Näitused
11.12.2023
Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus
Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance 11. detsembril kell 19.00 Kanuti Gildi SAALi proovisaalis
Olete oodatud Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ esitlusele. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.
NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on Härmi neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11-aastase vaheaja järel. Härm hakkas performatiivsete praktikate ajalooga põhjalikumalt tegelema sajandivahetuse paiku, mil tegi ka oma esimese loeng-performance’i. Seetõttu tundus mõistlik ühendada sellest uurimusest välja kasvanud raamatu esitlus uue ja viimase loeng-performance’i ainuettekandega.
„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu autor raamatu eessõnas sedastab, oli küsimus, mille ta seda uurimust kavandama asudes püstitas, õigupoolest maru lihtne: „kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“ Samuti: „milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajateljel, kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“
Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid nad kõik panevad selleks mängu oma keha – toovad oma naha turule, et teha tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud, või vastupidi, keelduvad vägivaldsena tajutud naudingust, on abjektsed.
Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.
Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.–2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010–2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri Instituudi lektor, kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast Kumu kunstimuuseumi kuraator.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Autorite Ühing, Kanuti Gildi SAAL.
Lisainformatsioon:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
tel: 5084570
Neeme Lopp
neeme.lopp@artun.ee
tel: 5029286
Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus
Esmaspäev 11 detsember, 2023
Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance 11. detsembril kell 19.00 Kanuti Gildi SAALi proovisaalis
Olete oodatud Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ esitlusele. Raamatu andis välja Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. Esitlusel on võimalik raamatut soetada soodushinnaga 20 eurot. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.
NB! Esitlus algab Anders Härmi loeng-karaokega „Rosebud. Luigelaulu lühike genealoogia“ ühele esitajale, mis kestab ca tund aega ning sel ajal inimesi saali ei lasta. Seetõttu palume kohale tulla aegsasti. Tegemist on Härmi neljanda loeng-performance’iga ning esimesega 11-aastase vaheaja järel. Härm hakkas performatiivsete praktikate ajalooga põhjalikumalt tegelema sajandivahetuse paiku, mil tegi ka oma esimese loeng-performance’i. Seetõttu tundus mõistlik ühendada sellest uurimusest välja kasvanud raamatu esitlus uue ja viimase loeng-performance’i ainuettekandega.
„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus radikaalsetest kunstilistest, postkunstilistest ja transkunstilistest performatiivsetest praktikatest nende formaatide, strateegiate ja taktikate teisenemise kaudu. Käsitletava ainese kattuvus performance’i-kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik. Nagu autor raamatu eessõnas sedastab, oli küsimus, mille ta seda uurimust kavandama asudes püstitas, õigupoolest maru lihtne: „kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis oleks nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses?“ Samuti: „milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajateljel, kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?“
Ainus motiiv, mis näis autori arvates olevat kõigil neil erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetel tegudel ühine, on allumatuse motiiv. Aktsionistidel võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid nad kõik panevad selleks mängu oma keha – toovad oma naha turule, et teha tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, rikuvad reegleid sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud, või vastupidi, keelduvad vägivaldsena tajutud naudingust, on abjektsed.
Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu ja loob ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli.
Anders Härm (s. 1977) on kunstiteadlane ja kuraator. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala ning 2023. aastal kaitses samas doktorikraadi. 2002.–2012. aastani töötas ta Tallinna Kunstihoone kuraatorina ning aastatel 2010–2015 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhina. Ta on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka mujal Euroopas (Saksamaal, Norras, Soomes), muuhulgas ka Eesti paviljoni nii Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000) kui ka kunstibiennaalil (2003). Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri Instituudi lektor, kunstiteaduse eriala magistriõppe kuraatori õppesuuna juht ning alates 2023. aastast Kumu kunstimuuseumi kuraator.
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Autorite Ühing, Kanuti Gildi SAAL.
