Näitused
23.08.2023 — 15.10.2023
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Kolmapäev 23 august, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
25.08.2023 — 01.09.2023
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
Reede 25 august, 2023 — Reede 01 september, 2023
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
27.08.2023
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumus
27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Etenduse kestus 2,5 h
Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/
Kohapeal piletid 18 €
Üritus Facebookis.
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumus
Pühapäev 27 august, 2023
27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Etenduse kestus 2,5 h
Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/
Kohapeal piletid 18 €
Üritus Facebookis.
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
11.08.2023 — 04.09.2023
Grupinäitus „Nagu tuuletu pilv“ Hobusepea galeriis
Mariliis Rebase (EKA uusmeedia MA) kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh.
„Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.
Näitusel esitatud teosed põimuvad koosluseks mida seob ühine huvi aja kuhjumise vastu. Kuraatori eesmärgiks oli avada tühjuse, logelemise ja niisama olesklemisega seotud potentsiaali, teadvustades samas ka vastupanu, mida need tegevused esile kutsuvad. Kunstiteoste seltsis soovis ta tervitada puhkust, aja ja hoo maha võtmist ning tuuletu pilve kulgemist üle sinise taevalaotuse. Suutmatuse kõrval kaasaegse kiire elutempoga seotud ootustega sammu pidada, tõstsid protsessi käigus aga pead ka võimetus ja soovimatus rütmi aeglustada.
Näituse avaõhtul reedel, 11. augustil leidis aset Shubhangi Singh’ loeng-performance „Rest/Unrest: Notes on Loitering“.
Näituse raames tõlgiti nii inglise kui ka eesti keelde Soome ajakirjaniku Anton Vanha-Majamaa kolumn.
Näitust „Nagu tuuletu pilv“ toetavad Kone Foundation ja Arts Promotion Centre Finland.
Grupinäitus „Nagu tuuletu pilv“ Hobusepea galeriis
Reede 11 august, 2023 — Esmaspäev 04 september, 2023
Mariliis Rebase (EKA uusmeedia MA) kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh.
„Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.
Näitusel esitatud teosed põimuvad koosluseks mida seob ühine huvi aja kuhjumise vastu. Kuraatori eesmärgiks oli avada tühjuse, logelemise ja niisama olesklemisega seotud potentsiaali, teadvustades samas ka vastupanu, mida need tegevused esile kutsuvad. Kunstiteoste seltsis soovis ta tervitada puhkust, aja ja hoo maha võtmist ning tuuletu pilve kulgemist üle sinise taevalaotuse. Suutmatuse kõrval kaasaegse kiire elutempoga seotud ootustega sammu pidada, tõstsid protsessi käigus aga pead ka võimetus ja soovimatus rütmi aeglustada.
Näituse avaõhtul reedel, 11. augustil leidis aset Shubhangi Singh’ loeng-performance „Rest/Unrest: Notes on Loitering“.
Näituse raames tõlgiti nii inglise kui ka eesti keelde Soome ajakirjaniku Anton Vanha-Majamaa kolumn.
Näitust „Nagu tuuletu pilv“ toetavad Kone Foundation ja Arts Promotion Centre Finland.
31.08.2023
Nesli Hazal Oktay projekti retsenseerimine
31. augustil kell 14.00 (EEST) toimub kunsti ja disaini doktorandi Nesli Hazal Oktay kolmanda disainiprojekti „Dissolving Distances“ avalik retsenseerimine.
Sündmus toimub Zoomis, link osalemiseks asub SIIN.
