Näitused
12.01.2016 — 28.01.2016
EKA ehte- ja sepakunsti ja tootedisaini tudengid kavandavad lennuki varuosadest interaktiivseid kineetilisi objekte
Õhurõhk
13. – 28. jaanuar
Disaini- ja Arhitektuurigalerii
Avamine 12. jaanuar kell 18:00
“Õhurõhk” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti ja tootedisaini osakondade ning ettevõtte Magnetic MRO vaheline koostööprojekt.
Projekti sisuks on algselt reisilennukitele kuulunud varuosade ümbertöötlemine kineetilisteks ja interaktiivseteks kunstiobjektideks. Materjalidega varustab ettevõtmist Tallinna lennujaama territooriumil asetsev reisilennukite hooldusega tegelev ettevõte Magnetic MRO.
Näitusel käsitletakse hetkel aktuaalseid lennundusega seotud küsimusi. Kursuse üheks tõukeks on tuua kokku erineva taustaga loojad ning soodustada Kunstiakadeemia erialadevahelist koostööd, nii valmisidki eksponeeritud objektid ja installatsioonid sepakunsti ja tootedisaini tudengite koostöös.
Näitus „Õhurõhk“ on avatud 13. – 28. jaanuar Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt 6. Avamine teisipäeval, 12 jaanuaril kell 18:00, kõik huvilised on avamisele oodatud.
Näitusel osalevad tudengid: Timmo Lember, Johann Põldra, Mari Saarepera, Lotta Koov, Hannes Tõnuri, Martin Petrov ja Artur Leete.
Juhendavad õppejõud: Heikki Zoova, tootedisain ning Rait Siska ja Nils Hint, sepakunst.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tänud: Magnetic MRO, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Eesti Kunstiakadeemia
EKA ehte- ja sepakunsti ja tootedisaini tudengid kavandavad lennuki varuosadest interaktiivseid kineetilisi objekte
Teisipäev 12 jaanuar, 2016 — Neljapäev 28 jaanuar, 2016
Õhurõhk
13. – 28. jaanuar
Disaini- ja Arhitektuurigalerii
Avamine 12. jaanuar kell 18:00
“Õhurõhk” on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti ja tootedisaini osakondade ning ettevõtte Magnetic MRO vaheline koostööprojekt.
Projekti sisuks on algselt reisilennukitele kuulunud varuosade ümbertöötlemine kineetilisteks ja interaktiivseteks kunstiobjektideks. Materjalidega varustab ettevõtmist Tallinna lennujaama territooriumil asetsev reisilennukite hooldusega tegelev ettevõte Magnetic MRO.
Näitusel käsitletakse hetkel aktuaalseid lennundusega seotud küsimusi. Kursuse üheks tõukeks on tuua kokku erineva taustaga loojad ning soodustada Kunstiakadeemia erialadevahelist koostööd, nii valmisidki eksponeeritud objektid ja installatsioonid sepakunsti ja tootedisaini tudengite koostöös.
Näitus „Õhurõhk“ on avatud 13. – 28. jaanuar Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt 6. Avamine teisipäeval, 12 jaanuaril kell 18:00, kõik huvilised on avamisele oodatud.
Näitusel osalevad tudengid: Timmo Lember, Johann Põldra, Mari Saarepera, Lotta Koov, Hannes Tõnuri, Martin Petrov ja Artur Leete.
Juhendavad õppejõud: Heikki Zoova, tootedisain ning Rait Siska ja Nils Hint, sepakunst.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tänud: Magnetic MRO, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Eesti Kunstiakadeemia
06.01.2016 — 31.01.2016
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00
„Põika kui pagulane!“
Kodanikud seisavad üksinda bussipeatuse sildi juures nagu ootaksid midagi. Nad vaatavad kaaskodanikke sellisel ilmel nagu juurdleksid veebi–taoliselt üheplaanilise inimloomuse üle. Nad tõmbavad bussi tagaistmel lõõtsa, laulavad ja hõiklevad. Neid võib ootamatult kohata pimedal inimtühjal tänaval nagu ka põikajaid. Oleme põikajad ja meil on kaasas ratastel atribuut, milleks on olnud tool, pink, kast, tõukeratas, või ruubikukuubik. Need põikamise abivahendid kätkevad endas sotsiaalset märki või konstruktsiooni. Oleme põikajad mõnes linnas, mis on kui sotsiaalne labürint. Põikamine mängib ühiskondliku keerukuse kujundina olukordadega, mis toimub tänaval otse liikleja vaateulatuses. Kehastame keerustunud ühiskondliku liikumist ja põikame nii tavapärast kui ettejuhtuvat trajektoori. Põikamine on inspireeritud ühiskondliku teatri ideedest, mille kohaselt me saame ainest parasjagu sotsiaalsel pinnal aset leidvast ja tõlgime sündmusi sümboolsesse tähenduskeelde. Vaatemängu ühiskond elutseb tänavail trotsides ilmaolusid. Näitusega paralleelselt toimuvad Haapsalus põikamise aktsioonid, millega teil on võimalus omal viisil kaasa põigata. ”Põika!” on alguse saanud algselt kolme inimese ühisloominguna. 2010. aastal otsustasid kaks koreograafi Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ning kunstnik Rait Rosin luua tänavale tegevuskunsti talituste seeria, mis jätkub silmas pidades linnaruumides eelnevalt planeeritud trajektoore. Nii ongi moodustunud kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Viljandis põikamise eksirännakuid. Rait Rosin on põiganud ka Vilniuses, Berliinis ja Malmös. Avamine 6. jaanuaril 2016 kell 16.00
Näitus on avatud 6. jaanuar – 31. jaanuar
Galerii on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani, alates 12.00 – 18.00.