Lisainformatsioon:
Anders Härm
anders.harm@artun.ee
tel: 5084570
Neeme Lopp
neeme.lopp@artun.ee
tel: 5029286
27.11.2023 — 05.12.2023
Richard Hronský ja Mattias Veller Täisnurga galeriis
Richard Hronský ja Mattias Velleri sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“
28.11–05.12.2023
Täisnurga galerii, Põhja Puiestee 7, C201
Esmaspäeval, 27. novembril kell 18.00 avatakse Täisnurga galeriis Richard Hronský ja Mattias Velleri duonäitus „Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga““.
Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.
Rumal paigalseisu olukord etendub keskkonnas, mis räägib tehnoloogia püüdest (ja selle nurjumisest) jõuda lähedale asjade tõelisele olemusele ja maastikule, mis endas seda essentsi (kujutlusvõimet) kannab.
Näituse avamisel avaldatakse intervjuu kunstnikega, mis uurib käesoleva hetke ja näituse tagamaid ning jäädvustab need läbi kirjasõna.
Täisnurga galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega. Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“ on galerii kolmas näitus.
Richard Hronský ja Mattias Veller Täisnurga galeriis
Esmaspäev 27 november, 2023 — Teisipäev 05 detsember, 2023
Richard Hronský ja Mattias Velleri sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“
28.11–05.12.2023
Täisnurga galerii, Põhja Puiestee 7, C201
Esmaspäeval, 27. novembril kell 18.00 avatakse Täisnurga galeriis Richard Hronský ja Mattias Velleri duonäitus „Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga““.
Näitus jääb avatuks 5. detsembrini.
Rumal paigalseisu olukord etendub keskkonnas, mis räägib tehnoloogia püüdest (ja selle nurjumisest) jõuda lähedale asjade tõelisele olemusele ja maastikule, mis endas seda essentsi (kujutlusvõimet) kannab.
Näituse avamisel avaldatakse intervjuu kunstnikega, mis uurib käesoleva hetke ja näituse tagamaid ning jäädvustab need läbi kirjasõna.
Täisnurga galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega. Sümfoonia „Maastik hobuse ja kolme talunikuga“ on galerii kolmas näitus.
04.12.2023
Ajakirja “Odavaim võimalus” esitlus
4. detsembril esitlevad urbanistika tudengid zine “Odavaim võimalus”.
Tegemist on semestri vältel kogutud materjalidega, milles uuritakse planeerimise välistamist, tuues kokku ideed neoliberalismi, turgudest, küberneetikast ja erinevatest teemadest, mis kujundavad meie ruumikogemust.
Zine koondab erinevaid formaate, sealhulgas linnapostkaarte, geneerilisi tegelasi, kohalikku ajalehte ja meeme. Esitlus ja hindamine toimub ruumis 501. Väike kogus ajakirju on kohapeal ka jagamiseks.
Tudengid: Elena Pusčiūtė, Ishrat Shaheen, Jonas Vyšniauskas, Maria Laura Benduzu Ulluo, Kalina Trajanovska ja Kush Badhwar koostöös EKA GD tudengite Joao Nogueira ja Karthik Palepuga.
Juhendajad: Helen Runtingi ja Leonard Ma stuudios “Linnaruum”.
Ajakirja esitlusele järgneb Prof Helena Mattssoni esitlus oma viimase raamatu : “Architecture and Retrenchment: Neoliberalization of the Swedish Model across Aesthetics and Space, 1968–1994,” teemal.
Ajakava:
13:00-17:00 tudengite hindamine
17:00-19:00 Prof Matssoni loeng
Ajakirja “Odavaim võimalus” esitlus
Esmaspäev 04 detsember, 2023
4. detsembril esitlevad urbanistika tudengid zine “Odavaim võimalus”.
Tegemist on semestri vältel kogutud materjalidega, milles uuritakse planeerimise välistamist, tuues kokku ideed neoliberalismi, turgudest, küberneetikast ja erinevatest teemadest, mis kujundavad meie ruumikogemust.
