Näitused
06.09.2023 — 02.10.2023
Keiu Maasik Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 6. septembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Keiu Maasiku näitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.
„Viimased paar aastat olin mattunud arvutimängude maailma ja eelistasin vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus mulle ka vastuvõetav mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ma mitmeks kuuks sukeldusin, oli Red Dead Redemption 2. Tundsin RDR2 maailmas, et pole kohta, kus ma hetkel parema meelega viibiksin. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui metsik lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees. Taoline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest.“ Keiu Maasik
Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli.
Loomingus on ta käsitlenud dokumenteerimise mõju mälule, identiteeti ja inimeste vahelisi suhteid. Uusimates projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides otseselt arvutimängude lindistusi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende inimeste isiklikke lugusid.
Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini 2023.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.
Keiu Maasik Hobusepea galeriis
Kolmapäev 06 september, 2023 — Esmaspäev 02 oktoober, 2023
Kolmapäeval, 6. septembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Keiu Maasiku näitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.
„Viimased paar aastat olin mattunud arvutimängude maailma ja eelistasin vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus mulle ka vastuvõetav mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ma mitmeks kuuks sukeldusin, oli Red Dead Redemption 2. Tundsin RDR2 maailmas, et pole kohta, kus ma hetkel parema meelega viibiksin. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui metsik lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees. Taoline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest.“ Keiu Maasik
Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli.
Loomingus on ta käsitlenud dokumenteerimise mõju mälule, identiteeti ja inimeste vahelisi suhteid. Uusimates projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides otseselt arvutimängude lindistusi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende inimeste isiklikke lugusid.
Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini 2023.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.
06.09.2023 — 30.09.2023
Kelli Gedvil ja Kristen Rästas Draakoni galeriis
Kolmapäeval, 6. septembril 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Kelli Gedvil ja Kristen Rästase ühisnäitus „Ärata mind üles, kui kõik on möödas“.
„Ärata mind üles, kui kõik on möödas“ on Kelli Gedvili ja Kristen Rästase ühisnäitus, mis kajastab igapäevapoeetiliselt maailmatundlikkusest sündinud introvertset tungi kapselduda digitaalsesse maailma. Kunstnikud keskenduvad atmosfääri loomisele, milles nad uurivad hetkelist inimlikku mentaliteeti, mis on seotud ühest kriisist väljumise ja uude sisenemisega.
Näitusel kujutavad kunstnikud loomingulisi fantaasiapõhiseid, ammu kadunuid ja veel olematuid elu- ja maastikuvorme, nendes ära eksimist ning loovad igatsuse ja leina ajendil sümboleid, läbi mille sünnivad uued tehislikud eluvormid. Need muudavad harjumuslikke viise, kuidas juba möödunut vaadelda ning mälupildis talletada.
Näitus koosneb eri meediumites teostest – installatiivsetest skulptuuridest, aga ka intiimsematest miniatuursematest taiestest, interaktiivsetest ja kasutajakogemusele toetuvatest digitaalsetest teostest ja virtuaalreaalsusest, mida kõike saadavad atmosfäärilised helimaastikud.
Kelli Gedvil (1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valand Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online kuraator ja veebiarendaja. Oma viimaste näitustel “4EVER” ja “Purifying Your Skin” on ta uurinud eneseesitluse käitumismustreid erinevates virtuaalsetes kogukondades ja seda, kuidas need väljenduvad ning kuidas mõjutavad füüsilist keha.
Kristen Rästas (1992) on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle looming kaasab videot, kontseptualismi, virtuaalreaalsust ja segatehnikas skulptuure. Tema uusimad projektid on inspireeritud klassikalisest maastikumaalist, mida kunstnik proovib esitada läbi digitaalsete tehnoloogiate, luues kunstlikke looduslikke keskkondi, mis visualiseerivad kaasaegse inimese võõrandumist ja eskapismi peegeldavate seoste uurimist. Rästas on lõpetanud 2019. aastal Eesti Kunstiakadeemia ja omandanud kaasaegse kunsti magistrikraadi. Ta on end täiendanud Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis Budapestis ja KASKi Kunstiülikoolis Gentis, Belgias. Rästas on näitustel osalenud alates 2012. aastast ning tal on olnud näituseid Eestis, Saksamaal, Leedus, Islandil ja Belgias. Ta on üks Robin Ellis Meta pseudonüümi all tegutsevatest kunstnikest ja post-gallery.online veebigalerii kaasasutaja. Kunstnik elab ja töötab Berliinis ja Tallinnas.
