialist Steinar Valade-Amland peab avaliku loengu teisipäeval, 29. oktoobril.
“Exploring Design as a Lever for Green Transition / Disaini kui rohelise ülemineku hoova uurimine”
Disain on aeglaselt ja võib-olla kahjuks ühest oma ajaloolisest tunnusest eemale libisenud; lahendustele vormi ja ilu andmine, esteetilise väärtuse kaitsmine. Paljud disainerid unistavad sellest, et neil lubataks rohkem keskenduda oma töö esteetilisele küljele. Vajadus välja töötada veenvamaid ja samal ajal vastutustundlikumaid tooteid, teenuseid ja süsteeme võib olla nende suur võimalus seda teha, sest kompromisslahendus ei saa kunagi olla utilitaarne ega arvutustabelipõhine. Disain, mis soodustab vastutustundlikumaid valikuid ja jätkusuutlikumat eluviisi, peab seega olema atraktiivsem, kütkestavam, lõbusam või rikastavam kui see, mis juba olemas on.
Steinar Valade-Amland on rohkem kui kümne aasta jooksul tegutsenud sõltumatu konsultandina nõustades erasektori ettevõtteid, valitsusväliseid ja avaliku sektori organisatsioone ja ka Euroopa Komisjoni. Ta juhtis 12 aastat Taani Disainerite Assotsiatsiooni. Tal on olnud aktiivne roll disainipoliitikale, disainipraktikale ja disainiharidusele keskenduvates protsessides Euroopa tasandil. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid erialaajakirjadele, teinud kaastööd mitmetele raamatutele, sealhulgas “Bloomsbury Disainientsüklopeediale”. Ta on kirjutanud Taanis 2016. aastal ilmunud raamatu “INNOLITERACY – From Design Thinking to Tangible Change” ja samuti raamatu “Design: A Business Case – Thinking, Leading and Managing by Design” koos Brigitte Borja de Mozotaga 2020. aastal. Avaldatud uuesti tööriistaraamatuna nime all “Strategic Design for a Responsible Future” koostöös disainer Hervé Collignoniga 2024. aasta veebruaris.
Avatud disainiloeng: Steinar Valade-Amland
Teisipäev 29 oktoober, 2024
Disainispetsialist Steinar Valade-Amland peab avaliku loengu teisipäeval, 29. oktoobril.
“Exploring Design as a Lever for Green Transition / Disaini kui rohelise ülemineku hoova uurimine”
Disain on aeglaselt ja võib-olla kahjuks ühest oma ajaloolisest tunnusest eemale libisenud; lahendustele vormi ja ilu andmine, esteetilise väärtuse kaitsmine. Paljud disainerid unistavad sellest, et neil lubataks rohkem keskenduda oma töö esteetilisele küljele. Vajadus välja töötada veenvamaid ja samal ajal vastutustundlikumaid tooteid, teenuseid ja süsteeme võib olla nende suur võimalus seda teha, sest kompromisslahendus ei saa kunagi olla utilitaarne ega arvutustabelipõhine. Disain, mis soodustab vastutustundlikumaid valikuid ja jätkusuutlikumat eluviisi, peab seega olema atraktiivsem, kütkestavam, lõbusam või rikastavam kui see, mis juba olemas on.
Steinar Valade-Amland on rohkem kui kümne aasta jooksul tegutsenud sõltumatu konsultandina nõustades erasektori ettevõtteid, valitsusväliseid ja avaliku sektori organisatsioone ja ka Euroopa Komisjoni. Ta juhtis 12 aastat Taani Disainerite Assotsiatsiooni. Tal on olnud aktiivne roll disainipoliitikale, disainipraktikale ja disainiharidusele keskenduvates protsessides Euroopa tasandil. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid erialaajakirjadele, teinud kaastööd mitmetele raamatutele, sealhulgas “Bloomsbury Disainientsüklopeediale”. Ta on kirjutanud Taanis 2016. aastal ilmunud raamatu “INNOLITERACY – From Design Thinking to Tangible Change” ja samuti raamatu “Design: A Business Case – Thinking, Leading and Managing by Design” koos Brigitte Borja de Mozotaga 2020. aastal. Avaldatud uuesti tööriistaraamatuna nime all “Strategic Design for a Responsible Future” koostöös disainer Hervé Collignoniga 2024. aasta veebruaris.
