Avatud loengud
28.11.2024
Avatud arhitektuuriloeng: Petra Marko
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.
Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.
EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.
Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.
Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:
Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.
Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist.
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Avatud arhitektuuriloeng: Petra Marko
Neljapäev 28 november, 2024
EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.
Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.
EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.
Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.
Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:
Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.
Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist.
Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.
Loeng on inglise keeles ja tasuta.
Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
06.11.2024
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar: Märt Väljataga „Verum – factum”
K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar
MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“
6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.
Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.
Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.
Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar: Märt Väljataga „Verum – factum”
Kolmapäev 06 november, 2024
K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)
Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar
MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“
6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.
Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.
Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.
Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.
07.11.2024 — 08.11.2024
Uusmeedia 30
EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.
Sünnipäevanädala kava:
4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)
5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)
8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)
Uusmeedia 30
Neljapäev 07 november, 2024 — Reede 08 november, 2024
EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.
Sünnipäevanädala kava:
4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)
5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)
8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)
11.11.2024
Avatud loeng ja Pecha Kucha seanss: sensoorne disain ja somaatiline heaolu
Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.
Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.
Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi.
Kuupäev:
11. november
Aeg:
16.00–17.50
Avatud loeng ja Pecha Kucha seanss: sensoorne disain ja somaatiline heaolu
Esmaspäev 11 november, 2024
Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.
Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.
Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi.
Kuupäev:
11. november
Aeg:
16.00–17.50
06.11.2024
EKA 110 avatud loeng: audoktor Antoine Picon
EKA 110 sünnipäevanädala raames toimub kolmapäeval, 6. novembril kell 18.00 EKA aulas vastvalitud EKA audoktori prof. Antoine Piconi avatud loeng.
Loeng “Architecture and Materiality in the Age of the Digital and the Anthropocene” toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele.
Loengu tutvustus:
Architecture has a special relationship with the question of materiality, if only because it is traditionally considered the most material of all the arts. In this lecture, we shall consider materiality as a relationship to the material world, the content of which must be historicized. Such historicization is urgently needed today, as architecture’s relationship to the material world is being transformed by two factors and in apparently contradictory directions. The first is the rise of the digital, of computer-aided design and manufacture, soon to be supported by artificial intelligence. The second is the advent of the Anthropocene and the demands of sustainability. The lecture will address the concrete content of the evolutions brought about by this double shock, as well as what they tell us more generally about our societies’ relationship with the material world.
Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor.
Picon, kes on uurinud arhitektuuri inseneriteadust ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks. Viimasel ajal keskendub professor sellele, milliseid muudatusi on digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas see mõjutab linna planeerimist ja kogemist.
Piconi viimase raamatu Natures Urbaines: Une Histoire Technique et Sociale (2024) keskmes on looduse või õigemini loomuliku ja tehisliku vahekorra küsimus.
Alates 2017. aastast on Antoine Picon korduvalt pidanud EKAs arhitektuuriajaloo ja -teooria loenguid. Ta on olnud Siim Tuksami doktoritöö “Moduleeritud modulaarsus” kaasjuhendaja. Ühtlasi on Picon arhitektuuriteaduskonna nõuandvas kommitees ja aidanud suunata teaduskonna arenguid rahvusvahelises kontekstis.
Picon on saanud Prantsusmaal oma kirjutiste eest mitmeid auhindu, sealhulgas Medaille de la Ville de Paris ja kahel korral Prix du Livre d’Architecture de la ville de Briey. Alates 2014. aastast on ta Chevalier des Arts et Lettres, tunnustatud tema märkimisväärse panuse eest kunstidesse ja kirjandusse. Picon on olnud 2013-2024 Le Corbusier Foundationi president.
Loeng toimub inglise keeles ning kantakse üle ka EKA TV vahendusel.
Kõik EKA 110 sünnipäevanädala sündmused leiad siit: https://www.artun.ee/eka110/
EKA 110 avatud loeng: audoktor Antoine Picon
Kolmapäev 06 november, 2024
EKA 110 sünnipäevanädala raames toimub kolmapäeval, 6. novembril kell 18.00 EKA aulas vastvalitud EKA audoktori prof. Antoine Piconi avatud loeng.
Loeng “Architecture and Materiality in the Age of the Digital and the Anthropocene” toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele.
Loengu tutvustus:
Architecture has a special relationship with the question of materiality, if only because it is traditionally considered the most material of all the arts. In this lecture, we shall consider materiality as a relationship to the material world, the content of which must be historicized. Such historicization is urgently needed today, as architecture’s relationship to the material world is being transformed by two factors and in apparently contradictory directions. The first is the rise of the digital, of computer-aided design and manufacture, soon to be supported by artificial intelligence. The second is the advent of the Anthropocene and the demands of sustainability. The lecture will address the concrete content of the evolutions brought about by this double shock, as well as what they tell us more generally about our societies’ relationship with the material world.
