Näitused

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

Püsiviide

Neljapäeval, 21. märtsil, kell 17.30 avaneb projektiruumis etc. näitus These Words Matter, kus osalevad Kaasaegse kunsti MA kursuse “Writing Practice 2” tudengid, keda juhendas Lieven Lahaye. Näitus koosneb uutest töödest, mis käsitlevad kirjutamist või on loodud kirjutamise kaudu. Näituse pealkiri on pärit Dodie Bellamy teosest “Hoarding as écriture”.

Tööde autorid:

Plakati autor:
Linnea Lindgren

Püsiviide

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

• Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
• Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

Püsiviide

“Kui viskab tsentrist välja, siis tekib paratamatult uus tsenter, kus tuleb leida tasakaal.”

Mart Talvar avab reedel, 22. märtsil kell 18.00 HOP galeriis oma esimese isiknäituse Tsentrist väljas, mis räägib tasakaalu leidmisest transformatsioonis. Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiõppes aastal 2022 ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena. Sellest hetkest sai alguse põhjalik trugimise praktika, mis päädis tulemustega, mida laiema publikuga jagada.

Galeriis kohtuvad trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.

Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Materjali empaatia disainimeetod võimaldab anda sümboolse tähenduse materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.

Asukoht HOP galerii

Avamine 22.03.2024 kell 18:00

Näitus avatud külastamiseks N-T 22.03-16.04 11:00-18:00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Cristopher Siniväli

Tehniline tugi HOP galerii; Valge Kuup Stuudio

Toetajad Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ

Püsiviide

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Püsiviide

8. märtsil avati Tartu Kunstimaja suures saalis Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi ühisnäitus „Batuudil vedrukate katki muidu korras”. Näituse kuraator on Laura Linsi.

Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Kas batuudi- ja muruuputus võiks olla enamat kui juhuslik nähtus? Ühest küljest näib see kõrvaltvaatajale võõristav, sissepoole vaatav – on ehk tegu pelga poosiga, on keegi üldse kedagi batuudil hüppamas näinud? Teisalt aga suunab batuudirohkus oma absurdsuses mõtte vähem ja rohkem utoopilistele tulevikustsenaariumitele: hüppamisele kui jagatud kogemusele, mahajäetud batuutidele kui anorgaanilistele skelettidele, meie aja arheoloogilisele materjalile. Millal saab nähtusest kultuur?

Ühine pingutamine põrgatab kõrgele.

Inuitikultuurides tähistatakse vaalapüügi hooaja lõppu sündmusega, mille nimi on Nalukataq. Traditsiooniliselt morsa- või hülgenahast valmistatud palakat hoiab äärtest hulk inimesi, et võimaldada ühel hüppajal nahkpalakal üles-alla põrgata. Indiviidide ühine pingutus loob võimsate omadustega ajutise hüppealuse ning ühe hüppaja kõrget lendu ja õhus võetavaid poose nauditakse kollektiivselt. Nii tähistab kogukond.

Mathias Väärsi ja Joosep Kivimäe loovad kujutluse ühest kohalikust tulevikust, kus ühine harjumus, jagatud kogemus ja neid ümbritsev nostalgia on aluseks subkultuurile, mille kese on samuti palakal põrkamine. Kui muruplatsidele, eeslinna ülekasvanud aialappidele, suburbia varemetele on jäänud alles ainult metallkarkassid – lagunevate batuut-loomade nahatud skeletid – kogunevad nende kõrghetki mäletavad noored kokku parkimisplatsidele, et taaselustada oma jagatud kogemust. Mäletad, kuidas meie pilgud kohtusid esimest korda heki kohal? Kui Kelly-Brigitta murdis vedrude vahele kinni jäädes jalaluu? Kui isa batuudi alt muru niites meie õlled leidis?

Joosep Kivimäe (s 1994) on Tallinnas elav fotokunstnik. Noores eas teenis ta erinevatel objektidel samblatõrjuja ja muruniitjana taskuraha.

Mathias Väärsi (s 1988) on Eesti kunstnik, disainer ja ultrarattur, kes sündis 23. detsembril 1988. aastal kell 23.55 Tartu sünnitusmajas. Oma lapsepõlve veetis ta Sagadi mõisas ja Võsu rannas, käis Vergi lasteaias. Jätkub…

Laura Linsi (s 1989) on Londonis ja Eestis praktiseeriv arhitekt, õppejõud ja ajakirja peatoimetaja. Kui ta ülikooli astus, kolis tema ema Pirita Koselt Tallinna kesklinna tagasi, sest nagu Laurale üllatuseks selgus, siis äärelinna oligi ta pigem lapse pärast kolinud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 7. aprillini.

Püsiviide

Täisnurga Galeriis avatakse 12. märtsil kell 18.00 Inessa Saaritsa näitus “Mäletades kohta, kus ma pole olnud”.

Näitus on avatud 22. märtsini.

Kuidas mäletada kohta ja rahvust, keda enam ei ole?

Näitusel tegeleb autor oma ingeri juurte uurimisega. See on esimene pilk kunstniku kogutud materjalile, sealhulgas arhiividest leitud fotodele ja kunstniku vanavanaema lauludele, mis enne tema surma kassetile lindistati.

Inessa Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Enim on ta huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest — turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente. Inessus kuulub kunstirühmitusse TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Tal on osalenud mitmetel grupinäitustel ning loonud performance’eid ja installatsioone koos TEMAga nii Tartus, Tallinnas, Pärnus kui Viljandis.

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda.

Püsiviide

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

Püsiviide

POSTERETRO
Ivar Sakk
7.03 – 31.03

“Üheksakümnendatel on veel kõik võimalik. Õhus on vabaduse tuuled, mis kanduvad suitsuhaisustele tänavatele palavast preeriast, viinamarjaväljade õrnast hõngust, lennujaamade parfüümipoodide aroomidest. Tänavatel ei ole lihtsalt autod, vaid sümbolid. Vaateakendel ei ole lihtsalt asjad, vaid märgid. Plakatipostidel ei ole lihtsalt plakatid, vaid krüpteeritud teated. Uue aja inimese kulgemine ei ole tingitud mitte vajadustest ja suvast, vaid võrgustiku sõlmede läbimise sunnist. Inimesed jooksevad ringi nagu orienteerujad, käes paberist kaardid, kus läbitud kontrollpunkt tähistatakse värvipliiatsi hooletu ristiga. Internet on just tulnud, aga Google’ist pole veel haisugi. Telefonid on taskus, mida väiksem riistapuu, seda uhkem. Messidel käiakse kord kuus. Muusikutel ajab üks esiettekanne teist taga. Maalid ja installatsioonid veetakse kullerfirmadega Euroopa metropolidesse. Salongid on galeriid ja galeriid on kontserdisaalid. Lennujaam on pühamu. Paralleelreaalsused on mühinal tekkinud. Hajumas on adekvaatsus. Ja need plakatid…”

Ivar Sakk on Tallinnas tegutsev disainer ja disainiajaloolane. Ta lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinsituudi tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Pärast lõpetamist töötas ta vabakutselise graafilise disainerina büroodes Graaf, Vaal Disain ja Sakk & Sakk. Ivar on Eesti Kunstiakadeemias õpetanud alates 2003. aastast ning olnud ka graafilise disaini osakonna juhataja ja professor (2005-2015).

Püsiviide

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Püsiviide