Avatud loengud

Inga Lāce teadustöö on spetsialiseerunud kaasaegsele kunstile Nõukogude ja postsovetlikus Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning selle diasporas, pöörates erilist tähelepanu migratsioonile ja riikidevahelistele sidemetele. Ta oli C-MAP Kesk- ja Ida-Euroopa stipendiaat MoMAs New Yorgis (2020-2023) ning on varem kureerinud näitusi üle maailma, sealhulgas Läti paviljoni Veneetsia biennaalil (2019); Survival Kit (2017-23); Portable Landscapes Villa Vassilieffis, Läti rahvuslikus kunstimuuseumis ja James Gallery CUNYs (2018); Riga Notebook Muzeum Sztukis (2020); It Won’t Be Long Now, Comrades! Framer Framedis (2017); Performing the Fringe Konsthall C-s (2020) ja Pori kunstimuuseumis (2021).

Muuseumi loomine, külaliseks olemine

Loengus räägib Inga Lāce oma kogemustest ja tööst Almatõ kunstimuuseumi peakuraatorina, mis on 2025. aasta suvel Almatõs avatav uus eramuuseum.

Ta keskendub eelkõige järgmistele teemadele:
Qonaqtar, muuseumi kogudest koostatud grupinäitus, mis uurib külalislahkuse ja rände vahelisi seoseid ja pingeid, keskendudes Kasahstanile, Kesk-Aasiale ja naaberpiirkondadele.

Näituse pealkiri Qonaqtar (Konaktar) tuleneb kasahhi keele qонаq (qonaq) sõnast, mis tähendab „külaline“ ja on tuletatud türgi keele juurest kon- (maale või laskuma). See väljendab sügavalt juurdunud traditsiooni tervitada külalisi soojuse ja austusega, mis peegeldab nomaadide kombeid, kus reisijate võõrustamine oli oluline ellujäämiseks suurtel, sageli karmidel maastikel. Külalised võivad muidugi olla ka teistsuguse iseloomuga ja külalislahkust võidakse kuritarvitada, mille puhul näitus viitab Nõukogude Liidu sageli sunnitud rändekampaaniatele, kus Kasahstani ja Kesk-Aasia jaoks ei olnud vastuvõtmine valikuvõimalus. Eelkõige venelaste asustamine Kesk-Aasiasse 19. sajandil või korealaste ümberasustamine Kesk-Aasiasse 1930. aastatel ja nõukogude dissidentide saatmine Karagandasse – lood, mis samuti ühel või teisel moel panustasid Kasahstani ühiskonda ja kunstielu.

Külaliste muutumine kohalikeks ja kohalike muutumine külalisteks kuskil, kas põgenemise või ümberasumise tõttu on migratsiooniga seotult lõputu teema, kui siin saab seda vaadelda läbi regionaalse prisma.

Loengu toimumist toetab:

Bianca Herlo annab avaliku loengu „„Digitaalne õiglus. Feministlik tulevik / Digital Justice. Feminist Futures“ teisipäeval, 10. detsembril kell 16:00 ruumis A501.

Reedel 29. novembril kl 17.00 peab ruumis A-400 avatud loengu pehmusest ja efemeersest ruumiloomest Berliini Kunstiülikooli ruumilise disaini ja näitusekujunduse professor Gabi Schillig. Käesoleval semestril õpetab Schillig sisearhitektuuri magistriõppes. Loengus avab ta oma loomingulist teekonda ning tutvustab varasemaid õpetamisprojekte.

Gabi Schillig uurib ja kujundab tundlikke arhitektuure ja kommunikatsiooniruume. Tema loominguline praktika ja õpetamine haakub efemeerse, elava, kujutlusvõimelise ja ajalise arusaamaga ruumidest ja kehadest. Ta uurib kehalist eksistentsi pehmuse, hapruse ja intiimsuse kui ruumiliste, materiaalsete ja sotsiaalsete mõistete kaudu. Pehmus loob uusi võimalusi kontakti loomiseks maailma ja „teiste“, tundmatute või võõraste olenditega, vastandudes vägivallale ja hävitusele, mis on kõikjal tõusuteel. Vastupanuliikumisena kutsub Schillig avastama ja avama uusi pehme ruumilisuse vorme.