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
Kolmapäev 06 jaanuar, 2016 — Pühapäev 31 jaanuar, 2016
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00
„Põika kui pagulane!“
Kodanikud seisavad üksinda bussipeatuse sildi juures nagu ootaksid midagi. Nad vaatavad kaaskodanikke sellisel ilmel nagu juurdleksid veebi–taoliselt üheplaanilise inimloomuse üle. Nad tõmbavad bussi tagaistmel lõõtsa, laulavad ja hõiklevad. Neid võib ootamatult kohata pimedal inimtühjal tänaval nagu ka põikajaid. Oleme põikajad ja meil on kaasas ratastel atribuut, milleks on olnud tool, pink, kast, tõukeratas, või ruubikukuubik. Need põikamise abivahendid kätkevad endas sotsiaalset märki või konstruktsiooni. Oleme põikajad mõnes linnas, mis on kui sotsiaalne labürint. Põikamine mängib ühiskondliku keerukuse kujundina olukordadega, mis toimub tänaval otse liikleja vaateulatuses. Kehastame keerustunud ühiskondliku liikumist ja põikame nii tavapärast kui ettejuhtuvat trajektoori. Põikamine on inspireeritud ühiskondliku teatri ideedest, mille kohaselt me saame ainest parasjagu sotsiaalsel pinnal aset leidvast ja tõlgime sündmusi sümboolsesse tähenduskeelde. Vaatemängu ühiskond elutseb tänavail trotsides ilmaolusid. Näitusega paralleelselt toimuvad Haapsalus põikamise aktsioonid, millega teil on võimalus omal viisil kaasa põigata. ”Põika!” on alguse saanud algselt kolme inimese ühisloominguna. 2010. aastal otsustasid kaks koreograafi Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ning kunstnik Rait Rosin luua tänavale tegevuskunsti talituste seeria, mis jätkub silmas pidades linnaruumides eelnevalt planeeritud trajektoore. Nii ongi moodustunud kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Viljandis põikamise eksirännakuid. Rait Rosin on põiganud ka Vilniuses, Berliinis ja Malmös. Avamine 6. jaanuaril 2016 kell 16.00
Näitus on avatud 6. jaanuar – 31. jaanuar
Galerii on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani, alates 12.00 – 18.00.
17.12.2015 — 10.01.2016
Ülle marks ja jüri kass. Vüüming. kunstihoone galeriis 17.12.2015 -10.01.2016
PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone
Ülle Marks ja Jüri Kass
Vüüming
Kunstihoone galerii
Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!
Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.
Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).
Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015
Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee
Ülle marks ja jüri kass. Vüüming. kunstihoone galeriis 17.12.2015 -10.01.2016
Neljapäev 17 detsember, 2015 — Pühapäev 10 jaanuar, 2016
PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone
Ülle Marks ja Jüri Kass
Vüüming
Kunstihoone galerii
Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!
Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.
Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).
Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.
Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015
Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee
17.12.2015 — 16.01.2016
Vano Allsalu “Järelpõletus/Afterburn” 18.12.2015 – 16.01.2016 Vaal galeriis
Vano Allsalu
“Järelpõletus/Afterburn”
18.12.2015 – 16.01.2016
Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.
Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.
Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.
Vano Allsalu:
Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?
Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.
Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.
Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.
Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Vaal galerii
6810 871
5302 8766
galerii@vaal.ee
pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend
Vano Allsalu “Järelpõletus/Afterburn” 18.12.2015 – 16.01.2016 Vaal galeriis
Neljapäev 17 detsember, 2015 — Laupäev 16 jaanuar, 2016
Vano Allsalu
“Järelpõletus/Afterburn”
18.12.2015 – 16.01.2016
Oled oodatud Vano Allsalu näituse “Järelpõletus” avamisele neljapäeval, 17. detsembril kell 17. Näitus on avatud 18. detsembrist kuni 16. jaanuarini.
Vano Allsalu (1967) lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiakadeemia maali erialal, esimese isikunäituse korraldas aastal 1984. Praegu töötab Allsalu maali dotsendina Eesti Kunstiakadeemias ning on ametis ka Eesti Kunstnike Liidu presidendina. Vaalas on eksponeeritud viimase pooleteise aasta jooksul valminud akrüülmaalid.
Näituse läbivad küsimused on kunstniku motivatsioon ja loomingulise tegevuse liikumapanevad jõud – teemad, millega Allsalu tegeles ka Draakoni galerii näitusel „Motiiv“ eelmisel sügisel.
Vano Allsalu:
Millised on kunstniku energiaallikad? Mis on see aines, mis muundatakse nii kõrvalseisjale kui kohati ka tegijale tabamatu vaimse ja manuaalse protsessi tagajärjel kunstiliseks tulemuseks? Rõõm, mure, ängistus? Intriig, vaesus, ilu? Valu, vaimustus või hoopis väsimus?
Vahel käivitab mind maailmavalu, teinekord mõni vilksamisi märgatud proosaline motiiv, inimlik puudutus või lühike lause, kummitama jääv sõna või helikatke. Mind võib võluda korduse rütm, siis jälle tundub see talumatult tüütu. Pingutus võib olla erutav, aga vahel tahaks lihtsalt olla.
Kujutledes end mootorina, ei ole minu kütuseks selge allikavesi ega ka mitte punane vein või plahvatusohtlik bensiin, vaid pigem raskesti defineeritav mikstuur, milles leidub nii nestet kui mürki, vitamiine, detergente ja konservante, sadet ja vahtu. Algupärased looduslikud elemendid on segunenud kultuuriliste maitsetugevdajate ja ühiskondlike emulgaatoritega.
Sellise kütuse põletamine on kohati lausa keeruline, ilmselt ka ohtlik. Lahendus peitub ehk selles, kui põlemine toimub piisavalt kõrgel temperatuuril ja korraliku surve all, kasuks tuleb ka reaktiivmootorites tänuväärset rakendamist leidev järelpõletuse põhimõte. Siis avanevad varjatud energiaallikad ning tekib korralik tõmme, mis surub selja mõnusalt istmesse.
Vano Allsalu mitmekülgse ning jõulise värvikeelega peamiselt abstraktsed tööd kompavad riivamisi ka figuraalsust. Allsalu teoste teemadering on ulatunud loodusstiihiatest mütoloogiliste konstruktsioonide ning meeleseisunditeni, puudutades seejuures nii intiimselt isiklikku kui ka tõlgendusi kultuurilisel ja sotsiaalsel väljal toimuvast. Oma viimaste aastate loomingus käsitleb kunstnik peamiselt kujutamise ja mittekujutamise piiride ning tähenduse tekkimisega seotud küsimusi.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Vaal galerii
6810 871
5302 8766
galerii@vaal.ee
pilt: Vano Allsalu “Järelpõletus” (2015) akrüül, lõuend
14.12.2015 — 09.01.2016
KENKMAA JA OKSAARE “KOKKUSATTUMUS”
Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.
Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.
Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
TÕNIS KENKMAA
Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.