Zine koondab erinevaid formaate, sealhulgas linnapostkaarte, geneerilisi tegelasi, kohalikku ajalehte ja meeme. Esitlus ja hindamine toimub ruumis 501. Väike kogus ajakirju on kohapeal ka jagamiseks.
Tudengid: Elena Pusčiūtė, Ishrat Shaheen, Jonas Vyšniauskas, Maria Laura Benduzu Ulluo, Kalina Trajanovska ja Kush Badhwar koostöös EKA GD tudengite Joao Nogueira ja Karthik Palepuga.
Juhendajad: Helen Runtingi ja Leonard Ma stuudios “Linnaruum”.
Ajakirja esitlusele järgneb Prof Helena Mattssoni esitlus oma viimase raamatu : “Architecture and Retrenchment: Neoliberalization of the Swedish Model across Aesthetics and Space, 1968–1994,” teemal.
Ajakava:
13:00-17:00 tudengite hindamine
17:00-19:00 Prof Matssoni loeng
29.11.2023
Raamatu „100 käsitlust keraamikast“ esitlus
EKA fuajee trepialal 29.11.2023 kell 16.30
Sel aastal täitus EKAs keraamika õpetamise algusest 100 aastat. Väärika juubeli tähistamiseks on keraamika osakond välja andnud trükise, mis on suunatud laiemale lugejaskonnale ning pakub rohkelt käsitlusi keraamikaga haakuvatel teemadel. Sümboolsed 100 artiklit, nii pildilist kui sõnalist, on koondatud kogumikku, mida võib lugeda järjest või lüüa lahti juhuslikust kohast. Kaastööd tegid nii keraamika õpetamisega seotud inimesed kui teiste erialade esindajad.
Kogumiku koostajad on Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala õppejõud Urmas Puhkan, Ingrid Allik, Kaja Altvee ja Kersti Laanmaa.
Artikleid on 41 autorilt, pilte ja joonistusi ligikaudu sama paljudelt.
Raamatu kujundas Mikk Heinsoo Stuudio Stuudiost ja (keele)nõu andis Neeme Lopp.
Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Raamatu esitlusele järgneb pannoo avamine keraamika töökojas B602 kell 17.00
Portselanist pannoo on kingitus EKA keraamika osakonnale, mis kujundati ja prinditi ungari keraamiku Kinga Ráthonyi juhendamisel Pécsi ülikooli tudengite poolt, meenutamaks Géza Jakó panust EKA keraamika osakonna 100 aastases ajaloos.
Pannoo avamist toetab Ungari Suursaatkond Tallinnas.
Raamatu „100 käsitlust keraamikast“ esitlus
Kolmapäev 29 november, 2023
EKA fuajee trepialal 29.11.2023 kell 16.30
Sel aastal täitus EKAs keraamika õpetamise algusest 100 aastat. Väärika juubeli tähistamiseks on keraamika osakond välja andnud trükise, mis on suunatud laiemale lugejaskonnale ning pakub rohkelt käsitlusi keraamikaga haakuvatel teemadel. Sümboolsed 100 artiklit, nii pildilist kui sõnalist, on koondatud kogumikku, mida võib lugeda järjest või lüüa lahti juhuslikust kohast. Kaastööd tegid nii keraamika õpetamisega seotud inimesed kui teiste erialade esindajad.
Kogumiku koostajad on Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala õppejõud Urmas Puhkan, Ingrid Allik, Kaja Altvee ja Kersti Laanmaa.
Artikleid on 41 autorilt, pilte ja joonistusi ligikaudu sama paljudelt.
Raamatu kujundas Mikk Heinsoo Stuudio Stuudiost ja (keele)nõu andis Neeme Lopp.
Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Kohapeal on võimalik raamatut osta.
Raamatu esitlusele järgneb pannoo avamine keraamika töökojas B602 kell 17.00
Portselanist pannoo on kingitus EKA keraamika osakonnale, mis kujundati ja prinditi ungari keraamiku Kinga Ráthonyi juhendamisel Pécsi ülikooli tudengite poolt, meenutamaks Géza Jakó panust EKA keraamika osakonna 100 aastases ajaloos.
