Näitused

Juba 27. veebruaril avaneb Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE.” Moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu juhendamisel sündinud loomeprojekt tõstatab küsimuse kardinaalsete muutuste vajadust materjalide taaskasutuses.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas  teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12h üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks nöituse kujendusele panustasid ka targa materjalikaustuse läbimõtlemisle. Näiteks on infotehvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüükleepsude kasutuse.

Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: ” Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama? Luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!””. ”Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis aga kunstnik ja teine juhendaja Flo Kasearu.

Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKA´ga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.

Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu

Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendajad: Annika Kaldoja, Harold Kiisler, Gregor Taul

Produktsioon: Piret Puppart

Graafiline disain: Pille-Riin Valk, Markus Laanisto

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

MUAH: Mammu

Modellid: Lola Terra (Agency Icon), Äli Enrietta (E.M.A. Model Management)

Toetajad: Viru Keskus, EKA, KIU, Caparol, Sunorek, Avaeksperdid, Fazer, Mull Drinks, Levier.

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee, Helen.Kikkas-Tikerpe@virukeskus.com

Ürituse FB: https://fb.me/e/6GiOVMzt3

Püsiviide

Alates 20. veebruarist 2024 on Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu akendel (Põhja pst 7 ja Kotzebue 1) taas avatud EKA erialasid tutvustav näitus.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut ning juhatavad sisse 29. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva. Näitus on avatud EKA raamatukogu akendel ning vaadeldav Põhja pst ja Kotzebue tänavatelt. Tänavu on väljapanek avatud eriti pikalt – kuni 1. maini.

Esindatud erialad on installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, moedisaini korraldus, fotograafia, ehe ja sepis, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ning visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine.

Näituse projektijuht: Keidi Jaakson, keidi.jaakson@artun.ee

Lisainfo: Maarja Pabut, maarja.pabut@artun.ee

Püsiviide

23. veebruaril kell 19.00 avaneb Ats Kruusingu näitus “Mitmel viisil asjast rääkides” Uus Rada galeriis.

Ats Kruusing on noor Eesti kunstnik, kes on lõpetanud EKA maaliosakonna bakalaureuse ning õpib hetkel EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris. Ta on varem osalenud näitustel Tallinnas, Prahas, Bratislavas ning Urbinos.

,,Mitmel viisil samast asjast rääkides’’ on tema esimene isikunäitus. Eksponeeritavate teoste kogumik on pilguheit autori erinevatesse mõtisklustesse teda ümbritsevast argielust.  Viimase kolme aasta jooksul valminud teoste seast leiab eriilmelisi täheldusi inimeseks olemisest– kohati rahulik, kohati kaootiline, üheaegselt nii hell kui ka vägivaldne.

Näitus on avatud 27.02-07.03 kell 12-18 Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Põhjala.

Püsiviide

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Püsiviide

12.02-20.02 Täisnurga Galeriis on avatud Alexei Gordini näitus “See kool toodab kasutuid luusereid”.

Näituse avamine toimub 12.02. kell 18:00.

Näitus käsitleb ühe kunstniku seiklusi Delfi kommentaariumide maailmas. Öeldakse, et internetis pole vaja kellelegi midagi tõestada, kuid reaalsus näitab, et kasutajad tahavad seda alati teha, ent see, mis nad kunsti kohta ütlevad, ei klapi absoluutselt sellega, mida mõtlevad kunstnikud iseennast. Kellel on siis õigus ja miks selline kahjutu nähtus nagu kunst ajab nii paljusid inimesi närvi? Näitus koosneb screenshot’idest ja leitud objektidest, millele andis kunstnik uue tähenduse, kasutades selleks fraase, sloganeid ja sõnamänge, mis on inspireeritud Delfi kommentaariumitest.

Alexei Gordin (sündinud 1989) on õppinud Tallinnas ja Helsingis maali, elab ja töötab Tallinnas.

