Avatud loengud

Seminaril “Kaasaegne kunstikõrgharidus: dialoog tulevikuga” võtavad sõna viie Põhjamaade kunstiakadeemia vabade kunstide juhid, et ühiselt mõtteid vahetada ning üksteiselt uusi vaatenurki ammutada. Lisaks arutavad nende väljakutsete üle ka EKA vabade kunstide teaduskonna õppejõud.

Kunsti ja kunstihariduse eest seismine ei ole kunagi olnud lihtne. Seminari fookus on kaasaegse kunsti kõrghariduse võtmeküsimuste käsitlemisel siin ja täna, mil kriitiline mõtlemine, eetilised lähenemised ja kunsti sõltumatu jõud on olulisemad kui iial varem. Kunsti kõrghariduse areng on väga tihedas seoses kaasaegse kunsti liikumistega – kumb-kummast rohkem lähtub, ei olegi kerge öelda. Kunst peab suutma tohutult laias skaalas nähtuste ja küsimustega suhestuda, hoides loominguvabadust, sõltumatust, autonoomiat – samas integreerudes üha enam teiste valdkondadega. Arvestatav osa kaasaegsest kunstist liigub uurimuslike otsingute radadel. Haridusmaastikul on ootus kunstiharidusel pakkuda võrreldavust teaduspõhiste ülikoolide seas. Kunst ja kunstnik peavad ennast majandama, kommunikeerima ja turundama. Samaaegselt hoidma kunstikõrghariduse atraktiivse tulevikuvalikuna uuele põlvkonnale. Kuidas saavad kunstiakadeemiad seda kõike pakkuda ja ootustega toime tulla?

KAVA

11:30–16:30 / A101

11:30 – Kohv, kogunemine ja tervitussõnad

12:00–12:20 – Maj Hasager (Malmö Kunstiakadeemia rektor) – Kunstikõrgharidus ja poliitiline pilk

12:20–12:40 – Jacob Jessen (Trondheimi Kunstiakadeemia osakonnajuhataja) – Kunst ja teadus loovülikoolis

12:40–13:00 – Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan) – Kunstiharidus vabaduse ja piirangute vahel

13:00–13:20 – Kohvipaus

13:20–13:40 – Bjarki Bragason (kunstnik, Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan) – Kunstiharidus ja keskkond

13:40–14:00 – Leevi Haapala (Helsingi Kunstiakadeemia dekaan) – Kunstiharidus ja professionaalne kunst

Sündmus toimub inglise keeles.

Palun registreeru seminarile lingi kaudu:  https://forms.gle/wYxHjxZ8GiAiQkiWA

Lisainfo: Kati Saarits, kati.saarits@artun.ee

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri – külalislektor Eesti Kunstiakadeemias

Pablo Ignacio Hermansen Ulibarri on disainer ning omab doktorikraadi arhitektuuri ja linnauuringute alal. Ta õpetab ja viib läbi uurimistööd Tšiili Pontificia Universidad Católica disainikoolis. Tema töö keskendub kaasdisainile, interaktsioonidisainile, sotsiaal-looduslikele ökosüsteemidele, fotoetnograafiale, performatiivsele poliitikale avalikus ruumis, enam-kui-inim-prototüüpimisele ja avalikele teenustele kui avalikule ruumile.

Ta viibib Eesti Kunstiakadeemias 14.–16. aprillil ning peab avaliku loengu „Vastudisain: loomad ja algoritmid loovate agentidena” 16. aprillil kell 18:00 ruumis A501.

Jaanuaris külastasid EKA interaktsioonidisaini tudengid tema ülikooli Tšiilis, et arendada koostööprojekte ja akadeemilisi sidemeid.

Ootame teid CTC – Climate Truth Crisis näituse avamisele 11.04, kl 14:00, Eesti Kunstiakadeemia esisele avatud alale (Põhja pst 7).