Pannoo avamist toetab Ungari Suursaatkond Tallinnas.
24.11.2023 — 07.12.2023
Brenda Purtsaku “Sünnitus” ARSis
7. detsembril kell 17.00 suletakse kunstnikuvestlusega Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Kunstniku ja kuraatori vestlusega juhatab näituse välja kunstnik Peeter Laurits.
Seniks on näitus ARS-i projektiruumis avatud iga päev, kell 12.00–18.00.
–
24. novembril kell 18.00 avati ARS-i projektiruumis Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Näituse kuraator on Aleksander Metsamärt.
Iga hetk, joovastus, trauma ja elatud kogemus sünnitab järgmise. Sedapidi on kogu olemine nagu igikestev sünnitus. Ning kõik olev vaid olnust endast väljuv keha.
Brenda Purtsaku esimene suur isikunäitus “Sünnitus”, tegeleb kehakogemuse olemusliku igikestva saamishetkega. Oleks tobe öelda, et me saame mingil hetkel valmis. Me saame vanaks ja sureme, tõsi. Ent me oleme kogu aeg keset mingisugust saamist. Toit saab meie tegemiste energiaks, tegemised meie jälgedeks ühiskonnas, ühiskond meie maailmapildi struktureerijaks, maailmapilt omailma dekoratiivseks taustaks. Ning maailm on omailmist pungil, viimased aina sünnitamas uusi mikrokosmoseid.
Aga kehale pole sünnitus midagi abstraktset. Kehale on sünnitus valus ja rebestav — tähendusväljade kadumine kudede rebenemises. Midagi, millest rääkimine, kirjutamine või maalimine on üleliigne. Sünnitus on midagi, mida saab vaid kogeda ja läbi elada.
Sünnituse — olgu ta füsioloogiline või metafoorne — kehalise, füüsilise, liikuva, valulise, eemaletõukava, kauni ja pöördumatu aktiga vastakuti asetamine on käesoleva näituse eesmärk. Ta ei soovi šokeerida, vaid kutsuda tundlikule lugemisele ja metafoorsele mõtlemisele. Ühiskonna nägemist kehas. Keha nägemist ühiskonnas. Subjektsuse paratamatut lihalisust inimlooma puhul. Lihaks olemise õõvastavat taaka.
“Sünnitus” võtab kokku “saamise” mikro- ja makrokosmilise haarde, ulatudes neoliitilisest “meie”-st, hiidabstraktse, igikestva “mina”-ni. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku viimase kahe aasta loomeperioodist, kandes suuresti isiklikku eesmärki jõuda välja mingisuguse piirini. “Sünnitus” jõuab selle piirini. Ja piirist sünnib horisont.
Näitust toetab:
Põhjala, Suti Viinaköök, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit
Näitus on avatud
25.11.2023-07.12.2023
E-R 12-18, L 12-16
Brenda Purtsaku “Sünnitus” ARSis
Reede 24 november, 2023 — Neljapäev 07 detsember, 2023
7. detsembril kell 17.00 suletakse kunstnikuvestlusega Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Kunstniku ja kuraatori vestlusega juhatab näituse välja kunstnik Peeter Laurits.
Seniks on näitus ARS-i projektiruumis avatud iga päev, kell 12.00–18.00.
–
24. novembril kell 18.00 avati ARS-i projektiruumis Brenda Purtsaku isikunäitus “Sünnitus”. Näituse kuraator on Aleksander Metsamärt.
Iga hetk, joovastus, trauma ja elatud kogemus sünnitab järgmise. Sedapidi on kogu olemine nagu igikestev sünnitus. Ning kõik olev vaid olnust endast väljuv keha.