Projekti retsensendid:
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology)
dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg)
Doktoritöö juhendajad:
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Nesli Hazal Oktay eesmärk on pakkuda kehastatud intiimsust inimestele, kes on südamest lähedased, kuid füüsiliselt lahus. Täpsemalt uurib ta kehalähedaste kogemuste kujundamist distantsilt, kasutades kaugsõrmuseid, looduslikest koostisosadest valmistatud rõngaid. Kaugbiorõngad on väga kohandatavad, võivad biolaguneda ja hakkavad niiskuse, nt vee või higiga kokkupuutel lahustuma. Idee luua kehal kantav kestmatu objekt – mis nõudis hoolt, oli mitmetähenduslik ja käegakatsutav – tulenes tema varasemast kultuuriuuringust ja kehastatud disainiideest. Edasi katsetas ta kaugbiorõngastega, valmistades sõrmust ja kandes seda igapäevaelus koos isaga eemalt.
Oma kolmandal ja viimasel vastastikuse eksperdihinnangu üritusel tutvustab ta kasutajauuringut, milles osales 3 paari (6 osalejat), kes tegid oma kodudes biorõngaid kaugjuhtimise teel, ise raporteerides ja oma isiklikke kogemusi dokumenteerides. Seejärel jagasid nad oma tähenduse loomist Nesliga poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Üldiselt leidsid osalejad, et kaugbiorõngad toetavad uut arusaama intiimsuse kohta distantsilt. Selle tulemusena muutub nende arusaam “kaugusest” veidi või muutub täielikult, i) alustades reisi, ii) luues aega ja ruumi koosolemiseks ning iii) kandes üksteist läbi käegakatsutava objekti. (tõlge Google Translate)
Nesli Hazal Oktay projekti retsenseerimine
Neljapäev 31 august, 2023
31. augustil kell 14.00 (EEST) toimub kunsti ja disaini doktorandi Nesli Hazal Oktay kolmanda disainiprojekti „Dissolving Distances“ avalik retsenseerimine.
Sündmus toimub Zoomis, link osalemiseks asub SIIN.
Projekti retsensendid:
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology)
dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg)
Doktoritöö juhendajad:
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)
Nesli Hazal Oktay eesmärk on pakkuda kehastatud intiimsust inimestele, kes on südamest lähedased, kuid füüsiliselt lahus. Täpsemalt uurib ta kehalähedaste kogemuste kujundamist distantsilt, kasutades kaugsõrmuseid, looduslikest koostisosadest valmistatud rõngaid. Kaugbiorõngad on väga kohandatavad, võivad biolaguneda ja hakkavad niiskuse, nt vee või higiga kokkupuutel lahustuma. Idee luua kehal kantav kestmatu objekt – mis nõudis hoolt, oli mitmetähenduslik ja käegakatsutav – tulenes tema varasemast kultuuriuuringust ja kehastatud disainiideest. Edasi katsetas ta kaugbiorõngastega, valmistades sõrmust ja kandes seda igapäevaelus koos isaga eemalt.
Oma kolmandal ja viimasel vastastikuse eksperdihinnangu üritusel tutvustab ta kasutajauuringut, milles osales 3 paari (6 osalejat), kes tegid oma kodudes biorõngaid kaugjuhtimise teel, ise raporteerides ja oma isiklikke kogemusi dokumenteerides. Seejärel jagasid nad oma tähenduse loomist Nesliga poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Üldiselt leidsid osalejad, et kaugbiorõngad toetavad uut arusaama intiimsuse kohta distantsilt. Selle tulemusena muutub nende arusaam “kaugusest” veidi või muutub täielikult, i) alustades reisi, ii) luues aega ja ruumi koosolemiseks ning iii) kandes üksteist läbi käegakatsutava objekti. (tõlge Google Translate)
30.06.2023 — 30.07.2023
Aksel Haagenseni isikunäitus “Linnurõõm ja -nukrus”
30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis EKA kaasaegse kunsti vilistlase Aksel Haagenseni isikunäitus “Linnurõõm ja -nukrus”.
Näitus räägib rõõmust, mis tuleb lindudest ja nukrusest nende järk-järgult kadumise üle. Näituse kuraator on Saskia Lillepuu.
