Näitused

Noore Skulptori preemia 2021 laureaadi Sarah Nõmme näitus “Wrap Me Up” ARS Showroom galeriis, 9.02–5.03. 

Kangastelgedel loodud teos valmis Vaskjala kunstiresidentuuris. Võimalus antud residentuuris osaleda oli auhinnaks 2021 Noore Skulptori preemia laureaadile.

Nõmm tegeles residentuuris erinevate traditsiooniliste käsitööliste praktikatega – lõnga ketramise, viltimise ja kangastelgedel kudumisega. Nende kõikide juures hindas kunstnik käelist ja kehalist kogemust, seda performatiivsust, mis omakorda ka aktiveeris ta keha meediumina. Läbi nende iidsete praktikate proovib kunstnik mõtestada, mida tähendab eksisteerida inimesena ning omada keha. Keha mis on meie ainus puutepunkt ja samaaegselt ka eraldus muust maailmast.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal.
Töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Oma kunstipraktikas käsitleb ta peamiselt (naise)keha ja seda ümbritsevat ruumi, kus see positsioneerub. Tema teosed põhinevad tihti isiklikel kogemustel ja vaatlevad keha läbi rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide. Nõmm põimib omavahel teemad nagu seksuaalsus, turvatunne, kontroll ja haprus.

Näitus Facebookis

“Elav hõbe” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkas ellu senitundmatu kosmiline hõbereaalsus mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.

“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja.” sõnas juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse- meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda.” lisas Liisi Eesmaa. 

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja VikingLlife Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži. 

“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud. Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis KAITSE teemat väga erinevalt  ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada. ” lisas aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum täiendas: “Üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas on näha potentsiaali olemasolevas, mitte mõtlematult juurde toota. Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse. Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400m jäätisepaberit, 300m traati, 17m soojaveetoru.” 

Moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500m pakendit, 50 soojakotti ja 35m nööri, sekka päästeveste. Esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.

Antud näitus annab külastajale võimaluse põgeneda argipäevast, viies vaataja omamoodi kosmilisele rännakule lendlevate päikesepurjedega tähelaeval, kus on võimalik osa saada kaitsva hõbemaailma ilust.

Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril, kell 14.30.

Näitus jääb avatuks 3. märtsini.

Külastamine on tasuta.

Ürituse toetajad: EKA, Viru Keskus, Lipuvabrik, Kolimisrõõm, Premia, Beautiful Me rullmassaaž, Espak, Fotostop, Haage Vesi, Pakendikeskus, Pistoria Pagariäri, Powdercandle, Maiasmokk.ee, The Body Shop.

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain

Kunstnikud: Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto, Liisbet Karjel, Mai Riin Salumaa, Toomas Samuel Silbaum.

Kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Produktsioon: Piret Puppart, Sirli Pohlak

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Carina Leps, Joo Ho Lee (MJ Models)

Graafiline disain: Kertu Kibal, Polina Zahharenkova

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Näitus Facebookis 

EKA kohviku avatud alal on 12.02.–22.02.2022 avatud Taani arhitektuuribüroode näitus inimeste vajadustele keskendunud arhitektuurist.

 „Hea arhitektuur loob meile turvalise ja funktsionaalse keskkonna nii üksikisikuna kui ka kollektiivselt elamiseks. See seab esikohale inimesed, kes hakkavad hoonetes ja linnaruumis elama ja töötama ning muudab arhitektuurse projekteerimise protsessi lähtepunktiks kasutajad ja nende vajadused,” avab näituse teema Marianne Jelved, Taani kultuuriminister 2012-2015.

“Arhitektuur inimestele ja inimestega” (Architecture with people) tutvustab Taani arhitektuuribüroode loodud ühiskondlikke ehitisi ja rajatisi. 

Näituse on koostanud Taani Arhitektuurikeskus Taani Kultuuriministeeriumi tellimusel ning dialoogis Taani Välisministeeriumi ja Taani Arhitektide Ühinguga. See toetub 2014. aasta veebruaris avaldatud Taani arhitektuuripoliitikale ”Inimesed esikohal”. Näituse vahendas meile Kuninglik Taani Saatkond. 