Olles küll maalikunstniku taustaga, liigub Gordin ladusalt erinevate meediumide vahel ning töötab nii joonistuse, foto, video kui ka performance’iga.

Tema kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas. Gordini teosed on peaaegu alati jutustavad ning koonduvad tihti mõne erutava või ärritava situatsiooni ümber. Karjääri algusaastatel olid Gordini loomingu põhiatmosfääriks räpane agul, trööstitult tühjad tööstusmaastikud, tõrjutud ja stigmatiseeritud sotsiaalsed kihid ning jaburad võllanaljad.

Nüüd on ühe sündmuskohana lisandunud kunstimaailma karm reaalsus ning peategelasena kunstnik ise. Musta huumoriga vürtsitatud stseenid murendavad ettekujutust professionaalsest kunstiilmast kui millestki elitaarsest ja glamuursest.

Gordin on võitnud fotokonkursse ning pälvis 2017. aastal Vilniuses Baltimaade noore maalikunstniku preemia.

Täisnurga galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Püsiviide

Dialoogis dissonantsiga
ARS Showroom
09.02.-01.03.2024
Avamine: 08.02 kell 18.00

Ruumiinstallatsioon “Dialoogis dissonantsiga” esineb kui aruteluvahend kutsumaks näituse külastajaid astuma dialoogi näituseruumiga, selle ümbrusega ja kostuvate helide ettearvamatute omadustega. Teoses on kasutusel reaalajas muutuvad helisündmused, digitaalsed algoritmipõhised heliprotsessorid ja välkuvad märgikandjad ebamääraste käitumisjuhistega ruumis viibijatele. “Dialoogis dissonantsiga” keskendub tähendusloomele, kehastades harjumuspärase ja määramatu interaktsiooni omavahelist ebakõla.

Teose keskmes on helilooming üheksale helikanalile ja ühele madalsageduskõlarile, mis on loodud autori poolt kohapeal ruumitaju peegeldusena. Helilooming põhineb vaid automaatikaradadel, mis suunavad mikrofonidest kostuva signaali läbi erinevate digitaalsete signaaliprotsessorite. Kogu teost saadab ettearvamatus, mida mõjutavad möödasõitvad autod, arhitektuuriga seotud vibratsioonid, toimingud näituseruumis ja heliseadmete omavaheline tagasiside ahelreaktsioon. Ruumi kuulamiseks on kasutusele võetud erilaadi seadmed, sealhulgas algselt seismiliste mõõtmiste jaoks loodud geofon ning elektromagnetväljasid kuuldavaks tegev vaskpool-mikrofon.

Sten Saarits on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning märgiseoste küsitlemisele ruumis. Saaritsa loomingus esineb tihti ülestimulatsiooni ja kultuuriliste käitumisnormide mõjutuste vaatlemist.

www.stensaarits.ee

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

Püsiviide

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga!*“
EKA Galeriis 19.–24.02.2024

Avatud E–R 12–21 L 17–23 (vastuvõtu raames), sissepääs tasuta

Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituut avab 19. veebruaril EKA Galeriis Utoopia Saatkonna. Kestvusaktsiooni viimasel õhtul, 24. veebruaril, tund aega pärast seda, kui president Alar Karis on astunud Estonia teatris kõnepulti, et pidada Eesti aasta oodatuim kõne, kantakse Utoopia Saatkonnas ette aasta ootamatuim kõne.

Seda kõnet ei kirjuta tehisintellekt ega vabakutseline poeet. Selle kõne kirjutavad need, kes Saatkonnas kokku saavad, need, kes otsivad poeetilist varjupaika.

„Oleme nii Instituudi kui Paide Teatri varasemates aktsioonides kõnedega tegelenud ja saanud kinnitust, et hea kõne tuum on selge sõnum. Aga maailm ei ole selge ja tundub, et iga kõnegi, mille eesmärgiks on tuua selgust, külvab hoopis segadust. Niisiis otsustasime, et on aeg selgusele selg pöörata ja koostada kõne, mis segadust tunnistaks,” ütleb aktsiooni üks loojaid Jan Teevet.