Brenda Purtsaku esimene suur isikunäitus “Sünnitus”, tegeleb kehakogemuse olemusliku igikestva saamishetkega. Oleks tobe öelda, et me saame mingil hetkel valmis. Me saame vanaks ja sureme, tõsi. Ent me oleme kogu aeg keset mingisugust saamist. Toit saab meie tegemiste energiaks, tegemised meie jälgedeks ühiskonnas, ühiskond meie maailmapildi struktureerijaks, maailmapilt omailma dekoratiivseks taustaks. Ning maailm on omailmist pungil, viimased aina sünnitamas uusi mikrokosmoseid.
Aga kehale pole sünnitus midagi abstraktset. Kehale on sünnitus valus ja rebestav — tähendusväljade kadumine kudede rebenemises. Midagi, millest rääkimine, kirjutamine või maalimine on üleliigne. Sünnitus on midagi, mida saab vaid kogeda ja läbi elada.
Sünnituse — olgu ta füsioloogiline või metafoorne — kehalise, füüsilise, liikuva, valulise, eemaletõukava, kauni ja pöördumatu aktiga vastakuti asetamine on käesoleva näituse eesmärk. Ta ei soovi šokeerida, vaid kutsuda tundlikule lugemisele ja metafoorsele mõtlemisele. Ühiskonna nägemist kehas. Keha nägemist ühiskonnas. Subjektsuse paratamatut lihalisust inimlooma puhul. Lihaks olemise õõvastavat taaka.
“Sünnitus” võtab kokku “saamise” mikro- ja makrokosmilise haarde, ulatudes neoliitilisest “meie”-st, hiidabstraktse, igikestva “mina”-ni. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku viimase kahe aasta loomeperioodist, kandes suuresti isiklikku eesmärki jõuda välja mingisuguse piirini. “Sünnitus” jõuab selle piirini. Ja piirist sünnib horisont.
Näitust toetab:
Põhjala, Suti Viinaköök, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit
Näitus on avatud
25.11.2023-07.12.2023
E-R 12-18, L 12-16
21.11.2023 — 24.11.2023
EKA interaktsioonidisain World Usability Dayl
EKA interaktsioonidisaini magistriõppe tudengid ja õppejõud panustavad loengu ja töötoaga World Usability Day Estonial (WUD).
Ülemaailmne kasutatavuse päev Eestis toimub juba 16. korda. World Usability Day Estonia (WUD) on iga-aastane UX-i, veebi- ja interaktsioonidisaini konverents, mis on Baltikumi suurim.
WUD 2023 teema on “Koostöö ja koostoime” (Collaboration and Cooperation).
Selle aasta WUD-teema hõlmab tõhusa meeskonnatöö ja sujuva suhtluse olemust kasutajakogemuse (UX) valdkonnas. Meie eesmärk on valgustada sünergia ja ühiste jõupingutuste tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ühtse UX kogukonna edendamisel.
Üritus on inglise keeles ja sel aastal jätkame hübriidformaadiga, mis ühendab otseürituse Kultuurikatlas veebiüritusega.
21.–23. november – töötoad
23. november – eelüritus Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn)
24. november – konverentsipäev – hübriidformaat – ühendab otseürituse (Kultuurikatel, Põhja puiestee 27a, Tallinn, EESTI) veebiüritusega
Konverentsi saab jälgida 2023. aasta lõpuni!
Rohkem infot ürituse kodulehel: https://wud.ee/
#wud2023 #ux #konverents
EKA interaktsioonidisain World Usability Dayl
Teisipäev 21 november, 2023 — Reede 24 november, 2023
EKA interaktsioonidisaini magistriõppe tudengid ja õppejõud panustavad loengu ja töötoaga World Usability Day Estonial (WUD).
Ülemaailmne kasutatavuse päev Eestis toimub juba 16. korda. World Usability Day Estonia (WUD) on iga-aastane UX-i, veebi- ja interaktsioonidisaini konverents, mis on Baltikumi suurim.
WUD 2023 teema on “Koostöö ja koostoime” (Collaboration and Cooperation).
