Avatud loengud

KAITSMISTE AJAKAVA

Kaitsmised toimuvad EKAs, Põhja pst 7

Otseülekanne EKA TVs

Urbanistika magistritööde kaitsmised 

29. mail EKAs, ruumis A501

10.00-11.15 DARIA KHRYSTYCH (In)Visible Care: Civilian Volunteerism in Wartime Ukraine.

11.20-12.20 NABEEL IMITIAZ  The Infrastructure of Border Regime: Neocolonial Subjugation of Life in Modern Democratic Societies.

12.45-13.45 OLEKSANDR NENEKO Mapping Out The Dual Crisis of War and Housing in Dnipro, Ukraine. 

13.45-14.45 KHADEEJA FARRUKH. Towards The Everyday of Transnational Lives: From Sonnenallee in Neukölln to The Globalization In Question. 

Juhendajad: Sean Tyler ja Keiti Kljavin.

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistritööde kaitsmised 

30. ja 31. mail EKAs, ruumis A501

30. mai

9.00-9.45 MARK ALEKSANDER FISCHER Taskukohase linna arendamine. Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

9.45-10.30 OLARI PAADIMEISTER Tihendamine kui ruumiline töövahend tuleviku linnade probleemide lahendamisel.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

10.30-11.15 JOHAN HALLIMÄE Helidega planeeritud linn.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

11.15 – 11.30 kohvipaus

11.30-12.15 KRISTOFER SOOP Avang 59°39’ N, 25°42’ E, Loksa sadama, Loksa ja Lahemaa piirideülene ruumikäsitlus Läänemeremaade kontekstis.

Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon, Eik Hermann.

12.15-13.00 ANETT GRIFFEL Katkestustest ühendusteks. Kopli lahe kallasrada.

Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi, Eik Hermann.

13.00-13.45 KATARIINA MUSTASAAR Tööstusjärgne meremaastik. Paljassaare sadama taimtervendamine. 

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

13.45 – 14.45 lõuna

14.45-15.30 KADI PIHLAK Rattateede võrgustiku planeerimise ja hindamise metoodika.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

15.30-16.15 ANNA RIIN VELNER Camino de igapäev.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

16.15-17.30 SIIM TANEL TÕNISSON Linna ühendamine. Bastionivöönd kui linna sidusstruktuur.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

31. mai 

9.00-9.45 LINDA LI ARRO Linnaga sidusa tööstuskvartali arendamine. Laki kvartali potentsiaalid rohepöördes.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

9.45-10.30 CAROLINA REIDMA Parkimismajade taasmõtestamine Maakri asumi näitel.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

10.30-11.15 ART BOGDANOVICS Tartu Ülikooli Keskus.

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

11.15-12.00 UKU JULIAN TARVAS Kohaldatavad korterelamud väikeasulas. Palivere aleviku näitel. 

Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann.

12.00 – 13.00 lõuna

13.00-13.45 KATRIN LANG Hüljatud hoonete kasutuselevõtu strateegia ja lahtivõetavate hoonete iseehitamise manuaal.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann

13.45-14.30 LOORA ORAV Tööstuskanepi rakendamine arhitektuurse materjalina ehitussektori keskkonnamõju vähendamiseks Eestis.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

14.30-15.15 KERTU JOHANNA JÕESTE Vastastikusel toel põhinevad puitstruktuurid.

Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo, Eik Hermann.

15.15-16.00 DELIJA THAKUR Materjali kui ressursi elu pikendamine. Liivalaia kohtumaja juhtum.

Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa, Eik Hermann.

13. juunil kl 13.00 esineb aulas ELIA UAx programmi partner Taras Lesiv, Lvivi Kunstiakadeemia prorektor.

Loeng on osa Transform4Europe Week programmist.

Peale loengut modereerib “küsimusi ja vastuseid” Kristiina Krabi-Klanberg.

Taras Lesiv on õpetanud kunsti ja kunstiajalugu Lvivi riiklikus kunstiakadeemias (Ukraina) alates 2007. aastast. Ta on omandanud nii BA kui ka magistrikraadi kujutava ja tarbekunsti erialal, spetsialiseerunud sakraalkunstile. Alates 2005. aastast on ta töötanud kunstniku ja projektijuhina erinevate kristlike kirikute sisekujundusprojektide juures. Aastatel 2017–2018 oli ta Fulbrighti stipendiaat Georgia osariigi ülikoolis (USA). Ta kaitses 2021. aastal väitekirja “Ikoonimaal Galicias 19. sajandi lõpust – 21. sajandi algusest: kunstiline kujund ja teoreetiline diskursus”, saades teaduste kandidaadi kraadi (PhD). Taras Lesiv nimetati 2021. aasta septembris Lvivi riikliku kunstiakadeemia õppe- ja teadusprorektoriks. Tema uurimishuvid hõlmavad kristliku sakraalkunsti, kujutava kunsti ja rahvusliku/etnilise identiteedi loomise ajalugu, teooriat ja praktikat.