„Võiks küsida, mis eristab Utoopia Saatkonna aastapäevakõnet mõnest paljukirutud netikommentaariumist. Vastus on kohtumine. Esmaspäevast reedeni, mil Saatkonna uksed Eesti Kunstiakadeemias kõigile möödujaile avatud on, saavad seal kokku ka kümned laudkonnad, kes ei proovi jõuda mitte keskpärase kompromissini, vaid ehitada uljaid seoseid vaadete, kriiside ja lahenduste vahele, mis just nende jaoks tänast reaalsust raamivad,” lisab Instituudi dramaturg Oliver Issak.

„Selge sõnum, selge maksusüsteem, selge piir hea ja halva vahel — me arvame tihti, et selgus hoolitseb justkui iseenesest kõige ja kõigi eest ega märka, et selgusega kaasneb tihti hoolimatus. Selgeid sõnumeid on lihtsam vastu võtta ja lahterdada, aga kuidas korraldada vastuvõtt kahtlustele?” küsib sotsioloog ja kunstnik-uurija Margaret Tilk.

Utoopia Saatkond on avatud 19.–23. veebruarini kell 12–21 ja kulmineerub Utoopia Saatkonna vastuvõtuga 24. veebruaril kell 17.

Sissepääs Saatkonda on kõigile tasuta ja kõigil on vaba voli otsustada, kas tegemist on näituse, lavastuse, töötoa, koosoleku, poliitpoeetilise pühitsuse, süvahängi, minimalistliku ooperi või hoopis millegi muuga. Võib ka otsustamata jätta.

Utoopia Saatkonna olmet ja ulmet loovad ja korraldavad Oliver Issak, Kairi Mändla, Jan Teevet, Taavi Teevet ja Margaret Tilk.

„Utoopia Saatkond: Õnne kõigile, tasuta, ja ärgu kellelegi tehtagu liiga” on Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi loodud samanimelise aktsioonide sarja neljas tulemine.

Esimest korda avanesid Utoopia Saatkonna uksed 2023. aasta maikuus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista ja kultuuripealinn Tartu 2024 kutsel ning aktsiooni alapealkiri oli „Igatsedes teistsugust olemist”, alates septembrist läheb iga kuu viimasel pühapäeval Klassikaraadios otse-eetrisse Utoopia Saatkonna raadioaktsioon ning 31. detsembril toimus Klassikaraadio lainepikkusel 5tunnine aastavahetuse erisaade „Utoopia Saatkond: Tuhat toosti tulevikule”.

Utoopia Saatkond on positiivse ebakindluse, julge mõtte ja taltsutamatu kujutlusvõime kaitseala.

* Pealkiri põhineb Arkadi ja Boriss Strugatsky romaanil „Väljasõit rohelisse“

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Vastuvõtu jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Rohkem infot:
Jan Teevet jan@instituut.art
Oliver Issak oliver@instituut.art
Margaret Tilk marga.tilk@gmail.com
www.instituut.art/utoopiasaatkond

Püsiviide

8. veebruaril kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis EKA skulptuuriosakonna näitus “Esinevad esemed”.

“Esimest korda kokku tulles küsisime, kas loodaval taiesel saab olla mingit tahtevõimekust muutuda ja areneda. Olla algul üks ja mingi aja möödudes teine. Teha seda publiku ees või jäädvustuda dokumentatsioonis. Lumememm sulab kiiresti, kuid ka Mona Lisa tuhmub. Mida kunst teeb? Ma ei mõtle siin mingit vaatajas toimuvat hingeliigutust vaid reaalset füüsilist protsessi. Mida ta teeb noh?” – juhendaja Urmas Lüüs.

Näitusel osalevad 2. kursuse tudengid Asmus Soodla, Aurelia Grace, Elise Marie Olesk, Kail Timusk ja Sonja Sutt. 