Selle aasta WUD-teema hõlmab tõhusa meeskonnatöö ja sujuva suhtluse olemust kasutajakogemuse (UX) valdkonnas. Meie eesmärk on valgustada sünergia ja ühiste jõupingutuste tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ühtse UX kogukonna edendamisel.
Üritus on inglise keeles ja sel aastal jätkame hübriidformaadiga, mis ühendab otseürituse Kultuurikatlas veebiüritusega.
21.–23. november – töötoad
23. november – eelüritus Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn)
24. november – konverentsipäev – hübriidformaat – ühendab otseürituse (Kultuurikatel, Põhja puiestee 27a, Tallinn, EESTI) veebiüritusega
Konverentsi saab jälgida 2023. aasta lõpuni!
Rohkem infot ürituse kodulehel: https://wud.ee/
#wud2023 #ux #konverents
23.11.2023
Paul Kuimeti kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus
“[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest “Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?”
Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL
18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)
Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.
Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).
Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.
Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.
Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus
Paul Kuimeti kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus
Neljapäev 23 november, 2023
“[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest “Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?”
Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL
18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)
Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.
Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).
Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.
Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.
Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus
30.11.2023 — 18.12.2023
Let’s Get Phygital
Olete oodatud näituse LET’S GET PHYGITAL avamisele ja vestlusõhtule, kus korraldajad Anneleen Swillen, Mala Siamptani ja Darja Popolitova arutlevad kaasaegse ehtimise praktikaid digitehnoloogiate prisma kaudu.
Näituse avamine ja vestluõhtu toimub 30. novembril III korruse fuajees, kell 17.00–18.30
Kui te ei saa füüsiliselt liituda, registreeruge Zoomi-vestlusõhtule selle lingi kaudu
Meeting ID: 912 0263 6427
Passcode: 202810
Topic: Let’s Get Phygital vestlusõhtu
Time: Nov 30, 2023 05:00 PM Helsinki
Näitusest:
LET’S GET PHYGITAL on tudengite näitus, mis tähistab Londoni Moekolledži (LCF), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja PXL-MAD School of Arts ehteosakondade koostööd. Näitus vaatleb, kuidas digitaalsed kogemused käivitavad loomemõtlemist- ja praktikat, luues IRL-ruumi digitaalseks ehteks. Kasutades liitreaalsuse filtreid tööriistadena, uurisid õpilased, kuidas kaasaegne ehe võib eksisteerida mittefüüsilises vormis, olla kantav ja publikut mõjutada.
Info kõnelejatest:
- Anneleen Swillen on postdoktorantuuri tudeng ja juhendaja Belgias asuvas Hasselti kunstikoolis PXL-MAD. Ta uurib fügitaalse kultuuri ehteid kunsti, hariduse, kureerimise ja kirjutamise uuringute kaudu. 2020. aastal asutas ta koostöös helilooja Greg Scheirlinckxiga ettevõtte Artificial Intelligems. Sujuva ja interdistsiplinaarse kollektiivina, kes töötab praegu ehete, graafilise disaini, muusika, XR-performance’i, tantsu ja datateaduse ristumiskoha kallal, on nende eesmärk uurida rohkemat kui inimese ühisloomet.
- Mala Siamptani on disainipraktik kogemusega moe-, disaini- ja kunstisektor. Pärast kahe magistrikraadi omandamist ja praegu doktorikraadi läbiviimist, juhib Mala oma stuudiot Ida-Londonis, mis on spetsialiseerunud toodete ja skulptuuriobjektide kujundamisele ja valmistamisele. Mala on loonud ehte- ja esemekollektsioone, mida on eksponeeritud Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austraalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Ulatuslikku materjaliuuringuga püüab Mala töö ühendada traditsioonilist käsitööd digitaaltehnoloogiaga.