Sõja puhkedes seisis Lvivi Riiklik Kunstiakadeemia silmitsi kriitilise väljakutsega tagada oma õpilaste turvalisus ja haridus. Taras Lesivi ettekanne annab narratiivi väljakutsetest, millega Lvivi akadeemia konflikti alguses kokku puutus, andes ülevaate meie juhtimisstrateegiatest rasketes olukordades. Need väljakutsed, sealhulgas õpetajate ja üliõpilaste massiline lahkumine välisriikidesse, haridusasutuste ümberkujundamine ja rahalised piirangud, ilmnesid kõik koos käimasolevate kõrgharidusreformidega. Koostöös teiste kunstiinstitutsioonidega ning tänu meie õppejõudude, töötajate ja üliõpilaste pühendumusele lõime vastupidava raamistiku tundide säilitamiseks kaootiliste sõjatingimuste ajal. Ületades arvukaid takistusi, seame esikohale hariduse kvaliteedi sõja ajal ja pärast seda. Tunnistades nii Ukraina-sisese kui ka väljastpoolt tuleva toetuse tähtsust, on meie eesmärk ennetada ajude äravoolu ja säilitada kunstihariduse elujõudu.

Toetab: ERASMUS programm

2. juunil kell 18.00 esitleb Jaak Tomberg EKA aatriumi lohus oma monograafiat “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023).

Raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.

Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.

Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).

Esitlusel saab raamatut soetada 15 € eest.

24. mail kell 16.00 võetakse arutelu alla hiljuti Avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”.

Goodmani „Kunsti keeled” on 20. sajandi kunstifilosoofia ja semiootika tähtteos. Kas sellel on midagi öelda ka 21. sajandi kunstiteadusele?

Märt Väljataga tutvustab raamatu tõlget, küsides, mis on selles teoses elavat ja mis on surnud. Vestluspartneriks on Virve Sarapik.

Arutelu toimub Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse aatriumi lohus.

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

25. mail kell 18.00 uurib Kadambari Baxi loengus “Ehitades aktivismi: arhitektuuri uus tegevuskava” arhitektuuri suhteid aktivismi, geopoliitika ja propagandaga.

Ta jagab oma koostööprojekte, kus mured inimõiguste ja kliima tuleviku pärast õhutavad erinevaid arhitektuurilise aktivismi vorme. Uurides sisserändajate tööjõu ekspluateerimist ehitusplatsidel, reproduktiivõiguste poliitikat, riikidevahelist õhusaastet ja vastupidavust kliimale, seob ta arhitektuuri geopoliitika ja propageerimisega. Loengus arutletakse selle üle, kuidas erinevate projektidega ühiselt visandada uut tegevuskava arhitektuuris.

Kadambari Baxi on New Yorgis resideeruv arhitekt ja koolitaja, kes töötab projektipõhiselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Tema disaini-, uurimis- ja meediaprojektid on tuntud rahvusvahelistel foorumitel. Columbia ülikooli Barnard College’i arhitektuuriosakonna praktikaprofessorina juhendab ta disainistuudioid ja keskkonna visualiseerimise seminare. Hiljutine tegevus hõlmab grupi “Kes ehitab teie arhitektuuri?” kaasasutamist ning töötamist “The Architecture Lobby” nõuandekogus.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja kolmanda vestlusõhtu eestvedajaks on Taidestuudiumi/Craftsi õppekava. Külalisesinejaks on Tinna Gunnarsdóttir, kellega vestlevad Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.

REGISTREERU SIIN

Läbi igapäevaste esemete ja disainiuuringute mõtestab Tinna keskkondi, nii koduseid kui ka looduslikke. Ta asetab materjali ja tehnoloogia ootamatutesse oludesse, tekitades nii erinevaid vaatenurki, laiendatud kogemusi ja keerulist konteksti. Tema terve elu kestnud sukeldumine Islandi maastikesse aitab kaasa tema arusaamisele ruumilisest teadvusest, mis väljendub formaalselt materiaalsete objektide kaudu.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

Osalejate tutvustused:

Kärt Ojavee on disainer-kunstnik ja teadur, Eesti Kunstiakadeemia ja Taidestuudiumi õppekava külalisprofessor. Tema töö kunstniku ja disainerina keskendundub tulevikule, tekstiilide ja materjalide kontseptsioonidele. Ta eksperimenteerib uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste käsitöötehnikatega, katsetades mõlema eriala piire. Lisaks akadeemilisele uurimistööle ja materjalide uurimisele loob ta lavakujundusi ja kostüüme.

Juss Heinsalu on kunstnik, Disaini ja rakenduskunsti MA õppekavajuht ning Taidestuudiumi üks eestvedajatest. Oma loomeprotsessis tegeleb ta savi kui elu kandjaga, põimides materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogia ja rahvatarkustega. Väljundina valmivad erinevad rakenduslikud ning spekulatiivsed lahendused, mis toovad esile mineraalainel põhinevaid alternatiivseid eluvorme ja koosluseid.