Projekt CTC – Climate Truth Crisis tegeleb valeinformatsiooni leviku ja kliimakriisi mõtestamisega. Projekti raames tegeletakse noorte disainerite harimisega antud valdkondades, teema kohta infot koondava veebilehe loomisega, podcastideseeria, sõnaraamatu ja artiklikogumiku avaldamisega. Lisaks sellele tegelevad tudengid teema visualiseerimisega eri meediumites. Lisainfo projekti veebilehel: https://www.climatetruthcrisis.eu/

7.-11. aprillil toimub Eesti Kunstiakadeemias projekti esimene töötuba, mille raames tudengid kirjutavad lahti teemaga haakuvaid mõisteid, visualiseerivad neid ning reedel, 11. aprillil avavad avalikus ruumis, EKA ees näituse, et teemat laiemale publikule tutvustada.

Töötuba toimub EKA graafilise disaini osakonna ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös. Tudengeid juhendavad semiootikud, vandenõuteooriate ja valeinformatsiooni uurijad Mari-Liis Madisson ja Daniel Tamm, Laura Vilbiks Eestimaa Looduse Fondist (ELF) ning graafilised disainerid Laura Merendi, Ott Kagovere ja Kert Viiart. Lisaks juhendjatele on kohal tudengeid ja õppejõude Bosniast, Hispaaniast, Hollandist, Inglismaalt, Islandilt ja Leedust.

Lisaks töötoale toimuvad ka laiemale publikule avatud loengud:
09.04, kl 16:00, A502 (EKA, Põhja pst 7)
Kunstnik Kristina Õllek ettekandega Absorbing Hypoxic Water

10.04, kl 16:00, A300 (EKA, Põhja pst 7)
Graafiline disainer Maria Muuk ettekandega Graphic Design as a Degrowth Practice

Projekt kestab kolm aastat 2025-2028 ning selle raames toimuvad töötoad erinevates partnerülikoolides:

Academy of Fine Arts Sarajevo,

Estonian Academy of Arts,

ELISAVA,

Iceland University of the Arts,

Royal Academy of Art, The Hague,

University of the Arts London,

Vilnius Academy of Arts

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta.

24. aprillil kl 18.00 astub EKA aulas lavale Penfornis, kes tutvustab maastikuarhitektuuribüroo Taktyk 20-aastast praktikat, vajaduspõhist disaini ning suunab pilgu kriitilistele tulevikuteemadele.

Taktyk on Pariisi ja Brüsseli taustaga büroo, mis eksperimenteerib oma projektides lopsakate taimekoosluste olemasolevatesse ruumiolukordadesse asetamisega. Nende töödes tõuseb loodusliku ja tehisliku kontrast väga selgelt esile, kuna iga töö juures pööratakse nende kahe piiril tekkivale uuele ruumikvaliteedile suurt tähelepanu. Uued keskkonnad sünnivad lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Maria Lalou & Skafte Aymo-Boot
→ Loeng-performance: [UN]FINISHED
→ Filmilinastus: Barbaresou Legacy, or The Cursed One (2024)
→ Raamatuesitlus: [UN]FINISHED – Atlas of Athens’ Incomplete Buildings – A Story of Hidden Antimonuments (Jam Sam Books, 2023)

Lõpetamata betoonehitise arhitektuurset arhetüüpi võib leida kõikjal Ateena linnapildis. Need ehitised, mis on keset katkestatud ehitusprotsessi jäetud näiliselt lõputusse pausi, on märkideks nähtamatutest majanduslikest ja poliitilistest jõududest, mis määravad linna füüsilist väljanägemist. Nagu unustatud eesmärgiga varemed, seisab lõpetamata hoone kui konserveeritud ajahetk ning osutab samal ajal nii minevikku kui ka tulevikku. Ateena pooleli jäänud betoonskeletid on lugude hoidjad, mis annavad tunnistust Kreeka ühiskonda kujundavatest nähtamatutest struktuuridest: perekonnast, bürokraatiast ja majandusest. Lalou & Aymo-Booti uurimuslik praktika toob nähtavale, kuidas need igavesti esinevad tegurid mõjutavad pidevalt linna ja selle elanike argipäeva.

“Barbaresou Legacy, or The Cursed One” terviklik lugu sisaldub ühe peatükina Maria Lalou & Skafte Aymo-Booti raamatus “[UN]FINISHED – Atlas of Athens’ Incomplete Buildings – A Story of Hidden Antimonuments”, mis ilmus 2023. aastal Jap Sam Books’i kirjastuse alt.