- Darja Popolitova on kaasaegse ehtekunstnik, õppejõud ja doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Irooniline vaade tänapäevale õhutab teda segama digitaalseid vahendeid ja videoperformanseid fiktsionaalsusega. Tema loomingut on tunnustatud 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning 2018. aastal ka Eesti Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti pälvis ta 2015. aastal SA Noor Ehe stipendiumi. Darja Popolitova on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Let’s Get Phygital
Neljapäev 30 november, 2023 — Esmaspäev 18 detsember, 2023
Olete oodatud näituse LET’S GET PHYGITAL avamisele ja vestlusõhtule, kus korraldajad Anneleen Swillen, Mala Siamptani ja Darja Popolitova arutlevad kaasaegse ehtimise praktikaid digitehnoloogiate prisma kaudu.
Näituse avamine ja vestluõhtu toimub 30. novembril III korruse fuajees, kell 17.00–18.30
Kui te ei saa füüsiliselt liituda, registreeruge Zoomi-vestlusõhtule selle lingi kaudu
Meeting ID: 912 0263 6427
Passcode: 202810
Topic: Let’s Get Phygital vestlusõhtu
Time: Nov 30, 2023 05:00 PM Helsinki
Näitusest:
LET’S GET PHYGITAL on tudengite näitus, mis tähistab Londoni Moekolledži (LCF), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja PXL-MAD School of Arts ehteosakondade koostööd. Näitus vaatleb, kuidas digitaalsed kogemused käivitavad loomemõtlemist- ja praktikat, luues IRL-ruumi digitaalseks ehteks. Kasutades liitreaalsuse filtreid tööriistadena, uurisid õpilased, kuidas kaasaegne ehe võib eksisteerida mittefüüsilises vormis, olla kantav ja publikut mõjutada.
Info kõnelejatest:
- Anneleen Swillen on postdoktorantuuri tudeng ja juhendaja Belgias asuvas Hasselti kunstikoolis PXL-MAD. Ta uurib fügitaalse kultuuri ehteid kunsti, hariduse, kureerimise ja kirjutamise uuringute kaudu. 2020. aastal asutas ta koostöös helilooja Greg Scheirlinckxiga ettevõtte Artificial Intelligems. Sujuva ja interdistsiplinaarse kollektiivina, kes töötab praegu ehete, graafilise disaini, muusika, XR-performance’i, tantsu ja datateaduse ristumiskoha kallal, on nende eesmärk uurida rohkemat kui inimese ühisloomet.
- Mala Siamptani on disainipraktik kogemusega moe-, disaini- ja kunstisektor. Pärast kahe magistrikraadi omandamist ja praegu doktorikraadi läbiviimist, juhib Mala oma stuudiot Ida-Londonis, mis on spetsialiseerunud toodete ja skulptuuriobjektide kujundamisele ja valmistamisele. Mala on loonud ehte- ja esemekollektsioone, mida on eksponeeritud Küprosel, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austraalias, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Ulatuslikku materjaliuuringuga püüab Mala töö ühendada traditsioonilist käsitööd digitaaltehnoloogiaga.
- Darja Popolitova on kaasaegse ehtekunstnik, õppejõud ja doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Irooniline vaade tänapäevale õhutab teda segama digitaalseid vahendeid ja videoperformanseid fiktsionaalsusega. Tema loomingut on tunnustatud 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning 2018. aastal ka Eesti Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti pälvis ta 2015. aastal SA Noor Ehe stipendiumi. Darja Popolitova on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
24.11.2023
Varm & Correia kontsert festivalil Composter
Varm & Correia “Natural Frequencies: A Sonic Symbiosis” (Loomulikud sagedused: Heliline sümbioos) kontsert festivalil Composter 24. novembril, Vene Teatris.
Läbiviijad: Taavi Varm, Nuno Correia (Eesti/Portugal)
Duo Varm & Correia moodustavad Taavi Varm (Eesti) ja Nuno Correia (Portugal). Nende eesmärgiks on ühendada loomulikke ja sünteetilisi helisid ühtseks heliliseks keskkonnaks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Samuti soovivad nad ärgitada mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Nende muusikastiili võib liigitada ambientiks, mis liigub selliste artistide nagu Brian Eno, Alva Noto ja The KLF radadel.