Aksel Haagensen sündis Sydneys Austraalias, kuid ta kolis 8-aastasena koos oma perega Eestisse. Üks tema eredamaid mälestusi varajasest lapsepõlvest on huvi lindude vastu – ta joonistas neid, uuris neid binokliga, käis loomaaias neid vaatamas ja vaatas korduvalt loodusdokumentaalfilme.
Uurides kunstiprojektides oma pere pagulust, väliseestlust ning enda väliseesti lapsepõlve, on Haagensenis taas süttinud huvi lindude ning ökoloogia vastu. Oma hiljutistes projektides toob ta selle rõõmu, mida linnud temas esile kutsuvad, kokku pragmaatilisema-teoreetilisema huviga looduskaitse ajaloo vastu.
Lisaks Haagenseni tänapäevastele teostele on näitusel ka tema 25 aasta tagused joonistused, kunstnik Ulvi Haagenseni tikanditega linik ning Elizabeth Gouldi 1830.–1840. aastatest pärit ornitoloogilised joonised.
Aksel Haagensen (sündinud 1993) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes on õppinud installatsiooni ja skulptuuri (BA, 2017) ja kaasaegset kunsti (MA, 2020) Eesti Kunstiakadeemias. Haagensen kasutab oma kunstis peamiselt installatsiooni ja videot ning on huvitatud dokumentaalsusest kaasaegses kunstis.
Näitus jääb avatuks 30. juulini.
Aksel Haagenseni isikunäitus “Linnurõõm ja -nukrus”
Reede 30 juuni, 2023 — Pühapäev 30 juuli, 2023
30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis EKA kaasaegse kunsti vilistlase Aksel Haagenseni isikunäitus “Linnurõõm ja -nukrus”.
Näitus räägib rõõmust, mis tuleb lindudest ja nukrusest nende järk-järgult kadumise üle. Näituse kuraator on Saskia Lillepuu.
Aksel Haagensen sündis Sydneys Austraalias, kuid ta kolis 8-aastasena koos oma perega Eestisse. Üks tema eredamaid mälestusi varajasest lapsepõlvest on huvi lindude vastu – ta joonistas neid, uuris neid binokliga, käis loomaaias neid vaatamas ja vaatas korduvalt loodusdokumentaalfilme.
Uurides kunstiprojektides oma pere pagulust, väliseestlust ning enda väliseesti lapsepõlve, on Haagensenis taas süttinud huvi lindude ning ökoloogia vastu. Oma hiljutistes projektides toob ta selle rõõmu, mida linnud temas esile kutsuvad, kokku pragmaatilisema-teoreetilisema huviga looduskaitse ajaloo vastu.
Lisaks Haagenseni tänapäevastele teostele on näitusel ka tema 25 aasta tagused joonistused, kunstnik Ulvi Haagenseni tikanditega linik ning Elizabeth Gouldi 1830.–1840. aastatest pärit ornitoloogilised joonised.
Aksel Haagensen (sündinud 1993) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes on õppinud installatsiooni ja skulptuuri (BA, 2017) ja kaasaegset kunsti (MA, 2020) Eesti Kunstiakadeemias. Haagensen kasutab oma kunstis peamiselt installatsiooni ja videot ning on huvitatud dokumentaalsusest kaasaegses kunstis.
Näitus jääb avatuks 30. juulini.
30.06.2023 — 30.07.2023
Grupinäitus „Läbi udu ja kivide“ Tartu Kunstimajas
30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katarina Kruusi, Liina Leo, Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo grupinäitus „Läbi udu ja kivide“.
Näitusel taaskogunevad kunstnikud, et oma loomingulisi teekondi üheks elavaks ja hingavaks organismiks punuda. Järjena näitus-projektidele Rändlus (ARS Kunstilinnak, 2022) ning DOKKING Station (Vent Space, 2021) on seekordne ühisprojekt jõudnud mööda risoome rännates hägustele vahealadele, udusse endasse.