Antoine Picon on Harvardi ülikooli kõrgema disainikooli G. Ware Travelsteadi arhitektuuri- ja tehnoloogia ajaloo professor ning Pariisis asuva Ecole Nationale des Ponts et Chaussées’ teadusdirektor.
Picon, kes on uurinud arhitektuuri inseneriteadust ja ajalugu, keskendub arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloole 18. sajandist tänapäevani. Ta on kirjutanud mitu raamatut varamodernse ühiskonnakorralduse muutumisest tööstusajastuks. Viimasel ajal keskendub professor sellele, milliseid muudatusi on digitaalne kultuur kaasa toonud arhitektuuriteooriasse ja -praktikasse ning kuidas see mõjutab linna planeerimist ja kogemist.
Piconi viimase raamatu Natures Urbaines: Une Histoire Technique et Sociale (2024) keskmes on looduse või õigemini loomuliku ja tehisliku vahekorra küsimus.
Alates 2017. aastast on Antoine Picon korduvalt pidanud EKAs arhitektuuriajaloo ja -teooria loenguid. Ta on olnud Siim Tuksami doktoritöö “Moduleeritud modulaarsus” kaasjuhendaja. Ühtlasi on Picon arhitektuuriteaduskonna nõuandvas kommitees ja aidanud suunata teaduskonna arenguid rahvusvahelises kontekstis.
Picon on saanud Prantsusmaal oma kirjutiste eest mitmeid auhindu, sealhulgas Medaille de la Ville de Paris ja kahel korral Prix du Livre d’Architecture de la ville de Briey. Alates 2014. aastast on ta Chevalier des Arts et Lettres, tunnustatud tema märkimisväärse panuse eest kunstidesse ja kirjandusse. Picon on olnud 2013-2024 Le Corbusier Foundationi president.
Loeng toimub inglise keeles ning kantakse üle ka EKA TV vahendusel.
Kõik EKA 110 sünnipäevanädala sündmused leiad siit: https://www.artun.ee/eka110/
06.11.2024
EKA 110 avatud loeng: audoktor Linda van Deursen
Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 peab aulas A101 avatud loengu vastvalitud EKA audoktor prof. Linda van Deursen. Loeng kannab pealkirja “Somewhere between a Concrete Sanctuary and a Glass House. Images and notes from time spent in art schools”.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias.
Van Deursen on disainer kelle lähenemine ja disainialased ideed on olnud viimasel kahekümnel aastal ühed mõjukaimad. Tal on olnud ka suur mõju kohalikule disainimaastikule, sest tema käe all on erinevates Euroopa ja Põhja-Ameerikas kunstiülikoolides õppinud paljud Eesti disainerid.
Loeng toimub inglise keeles ning kantakse üle ka EKA TV vahendusel.
EKA 110 avatud loeng: audoktor Linda van Deursen
Kolmapäev 06 november, 2024
Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.00 peab aulas A101 avatud loengu vastvalitud EKA audoktor prof. Linda van Deursen. Loeng kannab pealkirja “Somewhere between a Concrete Sanctuary and a Glass House. Images and notes from time spent in art schools”.
Linda van Deursen on Hollandis tegutsev graafiline disainer. Koos Armand Mevisega algatas ta 1987. aastal stuudio Mevis & van Deursen, mis on teinud koostööd erinevate kultuuriasutustega: nende partneriteks on mh olnud Stedelijki muuseum, documenta 14, Haus der Kulturen der Welt ja kunstnikud Armin Linke, Yael Davids ja Aglaia Konrad, kellega nad on töötanud väljaannete ja näituste kallal.
1990. aastast on Linda van Deursen õpetanud erinevates koolides, näiteks Amsterdamis Gerrit Rietveldi akadeemias (kus ta oli graafilise disaini osakonna juhatajaks), Yale’i kunstikoolis ja hetkel Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias.
Van Deursen on disainer kelle lähenemine ja disainialased ideed on olnud viimasel kahekümnel aastal ühed mõjukaimad. Tal on olnud ka suur mõju kohalikule disainimaastikule, sest tema käe all on erinevates Euroopa ja Põhja-Ameerikas kunstiülikoolides õppinud paljud Eesti disainerid.
Loeng toimub inglise keeles ning kantakse üle ka EKA TV vahendusel.
14.11.2024
Avatud animatsiooniloeng: Martina Mestrovici meistriklass
Martina Mestrovici meistriklass
“Kunstiline teekond skulptuurist animafilmini”
14. novembril, kell 17.00, EKA aulas
Selles meistriklassis uurib Horvaatia filmitegija ja kunstnik Martina Meštrović oma laiendatud tööd skulptuuri ja animatsiooni vallas.