Kristen Rästase teose helikujundus: Mataya Waldenberg.
Tehniline tugi: Ian Simon Märjama.
Graafiline disain: Nathan Tulve.
Kunstnikud tänavad: Natalia Wójcik, Sten Saarits, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Ago Märjama, Johannes Luik.
Mälestades Anti Kidronit.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Federal Government Commissioner for Culture and Media in the program NEUSTART KULTUR Module D – Digital Mediation Formats.
Näitus jääb avatuks 30. septembrini 2023.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja AS Liviko.
Kelli Gedvil ja Kristen Rästas Draakoni galeriis
Kolmapäev 06 september, 2023 — Laupäev 30 september, 2023
Kolmapäeval, 6. septembril 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Kelli Gedvil ja Kristen Rästase ühisnäitus „Ärata mind üles, kui kõik on möödas“.
„Ärata mind üles, kui kõik on möödas“ on Kelli Gedvili ja Kristen Rästase ühisnäitus, mis kajastab igapäevapoeetiliselt maailmatundlikkusest sündinud introvertset tungi kapselduda digitaalsesse maailma. Kunstnikud keskenduvad atmosfääri loomisele, milles nad uurivad hetkelist inimlikku mentaliteeti, mis on seotud ühest kriisist väljumise ja uude sisenemisega.
Näitusel kujutavad kunstnikud loomingulisi fantaasiapõhiseid, ammu kadunuid ja veel olematuid elu- ja maastikuvorme, nendes ära eksimist ning loovad igatsuse ja leina ajendil sümboleid, läbi mille sünnivad uued tehislikud eluvormid. Need muudavad harjumuslikke viise, kuidas juba möödunut vaadelda ning mälupildis talletada.
Näitus koosneb eri meediumites teostest – installatiivsetest skulptuuridest, aga ka intiimsematest miniatuursematest taiestest, interaktiivsetest ja kasutajakogemusele toetuvatest digitaalsetest teostest ja virtuaalreaalsusest, mida kõike saadavad atmosfäärilised helimaastikud.
Kelli Gedvil (1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valand Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online kuraator ja veebiarendaja. Oma viimaste näitustel “4EVER” ja “Purifying Your Skin” on ta uurinud eneseesitluse käitumismustreid erinevates virtuaalsetes kogukondades ja seda, kuidas need väljenduvad ning kuidas mõjutavad füüsilist keha.
Kristen Rästas (1992) on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle looming kaasab videot, kontseptualismi, virtuaalreaalsust ja segatehnikas skulptuure. Tema uusimad projektid on inspireeritud klassikalisest maastikumaalist, mida kunstnik proovib esitada läbi digitaalsete tehnoloogiate, luues kunstlikke looduslikke keskkondi, mis visualiseerivad kaasaegse inimese võõrandumist ja eskapismi peegeldavate seoste uurimist. Rästas on lõpetanud 2019. aastal Eesti Kunstiakadeemia ja omandanud kaasaegse kunsti magistrikraadi. Ta on end täiendanud Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis Budapestis ja KASKi Kunstiülikoolis Gentis, Belgias. Rästas on näitustel osalenud alates 2012. aastast ning tal on olnud näituseid Eestis, Saksamaal, Leedus, Islandil ja Belgias. Ta on üks Robin Ellis Meta pseudonüümi all tegutsevatest kunstnikest ja post-gallery.online veebigalerii kaasasutaja. Kunstnik elab ja töötab Berliinis ja Tallinnas.
Kristen Rästase teose helikujundus: Mataya Waldenberg.
Tehniline tugi: Ian Simon Märjama.
Graafiline disain: Nathan Tulve.