Udu, heljuvate veepiiskade kogum, vähendab õhu läbipaistvust. Udu kui ebaselguse kujundit võib vaadelda kui segadust, selge vaate häirimist. Samas on udus peidus ka potentsiaalid – seal on võimalus end peita ja lasta mõtetel kuju leida nagu udukogus, milles sünnivad tähed.
„Läbi udu ja kivide” avab eri staadiumite, astmete, järkude, etappide intervalle, peidukohti, paiku eemalolemiseks ja iseolemiseks. Need kohad polegi tingimata kohad, vaid ka seisundid. Liikumised, milles kõik seisab paigal. Silmapilk väljahingamise ja sissehingamise vahel. Hetked, kui vana nahk juba langeb, aga uus pole veel kasvanud. Vahepealsuses peatumine võib olla nii kõhe kui ka sütitav, nii õhkõrn kui ka kivikõva.
Ingrid Helena Pajo (s 1996) uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid. Leidmaterjalid on selle avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust. Teda paelub materjalikunstide potentsiaal olla inimelu kogemuse mõtestaja. Pajo lõpetas 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (MA) ning pälvis samal aastal Eesti Tekstiilikunstnike Liidult aasta noore tekstiilikunstniku tiitli.
Eugenio Marini (s 1995) on Roomast pärit kunstnik, kes on lõpetanud Liceo Artistico Ripetta kaunite kunstide erialal, õppinud skulptuuri Accademia di Belle Arti di Romas ning töötanud mitmete kunstnikega Itaalias ja võõrsil. Resideerub vaheldumisi Eestis, Itaalias ja Kreekas ning töötab skulptuuri ja installatsiooni meediumites, kasutades valdavalt leidobjekte ja -materjale. Alates 2021. aastast teeb koostööd DOKK Kunstikeskusega.
Liina Leo (s 1993) looming ühendab mitmeid kaasaegse kunsti meediume, tegeledes eelkõige vaenuliku ruumi ja tänapäeva võõrandava keskkonna uurimisega. Ta on lõpetanud Central Saint Martinsi kaasaegse fotograafia magistriõpingud Londonis. Ta on varem osalenud ja korraldanud mitmeid näitusi nii Eestis kui välismaal, näiteks Unit1 galeriis Londonis, EKA galeriis ja VENT space’is Tallinnas ning osalenud Bauhaus Festil Weimaris, Saksamaal ja YTAT triennaalil Łódźis, Poolas.
Katarina Kruus (s 1995) on multidistsiplinaarne kunstnik-disainer, kes uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele.
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (BA) ja hetkel omandab sealsamas magistrikraadi. Lisaks on ta end täiendanud koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.
Graafiline disain: Johanna Ruukholm
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 30. juulini.
Grupinäitus „Läbi udu ja kivide“ Tartu Kunstimajas
Reede 30 juuni, 2023 — Pühapäev 30 juuli, 2023
30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katarina Kruusi, Liina Leo, Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo grupinäitus „Läbi udu ja kivide“.
Näitusel taaskogunevad kunstnikud, et oma loomingulisi teekondi üheks elavaks ja hingavaks organismiks punuda. Järjena näitus-projektidele Rändlus (ARS Kunstilinnak, 2022) ning DOKKING Station (Vent Space, 2021) on seekordne ühisprojekt jõudnud mööda risoome rännates hägustele vahealadele, udusse endasse.
Udu, heljuvate veepiiskade kogum, vähendab õhu läbipaistvust. Udu kui ebaselguse kujundit võib vaadelda kui segadust, selge vaate häirimist. Samas on udus peidus ka potentsiaalid – seal on võimalus end peita ja lasta mõtetel kuju leida nagu udukogus, milles sünnivad tähed.