Elab ja töötab Tallinnas.
http://cargocollective.com/kenkmaa
Haridus
2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA
2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA
1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium
Töökogemus
2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD
2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud
2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige
2012 A-Film Eesti, Layout-Artist
2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik
2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja
2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja
Isiknäitused
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn
2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn
Osalemine näitustel
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,
KUMU, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu
2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn
2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali
noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu
2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii
2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn
2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn
2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone
2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn
2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid
2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn
Projektid
2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)
2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse
Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa
2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine
2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus
“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa
2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa
2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome
1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011
Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008
Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005
Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004
MARILIIS OKSAAR
Sündinud 25.04.1987 Tallinnas
Elab ja töötab Tallinnas
Haridus
2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA
2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA
2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala
1994 – 2006 Kristiine gümnaasium
Osalemine näitustel
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,
Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu
2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu
2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu
2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn
2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn
2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu
2011 SIHT, In Graafika, Pärn
2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn
Projektid
2013 – … Dadamora
2012 – … Prints by TM
2012 VonKrahliGalerii
2011 – … Rühmitus SIHT
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013
Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012
Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012
Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012
Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011
Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011
KENKMAA JA OKSAARE “KOKKUSATTUMUS”
Esmaspäev 14 detsember, 2015 — Laupäev 09 jaanuar, 2016
Esmaspäeval, 14.12.2015 avasid TÕNIS KENKMAA ja MARILIIS OKSAAR Draakoni galeriis ühisnäituse „Kokkusattumus“.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaare TM nimetuse all valminud graafika eesmärk on lahustada kirju argipäev minimalistlikeks algosakesteks ning tekitada uusi stseene ikoonideks taandatud objektide vahel. Teosed valmivad ühise mõttetegevuse ja tööprotsessi tulemusel ning saavad tervikuks, kui kujund leiab mitmetähenduslikkuse pealkirja abil. Pealkirjad on võti tõlgendusruumi, kus sõnad ja pildid selgitavad nihestatud igapäevaelu. Autorid loovad teoseid valdavalt traditsioonilistes graafikatehnikates ja väikeste tiraažidena. Mustvalge graafika lihtsustab stseenide kirjeldamist ja aitab keskenduda kujundite erinevatele tähendustele.
Tõnis Kenkmaa ja Mariliis Oksaar on mõlemad lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna. Tõnis Kenkmaa on töötanud EKA graafikaosakonnas trükimeistrina ja õppejõuna. Hetkel töötab reklaamibüroo Optimist kunstilise juhina. Mariliis Oksaar tegutseb disainerina ja on brändi Dadamora autor. Kunstnike eelmine ühisnäitus “Olematuse ettekuulutus” toimus Hobusepea galeriis 2013. aastal.
Näitus jääb avatuks 9. jaanuarini 2016.
Tänud: Marko Nautras, Aarne Mesikäpp, Marko Mäetamm, Urmas Viik, Kaido Ole, Oskar Kenkmaa, Ene ja Jaak Kenkmaa.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
TÕNIS KENKMAA
Sündinud 25.04.1982 Tallinnas.
Elab ja töötab Tallinnas.
http://cargocollective.com/kenkmaa
Haridus
2005 – 2008 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, MA
2000 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, graafika eriala, BA
1997 – 2000 Tallinna Kunstigümnaasium
Töökogemus
2013 – … Reklaamiagentuur Optimist, AD
2006 – 2013 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna trükimeister ja õppejõud
2012 – … Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige
2012 A-Film Eesti, Layout-Artist
2004 – 2006 Eesti Joonisfilm, kunstniku abi, foonikunstnik
2004 – 2010 Tallinna Kunstigümnaasium, graafika, kirjaõpetuse ja animatsiooni õpetaja
2004 – … Seksound plaadifirma, kujundaja
Isiknäitused
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn (koos Mariliis Oksaarega)
2012 „PAPERCUTS“, VonKrahliGalerii, Tallinn
2011 „Home Recordings“ / „Kodulindistused“, Hobusepea galerii, Tallinn
2008 „Kärasi sessioon“, Draakoni galerii, Tallinn
Osalemine näitustel
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal,
KUMU, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, 1. Mai Galerii, Tallinn
2013 „Romeo ja Julia“, Y-galerii, Tartu
2012 „JUST KIDS VOL2“, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Vaal galerii, Tallinn
2012 „JUST KIDS / Noorus on ilus aeg”, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali
noortenäitus, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), galerii Noorus, Tartu
2010 „RESPEKT!“ In Graafika, kaaskuraator (koos Marko Nautrasega), Pärnu linnagalerii
2008 „Kärasi sessioon“, TASE08, KUMU, Tallinn
2008 „Keppi ja keeksi“, Hobusepea galerii, Tallinn
2007 „Uus laine“ / „New Wave“, Eesti 21. sajandi kunstnikud, Tallinna Kunstihoone
2005 „Vaprad ja andekad“, Viru keskuse galerii, Tallinn
2004 „Ekskurssioon“, EKA grupinäitus, Eesti erinevad linnagaleriid
2004 Tallinna XIII Graafikatriennaali noortenäitus, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2004 “Vere olümpia“, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 „Süüme“, Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn
2001 Tallinna XII Graafikatriennaali noortenäitus, Hansapanga galerii, Tallinn
Projektid
2009 – 2010 “Kuulutus kuulutus”, grupitöö EKA tudengitega (kuulutusteleht litotehnikas)
2009 Triin Tamme ekspositsiooni „Retrospektiiv“ näitusetiimis osalemine, OUI Kaasaegse
Kunsti Keskus, Grenoble, Prantsusmaa
2004 – … Seksound – muusikaga seotud teoste avaldamine, ürituste korraldamine
2004 Koostööprojekt ansambli Pia Fraus ja kunstnik Marko Mäetamme vahel. Debüütnäitus
“Vere olümpia”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Ida-Virumaa
2002 “Be Bounded By … project”, maakunsti projekt, Burren, Iirimaa
2001 “Be Bounded By … project”, maakunsti project, Lapimaa, Soome