Gabi Schillig õppis arhitektuuri ja lõpetas kontseptuaalse disaini magistriõppe Frankfurdi Hochschule für Bildende Künstes. 2008. aastal asutas ta Berliinis oma ateljee Studio for Dialogical Spaces. Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel näitustel ning saanud mitmeid stipendiume ja auhindu: Akademie Schloss Solitude Stuttgart (2007-08), Van Alen Institute New York (2009), Nordic Artists’ Centre Dale (2010), KHOJ International Artists’ Association New Delhi (2011), Largo das Artes Rio de Janeiro (2015), Stiftung Bauhaus Dessau (2016) ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida kunstikoloonia (2018-19). Viimased projektid on “Organiteta kehad” (bodies without organs) Liebling Hausis Tel Avivis (koos Lila Chitayatiga, 2020-21) ja “Accento – Linn klaveris VI” (Accento – The City in the Piano VI) koostöös tantsija ja koreograafi Yui Kawaguchi ning jazzpianisti ja helilooja Aki Takase (silent green Berlin, 2022), kus ta uuris paralleele klaveri-, ruumi- ja heli struktuurielementide vahel läbi performatiivsete pehmete arhitektuuride ja ruumiliste koreograafiliste kehaga seotud objektide.

Aastatel 2012–2018 õpetas ta Düsseldorfi Peter Behrensi Kunstikoolis professorina ning 2018. aastal nimetati ta Berliini Kunstiülikooli ruumilise disaini ja näitusekujunduse professoriks Transmedia Disaini Instituudis.

Sügistalvel 2023 oli Gabi Schillig külaliskunstnik Saiko Neoni residentuuris ja ACAC – Aomori Kaasaegse Kunsti Keskuses Jaapanis, et uurida pehmete asjade ja ruumide võimalusi. Ühtlasi avat ta oma esimese isikunäituse Jaapanis Kobo Chika galeriis Tokyos. Kevadel 2024 kutsuti ta osalema ダイロッカン:dai6okkan 2024 kunstiresidentuurifestivalile, mille algatas 6okken. Kevadel 2025 naaseb ta Jaapanisse Space Department Nara kunstiresidentuuri, et jätkata oma kunstilist uurimistööd pehmuse topoloogiate ning õhu, ruumi, kehade ja atmosfääri sensoorse, afektiivse, poeetilise ja sotsiaal-poliitilise mõõtme kohta.

→ www.gabischillig.de
→ www.spacesofcommunication.de

Loengule on oodatud kõik kunsti-, disaini- ja arhitektuurihuvilised. Loeng toimub inglise keeles ja on tasuta. Täname toetuse eest Erasmus+ programmi.

Minna Henriksson: Arhiiv kui kunstiteos. Kiila feministlik arhiiv ja teised juhtumid

Kunstnik Minna Henriksson räägib arhiivide kesksest rollist oma kunstiteostes nii teabeallika kui ka mõjutajana. Lisaks on Henriksson kunstiteostena arhiive loonud või olemasolevaid arhiive täiendanud. Loengu käigus tutvustab ta mitmeid juhtumeid, kus ta on rakendanud arhiive ja arhiveerimist oma loomingus erinevatel viisidel, ning püüab selgitada oma motivatsiooni arhiivide ja ajalookirjutusega töötamisel.

Minna Henriksson (s. 1976, Oulu, Soome, elab Helsingis) on visuaalkunstnik, kes töötab erinevate vahenditega, sealhulgas teksti, joonistamise, maalimise ja linoollõikega. Ajalooliste juhtumite käsitlemisel loodab Henriksson politiseerida neutraalse ja paratamatuna näivaid kaasaegseid sündmusi. Historiograafia ideoloogiline olemus on tema loomingus läbiv teema.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriprogramm. Minna Henrikssoni loeng on korraldatud koostöös valikkursusega Archival Impulse, mida juhendab Lieven Lahaye ja mis tutvustab tudengitele arhiivide ja arhiivimaterjalide kasutamise praktikat, kaalutlusi ja võimalusi.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

13.11
Kaie Kaas-Ojavere – Loeng “Hinna kujundamine ja kasumimarginaali arvutamine loovettevõtetele.”
17.30-19.00
A501

Loeng on eesti keeles

“Miks midagi ei jää näppude vahele” imestavad nii mõnedki loovettevõtjad.

