Näitused
11.11.2023 — 11.10.2023
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäev 11 november, 2023 — Kolmapäev 11 oktoober, 2023
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
31.10.2023 — 25.11.2023
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
02.11.2023 — 09.11.2023
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Neljapäev 02 november, 2023 — Neljapäev 09 november, 2023
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
07.11.2023 — 30.11.2023
Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023
Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00
Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *
Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.
Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.
Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses.
*
Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid.
Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks. Kuid milleks?
Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet
Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023
Teisipäev 07 november, 2023 — Neljapäev 30 november, 2023
Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00
Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *
Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.
Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.
Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses.
*
Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid.
Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks. Kuid milleks?
Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet
30.10.2023 — 05.11.2023
Kapajeva, de Montesquiou, Norman, Siib, Vaikla Pariisis
30. oktoobrist 5. novembrini Pariisis toimuval festivalil Rencontres Internationales Paris/Berlin, New Cinema and Contemporary Art linastuvad.
Maria Kapajeva, Eléonore de Montesquiou, Kristina Normani, Liina Siibi ja Ingel Vaikla uued filmiteosed.
Programmide linastuskohad on Maison Européenne de la Photographie ja Musée de la chasse et de la nature (Euroopa Fotograafia Maja ning Jahi- ja Loodusmuuseum). Kunstnike kohalviibimist linastustel toetab Eesti saatkond Pariisis.
Programm: www.art-action.org/site/en/prog/index.php
Kapajeva, de Montesquiou, Norman, Siib, Vaikla Pariisis
Esmaspäev 30 oktoober, 2023 — Pühapäev 05 november, 2023
30. oktoobrist 5. novembrini Pariisis toimuval festivalil Rencontres Internationales Paris/Berlin, New Cinema and Contemporary Art linastuvad.
Maria Kapajeva, Eléonore de Montesquiou, Kristina Normani, Liina Siibi ja Ingel Vaikla uued filmiteosed.
Programmide linastuskohad on Maison Européenne de la Photographie ja Musée de la chasse et de la nature (Euroopa Fotograafia Maja ning Jahi- ja Loodusmuuseum). Kunstnike kohalviibimist linastustel toetab Eesti saatkond Pariisis.
Programm: www.art-action.org/site/en/prog/index.php
27.10.2023
Vent Space: Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen
Performance “Elu ja surm”
Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.
Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui füüsiliselt hõivavad.
Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.
CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus
Vent Space: Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen
Reede 27 oktoober, 2023
Performance “Elu ja surm”
Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.
Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui füüsiliselt hõivavad.
Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.
CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus
26.10.2023 — 30.10.2023
Vent Space: Sofi Häkkinen “Pasta Baby”
Visuaalkunstnik Sofi Häkkinen (s. 1990, Oulu, Soome) toob Vent Space projektiruumi skulptuuride ja videoteoste valiku.
Häkkinen on Aalto Ülikooli magister ja läheneb oma loomingule väga multikunstiliselt. Skulptuurid, mida Sofi Häkkinen Vent Space’is näitab, on enamasti valmistatud kuivpastast. Videod tegelevad läbi surma, keha, interneti, huumori, popi ja doom scroll’imise toiduteemaga.
Vent Space: Sofi Häkkinen “Pasta Baby”
Neljapäev 26 oktoober, 2023 — Esmaspäev 30 oktoober, 2023
Visuaalkunstnik Sofi Häkkinen (s. 1990, Oulu, Soome) toob Vent Space projektiruumi skulptuuride ja videoteoste valiku.
Häkkinen on Aalto Ülikooli magister ja läheneb oma loomingule väga multikunstiliselt. Skulptuurid, mida Sofi Häkkinen Vent Space’is näitab, on enamasti valmistatud kuivpastast. Videod tegelevad läbi surma, keha, interneti, huumori, popi ja doom scroll’imise toiduteemaga.
27.10.2023 — 18.11.2023
Mihkel Ilus “für A. R.-S.” / “für Laine S.”
Mihkel Ilusa Ofset lito teosed, millel kujutatud Eesti keraamikat läbi poole sajandi.
Teosed on trükitud Ubunoir graafika töökojas.
Teoste valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Autor tänab: Lauri Koppel, Gudrun Koppel, Avo Tragel, Oliver Kanniste, Taavi Teevet, Anita Kremm, Ingrid Allik, Ats Kruusing
Mihkel Ilus “für A. R.-S.” / “für Laine S.”