1998 – … bändi Pia Fraus asutaja ja liige
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Kadri Rood. Hommage Duchamp’ile. Sirp. 22.02.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Mario Laul. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 21.12.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Ülle Jehe. Asjade varjatud mõte. Pulss. 06.2011
Anne Pergele, Riho Kall. 2x Kärasi sessioonist. Artishok. 17.04.2008
Anneli Porri. Noor Eesti kunst – Kordus on korra ema. Kunst.ee. 04.2005
Maarin Ektermann, Elnara Taidre. EKA lõputööd. Sirp. 04.06.2004
MARILIIS OKSAAR
Sündinud 25.04.1987 Tallinnas
Elab ja töötab Tallinnas
Haridus
2012 – … Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika MA
2009 – 2012 Eesti Kunstiakadeemia, vabade kunstide teaduskond, graafika BA
2007 Eesti Infotehnoloogia Kolledž, tehnosuhtluse eriala
1994 – 2006 Kristiine gümnaasium
Osalemine näitustel
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Tampere, Soome
2015 Prints by TM näitus “Koos ja eraldi”, Vihti, Soome
2014 Prints by TM näitusel “Kirjaoskus – Kirjaoskamatus” XVI Tallinna Graafikatriennaal, Kumu,
Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2013 „Olematuse ettekuulutus“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „Fopaa“, Hobusepea galerii, Tallinn
2012 „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu
2012 “SISU”, In Graafika, Pärnu
2012 „JUST KIDS“, III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali noortenäitus, galerii Noorus, Tartu
2011 „XX sajandi klassika“, Solaris keskus, Tallinn
2011 „TASE 2011“, Rüütelkonna hoone, Tallinn
2011 SIHT plakatid näitusel “For Love, Not Money” XV Tallinna Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn
2011 „Kuldaeg“, Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 “Kuldaeg”, In Graafika, Pärnu
2011 SIHT, In Graafika, Pärn
2010 „Absurd“, Von Krahli baar, Tallinn
Projektid
2013 – … Dadamora
2012 – … Prints by TM
2012 VonKrahliGalerii
2011 – … Rühmitus SIHT
Publikatsioonid
Jelena Grigorjeva. Kaksikspiraal. ;Paranoia kirjastus. 2015
Andri Ksenofontov. Jalutuskäik galeriides. Sirp. 01.03.2013
Tanel Veenre. Suurepärase pakendamise kunst. Eesti Päevaleht. 12.02.2013
Ilona Gurjanova. Kultuuriunistused 2013. Eesti Päevaleht. 02.01.2013
Johannes Saar. Orav- ja soravkeel Hobusepea galeriis. Eesti Päevaleht. 27.11.2012
Vappu Thurlow. Kompromissitriennaal. Sirp. 07.09.2012
Marian Kivila. „In graafika” : kvantiteet = kvaliteet. Sirp. 10.08.2012
Reet Varblane. Pealelend Mariliis Oksaar. Sirp. 27.01.2012
Indrek Grigor. Ettevaatust noored kunstnikud. Sirp. 20.01.2012
Nördinud kunstitudengid elasid end plangul välja. Postimees. 31.10.2011
Siram. „In graafika“ + PNP = futurism. Sirp. 14.01.2011
11.12.2015 — 13.12.2015
WIP – Work in Progress animatsiooni töötoad
Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:
11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.
12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.
13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.
Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!
Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau
Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com
WIP – Work in Progress animatsiooni töötoad
Reede 11 detsember, 2015 — Pühapäev 13 detsember, 2015
Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu) on veel avatud näitus “WIP – Work in Progress” (Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira), mille raames toimuvad alljärgnevad töötoad:
11. detsember AEGVÕTE 16.00-19.00 Aegvõte jäädvustab protsessi väikeste hüpetega reaalajas – tekib kiirendatud kulg, kus tegevus näib toimuvat iseeneselikult ja mille ajastuse määrab režissöör. Töötoale eelneb loeng.
12. detsember LAMENUKK 14.00-16.00 Lamenukk on üks levinumaid animatehnikaid, mida on kasutanud nii “South Park” kui “Siil udus” – kahemõõtmeliste nukkude maailm on heaks sissejuhatuseks animatsiooni tehnilistesse võimalustesse.
13. detsember PIKSILLATSIOON 14.00-16.00 Piksillatsioon on animatehnika, mis kasutab inimesi kui nukke. Kaader-kaadrihaaval liikumine tekitab huvitava nihestatuse inimkujude füüsilise realismi ja tehisliku liikumise vahel.
Tule ja proovi erinevaid tehnikaid!
Töötubades abistavad Ave Taavet ja Lilli-Krõõt Repnau
Lisaküsimuste korral kirjuta: avetaavet@gmail.com, lilli.repnau@gmail.com
07.12.2015 — 01.02.2016
Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis 1.12.2015-1.02.2015
1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.” Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.
Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.
Foto: Marika Agu
Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis 1.12.2015-1.02.2015
Esmaspäev 07 detsember, 2015 — Esmaspäev 01 veebruar, 2016
1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.” Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.
Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.
Foto: Marika Agu
01.12.2015 — 05.12.2015
Eesti Kunstnikud osalevad art baselil miamis
Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.
Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.
Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.
Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
Lisainfo:
Kadri Laas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
kadri@ecadc.ee
56698720
Eesti Kunstnikud osalevad art baselil miamis
Teisipäev 01 detsember, 2015 — Laupäev 05 detsember, 2015
Detsembri esimesel nädalal toimuva Art Basel Miami messinädalal osaleb erinevates projektides rekordiline arv Eesti kunstnikke. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Curatorial Program for Research (CPR) koostöös toimub teisipäeval, 1 detsembril oksjon sügisel Eestit külastanud väliskuraatorite näitusekonkursi võiduprojekti toetuseks. Oksjonil osalevad oma teostega Kris Lemsalu, Edith Karlson, Marge Monko, Helen Melesk, Raul Meel, Tõnis Kenkmaa & Mariliis Oksmaa ning Jaanus Samma. Lisaks on kuraatorite järgmise sihtkoha Lõuna-Ameerika programmi toetuseks oma teosed oksjonile toonud rida tuntud argentiina, tšiili ja soome kunstnikke. Üritusel tuleb esmaesitlusele Enrico Barone dokumentaalklipp kümne väliskuraatori uurimisreisist Tallinna tänavu oktoobris.
Teisipäeval, 1. detsembril avatakse hollandi kuraatori Niekolaas Lekkerkerki näitus “The Earthbound”, kus osalevad oma videotega Merike Estna, Tanel Rander ja Jaan Toomik. Eesti publikule on Lekkerkerk tuttav Tallinna Kunstihoone näituselt “Kahtluse varjud” 2013. aastal. Miami kesklinnas, Cannonball nimelises residentuuris toimuv näitus on teine sügisese väliskuraatorite programmi jätkuprojekt.
Neljapäeval 3. detsembril avaneval NADA messil osaleb väljapanekuga Temnikova & Kasela galerii – Marko Mäetamme, Kris Lemsalu ja Jaanus Samma töödega. Kolme kunstniku ühises boksis on eksponeeritud Mäetamme litograafiad ja pisiskulptuurid, Samma graffiti kampsunid ning Lemsalu portselanist ja loomanahkadest installatsioon “Isa on kodus” (2012). New Art Dealers Association (NADA) Miami kunstimess on noortele galeriidele suunatud eduka messisarja kolmas väljaanne New Yorgi ja Kölni kõrval. Tänavu uues, keskses asukohas toimuval messil osaleb 105 galeriid 15 riigist.
Eesti kunsti nähtavust Miamis toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.
Lisainfo:
Kadri Laas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
kadri@ecadc.ee
56698720
04.12.2015 — 22.12.2015
Tiina Puhkani TALVEAED Hop galeriis
Tiina Puhkan
TALVEAED
4.12.- 22.12.2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 3. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Tiina Puhkani näitus “Talveaed”.
Tiina Puhkan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tookodse nimega Tallinna Kunstiülikooli, 1990-ndal aastal ning elab ja töötab vabakutselise tekstiilikunstnikuna Tallinnas. Samast aastast on ta aktiivselt osalenud näitustel ning Hop galeriis avatav väljapanek on kunstnikul 20-es isikunäitus. Puhkanile on omistatud kahel korral Aasta tekstiilikunstniku preemia (2002 ja 2004).
Näituse „Talveaed“ keskmeks on sellele nime andnud gobeläänvaip, mis ümbritsetuna siidimaalidest ja piltvaipadest, loob soodsa keskkonna peegeldamaks kunstniku sümpaatiat triiphoonete, talveaedade – ruumide vastu, mis koguvad, jagavad, salvestavad või peegeldavad eluks vajalikku valgust.
Mulle on alati triiphooned meeldinud. Nad muudavad argliku kevadkiirtevihu soojaks ja toitvaks valguseks. Neis võib kasvatada, mida tahes – ükskõik, kui õrnu ja haruldasi võrseid, isegi terveid puid. Peab lihtsalt olema kannatlikkust ja oskust süveneda, et sünniks midagi väärtuslikku. Isegi hilissügisel on kasvumajas tore seista: veel lõhnab seal suve järele, aga samas hingavad uniselt talvevarju toodud krüsanteemid. Ja väljas langeb esimesi lumehelbeid.
Mulle on alati talveaiad meeldinud. Ühtpidi on nad muust maailmast eraldatud, eesõigustega kuningriigid, kus saab võrsuda midagi sellist, millel väljaspool elulootust ei ole. Teistpidi toimib klaasist kuppel omamoodi suurendusklaasina, mis toob väljaspool toimuva isegi selgemalt esile, kui seda sooviksime. / Tiina Puhkan /
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop hop@eaa.ee
Tiina Puhkani TALVEAED Hop galeriis
Reede 04 detsember, 2015 — Teisipäev 22 detsember, 2015
Tiina Puhkan
TALVEAED
4.12.- 22.12.2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 3. detsembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Tiina Puhkani näitus “Talveaed”.
Tiina Puhkan on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tookodse nimega Tallinna Kunstiülikooli, 1990-ndal aastal ning elab ja töötab vabakutselise tekstiilikunstnikuna Tallinnas. Samast aastast on ta aktiivselt osalenud näitustel ning Hop galeriis avatav väljapanek on kunstnikul 20-es isikunäitus. Puhkanile on omistatud kahel korral Aasta tekstiilikunstniku preemia (2002 ja 2004).
Näituse „Talveaed“ keskmeks on sellele nime andnud gobeläänvaip, mis ümbritsetuna siidimaalidest ja piltvaipadest, loob soodsa keskkonna peegeldamaks kunstniku sümpaatiat triiphoonete, talveaedade – ruumide vastu, mis koguvad, jagavad, salvestavad või peegeldavad eluks vajalikku valgust.
Mulle on alati triiphooned meeldinud. Nad muudavad argliku kevadkiirtevihu soojaks ja toitvaks valguseks. Neis võib kasvatada, mida tahes – ükskõik, kui õrnu ja haruldasi võrseid, isegi terveid puid. Peab lihtsalt olema kannatlikkust ja oskust süveneda, et sünniks midagi väärtuslikku. Isegi hilissügisel on kasvumajas tore seista: veel lõhnab seal suve järele, aga samas hingavad uniselt talvevarju toodud krüsanteemid. Ja väljas langeb esimesi lumehelbeid.
Mulle on alati talveaiad meeldinud. Ühtpidi on nad muust maailmast eraldatud, eesõigustega kuningriigid, kus saab võrsuda midagi sellist, millel väljaspool elulootust ei ole. Teistpidi toimib klaasist kuppel omamoodi suurendusklaasina, mis toob väljaspool toimuva isegi selgemalt esile, kui seda sooviksime. / Tiina Puhkan /
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop hop@eaa.ee
28.11.2015 — 28.01.2016
Eesti graafika vanameister Tõnis Laanemaa hiinas
28.11.2015 avati Hiinas Eesti graafika vanameistri Tõnis Laanemaa retrospektiivnäitus “Power lines” DeepArt Space’is – Eastern Art Zone’is , Songzhuangis, Pekingis. Eksponeeritud on ligi 60 tööd alates 1968 kuni 2015. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.
Link Hiinas:
Curators: Wang Xixi & Al Paldrok
展览地址:行深艺术空间（北京市通州区宋庄艺术东区）
Exhibition Space: DeepArt Space (Eastern Art Zone, Xiao ‘pu Village,
Songzhuang Town,Tongzhou District, Beijing, China)
开幕酒会：2015年11月28日下午4：00
Opening Reception:4:00pm On 28nd November 2015
主办方:行深艺术空间
Organizer: DEEP ARTSPACE
Tõnis Laanemaa – graafik ja maalija
Tõnis Laanemaa õppis ERKI-s (EKA) graafikat aastail 1961-66. Diplomitööks oli tal sari turismiteemalisi plakateid. Juba 1961 valiti ta ÜTÜ esimeheks . Aasta pärast vahetas tema sel kohal välja Tõnis Vint. ÜTÜ-s algatas ta tudengite näituste korraldamise Tartu Ülikooli kohvikus ja Tõravere observatooriumis. Üliõpilasnäitusest 1964.a. algas tema esinemine näitustel. Esimesel isikunäitusel Tallinna Kunstisalongis 1970.a., mille järel võeti ta vastu Kunstnike Liitu, oli võimalik teda kõrvutada Vello Vinnaga., kes oli Kunstiinstituudi lõpetanud klaasikunstnikuna 1963.a. ning ANK-i ei kuulunud. Mõlemad kasutasid uudse tehnikana oforti kõrgtrükis : V.Vinn – valgejoonelist mustal taustal („Vähk“, „Kass“), T.Laanemaa – punasejoonelist mustal või pruunil taustal („Spiraal“ I-II). V.Vinna töödes ilmnes tema stiilile edaspidigi omane detailiselgus ja kompositsiooni range sümmeetrilisus, mis oli pingelises suhtes tema sümbolite hämara, kurjakuulutava ja ärevakstegeva emotsionaalse mõjuga. T.Laanemaa ofortides oli assotsiatiivne allhoovus hoopis nõrgemalt tunnetatav, emotsionaalne sisu rohkem pealispinnal, avaldudes vahetult dünaamilise joontesasi kaudu , milles detailid kippusid lahustuma. Detailiülene lähenemine oli mõjutatud abstraktse kunsti lainest eesti kunstis 1960-ndate teisel poolel -1970-ndate algul. Sedalaadi töödega („Lend“,“Noorus“,“Vibulaskjad“, kõik 1971) esines Laanemaa ka Tallinna II graafikatriennaalil. Viimasele tegi T.Laanemaa ühe oma õnnestunuma plakati. Tolleaegsed plakatid, milliseid ta eksponeeris 1975.a. isikunäitusel Kunstisalongis, annavad tunnistust võimekusest sellel alal, mis jäi tema loomingus siiski kõrvaliseks. III triennaalile esitatud sügavtrükis ofordid („Rattad“, „Maale“, „Kahe pilve vahel“, 1974) peegeldasid taastugevnevat üldist huvi ümbritseva tegelikkuse vastu selle konkreetsuses, täpsemalt – linnastuva miljöö vastu, mida ilmutas esmajoones ANK-ile vahetult järgnenud noorte kunstnike põlvkond. ANK-64 sarnaneb mõnevõrra EKR-iga, mis asutati samuti veel modernismilembesel aastakümnel ja pidas, vaatamata liikmete erinevatele individuaalsustele, suhteliselt kaua vastu, muutudes ajapikku legendiks. Sellist rühmitust ei olnud 1960-ndatel võimalik registreerida ega polnud sel ka põhikirja, ent selle liikmeid ühendas esteetiliste ideaalide teatud lähedus. Võrreldes eelmise põlvkonnaga astusid ankilased oma löövalt isikupärase stilistika ja assotsiatiivsete sümbolkujunditega sammu lähemale kaasaegsele rahvusvahelisele kunstile. Viimase dominandiks oli muutunud pop-art, mis väljendas urbanistliku, massikultuuri ja tarbimisajastu mentaliteeti reklaamist, koomiksitest, tabloidmeediast, aga ka sajandi algkümnendite radikaalsematest ilmingutest – kollaaž, assamblaaž – jms. mõjutatud keeles. Pop-art juurdus teistsuguses ühiskonnas kui see, milles kujunesid eesti noored kunstnikud. Lääne ühiskonnale ja elulaadile omased jooned alles hakkasid siia imbuma ning pop-kunsti esteetika postmodernistlik eklektilisus ning sotsiaalne kontekst muutusid mõistetavamaks veidi hiljem, mis kajastub rühmituse SOUP-69 liikmete loomingus. Ankilik pop- arti retseptsioon oli põhiolemuselt estetistlik, stiiliotsinguid mõjutas aga ka minevikupärand, nimelt art nouveau ja tolleaegse sümbolismi taasavastamine, mis põimus vaevalt poolsajandi vanusest sürrealismist kui taasaktualiseerunud modernistlikust voolust saadud impulssidega. Oma „esteetilise universumi“ ehitamine, kasutades Elnara Taidre poolt Tõnis Vindi loomingu iseloomustamiseks kasutatud väljendit, iseloomustas teisigi ankilasi. Selle poole pürgis ka T. Laanemaa, ehkki mitte nii keskendunult kui mõni teine noor graafik. Kiirelt muutuvas nüüdiskunstis järgnevad põlvkonnad üksteisele palju lühemate ajavahemike järel kui inimelus tavaliselt kombeks arvestada. Laanemaa puhulgi etendab oma osa see, et ta oli mõned aastad teistest ANK-ilastest vanem, jõudnud õppida aastail 1952-57 Tartu Kunstikoolis ning omaks võtta midagi tollasest kompositsioonikäsitusest. Viimase poolest polnud ta ANK-is päris erandlik: tarvitseb meenutada Jüri Arraku või Enno Ootsingu 1970-ndate aastate kompositsioone (sünniaastad 1936 ja 1940). ANK-i üldise imaago taustal paistab tema „sotsiaalne tundlikkus“ siiski silma, mida on ära märkinud ka Riin Kübarsepp (Riin Kübarsepp, Anne Untera. Tõnis Laanemaa. Tallinn 2009). Veerevaid autorattaid kujutava ofordi „Rattad“ ja langevarjureid kujutava lehe “Maale“ kõrval võiks mainida teiste noorte kunstnike teemalt lähedasi töid samast ajast : Tiit Pääsukese maali „Autoga metsas“ (1973), Kaisa Puustaku pehmelaki-akvatinta tehnikas lehti „Lend“ või „Raudtee pllvega“(1974), jt. 1970-ndatel hakati taotlema fotolikku mõju mitte üksnes traditsioonilistes tehnikates, vaid levis ka foto otsesem kasutamine. T. Laanemaagi innustus selle kasutamisest. Fotosöövitus „Koerte näitusel“ (1976) tõi talle – koos ofortidega „ Võidusõit“ ja „Pilved“ – ostuauhinna IV triennaalil 1977.a. Triennaalidel oli suur stimuleeriv jõud ning graafikud võtsid end enamasti oma ala foorumiteks tõsiselt kokku. Ka V triennaalil esines T.Laanemaa tähelepanuväärsete söövitustega „Arhitektuur“ (1980) ning „Kunstnikud ja superekskavaator“ (1977). 1980-ndatel tema katsetamisind rauges ning valmisid tagasihoidlikumate ambitsioonidega tööd joonsöövituses , nagu lineaarsetele rütmidele rajatud ofordid „Tantsupidu jaaniõhtul“ (1983), „Pühapäev ratsudel“ (1983), „Orelikontsert Niguliste kirikus 25.augustil 1991“(1991) või Tallinna vaated. Vaategraafikat hakkas T.Laanemaa viljelema juba varem. Populaarseks said vanu veduute meenutavad ofordid „Tallinna vaade Olevistega“ ja „Tallinna vaade Nigulistega“ (1972), mida eksponeeriti ka eesti graafika näitustel väljaspool vabariiki. Linnavaadetele oli kindlustatud laiema publiku nõudlus ja teatud määral püsib see siiani. Pärast instituudi lõpetamist Arsis ja Puhkeparkide Direktsioonis kujunduskunstnikuna töötanud ning 1992.aastast vabakutselisena tegutseval kunstnikul tuleb loomulikult sellega arvestada, liiatigi et traditsioonilist vaategraafikat enam suurt ei tehta. See viis ta 2009.a. mõttele eksponeerida oma linnavaateid Tallinnas, Hellemani tornis. Uuel aastasajal on ta arendanud eriti aktiivset näitusetegevust üle terve Eesti, kaasates oma joonistamis- ja maalistuudio õpilasi. Töödevalikud sõltuvad sageli näitusepaigast. Näiteks, näitusel Narva Muuseumi Kunstigaleriis 2008.a. eksponeeris ta suureformaadilisi lehti Ida-Virumaa loodusest („Siin, põhjarannikul“, „Valaste mänd“, 2004, kuivnõel, kõrgtrükk), ja fototrükke Kreenholmist ( „Vana Kreenholmi vabrik“ ,2007 ). Viimased on õnnestunumaid, mida ta selles tänapäeval üha rohkem kasutatavas tehnikas on loonud. 70. juubelisünnipäeva puhul eksponeeris T.Laanemaa Rahvusraamatukogus nii gravüüre kui ka joonistusi. Ta joonistab palju, eriti akti, mida teeb oma joonistamis- ja maalistuudio õpilaste kõrval. Praegugi hoogne ekspressiivne joonistusmaneer toob silme ette varasemad joonistused ANK-i ajast; nagu paljude vanemate kunstnike , nii ka tema puhul on täheldatav „retour à la jeunesse“ – tagasipöördumine noorusaja juurde. T. Laanemaa armastab nimelt prantsuse keelt ja isegi luuletab selles keeles. 2012.a. juunis tegi ta koos Küllike Pihlapiga Alatskivi lossis fototrükkide näituse „Eesti ja Prantsuse lossid“, tähistades nii oma 75. sünnipäeva. Tagasipöördumine noorusaja juurde avaldub ka maalide sagedases eksponeerimises viimasel ajal . Kunstnik õppis ju Tartu kunstikoolis maali ning pani ühe maali –„Pilved“ – välja ka oma esimesele isikunäitusele. Uuemaid maale (sarja „Aegruum“, jt.) läbivaks motiiviks on naisakt, keda on kujutatud plakatlikus laadis, intensiivsetes põhivärvides. Maalid, nagu joonistusedki, kajastavad neo-ekspressionismi ja neo-popi mõju, demonstreerides kunstniku vastuvõtlikkust moodsate trendide suhtes, nagu ANK-i ajalgi.
Mai Levin
Eesti graafika vanameister Tõnis Laanemaa hiinas
Laupäev 28 november, 2015 — Neljapäev 28 jaanuar, 2016
28.11.2015 avati Hiinas Eesti graafika vanameistri Tõnis Laanemaa retrospektiivnäitus “Power lines” DeepArt Space’is – Eastern Art Zone’is , Songzhuangis, Pekingis. Eksponeeritud on ligi 60 tööd alates 1968 kuni 2015. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.
Link Hiinas:
Curators: Wang Xixi & Al Paldrok
展览地址:行深艺术空间（北京市通州区宋庄艺术东区）
Exhibition Space: DeepArt Space (Eastern Art Zone, Xiao ‘pu Village,
Songzhuang Town,Tongzhou District, Beijing, China)
开幕酒会：2015年11月28日下午4：00
Opening Reception:4:00pm On 28nd November 2015
主办方:行深艺术空间
Organizer: DEEP ARTSPACE
Tõnis Laanemaa – graafik ja maalija
Tõnis Laanemaa õppis ERKI-s (EKA) graafikat aastail 1961-66. Diplomitööks oli tal sari turismiteemalisi plakateid. Juba 1961 valiti ta ÜTÜ esimeheks . Aasta pärast vahetas tema sel kohal välja Tõnis Vint. ÜTÜ-s algatas ta tudengite näituste korraldamise Tartu Ülikooli kohvikus ja Tõravere observatooriumis. Üliõpilasnäitusest 1964.a. algas tema esinemine näitustel. Esimesel isikunäitusel Tallinna Kunstisalongis 1970.a., mille järel võeti ta vastu Kunstnike Liitu, oli võimalik teda kõrvutada Vello Vinnaga., kes oli Kunstiinstituudi lõpetanud klaasikunstnikuna 1963.a. ning ANK-i ei kuulunud. Mõlemad kasutasid uudse tehnikana oforti kõrgtrükis : V.Vinn – valgejoonelist mustal taustal („Vähk“, „Kass“), T.Laanemaa – punasejoonelist mustal või pruunil taustal („Spiraal“ I-II). V.Vinna töödes ilmnes tema stiilile edaspidigi omane detailiselgus ja kompositsiooni range sümmeetrilisus, mis oli pingelises suhtes tema sümbolite hämara, kurjakuulutava ja ärevakstegeva emotsionaalse mõjuga. T.Laanemaa ofortides oli assotsiatiivne allhoovus hoopis nõrgemalt tunnetatav, emotsionaalne sisu rohkem pealispinnal, avaldudes vahetult dünaamilise joontesasi kaudu , milles detailid kippusid lahustuma. Detailiülene lähenemine oli mõjutatud abstraktse kunsti lainest eesti kunstis 1960-ndate teisel poolel -1970-ndate algul. Sedalaadi töödega („Lend“,“Noorus“,“Vibulaskjad“, kõik 1971) esines Laanemaa ka Tallinna II graafikatriennaalil. Viimasele tegi T.Laanemaa ühe oma õnnestunuma plakati. Tolleaegsed plakatid, milliseid ta eksponeeris 1975.a. isikunäitusel Kunstisalongis, annavad tunnistust võimekusest sellel alal, mis jäi tema loomingus siiski kõrvaliseks. III triennaalile esitatud sügavtrükis ofordid („Rattad“, „Maale“, „Kahe pilve vahel“, 1974) peegeldasid taastugevnevat üldist huvi ümbritseva tegelikkuse vastu selle konkreetsuses, täpsemalt – linnastuva miljöö vastu, mida ilmutas esmajoones ANK-ile vahetult järgnenud noorte kunstnike põlvkond. ANK-64 sarnaneb mõnevõrra EKR-iga, mis asutati samuti veel modernismilembesel aastakümnel ja pidas, vaatamata liikmete erinevatele individuaalsustele, suhteliselt kaua vastu, muutudes ajapikku legendiks. Sellist rühmitust ei olnud 1960-ndatel võimalik registreerida ega polnud sel ka põhikirja, ent selle liikmeid ühendas esteetiliste ideaalide teatud lähedus. Võrreldes eelmise põlvkonnaga astusid ankilased oma löövalt isikupärase stilistika ja assotsiatiivsete sümbolkujunditega sammu lähemale kaasaegsele rahvusvahelisele kunstile. Viimase dominandiks oli muutunud pop-art, mis väljendas urbanistliku, massikultuuri ja tarbimisajastu mentaliteeti reklaamist, koomiksitest, tabloidmeediast, aga ka sajandi algkümnendite radikaalsematest ilmingutest – kollaaž, assamblaaž – jms. mõjutatud keeles. Pop-art juurdus teistsuguses ühiskonnas kui see, milles kujunesid eesti noored kunstnikud. Lääne ühiskonnale ja elulaadile omased jooned alles hakkasid siia imbuma ning pop-kunsti esteetika postmodernistlik eklektilisus ning sotsiaalne kontekst muutusid mõistetavamaks veidi hiljem, mis kajastub rühmituse SOUP-69 liikmete loomingus. Ankilik pop- arti retseptsioon oli põhiolemuselt estetistlik, stiiliotsinguid mõjutas aga ka minevikupärand, nimelt art nouveau ja tolleaegse sümbolismi taasavastamine, mis põimus vaevalt poolsajandi vanusest sürrealismist kui taasaktualiseerunud modernistlikust voolust saadud impulssidega. Oma „esteetilise universumi“ ehitamine, kasutades Elnara Taidre poolt Tõnis Vindi loomingu iseloomustamiseks kasutatud väljendit, iseloomustas teisigi ankilasi. Selle poole pürgis ka T. Laanemaa, ehkki mitte nii keskendunult kui mõni teine noor graafik. Kiirelt muutuvas nüüdiskunstis järgnevad põlvkonnad üksteisele palju lühemate ajavahemike järel kui inimelus tavaliselt kombeks arvestada. Laanemaa puhulgi etendab oma osa see, et ta oli mõned aastad teistest ANK-ilastest vanem, jõudnud õppida aastail 1952-57 Tartu Kunstikoolis ning omaks võtta midagi tollasest kompositsioonikäsitusest. Viimase poolest polnud ta ANK-is päris erandlik: tarvitseb meenutada Jüri Arraku või Enno Ootsingu 1970-ndate aastate kompositsioone (sünniaastad 1936 ja 1940). ANK-i üldise imaago taustal paistab tema „sotsiaalne tundlikkus“ siiski silma, mida on ära märkinud ka Riin Kübarsepp (Riin Kübarsepp, Anne Untera. Tõnis Laanemaa. Tallinn 2009). Veerevaid autorattaid kujutava ofordi „Rattad“ ja langevarjureid kujutava lehe “Maale“ kõrval võiks mainida teiste noorte kunstnike teemalt lähedasi töid samast ajast : Tiit Pääsukese maali „Autoga metsas“ (1973), Kaisa Puustaku pehmelaki-akvatinta tehnikas lehti „Lend“ või „Raudtee pllvega“(1974), jt. 1970-ndatel hakati taotlema fotolikku mõju mitte üksnes traditsioonilistes tehnikates, vaid levis ka foto otsesem kasutamine. T. Laanemaagi innustus selle kasutamisest. Fotosöövitus „Koerte näitusel“ (1976) tõi talle – koos ofortidega „ Võidusõit“ ja „Pilved“ – ostuauhinna IV triennaalil 1977.a. Triennaalidel oli suur stimuleeriv jõud ning graafikud võtsid end enamasti oma ala foorumiteks tõsiselt kokku. Ka V triennaalil esines T.Laanemaa tähelepanuväärsete söövitustega „Arhitektuur“ (1980) ning „Kunstnikud ja superekskavaator“ (1977). 1980-ndatel tema katsetamisind rauges ning valmisid tagasihoidlikumate ambitsioonidega tööd joonsöövituses , nagu lineaarsetele rütmidele rajatud ofordid „Tantsupidu jaaniõhtul“ (1983), „Pühapäev ratsudel“ (1983), „Orelikontsert Niguliste kirikus 25.augustil 1991“(1991) või Tallinna vaated. Vaategraafikat hakkas T.Laanemaa viljelema juba varem. Populaarseks said vanu veduute meenutavad ofordid „Tallinna vaade Olevistega“ ja „Tallinna vaade Nigulistega“ (1972), mida eksponeeriti ka eesti graafika näitustel väljaspool vabariiki. Linnavaadetele oli kindlustatud laiema publiku nõudlus ja teatud määral püsib see siiani. Pärast instituudi lõpetamist Arsis ja Puhkeparkide Direktsioonis kujunduskunstnikuna töötanud ning 1992.aastast vabakutselisena tegutseval kunstnikul tuleb loomulikult sellega arvestada, liiatigi et traditsioonilist vaategraafikat enam suurt ei tehta. See viis ta 2009.a. mõttele eksponeerida oma linnavaateid Tallinnas, Hellemani tornis. Uuel aastasajal on ta arendanud eriti aktiivset näitusetegevust üle terve Eesti, kaasates oma joonistamis- ja maalistuudio õpilasi. Töödevalikud sõltuvad sageli näitusepaigast. Näiteks, näitusel Narva Muuseumi Kunstigaleriis 2008.a. eksponeeris ta suureformaadilisi lehti Ida-Virumaa loodusest („Siin, põhjarannikul“, „Valaste mänd“, 2004, kuivnõel, kõrgtrükk), ja fototrükke Kreenholmist ( „Vana Kreenholmi vabrik“ ,2007 ). Viimased on õnnestunumaid, mida ta selles tänapäeval üha rohkem kasutatavas tehnikas on loonud. 70. juubelisünnipäeva puhul eksponeeris T.Laanemaa Rahvusraamatukogus nii gravüüre kui ka joonistusi. Ta joonistab palju, eriti akti, mida teeb oma joonistamis- ja maalistuudio õpilaste kõrval. Praegugi hoogne ekspressiivne joonistusmaneer toob silme ette varasemad joonistused ANK-i ajast; nagu paljude vanemate kunstnike , nii ka tema puhul on täheldatav „retour à la jeunesse“ – tagasipöördumine noorusaja juurde. T. Laanemaa armastab nimelt prantsuse keelt ja isegi luuletab selles keeles. 2012.a. juunis tegi ta koos Küllike Pihlapiga Alatskivi lossis fototrükkide näituse „Eesti ja Prantsuse lossid“, tähistades nii oma 75. sünnipäeva. Tagasipöördumine noorusaja juurde avaldub ka maalide sagedases eksponeerimises viimasel ajal . Kunstnik õppis ju Tartu kunstikoolis maali ning pani ühe maali –„Pilved“ – välja ka oma esimesele isikunäitusele. Uuemaid maale (sarja „Aegruum“, jt.) läbivaks motiiviks on naisakt, keda on kujutatud plakatlikus laadis, intensiivsetes põhivärvides. Maalid, nagu joonistusedki, kajastavad neo-ekspressionismi ja neo-popi mõju, demonstreerides kunstniku vastuvõtlikkust moodsate trendide suhtes, nagu ANK-i ajalgi.
Mai Levin