17.10.2024
Kaasaegne kunst ja kontekst: Family Connection
Kunstnikuvestlus: Family Connection
Näituse ‘Keeruline minevik. Jagatud maailm‘ kontekstis (kuni 20. oktoobrini Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis) uurib kollektiiv Family Connection mustanahaliste inimeste kohalolu Eesti, Läti ja Leedu ajaloolises ja popkultuuris ning toob need omavahelisse dialoogi. Alates Mustpeade vennaskonna patroonist Mauritiusest kuni Jamaika maroonlase Eewarini Lydia Koidula teoses ‘Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased’. Kunstnikuvesetluses tutvustavad kaks kollektiivi liiget – Rudsel Martinus ja Quinsy Gario – oma loomingut ning arutlevad kollektiivi käsitletavate teemade üle. Martinus on kohal Zoomi vahendusel Kariibi mere saarelt Curaçaolt ja Gario on kohapeal Tallinnas. Näituse raames esineb Gario ka laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 Mustpeade majas performance’iga ‘Bluusi juuresolekul. II osa‘, mida ta vestluse käigus ka tutvustab.
Family Connection on 2005. aastal Curaçaol ja Hollandis loodud kollektiiv. Selle liikmed kuuluvad Martinuse perekonda, kes elasid Curaçao Buena Vista piirkonnas. Iga näituse puhul on osalevate kunstnike variatsioon erinev. Tallinnas esitletakse Glenda Martinuse (kollektiivi kaasasutaja), tema venna Rudsel Martinuse ning Glenda laste – Jörgen Gario ja Quinsy Gario – loomingut. Kollektiiv on loonud installatsiooni, mis koosneb maalidest, heli- ja videoteostest ning skulptuuridest. Nende looming käsitleb dekoloniaalsust ja tegeleb spekulatiivsete ajalugude esitamisega. Kuigi iga näituse teema on erinev, seob kollektiiv aktiivselt oma positsiooni Kariibi mere saarte piirkonnas kohaliku kontekstiga näituse toimumispaigas. Varem on Family Connection esinenud Riias (Läti), Berliinis (Saksamaa), Utrechtis (Holland), Eindhovenis (Holland) ja Curaçaol.
‘Kaasaegne kunst ja kontekst’ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.
Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
Kaasaegne kunst ja kontekst: Family Connection
Neljapäev 17 oktoober, 2024
Kunstnikuvestlus: Family Connection
Näituse ‘Keeruline minevik. Jagatud maailm‘ kontekstis (kuni 20. oktoobrini Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis) uurib kollektiiv Family Connection mustanahaliste inimeste kohalolu Eesti, Läti ja Leedu ajaloolises ja popkultuuris ning toob need omavahelisse dialoogi. Alates Mustpeade vennaskonna patroonist Mauritiusest kuni Jamaika maroonlase Eewarini Lydia Koidula teoses ‘Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased’. Kunstnikuvesetluses tutvustavad kaks kollektiivi liiget – Rudsel Martinus ja Quinsy Gario – oma loomingut ning arutlevad kollektiivi käsitletavate teemade üle. Martinus on kohal Zoomi vahendusel Kariibi mere saarelt Curaçaolt ja Gario on kohapeal Tallinnas. Näituse raames esineb Gario ka laupäeval, 19. oktoobril kell 18.00 Mustpeade majas performance’iga ‘Bluusi juuresolekul. II osa‘, mida ta vestluse käigus ka tutvustab.