Maria Lalou on kreeka kontseptuaalne skulptor ja eksperimentaalfilmide tegija. Tema looming keskendub vaatamise poliitikale installatsioonide, performance’ite, filmidokumentide ja publikatsioonide kaudu. Ta on oma loomingut esitlenud rahvusvaheliselt näitustel, linastustel ja loengutes ning avaldanud kaks monograafiat: “[theatro]” (Onomatopee, 2015) ja “the camera” (Dolce Publications, 2019).

Skafte Aymo-Boot on Taani arhitekt, kellel on iseseisev disaini- ja uurimispraktika. Ta on teostanud Euroopas ja Aasias mitmesuguseid alalisi ja ajutisi projekte, millest paljud on valminud koostöös arhitektuuri ja kaasaegse kunsti kokkupuutepunktis tegutsevate kunstnikega. Ta on ka Kopenhaagenis tegutseva arhitektuuribüroo OP – Open Platform partner.

Alates 2012. aastast on Lalou ja Aymo-Boot tegelenud uurimusega [UN]FINISHED Ateena lõpetamata betoonehitistest. 2020. aastal asutasid nad Ateenas kunsti- ja arhitektuuriruumi cross section archive, mis tegeleb nende valdkondade ristumiskohas esinevate linnaruumiliste nähtuste uurimisega ning sellega, kuidas ajaloolised faktid, poliitilised struktuurid ja igapäevased olud on neid mõjutanud, kujundanud ja suunanud. Lalou ja Aymo-Boot kureerivad iga-aastast temaatilist uurimus- ja näituseprogrammi, mis kutsub kunstnikke, arhitekte ja mõtlejaid ühiselt antud teemal arutlema ja seda laiendama. Samuti kirjastavad nad programmi saatvat zine’i “Document”.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. 10. aprillil toimuva EKA doktorikooli konverentsiga põikab loengusarja sisse loeng uurimismeetodite mõtestamisest. 

10. aprillil kl 18 peab Dr Jan van Schaik EKA aulas avatud loengu “Töö ongi Teadmine”.

Oma loengus käsitleb Jan van Schaik reflektiivse praktika uurimisele omast produktiivset konflikti – nimelt seda, et kui kriitiliselt jälgida loomisakti, siis sellisel loomise vooseisundi peatamisel on nii eeliseid kui ka kahjusid. Ta arutleb, kuidas reflektiivse praktika uuringud on seotud võrgustunud praktikakogukonnaga ning kuidas on selle suhte olemasolu ja määratlemine ülioluline praktiku jaoks, et mõtestada teadmiste originaalset panust enda töösse.

Dr Jan van Schaik on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja arhitekt. Ta on MvS Architectsi direktor, RMIT Architecture & Urban Design teadur ja doktorikraadi juhendaja, +Concepts loomepraktika esitlus- ja etendussarja asutaja, kunstiteoste sarja Lost Tablets autor ning loomesektori strateegia ja huvikaitse konsultatsioonifirma Future Tense disainidirektor. Tehes kunsti arhitektuurist ja vastupidi, on Jan seotud mõlema valdkonna teemadega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Dr Jan van Schaiki loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli tehnika ja tehnoloogia haruga. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Ingel Vaikla: You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‘the Built’ and ‘the Displayed’

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla räägib oma loovuurimusest „You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‚the Built‘ and ‚the Displayed‘“ (sinust on saanud see ruum – valdkonnaülene tõlge „ehitatu“ ja „ eksponeeritu“ vahel), mis uurib modernistlikke arhitektuurikeskkondi, nende rolli tugevate kogukondade kujundamisel ja koha eksistentsiaalset mõõdet edasi andvat representatsioonistrateegiat. Kirjanduse tõlketeooriast lähtudes kasutab see uurimus valdkondadevahelist tõlkimist, et kanda ehitatud keskkondade vormilised, sensoorsed, ajaloolised ja kontseptuaalsed omadused üle liikuva pildi praktikasse. See lähenemisviis julgustab mõistma ruumi mitte üksnes subjektina, vaid aktiivse metafoorina sotsiaalpoliitilises dünaamikas, kus arhitektuur esindab mineviku ideoloogiaid ja kogukond kehastab kaasaegseid väärtusi.