EKA disainiteaduskond kutsub kõiki osa saama vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2023, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaks on Sotsiaalse disaini magistriõppekava. Vestlust modereerib Ruth-Helene Melioranski ning vestluses osalevad Michał Stefanowski, Eva Liisa Kubinyi ja Daniel Kotsjuba.

Õhtu algab Michał Stefanowski loenguga sotsiaalset disainist kui praktikast, mida illustreerivad näited maailmast ja Varssavi Kunstiakadeemias teostatud projektidest. Järgneva vestluse fookuses on sotsiaalse disaini mõju ja tähenduskihid. Arutleme selle üle, millised on sotsiaalse disaini sekkumisvõimalused ja mis on sotsiaalses disainis teisiti kui teistsugustes disaini lähenemisviisides. Ehk miks on või ei ole oluline tegeleda sotsiaalse disainiga.

Vestlusõhtu toimub inglise keeles.

REGISTREERU SIIN

Osalejate tutvustused:

Peaesineja Michał Stefanowski töötab aktiivselt disainerina ja on INNO+NPD disainimeeskonna liige. Ta on loonud disainilahendusi toodetele, tänavamööblile, pakenditele, teeviidasüsteemidele ja visuaalsele kommunikatsioonile. Ta on muu hulgas Varssavi linna infosüsteemi, Varssavi kuningalossi infosüsteemi ja Poola Riigipanga visuaalse identiteedi kaasautor. Ta on Varssavi Kunstiakadeemia disainiosakonna juht.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Ta on tegelenud disainiuuringute, -praktika ja -haridusega, keskendudes sellele, kuidas disainiga käsitleda lahendada ühiskondlikke väljakutseid. Ta kontseptualiseerib uusi ja kujunevaid disainipraktikaid kõrghariduse ja professionaalses kontekstis oma disainiuurimuslike projektide kaudu. Oma erialases praktikas juhib ta mitmeid strateegilisi, teenuste ja koossdisaini projekte, et aidata partneritel ette kujutada oma tulevikuvõimalusi ja luua stsenaariume tervishoiu ja heaolu valdkonnas.

Enne dekaaniametit töötas ta disaini ja tehnoloogia tuleviku magistriõppekava juures ning juhendas selle üliõpilaste meeskondi nende disainipõhiste innovatsiooniprojektide läbiviimisel. Ta oli Eesti Disainikeskuse asutajaliige (2008-2011) ja enne seda Eesti Disainiaasta juht (2006-2007).

Daniel Kotsjuba töötab avalike teenuste disainerina Riigikantselei Innovatsioonitiimis. Tema ülesanne on aidata ministeeriumitel ja nende allasutustel kujundada oma teenuseid, protsesse ja strateegiaid kasutajakesksemaks. Innotiim toetub oma töös disainiprotsessile, pöörates erilist tähelepanu käitumisteadustele ja eksperimenteerimisraamistikule.

Eva Liisa Kubinyi on disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. 

Loovakadeemia tasuta veebiseminar “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Tallinna ettevõtluskeskus korraldab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga “Loovakadeemia 2023” veebiseminari “Kuidas muudab nähtamatu CO2 globaalset majandust?”

Millised valdkonnad on majanduses hääbuvad ja milliste valdkondade tähtsus lähitulevikus kasvab? Kas 50 aastat tagasi tehtud keskkonna teemalised ennustused on täide läinud? Mida ennustavad maailma tippteadlased järgnevaks 50 aastaks?
Lühike ülevaade sellistest numbriliselt mõõdetavatest näitajatest nagu ökoloogiline jalajälg ja süsiniku jalajälg.

Antud veebiseminaril on peamine fookus kõikidele kättesaadava keskkonnateemalise info visualiseerimine ning probleemidest tervikliku, suure pildi joonistamine.

Esineja Veiko Liis on multitalent, kes on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, illustraator ja tootedisainer, ta keskendub oma disainitöödes ökoloogilistele ning jätkusuutlikele lahendustele. Üheks tema tuntuimaks tööks võib pidada ilmselt volditavat piimakannu, mis annab kasutajale võimaluse vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust. Veiko Liis on juhendanud keskkonnasäästliku mööbli valmistamise töötubasid Tallinnas, Tartus, Viljandis, Bolognas ja Berliinis.

EKA avab sel suvel kolm uut magistriõppekava:

ringdisain, sotsiaalne disain ja taidestuudium.

Veiko Liis on üks uue ringdisaini õppekava õppejõude.

Seminar on tasuta.
Registreerimisvorm

Lisainfo:
Krista Kink, Tallinna ettevõtluskeskus, krista.kink@tallinnlv.ee, 640 4225
Karin Kiigemägi, Eesti Kunstiakadeemia, karin.kiigemagi@artun.ee