Kunstnikud tänavad: Natalia Wójcik, Sten Saarits, Leegi Kiis, Marek Gedvil, Ago Märjama, Johannes Luik.
Mälestades Anti Kidronit.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Federal Government Commissioner for Culture and Media in the program NEUSTART KULTUR Module D – Digital Mediation Formats.
Näitus jääb avatuks 30. septembrini 2023.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja AS Liviko.
08.09.2023 — 01.10.2023
„Võim“ Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis
Avaneb triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ viimane osa „Võim“ Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis, reedel, 8. septembril kell 17.00. Näitus on avatud 1. oktoobrini.
Võim on enesekehtestamise atribuut, kellegi või millegi üle valitsemise eeldus. Võim on alati suhe kellessegi või millessegi. Igasuguse struktuuri toimimiseks on see ühteaegu vajalik, aga ka ohtlik, ahvatlev, peibutav, kohutav ja hirmutav, allasuruv, kontrolliv.
Kadrioru park võib vaadata igal tasandil võimusümbolina: park kui inimese loodud tehislik kooslus, Peeter I ehitatud Kadrioru loss kui võõra väe kinnistamise märk, presidendi loss kui poliitilise võimu kehastus, Eesti kunstimuuseumi peahoone Kumu kui kunstivõimu märk. Ükski neist tasandeist ei kehasta endas pelgalt hierarhilist, võõrandunud tähendust: park ühendab inimesi ja seal on maa-alasid, kus looduslik keskkond saab vabalt areneda ja toimida, presidendi institutsioonil on diplomaatiline, lepitav funktsioon, nüüdisaegne kunstimuuseum on kunstnikke ja vaatajaid ühendav demokraatlik multifunktsionaalne paik.
Projekt „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ on toiminud teatepulga edasiandmisena: kuraatorid kutsusid kunstnikud Vana-Võromaa kultuurikotta, seal osalenud kunstnikud andsid oma teatepulga edasi Tartu „Vaimu“ näitusele ning Tartus osalenud kunstnikud kutsusid Tallinna „Võimu“ näituse osalejad. See ei ole kuraatori(te) võimukepi all (vertikaalse võimusuhtena) kulgenud kooslus, vaid see on toiminud horisontaalse edasiarendusena, kuigi ka kuraatorid on andnud teatepulga edasi ja kutsunud oma kunstnikud.
„Võimu“ näituse juhatab sisse kuraatorite ühisprojekt, nagu see oli eelnevate näitusepaikade puhul Võrus ja Tartus, nii on ka seekord selle teostanud Marje Taska ja installeerinud Reinhold Rutks. „Väe“ näituse juhatas sisse hõbedane kokku rullitud tilluke käsikiri tekstiga „Sanctus praesens“, vaimukontseptsiooni kandis viiskümmend korda suurem modernistlik masin, mis edastas näituse sõnumi „Pax in sancto present“ telegraafikoodina. „Võimu“ sümboolset objekti, vikatitega võimuratast võib vaadata võimuiha absurdsuse võrdkujuna.
„Võimu“ teosed võib tinglikult kolmeks jagada: kunstnike mõtisklus praeguse inimühiskonna ja sealsete võimusuhete üle, olgu siis riigi või kunstimaailma mõttes (Jüri Ojaver, Kirke Kangro, Edith Karlson, Raul Keller, Mikk Madisson), antropotseenist tingitud inimese ja looduse suhete ja nende tagajärgede tõlgendus (Madlen Hirtentreu, Urmas Lüüs, Jonas Johansson) ning kolmandaks nii-öelda avatud tähendusega teosed, kus on segunenud inimühiskond ja looduslik keskkond ning mida saab tõlgendada keskkonna aga ka inimsootsiumi võimusuhete kaudu (Britta Benno, Flo Kasearu ja Elina Vitola, Fideelia-Signe Roots).
Väljapaneku lõpetab Tanja Muravskaja Kadrioru kunstimuuseumi riigivanem Konstantin Pätsi toas eksponeeritud videoteos, kus Eesti siiani ainus naissoost president Kersti Kaljulaid arutleb küsimuse üle, kuidas täita võim targa vaimu ja tõelise väega.
Triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ lõpetab kuraatorite ja kunstnike ühissõit Kütioru tammetsõõru, et sinna lähistele istutada Kadrioru pargis kasvanud tammeistik. Võim naaseb sümboolselt väe juurde, et sirguda väepaigas.
–
Ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran, kes räägib publikuprogrammis paljuliigilisest linnast, kirjeldab võimu kui agentsust ehk suutlikkust tegutseda: „Veel suurem võim on aga võim enda agentsuse üle, ehk suutlikkus piirata omaenda tegutsemist. Seda on vaja, et teistel oleks hea, et suhted kogukonnas oleksid terved ja jääks alles liigirikas loodus.“ Publikuprogrammis saab kuulata veel vestlusringe parasiitide ja eluruumi teemal ning soo ja võimu mustrite teemal linnaruumis ning osaleda juhendatud jalutuskäikudel, mis suunavad märkama kunstiteoste ja kirjanduse kaudu eri liikide ja võimusuhetega seotud tõlgendusviise Kadrioru pargis. (Loodus)keskkonna tähenduslikkuse ning inimese ja looduse võimusuhete üle arutlevad semiootikud, kunstnikud, kirjandus- ja kultuuriteadlased.
Programmi kava:
Reede, 8.09
17:00 näituse avamine ja jalutuskäik näitusel kuraator Reet Varblase ja osalevate kunstnikega.
Laupäev, 9.09
12.00 Vestlusring parasiitide ja eluruumi teemal Kadrioru kunstimuuseumis ja pargis
Romanistika külalisteadur Sara Bédard-Goulet, kunstnikud Flo Kasearu ja Elina Vitola.
14.00 „Semiootiline jalutus rohevõimu rägastikus”, algus Kadrioru pargi infopunkti juures.
Linnasemiootik Tiit Remm, bio- ja ökosemiootik Riin Magnus ja kunstnik Ulla Juske.
15.30 Kirjanduslik jalutuskäik Kadrioru võimulabürintides, algus Juhan Viidingu pingi juures Luigetiigi ääres.
Kirjandusteadlased Ene-Reet Soovik, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür.
Pühapäev, 24.09 Kadrioru kunstimuuseumis
13.00 Vestlus „Kelle jaoks on linnaruum? Sugu ja võimu mustrid linnas“
Ajakirjanik ja poliitik Barbi Pilvre ning Tallinna öölinnapea Natalie Mets.
14.30 Loeng ja arutelu teemal „Paljuliigiline linn“
Ökosemiootik ja luuletaja Timo Maran.
„Võimu“ koostööpartnerid on Kadrioru Park ja Kadrioru Kunstimuuseum, projekti on toetanud Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinn Roheline Pealinn ja Kadrioru Park.
„Võim“ Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis
Reede 08 september, 2023 — Pühapäev 01 oktoober, 2023
Avaneb triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ viimane osa „Võim“ Kadrioru pargis ja Kadrioru kunstimuuseumis, reedel, 8. septembril kell 17.00. Näitus on avatud 1. oktoobrini.
Võim on enesekehtestamise atribuut, kellegi või millegi üle valitsemise eeldus. Võim on alati suhe kellessegi või millessegi. Igasuguse struktuuri toimimiseks on see ühteaegu vajalik, aga ka ohtlik, ahvatlev, peibutav, kohutav ja hirmutav, allasuruv, kontrolliv.
Kadrioru park võib vaadata igal tasandil võimusümbolina: park kui inimese loodud tehislik kooslus, Peeter I ehitatud Kadrioru loss kui võõra väe kinnistamise märk, presidendi loss kui poliitilise võimu kehastus, Eesti kunstimuuseumi peahoone Kumu kui kunstivõimu märk. Ükski neist tasandeist ei kehasta endas pelgalt hierarhilist, võõrandunud tähendust: park ühendab inimesi ja seal on maa-alasid, kus looduslik keskkond saab vabalt areneda ja toimida, presidendi institutsioonil on diplomaatiline, lepitav funktsioon, nüüdisaegne kunstimuuseum on kunstnikke ja vaatajaid ühendav demokraatlik multifunktsionaalne paik.