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on praegu doktoriõppe lõppfaasis PXL-MAD/UHasseltis. Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis ja Busani rahvusvaheline videokunstifestival.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Avalikus loengus tutvustab Victoria Donovan, kuidas dekoloniaalne mõtlemine on mõjutanud tema uurimistööd ja projekte, ning samuti oma uut raamatut „Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East“ (2025). See raamat on portree Ukraina idaosa kultuurist ja ühiskonnast enne seda, kui seda laastas Venemaa täiemahuline sissetung. See on  teekonna vormis kirja pandud ajalugu, mis kulgeb läbi imekauni Donbassi ning kirjeldab selle minevikku ja olevikku ning sealse rahva visadust, loovust ja iseseisvust. Loengu teises osas vestleb Victoria Donovan raamatu üle ajaloolase ja kuraatori Linda Kaljundiga (EKA).

Victoria Donovan on Ukraina ja Ida-Euroopa uuringute professor ning St Andrewsi Ülikooli Globaalse (Post)Sotsialismi Keskuse direktor. Tema praktikas lõikuvad pärandiuuringud, linnaajalugu, visuaalne antropoloogia ja rakenduslikud humanitaarteadused. Tema kaasautorlusel on loodud arvukalt akadeemilist uurimistööd, kirjutisi, näitusi, arhiive, kogukondlikke töötubasid ja kunstipraktikaid, mis tegelevad Ida-Ukraina ja Ühendkuningriigi tööstusajaloo ja -pärandiga. Donovanilt on ilmunud raamatud „Chronicles in Stone: Preservation, Patriotism, and Identity in Northwest Russia (2019), “Limits of Collaboration: Art, Ethics, and Donbas” (2022) ja “Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East” (2025).

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Pühapäeval, 30. märtsil toimuvad Kumu projektiruumi näitusel „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ lõpuüritustena vestlusring ning ringkäik kunstniku ja kuraatoriga.

Kell 15.00 Kunstniku ja kuraatoriga näitusel „Igatus kaotatud ruumi järele“, Sirja-Liisa Eelma ja Brigita Reinert

Kell 16.00 Vestlusring „Pilk ajaloosirmi taha: iga pildi taga on (vähemalt) tuhat sõna“. Osalevad maalikunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Siiri Jüris, Holger Loodus ja Mihkel Maripuu. Vestlust modereerib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Üritused on osa näituse „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ publikuprogrammist.

Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed. Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841). Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali samas majas (Pikk 57) asuvate korterite külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda teose. 

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta

Üritus kodulehel siin ja Facebookis siin.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole ning näitavad esinejate sõnade ja loomingu abil, kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Juba järgmisel nädalal, 3. aprillil kl 18.00 peab Ingo Kowarik kevasemestri järgmise avatud loengu “Metsik linnaloodus: väljakutse või võimalus?”.

Traditsiooniline linnakujundus on sageli loodusega teravalt vastuolus. Ometi võivad isegi väga linnastunud alad muutuda metsiku loodusega paikadeks, nagu on näha Berliini müüriga toimunud tahtmatus katses. Pärast 1945. aastat edenesid Lääne-Berliinis ümberehitused palju aeglasemalt kui mujal. Linnataimestiku potentsiaali ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning selle elukvaliteedile avalduva mõju uurimine muutis Berliini kaasaegse linnaökoloogia hälliks. “Berliini linnaökoloogia kool” ühendab ökoloogia, planeerimise ja disaini ning koos kogukonnapõhiste tegevustega on see hoolimata kasvavast maakonkurentsist võimaldanud siduda linna roheliseks süsteemiks, mis toetab muutuva kliimaga kohandumist.

Berliini tehnikaülikooli (TU Berlin) taimeökoloogia professor Ingo Kowarik on kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud metsiku linnalooduse ja ehitatud keskkonna vahelise dünaamika uurimisele. Talle pakuvad huvi elurikka looduse toimimise viisid ja mustrid; ta on erilist tähelepanu pööranud elujõuliste võõrliikide uurimisele linnakeskkonnas ning sellele kuidas tõsta linnahaljastuses spontaansete koosluste populaarsust. Teda peetakse “neljanda looduse” (Fourth Nature) mõiste sisuloojaks. Vähest sekkumist vajavad elujõulised isetekkelised linnaloodusetüübid on tulnud, et jääda.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.