Festivalil Composter tuleb esmaesitlusele nii uut materjali kui ka lugusid nende hiljutiselt debüütalbumilt “Live at Purekkari Cape”. Uue lood valmisid möödunud suvel Hiiumaal ja nende aluseks on saarel tehtud välisalvestused. Need teosed viivad publiku retkele läbi Hiiumaa paikade, atmosfääri ning lugude.
Taavi Varm on Tallinnast pärit etendus- ja videokunsti taustaga meediakunstnik ja -uurija ing Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Nuno Correia on interaktsioonidisaini valdkonna teadlane (Tallinna Ülikool) ja audiovisuaalsetele etteastetele spetsialiseerunud meediakunstnik.
“Miks peaks kunstlikult, inimeste tehnika abil loodud heli olema konfliktis loodusega? Varmi ja Correia järgi ei peakski – nad võivad harmooniliselt koos eksisteerida. Mitte süntees, vaid sümbioos.” Valdek Lauri arvustus Sirbis Varmi & Correia etteastest foorumil Biotoopia 2022.
Varm & Correia: https://varmandcorreia.bandcamp.com/album/live-at-purekkari-cape
Taavi Varm:
http://www.varmstudio.com/
Nuno Correia:
https://nunocorreia.com/
Youtube:
https://www.youtube.com/watch?v=B2cfFbwCmO8
Varm & Correia kontsert festivalil Composter
Reede 24 november, 2023
Varm & Correia “Natural Frequencies: A Sonic Symbiosis” (Loomulikud sagedused: Heliline sümbioos) kontsert festivalil Composter 24. novembril, Vene Teatris.
Läbiviijad: Taavi Varm, Nuno Correia (Eesti/Portugal)
Duo Varm & Correia moodustavad Taavi Varm (Eesti) ja Nuno Correia (Portugal). Nende eesmärgiks on ühendada loomulikke ja sünteetilisi helisid ühtseks heliliseks keskkonnaks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Samuti soovivad nad ärgitada mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Nende muusikastiili võib liigitada ambientiks, mis liigub selliste artistide nagu Brian Eno, Alva Noto ja The KLF radadel.
Festivalil Composter tuleb esmaesitlusele nii uut materjali kui ka lugusid nende hiljutiselt debüütalbumilt “Live at Purekkari Cape”. Uue lood valmisid möödunud suvel Hiiumaal ja nende aluseks on saarel tehtud välisalvestused. Need teosed viivad publiku retkele läbi Hiiumaa paikade, atmosfääri ning lugude.
Taavi Varm on Tallinnast pärit etendus- ja videokunsti taustaga meediakunstnik ja -uurija ing Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Nuno Correia on interaktsioonidisaini valdkonna teadlane (Tallinna Ülikool) ja audiovisuaalsetele etteastetele spetsialiseerunud meediakunstnik.
“Miks peaks kunstlikult, inimeste tehnika abil loodud heli olema konfliktis loodusega? Varmi ja Correia järgi ei peakski – nad võivad harmooniliselt koos eksisteerida. Mitte süntees, vaid sümbioos.” Valdek Lauri arvustus Sirbis Varmi & Correia etteastest foorumil Biotoopia 2022.
Varm & Correia: https://varmandcorreia.bandcamp.com/album/live-at-purekkari-cape
Taavi Varm:
http://www.varmstudio.com/
Nuno Correia:
https://nunocorreia.com/
Youtube:
https://www.youtube.com/watch?v=B2cfFbwCmO8
29.11.2023 — 21.04.2024
Triin Reidla kuraatorinäitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis
Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.
Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.
Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.
Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš
Täname Kultuurkapitali
Loe ja vaata lisaks:
Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023
Triin Reidla kuraatorinäitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
Kolmapäev 29 november, 2023 — Pühapäev 21 aprill, 2024
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis
Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.
Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.
Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.
Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš
Täname Kultuurkapitali
Loe ja vaata lisaks:
Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023