Ta arutleb oma filmide loominguliste inspiratsioonide üle, sealhulgas animatsioonidokumentaalfilm “Kass on alati naine” (2019, kaasrežissöör Tanja Vujasinovićiga) ja hiljutine segatehnikas film “Her Dress for the Final / Tema lõpukleit” (2023) – mõlemad millest on palju reisinud rahvusvaheliste filmi- ja animatsioonifestivalide ringkonnas.
Loengul linastuvad kaks tema filmi ja Martina jagab väikest sissevaadet oma uude arenduses olevasse animeeritud dokumentaalfilmi.
Avatud animatsiooniloeng: Martina Mestrovici meistriklass
Neljapäev 14 november, 2024
Martina Mestrovici meistriklass
“Kunstiline teekond skulptuurist animafilmini”
14. novembril, kell 17.00, EKA aulas
Selles meistriklassis uurib Horvaatia filmitegija ja kunstnik Martina Meštrović oma laiendatud tööd skulptuuri ja animatsiooni vallas.
Ta arutleb oma filmide loominguliste inspiratsioonide üle, sealhulgas animatsioonidokumentaalfilm “Kass on alati naine” (2019, kaasrežissöör Tanja Vujasinovićiga) ja hiljutine segatehnikas film “Her Dress for the Final / Tema lõpukleit” (2023) – mõlemad millest on palju reisinud rahvusvaheliste filmi- ja animatsioonifestivalide ringkonnas.
Loengul linastuvad kaks tema filmi ja Martina jagab väikest sissevaadet oma uude arenduses olevasse animeeritud dokumentaalfilmi.
28.10.2024
Avatud arhitektuuriloeng: Erik Sigge
Erik Sigge peab loengu “Heaolu väärtus: avalike hoonete hinnastamise ja rahastuse ajalooline vaade”
- oktoobril kl 17 ruumis A-501
Rootsi on alates 1993. aastast dereguleerinud paljusid oma hoolekandeteenuseid, suurem osa erastamisest leidis aset pärast 2007. aastat. Ajaloolises perspektiivis pikaajaline, ja klassikaline heaolumajanduse probleem – võime teha poliitilisi otsuseid sotsiaalsete vajaduste alusel – on järk-järgult kujunenud tõhususe ja konkurentsivõime küsimusteks.
Ettekandes käsitletakse hoolekandepoliitika ajaloolisi muutusi seoses ehitusega ning keskendutakse heaoluökonoomika varjatud loogikale, et mõista, kuidas arhitektuur ja kinnisvara sõltuvad majanduspoliitikast. “Arhitektuuri maksumuse” puhul on kesksel kohal see, kuidas kuluarvestus ja eelarvestamine kui peamiselt tootmiskuludega otseselt seotud tegevused, on muutunud rahaliste võimalustega arvestamise töövõtteks.
Erik Sigge on arhitektuuriajaloolane ning Rootsi Lundi ülikooli arhitektuuri ja ehituskeskkonna osakonna arhitektuuriteooria ja -ajaloo lektor. Ta on juhib osakonda ning õpetab peamiselt bakalaureusetaseme kursusi. Erik omandas arhitektuuriajaloos doktorikraadi Stockholmi KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis ning magistrikraadi muinsuskaitse erialal New Yorgi Columbia ülikoolis Graduate School of Architecture, Planning and Preservation (M.Sc. 2003).
Loengu korraldab Urbanistika õppekava.
Avatud arhitektuuriloeng: Erik Sigge
Esmaspäev 28 oktoober, 2024
Erik Sigge peab loengu “Heaolu väärtus: avalike hoonete hinnastamise ja rahastuse ajalooline vaade”
- oktoobril kl 17 ruumis A-501
Rootsi on alates 1993. aastast dereguleerinud paljusid oma hoolekandeteenuseid, suurem osa erastamisest leidis aset pärast 2007. aastat. Ajaloolises perspektiivis pikaajaline, ja klassikaline heaolumajanduse probleem – võime teha poliitilisi otsuseid sotsiaalsete vajaduste alusel – on järk-järgult kujunenud tõhususe ja konkurentsivõime küsimusteks.
Ettekandes käsitletakse hoolekandepoliitika ajaloolisi muutusi seoses ehitusega ning keskendutakse heaoluökonoomika varjatud loogikale, et mõista, kuidas arhitektuur ja kinnisvara sõltuvad majanduspoliitikast. “Arhitektuuri maksumuse” puhul on kesksel kohal see, kuidas kuluarvestus ja eelarvestamine kui peamiselt tootmiskuludega otseselt seotud tegevused, on muutunud rahaliste võimalustega arvestamise töövõtteks.