Vent Space projektiruum, Vabaduse väljak 6/8
Avamine 08.02 kell 18
Avatud 09.02 ja 10.02 kell 13-20

Püsiviide

29. veebruaril avatakse EKKMis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna Noore Skulptori Preemianäitus 2024.

Noore Skulptori Preemia 2024 laureaat selgub näituse avamisel. Võidutöö valib 5-liikmeline korraldajatest sõltumatu zürii. Konkursile kutsuti osalema üksikautorid 2023. a. valminud teose, selle edasiarenduse või ka valmiva uue teosega. Jagatud autorluse või grupitööna valminud ideed arutamisele ei pääsenud.  Noore Skulptori Preemianäituse 2024 konkursile laekunud 39 autori töö hulgast valis näituse zürii seekord välja 15 teost.

Nominentideks osutusid Sandra Ernits, Iohan Figueroa, Chloé Geinoz, Aurelia Grace Talmon, Erik Hõim, Loora Kaubi, Ellen Emilie Laaksonen, Noah Emanuel Morrison, Sarah Noonan, Elise Marie Olesk, KitKit Para, Inessa Saarits, Asmus Soodla, Sonja Sutt ja Ats- Anton Varustin.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers, Sarah Nõmm, Junny Yeung ja Mara Kirchberg.

Näitus on avatud kuni 10. märtsini.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

31.01-17.02.24 on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas avatud Tumena & Marion Saariku duonäitus “Ujudes oma südame alt läbi”. 

Suhe iseendaga on teekond, mis ei lõppe kunagi. Selle inimkogemuse jaoks on meile määratud koduks keha, mis meid muust maailmast eraldab. Kuid endaga oleme alati koos. Kuidas luua kontakti iseendaga? Mis peitub meie alateadvuse sügavustes? Kuidas olla rohkem kohal hetkes just siin ja praegu? Kas enda avamine on julgus või nõrkus? “Ujudes oma südame alt läbi” on kahe naiskunstniku rännak enda sisemaailma, kohtumine iseendaga ja teineteisega.

Väljapaneku moodustavad mõlema kunstniku maalid ja videoteosed. Autoportreelised maalid on justkui väravad kunstnike hinge sisemaastikele. Maalid saavad ainest videoteostest, mille peategelased on kunstnikud ise. Siin sukelduvad kunstnikud vee embusesse, lugedes isiklike päevikute sissekandeid või mõtiskledes nende üle.

Tumena (2000) ja Marion Saarik (2000) on noored Pärnu kunstnikud, kes on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas. Kunstnikke ühendab huvi psüühiliste ja kehaliste praktikate vastu, mille eesmärk on teadvuse seisundi muutmine.

Marion Saarik keskendub hetkele, mis jääb melanhoolia ja kurbuse vahele. Igatsus homse järele ja tunne, nagu midagi oleks puudu. Selles vaikses emotsioonide sümfoonias on tekkinud atmosfäär, mis on küllastunud ülemõeldud sosinate raskusest, pidevast peegelduste voost, mis tantsivad nagu varjud meelte urgudes. Süda ihkamas selgema taeva poole, mis kannab endas uuenemise lubadust. Selles igatsuses on habras kuid püsiv lootus, et homses peitub selgus.

Tumena praktikat juhib huvi elusorganismide, eelkõige inimkeha ja psüühika vastu. Kõige enam paelub teda see nähtamatu, lõpuni lahti seletamatu miski, mis annab kehale eluvõime – hing. Tumena uurib hinge salapärast olemust tema välise kesta, keha kaudu. Tema teostes on keha tihti lahti lõigatud, välja arenemata, mutantne või üleloomulik, peegeldades erinevaid hingeseisundeid ja vaimset arengut.

Graafiline disainer: Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Veinimaja, Kata & Omad, Kevamer, Parool Reklaam

Kunstnikud tänavad: Annabel Juhkental, Raul Tääker, Pärnu Linnagalerii tiim

Nikolai 27, Pärnu
Lahtiolekuajad: T-R 11-17, L 11-14

Püsiviide