Reede 27 oktoober, 2023 — Laupäev 18 november, 2023
Mihkel Ilusa Ofset lito teosed, millel kujutatud Eesti keraamikat läbi poole sajandi.
Teosed on trükitud Ubunoir graafika töökojas.
Teoste valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Autor tänab: Lauri Koppel, Gudrun Koppel, Avo Tragel, Oliver Kanniste, Taavi Teevet, Anita Kremm, Ingrid Allik, Ats Kruusing
05.10.2023 — 30.10.2023
Chun Au Yeung Hobusepea galeriis
EKA noore kunstniku preemia 2022 aasta laureaadi Chun Au Yeungi isikunäitus “Oled mu mõtteis” Hobusepea galeriis on avatud 30. oktoobrini.
„Öö oli jahe, nii et kõndisin koju pärast pikka jalutuskäiku koidikul. Istusin diivanil teki all ja kuulasin laulu, mille sõnad kaikusid mu peas…“that’s me in the corner, that’s me in the spotlight, losing my religion…” Sel õhtul polnud ma ainuke, kes tähelepanu keskmes oli. Järsku käis nurgas vali pauk. Toas oli nii pime, nii et nägin ainult kuidas kõik mu joped maha kukkusid. Mõtlesin sel hetkel kellegi peale…”
Chun Au Yeung
„Oled mul mõtteis” lähtub hetkede sügavamast sisemusest, et vaadelda pinget, mis tekib lootuse ja hirmu vahel ning püüab kunstiks tõlgituna mõtestada, kuidas need kaks tunnet kujunevad, kokku langevad ja saavad kõnetatud. Chun’i sisekaemuslikud joonistused ja installatsioonid lähtuvad isiklikust kogemusest suhestumisel elupaigaga, esitledes seda intiimse, kuid samas ka võõristust tekitavana läbi majapidamisesemete ja muude elementide ühteliitmise.
Näitusele loodud teosed tulenevad Chun’i enda kogemustest ja läbielatud olukordadest, mis on enamasti seotud kodumaalt eemalolekuga. „Ma kannan oma hinge raskust, otsin varjatud märke lootusest ja tähendusest, kuid see hoiab mind tagasi, see paneb mind hirmu tundma.” kirjeldab Chun. Teos““Tervitused, hüvastijätud” (2023) on ümber ehitatud riidenagist. Eemaldanud kõik riputuskonksud, kinnitas Chun nagi korpuse külge vibu, viidates justkui laseks keegi kusagilt sihtmärki, paljastades haavatud ja hävinud suhte.
Näitusega „Oled mul mõtteis” jätkab Chun koduste elementide ja inimloomuse suhete uurimist, kõrvutades nii isiklikke kui ka kollektiivseid emotsioone. Mööblist saab meedium, mis võimaldab kunstnikul avada igapäevaste tundmuste keerukust, iga objekt avamas ühteaegu nii dekadentlikku kui ka lootusrikast dialoogi kodu mõiste ümber.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituste korraldamist Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital,
Kultuuriministeerium ja AS Liviko.
Chun Au Yeung Hobusepea galeriis
Neljapäev 05 oktoober, 2023 — Esmaspäev 30 oktoober, 2023
EKA noore kunstniku preemia 2022 aasta laureaadi Chun Au Yeungi isikunäitus “Oled mu mõtteis” Hobusepea galeriis on avatud 30. oktoobrini.
„Öö oli jahe, nii et kõndisin koju pärast pikka jalutuskäiku koidikul. Istusin diivanil teki all ja kuulasin laulu, mille sõnad kaikusid mu peas…“that’s me in the corner, that’s me in the spotlight, losing my religion…” Sel õhtul polnud ma ainuke, kes tähelepanu keskmes oli. Järsku käis nurgas vali pauk. Toas oli nii pime, nii et nägin ainult kuidas kõik mu joped maha kukkusid. Mõtlesin sel hetkel kellegi peale…”
Chun Au Yeung
„Oled mul mõtteis” lähtub hetkede sügavamast sisemusest, et vaadelda pinget, mis tekib lootuse ja hirmu vahel ning püüab kunstiks tõlgituna mõtestada, kuidas need kaks tunnet kujunevad, kokku langevad ja saavad kõnetatud. Chun’i sisekaemuslikud joonistused ja installatsioonid lähtuvad isiklikust kogemusest suhestumisel elupaigaga, esitledes seda intiimse, kuid samas ka võõristust tekitavana läbi majapidamisesemete ja muude elementide ühteliitmise.