Projekt „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ on toiminud teatepulga edasiandmisena: kuraatorid kutsusid kunstnikud Vana-Võromaa kultuurikotta, seal osalenud kunstnikud andsid oma teatepulga edasi Tartu „Vaimu“ näitusele ning Tartus osalenud kunstnikud kutsusid Tallinna „Võimu“ näituse osalejad. See ei ole kuraatori(te) võimukepi all (vertikaalse võimusuhtena) kulgenud kooslus, vaid see on toiminud horisontaalse edasiarendusena, kuigi ka kuraatorid on andnud teatepulga edasi ja kutsunud oma kunstnikud.
„Võimu“ näituse juhatab sisse kuraatorite ühisprojekt, nagu see oli eelnevate näitusepaikade puhul Võrus ja Tartus, nii on ka seekord selle teostanud Marje Taska ja installeerinud Reinhold Rutks. „Väe“ näituse juhatas sisse hõbedane kokku rullitud tilluke käsikiri tekstiga „Sanctus praesens“, vaimukontseptsiooni kandis viiskümmend korda suurem modernistlik masin, mis edastas näituse sõnumi „Pax in sancto present“ telegraafikoodina. „Võimu“ sümboolset objekti, vikatitega võimuratast võib vaadata võimuiha absurdsuse võrdkujuna.
„Võimu“ teosed võib tinglikult kolmeks jagada: kunstnike mõtisklus praeguse inimühiskonna ja sealsete võimusuhete üle, olgu siis riigi või kunstimaailma mõttes (Jüri Ojaver, Kirke Kangro, Edith Karlson, Raul Keller, Mikk Madisson), antropotseenist tingitud inimese ja looduse suhete ja nende tagajärgede tõlgendus (Madlen Hirtentreu, Urmas Lüüs, Jonas Johansson) ning kolmandaks nii-öelda avatud tähendusega teosed, kus on segunenud inimühiskond ja looduslik keskkond ning mida saab tõlgendada keskkonna aga ka inimsootsiumi võimusuhete kaudu (Britta Benno, Flo Kasearu ja Elina Vitola, Fideelia-Signe Roots).
Väljapaneku lõpetab Tanja Muravskaja Kadrioru kunstimuuseumi riigivanem Konstantin Pätsi toas eksponeeritud videoteos, kus Eesti siiani ainus naissoost president Kersti Kaljulaid arutleb küsimuse üle, kuidas täita võim targa vaimu ja tõelise väega.
Triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“ lõpetab kuraatorite ja kunstnike ühissõit Kütioru tammetsõõru, et sinna lähistele istutada Kadrioru pargis kasvanud tammeistik. Võim naaseb sümboolselt väe juurde, et sirguda väepaigas.
–
Ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran, kes räägib publikuprogrammis paljuliigilisest linnast, kirjeldab võimu kui agentsust ehk suutlikkust tegutseda: „Veel suurem võim on aga võim enda agentsuse üle, ehk suutlikkus piirata omaenda tegutsemist. Seda on vaja, et teistel oleks hea, et suhted kogukonnas oleksid terved ja jääks alles liigirikas loodus.“ Publikuprogrammis saab kuulata veel vestlusringe parasiitide ja eluruumi teemal ning soo ja võimu mustrite teemal linnaruumis ning osaleda juhendatud jalutuskäikudel, mis suunavad märkama kunstiteoste ja kirjanduse kaudu eri liikide ja võimusuhetega seotud tõlgendusviise Kadrioru pargis. (Loodus)keskkonna tähenduslikkuse ning inimese ja looduse võimusuhete üle arutlevad semiootikud, kunstnikud, kirjandus- ja kultuuriteadlased.
Programmi kava:
Reede, 8.09
17:00 näituse avamine ja jalutuskäik näitusel kuraator Reet Varblase ja osalevate kunstnikega.
Laupäev, 9.09
12.00 Vestlusring parasiitide ja eluruumi teemal Kadrioru kunstimuuseumis ja pargis
Romanistika külalisteadur Sara Bédard-Goulet, kunstnikud Flo Kasearu ja Elina Vitola.