Family Connection on 2005. aastal Curaçaol ja Hollandis loodud kollektiiv. Selle liikmed kuuluvad Martinuse perekonda, kes elasid Curaçao Buena Vista piirkonnas. Iga näituse puhul on osalevate kunstnike variatsioon erinev. Tallinnas esitletakse Glenda Martinuse (kollektiivi kaasasutaja), tema venna Rudsel Martinuse ning Glenda laste – Jörgen Gario ja Quinsy Gario – loomingut. Kollektiiv on loonud installatsiooni, mis koosneb maalidest, heli- ja videoteostest ning skulptuuridest. Nende looming käsitleb dekoloniaalsust ja tegeleb spekulatiivsete ajalugude esitamisega. Kuigi iga näituse teema on erinev, seob kollektiiv aktiivselt oma positsiooni Kariibi mere saarte piirkonnas kohaliku kontekstiga näituse toimumispaigas. Varem on Family Connection esinenud Riias (Läti), Berliinis (Saksamaa), Utrechtis (Holland), Eindhovenis (Holland) ja Curaçaol.
‘Kaasaegne kunst ja kontekst’ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.
Kunstnikuvestlus toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!
31.10.2024
Avatud arhitektuuriloeng: Christian Pagh
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.
Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.
EKA aulas toimub 31.oktoobril Christian Paghi loeng “Mission Neighbourhood – (Re)forming communities”.
Naabruskond on linnalise elukorralduse tähtis füüsiline ja sotsiaalne mõõtkava. Kehtivas linnaplaneerimise praktikas pööratakse naabruskonna toimimiseks tähtsatele suheterägastikele aga harva piisavalt tähelepanu. Christian Pagh pühendus Oslo arhitektuuritriennaali tegevjuhi ja peakuraatorina (2021-2024) just naabruskondade linnalise ja sotsiaalse potentsiaali uurimisele. Loeng Mission Neighbourhood – (Re)forming communities ja samanimeline uurimust kokkuvõttev raamat annavad ülevaate sellest, kuidas luua jätkusuutlikumaid, mitmekesisemaid ja elanikele tähenduslikumaid naabruskondi. Sealjuures käsitleb Pagh mitmeid pakilisi linnaarengu teemasid nagu sotsiaalse taristu arendamine, looduslik mitmekesisus, liikuvus ja linnade juhtimine. Innustava eesmärgiga loeng toetub Paghi praktikas teostatud projektidele ja õppekohtadele linnaplaneerimise, disaini ja kultuurikorralduse kokkupuutepunktides.
Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:
Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda võtmas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.
Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.
Sügise ajakava
5. september 18:00 Arno Brandlhuber ja Jonas Janke (arhitektid, b+)
19. september 18:00 Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)
31. oktoober 18:00 Christian Pagh (kuraator, Oslo arhitektuuritriennaal)
28. november 18:00 Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Avatud arhitektuuriloeng: Christian Pagh
Neljapäev 31 oktoober, 2024
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.
Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.
EKA aulas toimub 31.oktoobril Christian Paghi loeng “Mission Neighbourhood – (Re)forming communities”.
Naabruskond on linnalise elukorralduse tähtis füüsiline ja sotsiaalne mõõtkava. Kehtivas linnaplaneerimise praktikas pööratakse naabruskonna toimimiseks tähtsatele suheterägastikele aga harva piisavalt tähelepanu. Christian Pagh pühendus Oslo arhitektuuritriennaali tegevjuhi ja peakuraatorina (2021-2024) just naabruskondade linnalise ja sotsiaalse potentsiaali uurimisele. Loeng Mission Neighbourhood – (Re)forming communities ja samanimeline uurimust kokkuvõttev raamat annavad ülevaate sellest, kuidas luua jätkusuutlikumaid, mitmekesisemaid ja elanikele tähenduslikumaid naabruskondi. Sealjuures käsitleb Pagh mitmeid pakilisi linnaarengu teemasid nagu sotsiaalse taristu arendamine, looduslik mitmekesisus, liikuvus ja linnade juhtimine. Innustava eesmärgiga loeng toetub Paghi praktikas teostatud projektidele ja õppekohtadele linnaplaneerimise, disaini ja kultuurikorralduse kokkupuutepunktides.
Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:
Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda võtmas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.
Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.
Sügise ajakava
5. september 18:00 Arno Brandlhuber ja Jonas Janke (arhitektid, b+)
19. september 18:00 Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)
31. oktoober 18:00 Christian Pagh (kuraator, Oslo arhitektuuritriennaal)
28. november 18:00 Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
18.10.2024
Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.
“Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.”
18. oktoobril kell 13.00–17.00 Paljassaares
Urbanistika esmakursuslased on taaskord veetnud pool semestrit Paljassaaret uurides – seda sama maasäärt, kuhu täna suundub kogu linna jääde … ent kuhu ka kujutletakse tuleviku Tallinna uut fookuspunkti, põhjamaise pealinna kaasaegset keset. Sel reedel, 18. oktoobril, kutsuvad tudengid kõiki huvitunuid kaasa rännakule prügi ja varanduste vahele Paljassaare (post)industriaalses südames, et uurida, mis protsessid ning väärtusotsused tänast ruumi kujundavad.
Kogunemine 18. oktoobril kell 13:00 Maleva 2A maja ees.
Ligikaudu 5-kilomeetrine rännak toimub õues muutuvates maastiku- ja ilmaoludes ning lõpeb Pikakari ranna lähistel lõkke ümber. Üritus on inglise keeles.
Palun võta kaasa või valmistu vastavalt:
- suupisted + jook
- kõrvaklapid
- tass
- riietu soojalt
- kanna veekindlaid jalanõud
Rohkem infot Urbanistika sotsiaalmeediast: https://www.facebook.com/urbantallinn
+372 5696 3525
Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.
Reede 18 oktoober, 2024
“Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.”
18. oktoobril kell 13.00–17.00 Paljassaares
Urbanistika esmakursuslased on taaskord veetnud pool semestrit Paljassaaret uurides – seda sama maasäärt, kuhu täna suundub kogu linna jääde … ent kuhu ka kujutletakse tuleviku Tallinna uut fookuspunkti, põhjamaise pealinna kaasaegset keset. Sel reedel, 18. oktoobril, kutsuvad tudengid kõiki huvitunuid kaasa rännakule prügi ja varanduste vahele Paljassaare (post)industriaalses südames, et uurida, mis protsessid ning väärtusotsused tänast ruumi kujundavad.
Kogunemine 18. oktoobril kell 13:00 Maleva 2A maja ees.
Ligikaudu 5-kilomeetrine rännak toimub õues muutuvates maastiku- ja ilmaoludes ning lõpeb Pikakari ranna lähistel lõkke ümber. Üritus on inglise keeles.
Palun võta kaasa või valmistu vastavalt:
- suupisted + jook
- kõrvaklapid
- tass
- riietu soojalt
- kanna veekindlaid jalanõud
Rohkem infot Urbanistika sotsiaalmeediast: https://www.facebook.com/urbantallinn
+372 5696 3525
21.10.2024
Kunstnikuvestlused: Berit Schneidereit ja Saskia Fischer
Esmaspäeval, 21. oktoobril, kell 17.00 toimuvad EKAs A-501 Berit Schneidereiti ja Saskia Fischeri artistivestlused.
Kunstnikud viibivad Tallinnas, et viia läbi meistriklasse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.
Berit Schneidereiti kunstnikutöö keerleb fotograafia olemuse ning vaatamise füüsilise ja kehalise akti ümber. Fotograafias juurdunud tema praktika ulatub ruumiinstallatsiooni ja skulptuurini. Erinevaid tehnikaid kasutades loob Berit Schneidereit läheduse ja distantsi, reaalsuse ja sugestiooni tähtkujusid, millega ta loob pideva võnkumise pildiruumi ja reaalsuse vahel.