Kuni 6. märtsini on Tallinna Kunstihoones avatud EKA maali osakonna dotsendi Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Möldri ühisnäitus „…ja teised valguse varjundid“.

Näituse kuraator on Siim Preiman.

Tallinna Kunstihoone näitusel „… ja teised valguse varjundid“ on kokku toodud maalikunstnik Kristi Kongi ja fotokunstnik Krista Mölder, kelle loomingus on eriline koht värvil, nõnda moodustavad nende tööd ainulaadse koosluse. Väljapanek on avatud laupäevast, 18. detsembrist.

Nii Kristi Kongi (snd 1985) kui ka Krista Mölder (snd 1972) on äratanud rahvusvahelist tähelepanu ja teeninud lugematu hulga tunnustusi, olles praegu Eesti kunsti kõige säravamate saadikute seas ja üheskoos esimest korda kodupubliku ees.

„Mõlema loomingus on oluline koht värvil, selle värelusel, muutlikkusel ning meelelisel mõjul, kuid üks eelistab ebamaiselt kirkaid, teine põhjamaiselt sombuseid toone,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman. „Mõlema mõttelõng algab ruumilisest kogemusest. Mõlemad võivad luua kõikehaaravaid kunstiruume, aga ka nelinurkseid, lapikuid riputatavaid esemeid. Iga näitusekülastaja saab ise avastada, kas koosviibimine tuleb meeldivalt harmooniline või ergutavalt dissonantne.“

Näitust „… ja teised valguse varjundid“ saab vaadata 6. märtsini, 2022.
Ringkäik näitusel koos kunstnike ja kuraatoriga toimub 29. detsembril kell 18!

Iganädalased ringkäigud giidiga toimuvad:
Kolmapäeviti kell 17 – vene keeles
Neljapäeviti kell 17 – eesti keeles
Laupäeviti kell 13 – eesti keeles

10.02.-07.03.2022 on Hobusepea galeriis avatud Eero Alevi, Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Külaline“. Kunstnikud on lõpetanud EKA maali eriala bakalaureuseõppe ja jätkavad õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.

Ma ei tea, mis tunne on surnud olla, ütles kord üks kuueaastane tüdruk isale. Ta isa kuulas, mõtles ja mäletas – ka tema ei teadnud, kuid ihkas teada. Paarkümmend tuhat päeva tunduvad alguses nii pikad, kuid teljel edasi liikudes, juba märksa lühemad. Meil on algus ja meil on lõpp. Meie külastusaeg on üürike ja endalegi teadmata, millal, jätame selle kõik maha. Mida me leidsime? Kas me üldse otsisime? Kui palju me küsisime ja mida andsime? Me tuleme kusagilt, millest me midagi ei mäleta ja läheme kuhugi, millest me midagi ei tea.

Näitus jääb avatuks 7. märtsini 2022. 

Rohkem infot Facebookis

Neljapäeval, 17. veebruaril, kl 16.00 avatakse ARS Projektiruumis Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna korraldatav Noore Skulptori Preemianäitus 2022.

Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 17. veebruaril. 

NSPN 2022 peapreemiaks on kuuajaline töötamise ja enesetäiendamise võimalus Maajaama loomeresidentuuris Lõuna-Eestis.

Samaaegselt Preemianäitusega on ARS Showroom galeriis avatud 2021. aasta Noore Skulptori Preemia laureaadi Sarah Nõmme isikunäitus “Wrap Me Up”.

Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.

Osalevad kunstnikud: Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu, Junny Yeung.

Näitus on avatud kuni 5. märtsini, iga päev kell 14.00–20.00 ARS Kunstilinnakus, Pärnu mnt. 154.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, ARS Projektiruum, Eesti Kunstnike Liit.

Noore Skulptori Preemia laureaat 2021 Sarah Nõmm

Narva kunstiresidentuur (NART) toob koostöös MTÜ Valgusklubiga Kreenholmi linnaossa valgusinstallatsioonid. Ekspositsioon asub NARTi vahetus läheduses ja sisaldab viit suuremahulist teost. “Narva Väike Valgus” muudab Kreenholmi kandi meeleolu ja maastikku ja annab sellele uue väljanägemise. Väljapanek kestab veebruari algusest kuni märtsi lõpuni ja on varustatud videovalvega. 