Erik Sigge on arhitektuuriajaloolane ning Rootsi Lundi ülikooli arhitektuuri ja ehituskeskkonna osakonna arhitektuuriteooria ja -ajaloo lektor. Ta on juhib osakonda ning õpetab peamiselt bakalaureusetaseme kursusi. Erik omandas arhitektuuriajaloos doktorikraadi Stockholmi KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis ning magistrikraadi muinsuskaitse erialal New Yorgi Columbia ülikoolis Graduate School of Architecture, Planning and Preservation (M.Sc. 2003).
Loengu korraldab Urbanistika õppekava.
25.11.2024
Tekstiil 110: Hanna Norrna loeng
25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.
Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.
Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.
–
Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.
Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.
Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.
Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.
Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital
Tekstiil 110: Hanna Norrna loeng
Esmaspäev 25 november, 2024
25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.
Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.
Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.
–
Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.
Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.
Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.
Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.
Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital
30.10.2024
Tekstiil 110: Hanna Kaisa Korolaineni loeng
30. oktoobril kell 16.30, toimub ruumis A501 Hanna Kaisa Korolaineni loeng “The making of Inspiration / Inspiratsiooni loomine”
Loeng keskendub kunstniku uurimistööle ja avab tema loomingut, mis laieneb tekstiilidelt ka teistesse meediumidesse.
Hanna Kaisa Korolainen on disainer, kunstnik ja Aalto Ülikooli õppejõud. Ta kaitses oma doktoritöö The making of Inspiration Aalto Ülikoolis 2022.
Hanna-Kaisa Korolainen on visuaalkunstnik, kelle mitmekülgne looming hõlmab tekstiili, klaasi ja keraamikat. Ta on elanud ja töötanud Pariisis, Pekingis, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks kunstnikukarjäärile õpetab ta Aalto Kunstiülikoolis disaini ja arhitektuuri ning kirjutab kunstist ja disainist.
Korolaineni töid on esitletud nii Soomes kui ka välismaal, mistõttu kuuluvad tema tööd mitmesse avalikku ja erakogusse. Tema hiljutised näitused on Emma Espoo moodsa kunsti muuseum, Helsingi disainimuuseum ja Hvitträsk, ajalooline juugendstiilis paik Helsingi lähedal.
Korolainen on lummatud ajarännakust väljamõeldud minevikku. Tema jaoks on see dialoog mineviku ja oleviku vahel ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oma loomingulises praktikas on Korolainen pidevalt mõjutatud vanadest käsitöötehnikatest; ta on huvitatud nende uuendamisest tänapäeva maailma jaoks.
„Visandimine on kõige tuum; see on protsessi otsustav hetk. Püüan töötada võimalikult palju kätega ja võimalikult vähe arvutiga,” sõnab disainer.
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital
Tekstiil 110: Hanna Kaisa Korolaineni loeng
Kolmapäev 30 oktoober, 2024
30. oktoobril kell 16.30, toimub ruumis A501 Hanna Kaisa Korolaineni loeng “The making of Inspiration / Inspiratsiooni loomine”
Loeng keskendub kunstniku uurimistööle ja avab tema loomingut, mis laieneb tekstiilidelt ka teistesse meediumidesse.
Hanna Kaisa Korolainen on disainer, kunstnik ja Aalto Ülikooli õppejõud. Ta kaitses oma doktoritöö The making of Inspiration Aalto Ülikoolis 2022.
Hanna-Kaisa Korolainen on visuaalkunstnik, kelle mitmekülgne looming hõlmab tekstiili, klaasi ja keraamikat. Ta on elanud ja töötanud Pariisis, Pekingis, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks kunstnikukarjäärile õpetab ta Aalto Kunstiülikoolis disaini ja arhitektuuri ning kirjutab kunstist ja disainist.
Korolaineni töid on esitletud nii Soomes kui ka välismaal, mistõttu kuuluvad tema tööd mitmesse avalikku ja erakogusse. Tema hiljutised näitused on Emma Espoo moodsa kunsti muuseum, Helsingi disainimuuseum ja Hvitträsk, ajalooline juugendstiilis paik Helsingi lähedal.
Korolainen on lummatud ajarännakust väljamõeldud minevikku. Tema jaoks on see dialoog mineviku ja oleviku vahel ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oma loomingulises praktikas on Korolainen pidevalt mõjutatud vanadest käsitöötehnikatest; ta on huvitatud nende uuendamisest tänapäeva maailma jaoks.
„Visandimine on kõige tuum; see on protsessi otsustav hetk. Püüan töötada võimalikult palju kätega ja võimalikult vähe arvutiga,” sõnab disainer.
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital































