Näitused

Eesti kaasaegse ehtekunsti näitus  „Mets sosistab / Metsä kuiskaa“ räägib suhtest loodusega, metsast ja selle tähendustest eestlaste jaoks. Ehted avavad suhet metsa ja loodusega erinevatest vaatenurkadest: mütoloogia, metsa ja looduslike materjalide seotuse või ideede kaudu.

Näitusel on esindatud umbes 50 ehtekunstniku sh ka Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude ning üliõpilaste Liisa Tikka, Bianca Triinu Tootsi, Mirjam Auna, Madis Mattuse ja Elias Sormaneni tööd. Lisaks on eksponeeritud Helsingi kunstikooli üliõpilaste metsaprojekti ja Roman Tavasti kunstnike töid. Näituse kuraator on PhD Kärt Summatavet.

Mets on tähenduslik, isegi püha koht. Kogemus loodusest avaneb, kui veeta seal aega kas kõndides, istudes, kuulates, joonistades, pildistades, ujudes, marju ja seeni korjates. Näitus võimaldab süveneda eesti ehtekunsti ajalukku, mütoloogiasse ja loodussuhetesse. Soome ja Eesti rahva suhe metsaga on väga sarnane ning näituse külastajad leiavad kindlasti ühise arusaama nii loodusest kui metsast.

Olete oodatud Juulia Aleksandra Miksoni isikunäituse ,,Hetke vaid” avamisele teisipäeval, 06.05 kell 18:30 Manufaktuuri tn 7/2, Tallinn

2025. aasta 6.-18. mail korraldab Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis tekstiilikunstnik Juulia Aleksandra Mikson isikunäitust ,,Hetke vaid”. Näituse läbivaks teemaks on elukaare metamorfoos ja mateeria hääbuvus. Teostes kasutatud materjalid on dialoogis elu hääbumise aktsepteerimisega. Taieste piiratud eluiga, mis väljendub nende võimaluses puruneda, hargneda, killustuda annab edasi elu hääbumise ja loomise ainulaadsust. Kasutades sõna hääbumist, mis tihtipeale tõstab esile kurba ja melanhoolset protsessi, leiab kunstnik, et selles sõnas väljendub eluga kaasas käiv protsessi, kus ühe lõpp on teise algus, miski pole jääv ega miski ei ole lõplikult kaduv.

Näituse lokatsioon ilmestab asukoha-spetsiifilist metamorfoosi läbi aastate – kunagise hüljatud Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku taasasustamine Manufaktuuri kvartaliks. Näitus läbib kolme erinevat ruumilist keskkonda: õunapuuaed, vaheala- tehasehoonetest ääristatud ala ja kaasaegne elamuarendus. Manufaktuuri kvartali uusarendus on visuaalselt kontrastis taustal olevate tehasehoonetega, veel kuniks need vanad hooned uusarendusse mattuvad. Siin asub ka näituseruum, kus erinevad tekstiilsuse vorme kehastavad teosed, mis näitlikustavad erinevaid eluringi staadiumeid, on tervikuks kokku toodud.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. Juulia tööprotsess lähtub materjali omadustest, kus materjalist saab teejuht, kujundades loomise dünaamikat. Oma liminaalses praktikas on ta ühendanud nii tekstiili saviga kui ka metalli tekstiiliga, avastades materjalide vahelistes suhetes uusi kihte. Nii metalli kui ka saviga töötades, hindab ta oma teadmatuses peituvat vabadust – ruumi, kus piirangud ei takista katsetamist ega loovuse voolamist. Tema jaoks on loomeprotsessi keskmes eheda loomise nauding, kus tehnika ja materjal sulanduvad loomulikul teel käte ja mõtete osaks. Juulia jaoks on olulised teemad mis on seotud inimese, Maa ja looduse vaheliste suhetega. Läbi selle vaatleb ta tänapäeva inimese kartust vananemise ees, kus mitte aktsepteerides kadumist ja hääbumist elame silmapettes.

Juulia Aleksandra Miksoni isikunäitus “Hetke vaid” on osa Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekava magistritööst ja EKA TASE lõputööde festivalist.

Juhendajad: Marta Konovalov, Kärt Ojavee, Juss Heinsalu

Mentor: Ivar Veermäe

Installeerimise tiim: Martin Mikson, Anna- Liisa Pärt

Helikunstnik: Karolin Sigus

Graafiline disain: Katariin Mudist

Kunstnik tänab: EKA keraamikaosakonda, EKA ehe ja sepis osakonda, EKA tekstiiliosakonda, EKA taidestuudiumi, Karl Aunin, Kille-Ingeri Liivoja, Mari-Ann Reede, Paul Aadam Mikson, Aleš Rezler, Mia Tamme ja teisi kaasmõtlejaid.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudium

Avamine 6. mai 2025 | 18.30-21.00

Näitus avatud:

7. mai 16:00-19:00

9. mai  16:00-19:00

12.mai 16:00-19:00

14- 16 mai 16:00-19.00

Manufaktuuri 7/2, Tallinn

Anita Kremmi näitus lepingutest ja identiteedist 

30. aprillil 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis EKA noore kunstniku preemia 2024 laureaadi Anita Kremmi isiknäitus „Leping“.
Näituse kuraator on Ene-Liis Semper.

Anita Kremm on lepingute teemaga tegelenud juba 2021. aastast. Sellest lähtuvalt on ta viinud läbi rea praktilisi eksperimente, mille käigus on sõlminud lepinguid väga erinevatel teemadel ja erinevates formaatides: verega allkirjastatud leping, mille käigus osapooled kohustuvad avaldama kõige vägivaldsema teo oma minevikust. Sünnipäevaleping, mille käigus kõik külalised toovad sünnipäevalapsele raamatu, mida nad kohustuvad ise kogu õhtu kohapeal lugema. Võla leping, mille käigus mõlemad osapooled lepivad kokku vastastikkuses võlgnevussuhtes, mida saab lõpetada ainult lepingus kirjeldatud teo sooritamisega või eseme loovutamisega. Ja nii edasi. Sõlmitavad lepingud on juriidiliselt korrektselt sõnastatud, seega seadusandlikult pädevad ja allkirjastatud poolte kokkuleppel. Anita enda sõnutsi on see suund tema loomingulises tegevuses justkui koroona-ajastu kaasnähe: „Tundsin, et vajan rohkem teadmisi inimesest ja tema toimimisest. Tundsin, et kõik, mida tean, on vaid pealispind“.

Seekordse näituse aluseks on leping, mille autor on sõlminud ühe vabatahtlikuga, kellele ta annab üheks ööpäevaks üle kogu oma välise identiteedi: oma korteri, oma riided, oma söömisharjumused, oma igapäevarutiinid, oma telefoni ja arvuti, kõik sotsiaalsed ja perekondlikud kontaktid.

Eksperimendi käigus salvestatud videodokument võimaldab vaatajail küsida küsimusi, nagu: Mis on mina? Mis mind defineerib? Kas mina vajab välist identiteeti, et keegi näeks, kes ta on? Või tekib mina sellesama välise kirjelduse kaudu? Mis on meie mina määravad isiklikud ja üldised kokkulepped? Jne.

Näitus jääb avatuks 26. maini.

Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema – dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo COBALT.
Kunstnik tänab: Irina Kremm ja Vladislav Kremm, Ljudmilla ja Hariton Drajev, Jakob Juksaar, Mia Maria Rohumaa, Aksel Haagensen, Karin Allik, Eva Mari Mahhov, Ele Mall Vainomäe
Mihhail, Tõnu Hiielaid, Oliver Reimann, Anette Pärn, Mark Raidpere, Peeter Kutman, Kanuti Gildi Saali perekond, Still Frame OÜ.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

6. mail kell 18.00 toimub Paljassaare roostikutornis (Paljassaare tee T6) grupinäituse “Temporary Forever” avamine, kus osaleb 15 kunstnikku eri riikidest üle maailma.

Näitus on valminud kursuse “Eksponeerimine: Kunstnik kui nomaad” raames, mida juhendasid Laura De Jaeger ja Anita Kodanik kevadsemestril Eesti Kunstiakadeemias.

15 leinajat kogunevad Paljassaare muutliku maastiku äärel olevate teoste ümber ja kutsuvad sindki nendega ühinema, et saata need kunstiteosed nende viimasele teekonnale — hüvastijätt vormidega, mis on kadumise äärel, ja mälestuses kestva kaduvuse tähistamine.

Tule ja tunnista seda hetke, mis on peatunud olemasolu ja kadumise piiril. Lühike hetk, mis venib üle aja — ajutine, kuid igavene. Ajutine igavesti.

Avamisõhtul külastajatele pakutakse tasuta jooke. Näitus jääb avatuks kuni 8. maini, pärast mida paljud teosed jäävad kohapeale, et jätkata loomulikul viisil oma eksistentsi kooskõlas näituse kontseptsiooniga.

Näitus pakub ainulaadset kohtumispaika kaasaegse kunsti ja Paljassaare metsiku looduse vahel, kutsudes külastajaid kogema kunstilisi lugusid väljaspool traditsioonilisi galerii seinu.

Ida-Virumaa – kunagine kodu elujõulistele asulatele, kus lokkas põlevkivikaevandus, on pärast tööstuse langust näidanud selgeid kahanemise märke.

Paljud kohalikud kolivad ära, jättes maha vaid mälestuse kodust ja oma elust selles. Linna mudelite õppeaine raames uurisime Ida-Virumaal ühe päeva mahajäetud kortereid Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Paljud neist kodudest on endiselt täis isiklikke esemeid ja mahavaikitud lugusid, mis ei paljasta mitte ainult minevikku, vaid ka piirkonna võimalike tulevikustsenaariumeid. Kutsume teid näitusele, mis kulgeb EKA erinevates ruumides, et tutvuda seitsme projektiga, millest igaüks pakub ainulaadset vaatenurka Ida-Virumaa muutuvale identiteedile.

Installatsioonid, maakaardid, aga ka TikTok ning vaimse tervise tsirkus  – meie projektid uurivad erinevaid viise, kuidas näidata kahanevate kogukondade igapäevamuresid ja nende pidevat muutumist. Läbi lugude datšadest, hoonefondi renoveerimisest ning noorte ja eakate igapäevaelust seisame silmitsi kahanemise väljakutsetega – lõksus olemise tunde ja vaimse tervise probleemidega, mis sageli tulenevad süsteemsest ebaõnnestumisest. Samal ajal otsime nendes kahanevates kohtades lootust ja rõõmu.

Tudengid: Adeolu Afolabi, Anna Böhmová, Anna Dzebliuk, Annabel Pops, Hanna Steckl, Katrīna Stīna Jesikena, Ləman Məmmədli, Lukas Laubre, Melissa Lee, Paula Fischer, Sarah John von Zydowitz, Viktorija Kolomažņikova, Yiğithan Akçay & Zoë Lipp

Juhendajad: Keiti Kljavin & Johanna Holvandus

Kevadine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (1.-2. korruse üldaladel ja EKA Galeriis; Põhja pst 7) ning ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn). Hindamispäeval on näitused EKA galeriis avatud E–L 14–18 ning P 12–16. NB! 1. mail on EKA Galerii suletud.

AJAKAVA

K 30.04. Fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
R 02.05. – P 4.05. Joonistamine ja anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

E 05.05. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
E 05.05. Anatoomiline joonistamine, stsenograafia ja animatsioon BA II, juhendaja Maiu Rõõmus, (1. ja 2. korruse üldalad)
E 05.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, juhendaja Eero Alev (1. ja 2. korruse üldalad)
T 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
K 07.05. Fotograafia BA I, juhendaja Marge Monko (EKA Galerii)
N 08.05. Stsenograafia BA II, juhendaja Liina Keevallik (EKA Galerii)
R 09.05. – L 10.05. Stsenograafia BA I, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

P 11.05. – E 12.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
T 13.05. – K 14.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
N 15.05. Graafika BA I, juhendajad Charlotte Biszewski, Caroline Pajusaar, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
R 16.05. Graafika BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask (EKA Galerii)
L 17.05. – P 18.05. Animatsioon BA ja MA (EKA Galerii)

E 19.05. Maal BA I, juhendajad Eero Alev, Anna Škodenko, Jaan Toomik (EKA Galerii)
T 20.05. Skulptuur BA I, juhendaja Anna Mari Liivrand (EKA Galerii)
N 22.05. – P 15.06. Maal BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Holger Loodus (ARS Projektiruum, avatud K–L 12–18 P 12–16)

7. mail kell 17.00 toimub EKA esisel muruplatsil liitreaalsusel põhinevate videomängude “Väikesed elud”  esitlus. 