Berit Schneidereit (s. 1988, Frankfurt Maini ääres, Saksamaa) õppis Düsseldorfi Kunstakademie’s, mille lõpetas magistrantuuris 2017. aastal. Teda on eksponeeritud Düsseldorfi Museum Kunstpalastis; G2 Kunsthalle Leipzigis; Kunsthalle Recklinghausen; CCA Andratxis, Mallorcal; NAK Neuer Aachener Kunstverein; de Warande Turnhoutis Belgias ja Goethe Institut Pariisis. Ta sai Stiftung Kunstfondi tööstipendiumi, dhCS-stuudio stipendiumi Kunstverein für die Rheinlande und Westfalenilt Düsseldorfis, samuti van-Rinsumi stipendiumi Cité Internationale des Arts’ile Pariisis. Ta elab ja töötab Düsseldorfis.
https://www.beritschneidereit.de/
Instagram: beritschneidereit
Saskia Fischer on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab piltide, objektide, tekstide ja keskkondadega.
Tema uurimistöö on seotud paradigmadega, mis kujundavad ja teavitavad maastikku kui kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste peegeldust. Ta uurib, kuidas läänelik arusaam eraldab antropoloogilise urbanismi koloniaalsest looduskontseptsioonist, tugevdades naiselikkuse ja “loomuliku” probleemseid arusaamu. Tema töömotiivid tuginevad mööduvatele arhitektuuridele ning väljamõeldud barjäärile looduse ja tavade vahel. Seda interdistsiplinaarset uurimistööd väljendavad fotod ja installatsioonid, mis sünteesivad erinevaid meediamaterjale ja motiive arhitektuurist, mobiilsusest, linnaplaneerimisest, maastikukujundusest, aiandusest, soouuringutest ja kunstiajaloost.
Töötab praegu õppejõuna Stuttgardis, Stuttgartis ja riiklikus kunsti- ja disainiakadeemias Mathilde Planck Stiftung. Ta on omandanud magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis, Londoni ülikoolis, Suurbritannias 2016–2018 ja õppinud fotograafiat Folkwangi kunstiülikoolis Essenis, DE, 2010–2015.
https://www.saskia-fischer.com
https://www.instagram.com/___saskia_/
Kunstnikuvestlused: Berit Schneidereit ja Saskia Fischer
Esmaspäev 21 oktoober, 2024
Esmaspäeval, 21. oktoobril, kell 17.00 toimuvad EKAs A-501 Berit Schneidereiti ja Saskia Fischeri artistivestlused.
Kunstnikud viibivad Tallinnas, et viia läbi meistriklasse Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.
Berit Schneidereiti kunstnikutöö keerleb fotograafia olemuse ning vaatamise füüsilise ja kehalise akti ümber. Fotograafias juurdunud tema praktika ulatub ruumiinstallatsiooni ja skulptuurini. Erinevaid tehnikaid kasutades loob Berit Schneidereit läheduse ja distantsi, reaalsuse ja sugestiooni tähtkujusid, millega ta loob pideva võnkumise pildiruumi ja reaalsuse vahel.
Berit Schneidereit (s. 1988, Frankfurt Maini ääres, Saksamaa) õppis Düsseldorfi Kunstakademie’s, mille lõpetas magistrantuuris 2017. aastal. Teda on eksponeeritud Düsseldorfi Museum Kunstpalastis; G2 Kunsthalle Leipzigis; Kunsthalle Recklinghausen; CCA Andratxis, Mallorcal; NAK Neuer Aachener Kunstverein; de Warande Turnhoutis Belgias ja Goethe Institut Pariisis. Ta sai Stiftung Kunstfondi tööstipendiumi, dhCS-stuudio stipendiumi Kunstverein für die Rheinlande und Westfalenilt Düsseldorfis, samuti van-Rinsumi stipendiumi Cité Internationale des Arts’ile Pariisis. Ta elab ja töötab Düsseldorfis.
https://www.beritschneidereit.de/
Instagram: beritschneidereit
Saskia Fischer on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab piltide, objektide, tekstide ja keskkondadega.
Tema uurimistöö on seotud paradigmadega, mis kujundavad ja teavitavad maastikku kui kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste peegeldust. Ta uurib, kuidas läänelik arusaam eraldab antropoloogilise urbanismi koloniaalsest looduskontseptsioonist, tugevdades naiselikkuse ja “loomuliku” probleemseid arusaamu. Tema töömotiivid tuginevad mööduvatele arhitektuuridele ning väljamõeldud barjäärile looduse ja tavade vahel. Seda interdistsiplinaarset uurimistööd väljendavad fotod ja installatsioonid, mis sünteesivad erinevaid meediamaterjale ja motiive arhitektuurist, mobiilsusest, linnaplaneerimisest, maastikukujundusest, aiandusest, soouuringutest ja kunstiajaloost.
Töötab praegu õppejõuna Stuttgardis, Stuttgartis ja riiklikus kunsti- ja disainiakadeemias Mathilde Planck Stiftung. Ta on omandanud magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis, Londoni ülikoolis, Suurbritannias 2016–2018 ja õppinud fotograafiat Folkwangi kunstiülikoolis Essenis, DE, 2010–2015.
https://www.saskia-fischer.com
https://www.instagram.com/___saskia_/
08.10.2024
(H)arutus vestlus “Muinsuskodud renoveerimislaines” Arhitektuurimuuseumis
Teisipäeval, 8. oktoobril kell 18.30 Arhitektuurimuuseumis vestlusarja (H)arutus üritus “Muinsuskodud renoveerimislaines”.
Eesti on seadnud eesmärgiks renoveerida 2050. aastaks põhjalikult kõik enne käesolevat sajandit ehitatud hooned. Seekordne (H)arutus küsib, mida tähendab see muinsuskaitsealustele elamutele – kas muinsuskodud jäävad pealtvaataja rolli või sõidavad renoveerimislainega kaasa?
Muinsuskodude positsiooni üle renoveerimislaines arutlevad TalTechi ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Katrin Koit ja restaureerimisarhitekt Mihkel Koppel. Arutelu modereerib arhitektuuripärandi spetsialist Maris Mändel.
Muinsuskaitsealuseid hooneid on energiatõhususe vaates seni käsitletud erandina, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei laiene. Kas muinsuskodude kõrvalejätmine renoveerimislainest on ikka hea mõte? Kompame erinevaid stsenaariume ning uurime, kas ja kuidas on võimalik jõuda muinsuskodudes kaasaegse elukvaliteedini, ohverdamata sealjuures muinsuskaitselisi väärtusi.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
(H)ARUTUS toimub 8. oktoobril algusega kell 18.30 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Sündmus on tasuta.
Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Seekordne vestlus toimub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja selle korraldamist toetab teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.
*Sündmuse päises on kasutatud fotot Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogust.
Sel korral toimub vestlus koostöös EKAga.
Seekordset vestlusringi toetab teadusarendusprojekt LIFE heritageHOME
Üritus on kõigile avatud ja tasuta.
Täpsem info:
Arhitektuurimuuseumi lehel ja Facebookis
(H)arutus vestlus “Muinsuskodud renoveerimislaines” Arhitektuurimuuseumis
Teisipäev 08 oktoober, 2024
Teisipäeval, 8. oktoobril kell 18.30 Arhitektuurimuuseumis vestlusarja (H)arutus üritus “Muinsuskodud renoveerimislaines”.
Eesti on seadnud eesmärgiks renoveerida 2050. aastaks põhjalikult kõik enne käesolevat sajandit ehitatud hooned. Seekordne (H)arutus küsib, mida tähendab see muinsuskaitsealustele elamutele – kas muinsuskodud jäävad pealtvaataja rolli või sõidavad renoveerimislainega kaasa?
Muinsuskodude positsiooni üle renoveerimislaines arutlevad TalTechi ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Katrin Koit ja restaureerimisarhitekt Mihkel Koppel. Arutelu modereerib arhitektuuripärandi spetsialist Maris Mändel.
Muinsuskaitsealuseid hooneid on energiatõhususe vaates seni käsitletud erandina, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei laiene. Kas muinsuskodude kõrvalejätmine renoveerimislainest on ikka hea mõte? Kompame erinevaid stsenaariume ning uurime, kas ja kuidas on võimalik jõuda muinsuskodudes kaasaegse elukvaliteedini, ohverdamata sealjuures muinsuskaitselisi väärtusi.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
(H)ARUTUS toimub 8. oktoobril algusega kell 18.30 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Sündmus on tasuta.
Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Seekordne vestlus toimub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja selle korraldamist toetab teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.
*Sündmuse päises on kasutatud fotot Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogust.
Sel korral toimub vestlus koostöös EKAga.
Seekordset vestlusringi toetab teadusarendusprojekt LIFE heritageHOME
Üritus on kõigile avatud ja tasuta.
Täpsem info:
Arhitektuurimuuseumi lehel ja Facebookis
17.10.2024
Avatud disainiloeng: Kjetil Fallan
Kjetil Fallani loeng “In 1972 there was still grass…”: Design Activism at the United Nations Conference on the Human Environment
Disainiajaloolane Kjetil Fallan peab avaliku loengu “In 1972 there was still grass…”: Design Activism at the United Nations Conference on the Human Environment (“1972. aastal oli veel muru…”: disainiaktivism ÜRO keskonnakonverentsil”) neljapäeval, 17. oktoobril kell 16:00 ruumis A101.
Kjetil Fallani ettekanne käsitleb disaini sekkumisi ÜRO keskkonnakonverenstil 1972. aastal Stockholmis ja pärast seda. Mida võib disainiaktivism meile rääkida konverentsi mõjust tulevastele poliitilistele otsustusprotsessidele? Või keskkonnamõtlemise arendamisest ja ökoloogiliselt teadlikust disainiideoloogiast Skandinaavias?
Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele. Loengule järgneb seminar, kuhu on oodatud kursusel osalevad tudengid.
Kjetil Fallan on disainiajaloo professor Oslo Ülikoolis, kus ta hetkel juhib projekti “Disainides kaevandatavate/kaevandamatute materjalidega” (deXmat), mida rahastab Norra teadusnõukogu. Tema viimased raamatud on “Ecological by Design: A History from Scandinavia” (MIT Press, 2022); “Nordic Design Cultures in Transformation, 1960-1980: Revolt and Resilience” (2023) koos Christina Zettelundi ja Anders V Munchiga; ja “The Culture of Nature in the History of Design” (Routledge, 2019). Fallan töötab ka ajakirja Journal of Design History toimetajana.
Avatud disainiloeng: Kjetil Fallan
Neljapäev 17 oktoober, 2024
Kjetil Fallani loeng “In 1972 there was still grass…”: Design Activism at the United Nations Conference on the Human Environment
Disainiajaloolane Kjetil Fallan peab avaliku loengu “In 1972 there was still grass…”: Design Activism at the United Nations Conference on the Human Environment (“1972. aastal oli veel muru…”: disainiaktivism ÜRO keskonnakonverentsil”) neljapäeval, 17. oktoobril kell 16:00 ruumis A101.
Kjetil Fallani ettekanne käsitleb disaini sekkumisi ÜRO keskkonnakonverenstil 1972. aastal Stockholmis ja pärast seda. Mida võib disainiaktivism meile rääkida konverentsi mõjust tulevastele poliitilistele otsustusprotsessidele? Või keskkonnamõtlemise arendamisest ja ökoloogiliselt teadlikust disainiideoloogiast Skandinaavias?
Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele. Loengule järgneb seminar, kuhu on oodatud kursusel osalevad tudengid.
Kjetil Fallan on disainiajaloo professor Oslo Ülikoolis, kus ta hetkel juhib projekti “Disainides kaevandatavate/kaevandamatute materjalidega” (deXmat), mida rahastab Norra teadusnõukogu. Tema viimased raamatud on “Ecological by Design: A History from Scandinavia” (MIT Press, 2022); “Nordic Design Cultures in Transformation, 1960-1980: Revolt and Resilience” (2023) koos Christina Zettelundi ja Anders V Munchiga; ja “The Culture of Nature in the History of Design” (Routledge, 2019). Fallan töötab ka ajakirja Journal of Design History toimetajana.