Et see nii ei oleks, tule osa saama praktilisest loengust, mis keskendub hinnakujunduse alustele, kus võtmekomponendiks on brändi positsioneering, kulude ning kasumimarginaali arvutamine. 

Käsitletakse praktilisi teemasid näiteks:

– kuidas määratleda brändi positsioon turul ja analüüsida konkurente; 

– teeme läbi jaehinna ja marginaali arvutamise;

– veendume, et mõistame kõiki toote loomise kulukomponente ja edasimüüjate ootusi marginaali osas;

– oskame valida erinevate hinnakujundusmudelite vahel. 

Loeng on suunatud tudengitele ja alustavatele loovettevõtjatele, kes soovivad oma hinnakujundusoskusi täiustada ja teha teadlikumaid äriotsuseid. 

Tutvustus:
Kaie Kaas-Ojavere on moetööstuse ja jaekaubanduse professionaal, kellel on 20-aastane kogemus erinevatel juhipositsioonidel Kaubamaja ja Baltika Grupis. Praegu on Kaie kirglikult pühendunud tekstiilijäätmete probleemidele lahenduste leidmisele ning ringmajanduse edendamisele. 

Ta on idufirma KIUD kaas-asutaja ja tegevjuht. KIUD väärindab tekstiilijäätmeid korduvkasutatavateks pakenditeks e-poodidele. 

Kaiel on ettevõtliku juhtimise MBA kraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja Executive Coachi diplom EBS-st. Ta jagab oma kogemusi mentorina erinevates organisatsioonides ning külalislektorina ülikoolides.

12.11
Avatud loeng: Ville Jehe – ärimudelite loeng
17.30-19.00
Loeng on eesti keeles

Ville Jehe on ettevõtja, insener ja disainer. Eelkõige on ta aga praktik. Ta on olnud mitme eduka ja rahvusvahelise projekti (Uus Maa, Delfi jt) käivitaja ja juht ning osalenud üle 50 ettevõtte sünni juures.

Täna juhib ta oma investeeringute portfelli, kuhu kuulub näiteks nii meditsiiniliste seente kasvatamise, küberturva kui ka toitlustusteenuse ettevõtteid. Lisaks ettevõtlusele on Ville kaasabil käivitatud mitmeid ühiskondlikke liikumisi.

Viimasel aastakümnetel on sagenenud esinemised erinevatel seminaridel ja konverentsidel, kus Ville on jaganud oma kogemusi nii äripraktikast kui ka vaimsest tervisest, sealhulgas andnud enese teadliku juhtimise loenguid erinevates ettevõtetes ja haridusasutustes, milliste hulka on kuulunud ka EKA.

Loengust paari sõnaga:

Vaatame üle äri põhimõisted ja siis näidete varal peamised turul kasutatavad ärimudelid – nii ülevaatlikult või siis põhjalikult kui 2 akateemilise tunniga võimalik on. Fookuses seekord loomeettevõtlus.

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalik venia legendi loeng 

Arhitektuuri professori (1,0 ametikohta) kandidaat Andres Ojari loeng „Ruumi transformatsioonid“ toimub 14. novembril kell 13 ruumis A-501.

Olete oodatud kuulama!

Triin Tint – “Silmus silmuse haaval – teekond EKAst H&Mi kudumidisainitiimi (ja kes teab, kuhu edasi)”

Triin Tint on EKA ja Aalto Ülikooli taustaga disainer, kelle nišiks on kudumid.

Pikalt konseptuaalsest (moe)kunstist ja rõivaste kaudu lugude jutustamisest huvituv disainer on saatuse irooniana paar viimast aastat töötanud Stockholmis ühes suurima haardega moebrändis. 

11.11 toimuvas loengus räägib Triin enda teekonnast ning selle kujunemisest.
Loomulikult õppis Triin EKAst välismaal ka ERASMUS+ programmi toel.

Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole

Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.

Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.

Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.

Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.

„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!