14.00 „Semiootiline jalutus rohevõimu rägastikus”, algus Kadrioru pargi infopunkti juures.
Linnasemiootik Tiit Remm, bio- ja ökosemiootik Riin Magnus ja kunstnik Ulla Juske.
15.30 Kirjanduslik jalutuskäik Kadrioru võimulabürintides, algus Juhan Viidingu pingi juures Luigetiigi ääres.
Kirjandusteadlased Ene-Reet Soovik, Elle-Mari Talivee ja Kadri Tüür.
Pühapäev, 24.09 Kadrioru kunstimuuseumis
13.00 Vestlus „Kelle jaoks on linnaruum? Sugu ja võimu mustrid linnas“
Ajakirjanik ja poliitik Barbi Pilvre ning Tallinna öölinnapea Natalie Mets.
14.30 Loeng ja arutelu teemal „Paljuliigiline linn“
Ökosemiootik ja luuletaja Timo Maran.
„Võimu“ koostööpartnerid on Kadrioru Park ja Kadrioru Kunstimuuseum, projekti on toetanud Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinn Roheline Pealinn ja Kadrioru Park.
06.08.2023 — 18.10.2023
Marzee preemianäitus Erle Nemvaltsile ja Taavi Teevetile
Marzee preemianäitus Erle Nemvaltsile ja Taavi Teevetile
Pühapäev 06 august, 2023 — Kolmapäev 18 oktoober, 2023
07.09.2023 — 10.09.2023
Laura Põld viennacontemporary kunstimessil
Oma installatsioonis „Olemise viisid“ osutab Laura Põld julgelt katsumustele, mis kimbutavad inimkonda seninägematute üleilmsete kriiside ajastul. Kunstniku kinematograafiline ja maakarva omailm koosneb futuristlikest, fantastilistest ja samas kummaliselt tuttavatest esemetest ja skulptuuridest – keraamikast ja maalilistest bioplastilehtedest. Põld keskendub oma kunstis inimeseülese hoole teemale, ta tegeleb nn nurjatute probleemidega, mis on nii keerukad, et sageli puudub neile lahendus. Lihtsate vastuste asemel on Põld loonud paiga, kus võimalike lahendusteede üle mõtiskleda.
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, sel aastal osaleb seal 61 galeriid 19 riigist. Uutele talentidele pühendatud kureeritud sektsioonis ZONE1 osalevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin, kelle kuraatorikontseptsioon „Hall ala“ („The Grey Area“) keskendub nüansikäsitlusele ning kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
Mess toimub 7.–10. septembril 2023 Austrias Viinis Kursalon Wien’is (Johannesgasse 33). Mess on publikule avatud 8.–9. septembril kell 13–19, 10. septembril kell 13–18. Kogo galerii väljapanek asub kureeritud sektsioonis ZONE1.
Kogo galerii messil osalemist toetavad Eesti Kultuuriministeerium voorust „Eesti kultuur maailmas“, Laura Põlliu teoste produktsiooni on toetanud Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Gmundner Keramik ja Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond.
Kunstnik: Laura Põld
Tekst ja illustratsioonid: Gary Markle
Teksti audiosalvestus: Gary Markle ja Lukas Eggerth
Kuraator: Šelda Puķīte
Projekti koordinaator: Liina Raus
Kommunikatsioon: Karin Kahre ja Kristlyn Liier
Installatsioon: Siim Asmer ja Albert Løje
Tõlge ja toimetus: Refiner Translations, Jan Peacock, Lukas Eggerth ja Paula Oberndorfer
Tänud: Gmundner Keramik, Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, Tiina Sepp, Lukas Eggerth, Gary Markle, Albert Kerstna, Triin Lehismets, Stefanie Hinterwirth.
KUNSTNIK
Laura Põllu interdistsiplinaarne looming ühendab käsitöölist ja skulpturaalselt mõtlemist. Ta mõtiskleb inimjägsete ja -üleste olemise, hoolimise kogukonna ja varjupaiga viiside üle. Laura loob nendel teemadel suuremõõtmelisi assamblaaže, konstruktsioone ja installatsioone, mis lõhuvad oma mängulisel moel tavalist ettekujutust näitusesaalist.
