Näitused

Käesoleva teose kaudu olen uurinud sisemisi ja välimisi muutuseid, mida olen kogenud alates Tallinna kolimise ajast. Tänu vanematekodust lahkumisele on mul olnud aega ja ruumi mõelda, kes ma olen ja kuhu ma oma uues keskkonnas sobitun. Käesoleva foto tegin vanalinnas ringi jalutades, nautides päikesepaistet peale kuudepikkust pilvist ilma. Tekst fotol on pärit minu isiklikest märkmetest.

Minu teos räägib kaugsuhest ning mentaalselt kahes paigas samaaegselt eksisteerimise ebamäärasusest. Seda distantsi õnnestub ületada, kui paigutada meid hetkeks virtuaalreaalsusesse. Pildi tegemisel kasutasin erinevaid kollažitehnikaid. Kaks figuuri on välja lõigatud neid ümbritsevast ruumist ning paigutatud üksteisele lähemale. Dekonstrueeritud osad vormivad nende jaoks uut reaalsust, mis ei ole korrapärane, vaid fragmenteeritud ja eraldatud.

Laupäeval, 7. mail, kell 17:00 avab kunstnik Estookin Loomelinnaku Väligaleriis (Telliskivi 60a) isikunäituse SIMULAAKRUM.

Näitusel on eksponeeritud üle pooleteisemeetriste digimaalidena Ivo Linna, Ott Leplandi, Laura Pōldvere, Kerli, Leslie Da Bassi, Maarja Nuudi, Genka, Anna Kaneelina, Rita Ray ja Tanel Padari portreed ja kümme nende muusikast inspireeritud abstraktsiooni. Näitusel esitatavad tööd on protsessi tulemus, mille eesmärgiks oli uurida heliloomingu mõju visuaalkunstniku loomingule.

Näituse avashow teevad Laura Põldvere ja Uku Kübar.

Avashowle järgneb vestlus Estookini ja Rita Ray vahel muusika ja kunsti loomise protsessidest. Vestlust modereerib Henrik Ehte.

Näitus on avatud ööpäevaringselt. 7. mai – 7. Juuni 2022.

Kuraator: Estookin

Kujundaja: Estookin

Eriline tänu: Ene-Liis Semper, Katrin Reimann, Janno Reimann, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Alice Aleksandridi, Andres Ojasu, Reene Teder, Henrik Ehte, Magdaleena Maasik, Loomelinnaku Väligalerii.

Näitusetööde maalimiseks korraldas Estookin eksperimendi, kus ta kogu maalimisprotsessi ajal kuulas ainult ja vahetpidamata portreteeritava artisti muusikat, millest inspireerituna sündisid lavastuslikud portreed ja nendega dialoogi astuvad abstraktsed maastikud, mis omakorda annavad edasi kunstniku nägemuse antud artistist ja tema muusikast. 

Estookin: “Ma armastan hoida silma peal, mida teised kunstnikud siia maailma toovad ja jagada kunstikeelt, mis tekitab minus soovi väljendada oma kunstilist vaatenurka täielikumalt ja isiklikumalt. Siin näitusel välja pandud teoste puhul ei ole tegu tellitud vinüülikujundustega, mis baseeruksid kunstniku ja muusiku vahelisel dialoogil ja representeeriksid võimalikult täpselt artisti enesekuvandit. Jätsin endale vabad käed tõlgendamaks spetsiaalselt välja valitud muusikuid läbi tunnetusliku protsessi. Minu korraldatud eksperimendi käigus loodud maalide reproduktsioonid moodustuvad justkui algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse, ehk simulaakrumi*” 

Estookin (1997, Tallinn) on Eestis ja välismaal tegutsev illustraator, visuaal- ja digitaalkunstnik, kes on tegelenud digitaalse maaliga juba 2012. aastast alates. Eriilmeliste loomeprojektide käigus pidevalt luues, õppides ja oma tehnoloogilisi oskusi välja arendades, on Estookini loometee viinud ta viimastel aastatel kokku muusikamaailmaga. Muusikal ja helil on tema loomingus alati olnud oluline roll. Tunnustatud plaadikujunduste autorina, on ta loonud visuaalset identiteeti sellistele artistidele nagu Bella Poarch, nublu, Wateva ja Lexsoul Dancemachine. Lisaks muusikale on ta inspiratsiooni ammutanud nii moemaailmast, teatrist, arhitektuurist kui ka tehnoloogiast ja elektro-pungist. Digikunsti kõrval tegeleb Estookin ka fotograafia, video- ja etenduskunstiga.