EKA UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli, Keskkonnaameti ja Tartu Ülikooli  projekti WoodMeadowLIFE raames valmisid Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia ning Muinsuskaitse ja konserveerimise osakondade koostöös puisniitude teemalised eksperimentaalsed mängud, mis kompavad piire videomängude ja kunsti vahel.

EKA tudengid arendasid EVA Lab kursuse käigus välja liitreaalsusel põhinevad mängud, mis paigutavad virtuaalse looduskeskkonna mängija otsesesse ümbrusesse. «Väikeste elude» näituseprojekt toetub bioloogiapõhistele andmetele, aga kasutab neid andmeid kunstnikele omaselt loominguliseks loo jutustamiseks. Eesmärgiks on näitusel osaleja suunamine puisniitude probleemide üle järele mõtlema. Selleni jõudmine toimub poeetilises vormis. 

Õppejõud Andrus Laansalu sõnul: “Me ei püüa nende mängudega kedagi targaks õpetada. Me lihtsalt viitame mängudes esitatud teemade kaudu vajadusele saada aru, et looduse probleemid on suured ja mitte kellelgi pole enam võimalik nendest probleemidest mööda vaadata. Nüüd tuleb meil kõigil pidevalt midagi loodust taastavat teha, nii nagu paljude varasemate põlvkondade jooksul on looduse hoidmiseks vajalikud käigud suures plaanis pidevalt tegemata jäetud.” 

Projektijuht: Riin Alatalu 

Juhendajad: Taavi Varm, Andrus Laansalu, Jaagup Irve, Amanda Warner, Camille Laurelli, Sten Saarits ja Maarja Nuut

Tudengid: Ako Allik, Bob Bicknell-Knight, Kairi Getman, Mihhail Grigorjuk, Joel Jõevee, Marie (Müü) Kanger, Caitlyn Kesa, Lene Lekše, Anett Maiste, Rosa-Maria Katariina Nuutinen, Yiyang Sun

Mängud on allalaetavad Google Play ja Apple App Store’ist.

Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti.

Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest. 

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 22. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Inimene ja töö” võitjad!

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
Konkursi teemaks oli sel aastal “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti. Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab vabade kunstide teaduskond, Nordic Milk OÜ ja AS Tallinna Vesi.

Näitus “Ma sain enne sulamist päris hea ampsu” on Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini ja Tootedisaini tudengite näitus, mis mõtiskleb valikute ja kogemuste üle.
 
24 Aprill kell 18.00

ARS Kunstilinnak – Stuudio 53 ja 98
Sissepääs Hoovi Poolt

Meil kõigil on elus teatud hulk kogemusi, mille peale ehitame üles järgmist. See on nagu arhiiv. Mitte kunagi enam ei saa kogeda ilma eelnevata.. Ja siis me vaatame otsa neile valikutele, mida me alateadlikult ja suhteliselt tunde pealt igapäevaselt jälle ja jälle teeme. Seisame silmitsi millegi iseenesest mõistetavaga, nagu jalg jala ette panemine käimisel või sisse- ja väljahingamine.. me ei märka neid tegevusi, kuid ometi teeme seda pidevalt. Meie valikud kujundavad meie kogemused ja need liidetuna meie tantsu läbi elu.

Näitusel osalevad: Riko Smirnov, Richard Vainola, Gabriella Tarja, Laura Sööt, Katriin Saulus, Anna Elisabeth Remmelg, Kenneth Pert, Hanna Milk, Anett Elis Männil, Brit Maripuu, Paula Maria Mengel, Stella Maris Liiva, Kelli Kütt, Helen Kärt Käbin, Martin Kislõi, Mark Kokotov, Teele Kiisk, Grittel Kastan, Greg Mikael Juhanson, Daria Titova, Johannes Adrik, Aries Puusepp, Rebecca Lopez
Graafiline disain: Mark Kokotov

Tudengid tantsivad sedalaadi näitusel esmakordselt ja neid on selles juhendanud Kristel Saan.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Põhjala Brewery

Sel suvel saab esmakordselt tutvuda kõikide Olev Soansi kultuurilooliste piltkaartidega. Selleks tuleks külastada nelja näitust Kesk-Eestis, millest esimene avatakse Käru Muuseumis 26. aprillil.