Laura Põld (sünd. 1984) on Eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas ja Viinis. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat (BA), Tartu Ülikoolis maalikunsti (MA) ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat (MA). Põld on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna külalisdotsent.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, näiteks Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018), ISCP New Yorgi residentuuriprogrammi stipendiumi (2019) ja Claus Michaletzi preemia (2021).
Tema hiljutiste isiku- ja duonäituste seas on „Translating and Co-labouring“ (AV17) galeriis Vilniuses (2023); „Kiud koopas“ isikuväljapanek kunstimessil Art Brussels koos Kogo galeriiga (2023); näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ koos Andres Toltsiga Kogo galeriis (2022); „Doing What They Do Best“, Kunstraum Memphises Linzis Austrias (2021). Hiljutiste grupinäituste hulgas on „varjupaik – varju paik“ EKKMis (2023); „Kunst antropotseeni ajastul“ KUMUs (2023); „(INTIMITÄT) Feelings Are Facts“ Kunstverein Eisenstadtis Austrias (2023).
Laura Põllu teosed on sellistes kunstikogudes nagu Bayreuthi Kunstimuuseum, Euroopa Kekspanga kunstikogu Frankfurdis, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Zuzānsi kunstikogu Lätis, Gmundeni Keraamikamanufaktuuri kogu Austrias ja Mark Rothko Keskus Daugavpilsis Lätis.
Laura Põldu esindab Kogo galerii.
MESS
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, mis toob kokku Lääne- ja Ida-Euroopa kaasaegse kunstiga tegelejad ning mida seetõttu tuntakse üllatavate seisukohtade ja avastuste paigana. Uutele talentidele pühendatud näitus „ZONE1“ on oluline sündmus nii kunstikogujatele, meediale, kuraatoritele, galeriidele, kunstnikele kui ka laiemale kunstipublikule. Näitusel esinevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. See on üks messi tippsündmusi, mida hindavad kõrgelt nii kunstieksperdid kui ka külastajad.
Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin. Tema kuraatorikontseptsioon kannab pealkirja „Hall ala“ („The Grey Area“) ning viitab sellele, et kasutatud tehnika või käsitletud teema asemel on uustulijaid ühendava joonena oluliseks peetud hoopis nende nüansikäsitlust. Gavin on otsustanud keskenduda kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
Laura Põld viennacontemporary kunstimessil
Neljapäev 07 september, 2023 — Pühapäev 10 september, 2023
Oma installatsioonis „Olemise viisid“ osutab Laura Põld julgelt katsumustele, mis kimbutavad inimkonda seninägematute üleilmsete kriiside ajastul. Kunstniku kinematograafiline ja maakarva omailm koosneb futuristlikest, fantastilistest ja samas kummaliselt tuttavatest esemetest ja skulptuuridest – keraamikast ja maalilistest bioplastilehtedest. Põld keskendub oma kunstis inimeseülese hoole teemale, ta tegeleb nn nurjatute probleemidega, mis on nii keerukad, et sageli puudub neile lahendus. Lihtsate vastuste asemel on Põld loonud paiga, kus võimalike lahendusteede üle mõtiskleda.
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, sel aastal osaleb seal 61 galeriid 19 riigist. Uutele talentidele pühendatud kureeritud sektsioonis ZONE1 osalevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin, kelle kuraatorikontseptsioon „Hall ala“ („The Grey Area“) keskendub nüansikäsitlusele ning kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
Mess toimub 7.–10. septembril 2023 Austrias Viinis Kursalon Wien’is (Johannesgasse 33). Mess on publikule avatud 8.–9. septembril kell 13–19, 10. septembril kell 13–18. Kogo galerii väljapanek asub kureeritud sektsioonis ZONE1.
Kogo galerii messil osalemist toetavad Eesti Kultuuriministeerium voorust „Eesti kultuur maailmas“, Laura Põlliu teoste produktsiooni on toetanud Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Gmundner Keramik ja Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond.
Kunstnik: Laura Põld
Tekst ja illustratsioonid: Gary Markle
Teksti audiosalvestus: Gary Markle ja Lukas Eggerth
Kuraator: Šelda Puķīte
Projekti koordinaator: Liina Raus
Kommunikatsioon: Karin Kahre ja Kristlyn Liier
Installatsioon: Siim Asmer ja Albert Løje
Tõlge ja toimetus: Refiner Translations, Jan Peacock, Lukas Eggerth ja Paula Oberndorfer
Tänud: Gmundner Keramik, Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, Tiina Sepp, Lukas Eggerth, Gary Markle, Albert Kerstna, Triin Lehismets, Stefanie Hinterwirth.
KUNSTNIK
Laura Põllu interdistsiplinaarne looming ühendab käsitöölist ja skulpturaalselt mõtlemist. Ta mõtiskleb inimjägsete ja -üleste olemise, hoolimise kogukonna ja varjupaiga viiside üle. Laura loob nendel teemadel suuremõõtmelisi assamblaaže, konstruktsioone ja installatsioone, mis lõhuvad oma mängulisel moel tavalist ettekujutust näitusesaalist.
Laura Põld (sünd. 1984) on Eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas ja Viinis. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat (BA), Tartu Ülikoolis maalikunsti (MA) ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat (MA). Põld on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna külalisdotsent.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, näiteks Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018), ISCP New Yorgi residentuuriprogrammi stipendiumi (2019) ja Claus Michaletzi preemia (2021).
Tema hiljutiste isiku- ja duonäituste seas on „Translating and Co-labouring“ (AV17) galeriis Vilniuses (2023); „Kiud koopas“ isikuväljapanek kunstimessil Art Brussels koos Kogo galeriiga (2023); näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ koos Andres Toltsiga Kogo galeriis (2022); „Doing What They Do Best“, Kunstraum Memphises Linzis Austrias (2021). Hiljutiste grupinäituste hulgas on „varjupaik – varju paik“ EKKMis (2023); „Kunst antropotseeni ajastul“ KUMUs (2023); „(INTIMITÄT) Feelings Are Facts“ Kunstverein Eisenstadtis Austrias (2023).
Laura Põllu teosed on sellistes kunstikogudes nagu Bayreuthi Kunstimuuseum, Euroopa Kekspanga kunstikogu Frankfurdis, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Zuzānsi kunstikogu Lätis, Gmundeni Keraamikamanufaktuuri kogu Austrias ja Mark Rothko Keskus Daugavpilsis Lätis.
Laura Põldu esindab Kogo galerii.
MESS
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, mis toob kokku Lääne- ja Ida-Euroopa kaasaegse kunstiga tegelejad ning mida seetõttu tuntakse üllatavate seisukohtade ja avastuste paigana. Uutele talentidele pühendatud näitus „ZONE1“ on oluline sündmus nii kunstikogujatele, meediale, kuraatoritele, galeriidele, kunstnikele kui ka laiemale kunstipublikule. Näitusel esinevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. See on üks messi tippsündmusi, mida hindavad kõrgelt nii kunstieksperdid kui ka külastajad.
Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin. Tema kuraatorikontseptsioon kannab pealkirja „Hall ala“ („The Grey Area“) ning viitab sellele, et kasutatud tehnika või käsitletud teema asemel on uustulijaid ühendava joonena oluliseks peetud hoopis nende nüansikäsitlust. Gavin on otsustanud keskenduda kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
01.09.2023 — 05.11.2023
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.
Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.
„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.
Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).
Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
Reede 01 september, 2023 — Pühapäev 05 november, 2023
Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.
Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.
„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.
Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).
Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
24.08.2023 — 27.08.2023
19:01 Vent Space’is
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
19:01 Vent Space’is
Neljapäev 24 august, 2023 — Pühapäev 27 august, 2023
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
24.08.2023 — 01.11.2023
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Neljapäev 24 august, 2023 — Kolmapäev 01 november, 2023
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
02.09.2023
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäev 02 september, 2023
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
04.09.2023 — 22.09.2023
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Esmaspäev 04 september, 2023 — Reede 22 september, 2023
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.