Näitus “Simulaakrum” on osa Estookini Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna bakalaureuse diplomitööst, mille juhendajaks on Ene-Liis Semper.

* Simulaakrum on Jean Baudrillard’ järgi midagi, mis asendab reaalsuse selle representatsiooniga. Raamatus “Simulaakrumid ja simulatsioon” kirjutab Jean Baudrillard: “Simulatsioon ei vasta enam reaalsele territooriumile, olendile või ainele. See on ilma originaalita ja reaalsuseta reaalse konstrueerimine: see on hüperreaalne. […] Asi pole matkimises, dubleerimises, ega isegi paroodias.” Simulatsioon ei peegelda enam reaalsust, vaid loob uue ja iseseisva reaalsuse – visuaalse nägemuse helist.

Lisainfo:
Estookin Andreen
Tel: (+372) 528 8110
info@estookin.studio
www.estookin.studio

“Kus on keha?” grupinäitus Narva Kunstiresidentuuris, Joala 18, Narva

7. mai–8. juuni, 2022

Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller

Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz

Eesti Kunstiakadeemia ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemia vaheline koostöönäitus „Kus on keha?“ toob kokku kahe kunstiakadeemia silmapaistvamad maalitudengid. Näituse keskmes on küsimused, väited ja oletused (enese-)kehastuse erinevate väljendusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioon põhineb vaatlusel, kuidas tudengid oma maalipraktikas keha kujutavad ja milliseid mõisteid sellele tänapäevases kontekstis omistavad. „Kus on keha?“ teosed pakuvad seeläbi ka võimalusi nimetatud teemadega seotud aruteludeks.

Läbi fantaasia, piiride ja reeglite lõdvendamise ning lahti lastes takerdunud traditsioonilisest ideoloogiatest mis kehaküsimusi ümbritsevad, käsitlevad näitusel osalevad kunstnikud keha eri vaatenurkadest. Lisaks mängulisele lähenemisele ja identiteediotsingutele on teostes tunda ka ängi ja segadust, mida kehalisusega seotud standardid esile võivad kutsuda.

Maalikunsti meediumi abil visandatud võimalikud kehade nähtavad, välised vormid ja kujutised kulgevad koos eneseanatoomia sissevaadete ja mõtisklustega. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehi, nende võimalusi ja piire, äärmusolukordi ning keha kui manipulatsiooni ja võimumängu vahendit. Teostes kajastuvad kehapoliitika- ning sellega seotud identiteedi, soolisuse ja representatsiooni küsimused.

Keha vaadatakse läbi tema dekonstruktsiooni ja lagunemise, performatiivse potentsiaali, sõltuvuse ja kaassõltuvuse, samuti antakse kehale abstraktsemal ja hübriidsemal moel võimalus transformeeruda millekski muuks. Kunstnikud vaatlevad keha kujutusviisi kui muutuvat seisundit ajas, mitte kui fikseeritud muutmatut ideed. Uurides lähemalt teemasid, mis puudutavad kuuluvust, võimu, nähtavust ja iha, aitab näitus „Kus on keha?“ kaardistada sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt põimunud narratiive kehast ning näitab, kuidas paigutub kehalisus tänapäeva noorte kunstnike loomingus.

Toetavad: Austria saatkond Tallinnas, Eesti saatkond Viinis, Eesti Kultuurkapital, Erasmus+, Punch Drink, Viini Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia  

6. mail näituse avamisele sõitvale BUSSILE REGISTREERIMINE

Näitusest veel ja Viinis

Kolmapäeval, 27. aprillil, kell 16.00 avatakse EKAs kunstikonkursi “Kasulik kunst?!” parimate tööde näitus.

Sel kevadel kutsus EKA vabade kunstide teaduskond kõiki loomingulisi gümnaasiuminoori ja abituriente osalema kunstikonkursil “Kasulik kunst?! Jätkusuutlik teos”.