Näitusele loodud teosed tulenevad Chun’i enda kogemustest ja läbielatud olukordadest, mis on enamasti seotud kodumaalt eemalolekuga. „Ma kannan oma hinge raskust, otsin varjatud märke lootusest ja tähendusest, kuid see hoiab mind tagasi, see paneb mind hirmu tundma.” kirjeldab Chun. Teos““Tervitused, hüvastijätud” (2023) on ümber ehitatud riidenagist. Eemaldanud kõik riputuskonksud, kinnitas Chun nagi korpuse külge vibu, viidates justkui laseks keegi kusagilt sihtmärki, paljastades haavatud ja hävinud suhte.
Näitusega „Oled mul mõtteis” jätkab Chun koduste elementide ja inimloomuse suhete uurimist, kõrvutades nii isiklikke kui ka kollektiivseid emotsioone. Mööblist saab meedium, mis võimaldab kunstnikul avada igapäevaste tundmuste keerukust, iga objekt avamas ühteaegu nii dekadentlikku kui ka lootusrikast dialoogi kodu mõiste ümber.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituste korraldamist Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital,
Kultuuriministeerium ja AS Liviko.
27.10.2023 — 10.12.2023
EKA keraamika ja EKA muuseum esitlevad: “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”
EKA vilistlaspeo raames avatakse 27. oktoobril kell 19.30 EKA 2. korruse aatriumis EKA keraamika osakonna ja EKA muuseumi näitus “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”
100 aastat ülesandeid
Keraamika algmaterjal – savi, on tekkinud miljonite aastate jooksul, esimeste savist valmistatud esemete vanust võib mõõta aastatuhandetega. Sellega võrreldes on EKA keraamikaosakonna 100 aastat vaid üksainus viiv. Meie professionaalne keraamikaõpetus, mis sai alguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis 1923. aastal, on peaaegu sama vana kui Eesti riik. Varasemalt kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on selle pika aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise, asudes kohale hoopis laiemal kunstide skaalal.
Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.
Näituse pealkirjaks saanud – „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“ – on 1980ndatest pärit ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur, vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi – keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).
Näitus jääb avatuks 10. detsembrini 2023.
Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv
Näituse graafiline disain:
Pärtel Eelmere
Näituse kujundus:
Kaire Rannik
Täname:
Epp Aareleid, Ingrid Allik, Anne Eelmere, Anna Birgitta Erikson, Lauri Kilusk, Kersti Laanmaa, Paul Rannik, Annika Teder, Jaan Viirand, Santa Zukker
EKA keraamika ja EKA muuseum esitlevad: “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”
Reede 27 oktoober, 2023 — Pühapäev 10 detsember, 2023
EKA vilistlaspeo raames avatakse 27. oktoobril kell 19.30 EKA 2. korruse aatriumis EKA keraamika osakonna ja EKA muuseumi näitus “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”
100 aastat ülesandeid
Keraamika algmaterjal – savi, on tekkinud miljonite aastate jooksul, esimeste savist valmistatud esemete vanust võib mõõta aastatuhandetega. Sellega võrreldes on EKA keraamikaosakonna 100 aastat vaid üksainus viiv. Meie professionaalne keraamikaõpetus, mis sai alguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis 1923. aastal, on peaaegu sama vana kui Eesti riik. Varasemalt kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on selle pika aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise, asudes kohale hoopis laiemal kunstide skaalal.
Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.
Näituse pealkirjaks saanud – „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“ – on 1980ndatest pärit ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur, vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi – keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).
Näitus jääb avatuks 10. detsembrini 2023.
Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv
Näituse graafiline disain:
Pärtel Eelmere
Näituse kujundus:
Kaire Rannik
Täname:
Epp Aareleid, Ingrid Allik, Anne Eelmere, Anna Birgitta Erikson, Lauri Kilusk, Kersti Laanmaa, Paul Rannik, Annika Teder, Jaan Viirand, Santa Zukker