„Läbi udu ja kivide” avab eri staadiumite, astmete, järkude, etappide intervalle, peidukohti, paiku eemalolemiseks ja iseolemiseks. Need kohad polegi tingimata kohad, vaid ka seisundid. Liikumised, milles kõik seisab paigal. Silmapilk väljahingamise ja sissehingamise vahel. Hetked, kui vana nahk juba langeb, aga uus pole veel kasvanud. Vahepealsuses peatumine võib olla nii kõhe kui ka sütitav, nii õhkõrn kui ka kivikõva.
Ingrid Helena Pajo (s 1996) uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid. Leidmaterjalid on selle avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust. Teda paelub materjalikunstide potentsiaal olla inimelu kogemuse mõtestaja. Pajo lõpetas 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (MA) ning pälvis samal aastal Eesti Tekstiilikunstnike Liidult aasta noore tekstiilikunstniku tiitli.
Eugenio Marini (s 1995) on Roomast pärit kunstnik, kes on lõpetanud Liceo Artistico Ripetta kaunite kunstide erialal, õppinud skulptuuri Accademia di Belle Arti di Romas ning töötanud mitmete kunstnikega Itaalias ja võõrsil. Resideerub vaheldumisi Eestis, Itaalias ja Kreekas ning töötab skulptuuri ja installatsiooni meediumites, kasutades valdavalt leidobjekte ja -materjale. Alates 2021. aastast teeb koostööd DOKK Kunstikeskusega.
Liina Leo (s 1993) looming ühendab mitmeid kaasaegse kunsti meediume, tegeledes eelkõige vaenuliku ruumi ja tänapäeva võõrandava keskkonna uurimisega. Ta on lõpetanud Central Saint Martinsi kaasaegse fotograafia magistriõpingud Londonis. Ta on varem osalenud ja korraldanud mitmeid näitusi nii Eestis kui välismaal, näiteks Unit1 galeriis Londonis, EKA galeriis ja VENT space’is Tallinnas ning osalenud Bauhaus Festil Weimaris, Saksamaal ja YTAT triennaalil Łódźis, Poolas.
Katarina Kruus (s 1995) on multidistsiplinaarne kunstnik-disainer, kes uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele.
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (BA) ja hetkel omandab sealsamas magistrikraadi. Lisaks on ta end täiendanud koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.
Graafiline disain: Johanna Ruukholm
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 30. juulini.
21.06.2023 — 22.06.2023
EKA lõpupidu 2023
21.06.2023
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
Let’s party!!
EKA lõpupidu 2023
Kolmapäev 21 juuni, 2023 — Neljapäev 22 juuni, 2023
21.06.2023
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
Let’s party!!
15.06.2023 — 09.07.2023
EKA graafikaosakonna tudengite näitus „Wälljapanek“
Tartus, Aparaaditehase rõdugaleriis on avatud EKA graafikaosakonna II ja III kursuse tudengite näitus „Wälljapanek“.
„Austatud kaasmaalased! Rändame tagasi 150 aasta tagusesse aega. Võib ju arvata, et see meid enam kuidagi ei puuduta, aga see millest ja kuidas TÄNA ajalugu jutustame, mõjutab meid rohkem kui arvata võime. See pole muuseum, vaid näitus. Kaheksa kunstniku loomingu Wällja panek tutvustab neid maid eesti ärkamisajast, mida pole sellest saati väetatud. Tärganud Rohu Lillekesed saavad julgelt oma pea päikese poole tõsta ja ennast läbi loomingu nähtavaks laulda!“
Osalevad kunstnikud: Johanna Rannu, Kärt Heinvere, Eleri Muhkel, Nils J. Rammo, Lily Tilk, Nana Schilf, Pavel Dodatko, Helena Pass.
Näitus on üleval Aparaaditehase rõdugaleriis 15.06.23–09.07.23 ning avatud K-P kell 12.00–18.00.
Galerii külastamine on tasuta.
Aparaaditehase Rõdugalerii asub Aparaadi restorani kohal. Galeriisse pääseb uksest nr 7 nii läbi Fahrenheit 451 raamatutoa kui ka otse II korruselt.