Konkursile laekus kokku 71 tööd ning nende seast valis žürii välja kümme parimat teost, mida nüüd ongi võimalik EKAs oma silmaga näha.

Žüriisse kuulusid Reimo Võsa-Tangsoo, Tõnis Saadoja, Sirja-Liisa Eelma, Maria Erikson, Taavi Piibemann, Kati Saarits, Keidi Jaakson.

Tänavuse konkursi fookusteemaks oli jätkusuutlikkus ning jätkusuutlik kunstiteos. Milline on jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuv kunstilooming? Millist kunstiteost saab nimetada jätkusuutlikuks ning kuidas mõtestada ja prioritiseerida kunstis teadlikkust keskkonnahoiust?

Kaasaegse kunsti väljal on üha olulisemaks muutunud keskkonnateadlikkuse ja vastutustundliku loome põhimõtete järgimine. See ei muuda üksnes viisi, kuidas kunstniku teos valmib, vaid annab inspiratsiooni ka uute teede ja lahenduste otsimiseks ühiskonnas ja kultuuris.
Kunstnikelt oodatakse sageli, et just nemad tajuks muudatusi, eetilisi ja poliitilisi pöördeid ettenägelikult ning erksalt. Väga oluline on kunstnike roll ühiskonna probleemidele osutamisel ja ohtudest ning ummikutest märku andmisel. Uus põlvkond loomevõimekaid noori inimesi annab lootust, et tänu väljaspool raame mõtlemisele saab kunsti abil luua täiesti uusi olemis- ja koosolemisviise, teistsuguseid maailmu ja alternatiivseid kvaliteete.

Osaleda võis mistahes meediumis kunstiteosega: maal, joonistus, graafika, skulptuur, installatsioon, foto, animatsioon, digitaalsed ja interdistsiplinaarsed teosed.

EKA ehte ja sepise osakonna magistrant Taavi Teevet osaleb Brüsseli esimese ehtekunsti nädala peanäitusel “In Fieri” MAD, Home of creators loomeinkubaator/galeriis.

BJW peanäituse teemaks on “In Fieri”, mis tähendab ladina keeles valmimisprotsessis olemist. Iga näitusel osalev teos on niisiis mitte ainult materjali vaid ka kunstniku transformatsioon protsessi vältel.

Näitusel osalevad 51 valitud kunstniku 22-st erinevast riigist.

Teevet osaleb näitusel töödega “Hymnal no. 1” ja “Hymnal no. 2” seeriast “Pühendumine”.

Laserlõikusega pressvormideks muudetud vanad piiblid ja lauluraamatud, millesse pressitud lehtmetall, muudab raamatud terviklikuks teoseks.

Tööd mõtestavad ennastsalgava pühendumise ilminguid, otsides ja võrreldes erinevate pühendumiste ühisosi.

Brüsseli ehtekunsti nädal Instagramis

Eesti vanarahva ütlemised “austa leiba”, “leib on vanem kui meie” viitavad leiva erilisele tähendusele. Leivaga on seotud palju kombeid, uskumusi, rituaale ja vanasõnu. Leiva maitse ja vorm on olnud puutumatu aastasadu ning selle ning selle küpsetamine on suur kunst ja oskus.
Minu jaoks on leib miski, mis paneb mind mõtlema vanavanemate ja juurte peale.. Otsustasin jäädvustada leiba ajatuna tunduval valgel taustal, kus pildi tegemise aeg pole hoomatav. Leib on foto tähelepanu keskpunktis, rõhutades selle tekstuuri ja vormi.

E-L kell 15.00–18.00

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

29.–30.04 – Disainiteaduskonna joonistamine, juhendaja Ülle Marks (avatud kl 08-20)

03.05 – Stuudiofoto, juhendaja Madis Kurss

04.05 – Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen

05.05 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
06.05 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk

07.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Anna Škodenko

09.05 – Kontseptuaalne joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja

10.05 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Lennart Mänd

11–12.05 – Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Taavi Talve, Liina Siib, Kristi Kongi, John Grzinich, Kristaps Ancans, Anu Vahtra

13–14.05 – Kujundliku Mõtte Labor— Ekspeditsioon Narva, juhendaja Ene-Liis Semper

16.05 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Maria Erikson, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Aarne – Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

17.05 – Fotograafia kunstiprojekt, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo

18.05 – Maal, juhendajad Mart Vainre, Tiina Tammetalu, Aapo Pukk

19.05 – Maal, juhendajad Sigrid Viir, Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Heldur Lassi

Jette Loona Hermanis “Elegy of Ergot”
25, 27.04.2022
20:00
EKA Galerii, Põhja pst 7
Sissepääs tasuta EKA peaukse kaudu

“Elegy of Ergot” on soololavastus, mille keskne motiiv on mürgine seenekeha ehk tungaltera, mis manustades mõjutab organismi nii füüsiliselt kui ka meeli moonutavalt. See on armastusluuleline eleegia parasiidile, mis võimaldab peategelasel pääseda meelepetteseisundisse samal ajal lagundades ta keha.
Rituaalsete žestide sümboolse taaslavastamise läbi tugevdab peategelane ühelt poolt ühendust looduse väega ja teiselt poolt sulandub digitaalsesse maailma. Paganlike ülesannete läbiviimine toimub läbi subjektiivse loori. Need seovad teda Maa ja emakese looduse naiselikkusega, mille kaudu saavutab tegelane ligipääsu varjatud tõdedele. Ta kehastub väest pulbitsevaks enda peegelpildi versiooniks – avatariks, kelle omadused on ülim tundlikkus, intuitiivsus ja side sisemise tundemaailmaga.

Etendus on valminud 2021. aastal Petrohradská kolektiv residentuuris Prahas.

Gil Schneider – helimaastik
soundcloud.com/gilschneider/

Nele Kurvits – teraskontsad
instagram.com/nele_kurvits

Karolina Janulevičiūtė – püksid
http://nones.121.lt/

Martina Gofman – eriefektid kehal
instagram.com/laibalahkaja/

Matiss Rucko – stsenograafia tugi
https://www.instagram.com/hexmatiss/

Henry Kasch ja Johannes Luik – tehnika tugi

Jette Loona Hermanis on Eesti ja Läti verd etenduskunstnik. Ta on lõpetanud Amsterdami Kunstikoolis SNDO koreograafia eriala. Hermanis pälvis koos Johhan Rosenbergiga Eesti teatriauhindade 2022 a tantsuauhinna lavastuse “Edeni detail” eest. Tema töö igaveseks saatjaks on müstiline transtsendentsus ühes igatsusega väljendada afekti. Tugevalt digiajastust mõjutatuna on materjalil karjuv tung enese tsentraliseerimise ning online minapildi raiumise järele eksponeerides tundelisi narratiive enesest ja eksistentsist.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

“επούλωση, parantuminen, heilung, guarigione, tervenemine, healing, genezing, helande, зцiлення, slánú, sanando, helbredelse”

Põhjala tehase 6. angaaris, 30.04.–15.05.

Kunstnikud:

Alice Corrado, Karl-Christoph Rebane, Malin Hilding, Aspasia Kazeli, Lysa Jarvis, Silvia Minali, Nora Schmelter, Lisette Sivard, Karl Joonas Alamaa, Edvard Vellevoog, Kadri Kangilaski, Susanna Suojanen, Milly Yencken, Camilla Prey, Ward Ostyn, Ellen Axberg, Ismini Pachi, Juliana Vargas, Daria Khrystych, Saoirse McGarry, Emma Hjerrild

Avamine koos performance`iga toimub 30. aprillil, kell 21.00. 

See on kollektiivne näitus, kus iga kunstniku individuaalsus muutub osaks millestki suuremast. Autorlus saab jagatud, tekib ühine teos. Keelest luuleni, luulest helini, helist tundeni, tundest maalini ja tagasi; kõik sulab kokku sünesteetiliseks protsessiks, mille käigus avanevad võimalused enese- ja maailmaparandamiseks ehk tervendamiseks; tervendava loomingulisuse allikad on peidus emakeeles, emakeel ise on allikas, kõik, mis sellel näitusel nähtavaks saab, on sündinud keelest: itaalia keelest, ukraina keelest, flaami keelest, eesti keelest, soome keelest, taani keelest, saksa keelest, inglise keelest, rootsi keelest, kreeka keelest, hispaania keelest, iiri keelest.

Näitus on avatud 1.-15. mail kella 13.00–19.00.