Järvamaal kevadest sügiseni toimuvad näitused on teadaolevalt seni kõige laiaulatuslikum esitlus Olev Soansi töödest, kelle sünnist möödub maikuus 100 aastat.

Graafik ja pedagood Olev Soans alustas kunstnikuteed raamatuillustraatori ja plakatikunstnikuna, kuid üldsusele sai tuntuks just oma infograafiliste kultuurilooliste piltkaartide kaudu. 1975. aastal valminud esimese kultuuriloolise kaardi suur edu inspireeris kunstnikku ette võtma terve temaatiliste piltkaartide sarja loomise. Järgneva paarikümne aastaga valmis ligikaudu 40 Eesti suurt piltkaarti ning ridamisi väiksemaid, mis annavad rikkaliku sissevaate Eesti kultuuri, ajalukku ja loodusesse. Kaartide koostajaid, konsultante ja abilisi oli kokku üle 80. Näiteks Lennart Meri, Jaan Eilart või Gustav Ernesaks. Iga piltkaart oli paljude kultuuritegelaste ühine pingutus jäädvustada Eestit, rääkida oma kodumaast nõukogude aja piirangute kiuste.

Käru avanäituse teema “Eesti Loodus” väljendab looduse tähtsust rahvuslikus identiteedis ning looduskaitse olulisust rahvuslikul taasärkamisel. Käru näitusel saab uudistada vastavaid töid: “Eesti Loodus, tema omapära ja kaitse”, “Roheline Eesti” ja “Lahemaa Rahvuspark”, aga ka Eesti lindude, kalade, imetajate piltkaarte. Apteekide kaardil on leitavad Eesti ravimtaimed, Tallinna Loomaaia kaardil aga eksootilisemad loomad. Eesti kirjandusloolise piltkaardiga saadab Käru näitus tervituse ka Eesti Raamat 500 tähtpäevale.

Eraldi vaatamisväärsusena on väljas “Tallinna Deklaratsioon”, millele kunstilise vormi andis Urmas Ploomipuu. Rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni poolt Saksamaa, Soome, Taani jt osalemisel 1983 a vastu võetud Tallinna üleskutse looduse ja kunstide ühtsusest andis sügaval stagnatsiooniajal lootust väikerahva kultuurilisele kestmisele oma looduse ja igipõliste maastike keskel.

Käru näituse avamisel 26.aprillil saavad sõna näituse kuraatorid Maive Rute ja Jüri Rute, Järvamaa juurtega Euroopa Komisjoni töötajad. Esinema on kutsutud mõisate uurija Valdo Praost. Maive Rute: “Usun, et Olev Soansi kultuuriloolised kaardid edastavad olulise sõnumi kogukondlikust koostööst ja ühtehoidmisest, kestmajäämisest ka läbi raskete aegade. Nendes töödes on vanematele inimestele taasleidmist ning noorematele avastamisrõõmu. See on võimalus süvitsi minekuks ja aja mahavõtmiseks”.

Olev Soans 100 sama seeria järgmised näitused avatakse 11. mail Järva-Jaani Muuseumide Keskuses, 29.mail Paide Wittensteini Tegevusmuuseumis ning 31.mail Esna Galeriis. Lisaks piltkaartidele esitatakse ka graafikat, illustreeritud raamatuid ja muid eksponaate. Kõik näitused on eripalgelised. Igaühel on leitav kultuurilooline põhikaart, mida laiendavad hulk töid erinevaid teemade kaupa.

Täiendav info

Käru Muuseumi ja näituse kohta tel 55693961, email: karumuuseum@gmail.com

Soans 100 näituste seeria kohta Jüri Rute rutej1@gmail.com