EKA graafikaosakonna tudengite näitus „Wälljapanek“
Neljapäev 15 juuni, 2023 — Pühapäev 09 juuli, 2023
Tartus, Aparaaditehase rõdugaleriis on avatud EKA graafikaosakonna II ja III kursuse tudengite näitus „Wälljapanek“.
„Austatud kaasmaalased! Rändame tagasi 150 aasta tagusesse aega. Võib ju arvata, et see meid enam kuidagi ei puuduta, aga see millest ja kuidas TÄNA ajalugu jutustame, mõjutab meid rohkem kui arvata võime. See pole muuseum, vaid näitus. Kaheksa kunstniku loomingu Wällja panek tutvustab neid maid eesti ärkamisajast, mida pole sellest saati väetatud. Tärganud Rohu Lillekesed saavad julgelt oma pea päikese poole tõsta ja ennast läbi loomingu nähtavaks laulda!“
Osalevad kunstnikud: Johanna Rannu, Kärt Heinvere, Eleri Muhkel, Nils J. Rammo, Lily Tilk, Nana Schilf, Pavel Dodatko, Helena Pass.
Näitus on üleval Aparaaditehase rõdugaleriis 15.06.23–09.07.23 ning avatud K-P kell 12.00–18.00.
Galerii külastamine on tasuta.
Aparaaditehase Rõdugalerii asub Aparaadi restorani kohal. Galeriisse pääseb uksest nr 7 nii läbi Fahrenheit 451 raamatutoa kui ka otse II korruselt.
11.06.2023 — 18.06.2023
Materjalidisaini näitus “MAterial II” Veneetsias
Eesti materjalidisainerid üllatavad Veneetsiat toodetega vetikatest, mütseelist ja bakteriaalsest tselluloosist
11.-18.06. 2023, Art Depot Biri galerii, Veneetsia
Alates tänasest saavad disainihuvilised Veneetsia disainibiennaali raames külastada Eesti materjalidisaini näitust “MATERIAL II”. Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba kolmandat korda. Veneetsia Disainibiennaal on loodud 2016.a. disainikultuuri edendamiseks ja rahvusvahelise disainerite võrgustiku arendamiseks.
“Kliimakriisi olukorras peab tekstiili- ja moetööstus pöörduma jätkusuutlikumate protsesside poole, kasutades ära jäätmevooge ja keskendudes keskkonnasõbralikumatele orgaanilistele materjalidele. Tavapärane toksiliste ainete ja meeletu prügi tootmine, mille lagunemine võtab tuhandeid aastaid ning saastab keskkonda, pole enam aksepteeritav,” nendib Reet Aus, doktorikraadiga moedisainer ja keskkonnaaktivist.
Eesti Disainerite Liidu (EDL) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) koostöös valminud näitus “Material II” toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite poolt arendatud uudsed materjalid ja tehnoloogiad. 26 eksponaadist koosnev näitus avab, kuidas on keskkonnakriisis muutumas ressursi ja materjaliloome tähendus.
Distsipliinideüleselt uurivad autorid, kuidas võiks tulevikus kasutada utiilmaterjale, mida saame õppida pärandtehnoloogiatest ja looduses leiduvast, kuidas rakendada biotehnoloogia võimalusi ning milliseid kõrgtehnoloogilisi materjale valmistatakse nano skaalal. Näeme tooteid vetikatest, mütseelist, bakteriaalsest tselluloosist, purustatud teksade lõngast, isegi suitsukonidest.
Näitus asub Art Depot Biri äsja rekonstrueeritud avaras galeriis Widmanni silla läheduses, mis on kuulsaks saanud Konrad Mägi maalidelt. Väljapaneku esmaesitlus toimus Mehhikos Eesti Disaini Päevade raames ning peale Veneetsiat saab näitust näha septembris, XVIII Disainiööl Krulli kvartalis.
Näituse kuraatorid on Stuudio Aine materjalidisainerid Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar; kujunduse autor on Annika Kaldoja ja visuaali on kujundanud Mirjam Reili.
Loengutega esinevad Jätkusuutliku Disaini ja Materjali labori vanemteadur Reet Aus, Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. Tekstiilide parandamise töötoa viib läbi Marta Konovalov ja bioplastikut õpetab tegema Riina Õun. Samuti näidatakse videot, kuidas valmib Reet Ausi toode Bangladeshi tehases Beximco.
AJAKAVA
11.06 15:00 Näituse avamine. Private view
17:00 Workshop: «Textile repair» – Marta Konovalov
12.06 16:00 Design Talks – Reet Aus («Design Not Worth»); Kärt Ojavee, Juss Heinsalu («Material Affairs»)
17.06 13:00 Workshop -«Bioplastics-making workshop» – Riina Õun
Osalejad: Reet Aus, Airi Gailit, Erik Heiki Veelmaa, Juss Heinsalu, Geidi Hein, Annika Kaldoja, Astri Kaljus, Katrin Kabun, Madis Kaasik, Siim Karro, Katarina Kruus, Karl Kukk, Marta Konovalov, Karolin Kärm, Merlin Meremaa, Juulia Aleksandra Mikson, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Cärol Ott, Riina Õun, Maria Kristiin Peterson, Sander Õun /Suckõrs, Tiia Plamus, Sirje Sasi, Indrė Spitrytė, Oksana Teder, Marie Vihmar, Ines-Issa Villido.
Veneetsia disainibiennaal 2023 on avatud 19. maist 18. juunini paralleelselt arhitektuuribiennaali esimese kuuga. Osalemine on avatud nii tärkavatele sõltumatutele disaineritele kui ka väljakujunenud kaubamärkidele, aga ka muuseumidele, ülikoolidele ja galeriidele. Veneetsia disainibiennaalil osalemiseks on kolm võimalust, olenevalt sellest, mis organisatsiooni või disaineriga tegu ja mida soovitakse näidata. Põhigrupinäitus järgib tugevat kuraatorilikku lähenemist, igal väljaandel on erinev teema, mida iseloomustab esilekerkivate ja väljakujunenud disainerite ja kaubamärkide koostoime. Selle neljanda väljaande teema on Auto-Exotic. Satelliitprogrammi kuuluvad näitused, mida esitletakse sõltumatutes ruumides kogu Veneetsias, järgides autonoomseid kuraatorikontseptsioone. Need on osa Veneetsia disainibiennaali programmist ning neid reklaamitakse biennaali ametlike kanalite ja meedia kaudu paralleelselt Arhitektuuribiennaali uudistega.
Näituse projekti toetab Kultuurkapital, Erasmus+
Materjalidisaini näitus “MAterial II” Veneetsias
Pühapäev 11 juuni, 2023 — Pühapäev 18 juuni, 2023
Eesti materjalidisainerid üllatavad Veneetsiat toodetega vetikatest, mütseelist ja bakteriaalsest tselluloosist
11.-18.06. 2023, Art Depot Biri galerii, Veneetsia
Alates tänasest saavad disainihuvilised Veneetsia disainibiennaali raames külastada Eesti materjalidisaini näitust “MATERIAL II”. Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba kolmandat korda. Veneetsia Disainibiennaal on loodud 2016.a. disainikultuuri edendamiseks ja rahvusvahelise disainerite võrgustiku arendamiseks.
“Kliimakriisi olukorras peab tekstiili- ja moetööstus pöörduma jätkusuutlikumate protsesside poole, kasutades ära jäätmevooge ja keskendudes keskkonnasõbralikumatele orgaanilistele materjalidele. Tavapärane toksiliste ainete ja meeletu prügi tootmine, mille lagunemine võtab tuhandeid aastaid ning saastab keskkonda, pole enam aksepteeritav,” nendib Reet Aus, doktorikraadiga moedisainer ja keskkonnaaktivist.
Eesti Disainerite Liidu (EDL) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) koostöös valminud näitus “Material II” toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite poolt arendatud uudsed materjalid ja tehnoloogiad. 26 eksponaadist koosnev näitus avab, kuidas on keskkonnakriisis muutumas ressursi ja materjaliloome tähendus.
Distsipliinideüleselt uurivad autorid, kuidas võiks tulevikus kasutada utiilmaterjale, mida saame õppida pärandtehnoloogiatest ja looduses leiduvast, kuidas rakendada biotehnoloogia võimalusi ning milliseid kõrgtehnoloogilisi materjale valmistatakse nano skaalal. Näeme tooteid vetikatest, mütseelist, bakteriaalsest tselluloosist, purustatud teksade lõngast, isegi suitsukonidest.
Näitus asub Art Depot Biri äsja rekonstrueeritud avaras galeriis Widmanni silla läheduses, mis on kuulsaks saanud Konrad Mägi maalidelt. Väljapaneku esmaesitlus toimus Mehhikos Eesti Disaini Päevade raames ning peale Veneetsiat saab näitust näha septembris, XVIII Disainiööl Krulli kvartalis.
Näituse kuraatorid on Stuudio Aine materjalidisainerid Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar; kujunduse autor on Annika Kaldoja ja visuaali on kujundanud Mirjam Reili.
Loengutega esinevad Jätkusuutliku Disaini ja Materjali labori vanemteadur Reet Aus, Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. Tekstiilide parandamise töötoa viib läbi Marta Konovalov ja bioplastikut õpetab tegema Riina Õun. Samuti näidatakse videot, kuidas valmib Reet Ausi toode Bangladeshi tehases Beximco.
AJAKAVA
11.06 15:00 Näituse avamine. Private view
17:00 Workshop: «Textile repair» – Marta Konovalov
12.06 16:00 Design Talks – Reet Aus («Design Not Worth»); Kärt Ojavee, Juss Heinsalu («Material Affairs»)
17.06 13:00 Workshop -«Bioplastics-making workshop» – Riina Õun
Osalejad: Reet Aus, Airi Gailit, Erik Heiki Veelmaa, Juss Heinsalu, Geidi Hein, Annika Kaldoja, Astri Kaljus, Katrin Kabun, Madis Kaasik, Siim Karro, Katarina Kruus, Karl Kukk, Marta Konovalov, Karolin Kärm, Merlin Meremaa, Juulia Aleksandra Mikson, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Cärol Ott, Riina Õun, Maria Kristiin Peterson, Sander Õun /Suckõrs, Tiia Plamus, Sirje Sasi, Indrė Spitrytė, Oksana Teder, Marie Vihmar, Ines-Issa Villido.
Veneetsia disainibiennaal 2023 on avatud 19. maist 18. juunini paralleelselt arhitektuuribiennaali esimese kuuga. Osalemine on avatud nii tärkavatele sõltumatutele disaineritele kui ka väljakujunenud kaubamärkidele, aga ka muuseumidele, ülikoolidele ja galeriidele. Veneetsia disainibiennaalil osalemiseks on kolm võimalust, olenevalt sellest, mis organisatsiooni või disaineriga tegu ja mida soovitakse näidata. Põhigrupinäitus järgib tugevat kuraatorilikku lähenemist, igal väljaandel on erinev teema, mida iseloomustab esilekerkivate ja väljakujunenud disainerite ja kaubamärkide koostoime. Selle neljanda väljaande teema on Auto-Exotic. Satelliitprogrammi kuuluvad näitused, mida esitletakse sõltumatutes ruumides kogu Veneetsias, järgides autonoomseid kuraatorikontseptsioone. Need on osa Veneetsia disainibiennaali programmist ning neid reklaamitakse biennaali ametlike kanalite ja meedia kaudu paralleelselt Arhitektuuribiennaali uudistega.
Näituse projekti toetab Kultuurkapital, Erasmus+