Vabas õhus vältaval näitusel eksponeeritakse eesti kunstnike ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite teoseid: “Peal(t)kiri” (Elo Liiv, Alyona Movko, Taavi Suisalu), “Mis on siin, see on seal” (Elo Liiv), “Galerii maht on täis” (Anna-Maria Vaino, Aivar Vaino), “Latern”
(Janne Lias), “Klaaspilt” (Inessa Saarits, Raahel Rüütel, Sandra Ernits, Kadri Joala).

“Väike Valgus” on MTÜ Valgusklubi poolt loodud miniatuurne valgusinstallatsioonide näituste formaat. See pakub erinevates Eesti piirkondades võimalust osa saada valguskunstist ja rikastab pimedal ajal kohalike inimeste jaoks avalikku ruumi. Väljapaneku peakunstnik on Elo Liiv, kellel on kogemustepagas ka Tartu valgusfestivali TAVA korraldamisest.

Elo Liiv: “Tegemist on väikese, kuid samas armsa valgussündmusega, mis sobitub kenasti NART-i ümbritseva loodusega. Valgus on maagiline ja toob alati rõõmu inimeste silmadesse ja südamesse – ja seda on praegustel rasketel aegadel meile kõigile väga vaja. Narva on minu jaoks veel avastamata maa, kuid olen võlutud Kunstiresidentuuri majast ja siinsete inimeste lahkusest. Loodan, et meie arhitektuurse valgustuse töötoad annavad indu NARTi püsivalgustuse loomisele ja Väike Valgus on seemneks suuremale Narva valgusfestivalile.”

Projekti raames viisid viisid valgusdisainerid Marko Kuusik ja Janno Siil juba detsembri lõpus läbi arhitektuurse valgustuse meistriklassi, kus osalesid kohalikud aktiivsed inimesed. Kunstiresidentuur paistab nüüd ümbritsevate hoonete taustal silma – intrigeeriv valgusskeem on võimaldanud rõhutada hoone arhitektuuri ja anda sellele linnapiirkonnale väga vajaliku visuaalse aktsendi.

Installatsioonide näitus on avatud alates kolmapäeva õhtust 02.02.2022. Selle puhul toimus ka teinegi töötuba. Narva Sotsiaaltöökeskuse klientidega tehti lustilikke valgusmaale – õpiti valgusega joonistama ja seda fotodele jäädvustama.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, MTÜ Valgusklubi, EVDA, OÜ Event Center, OÜ Kunst ja Pärimus.

Pildid töötubadest ja valgusinstallatisoonidest on SIIN.
www.nart.ee

Lisainfo
Johanna Rannula
NARTi juht
56150154
johanna.rannula@artun.ee

Elo Liiv
Kunstnik
5698 4477
elo@tartuvalgus.ee

28. jaanuaril avati kaasaegse kunsti galeriis Hoib EKA kaasaegne kunst vilistlase Kadri Liis Rääki näitus „Xarkaadia“, mille kuraator on Marika Agu (KKEK). Näituse pidulikku avamist ei toimu, kuid kunstnik ja kuraator viibivad kohal alates kella 17.00-st. 

8. veebruaril kell 18.00 toimub vestlus kunstniku ja kuraatoriga @ccaestonia Instagram live’i vahendusel. 

Kadri Liis Rääk (1990) on kunstnik, kes kombineerib stsenograafia ja uusmeedia valdkonna meetodeid, luues kõikehõlmavaid ning kombatavaid keskkondi. Tema loomingu keskseks ideeks on tajude võimestamine eri materjalide kasutuse kaudu. Kadri Liis kohtleb oma töid potentsiaalsete kehapikendustena, minapiiride hägustajatena, mida rakendades kasvab võimalus uutmoodi kontaktiks ümbritsevaga. 

Näitusel „Xarkaadia“ oleme tunnistajaks ühe olendi aegruumile, mis on lavastatud praegusest ajast etteulatuvalt. Eraldatuses, sunnituna loobuma ülejäänud maailmaga kontaktis olemisest, pesitseb ta kortermaja keldris, luues uusi maailmamõistmise aluseid. Selle tulemuseks on empaatiline, ümbritsevast sõltuv ning ruumiga ühilduv olend, kes sünteesib impulsse kadunud maailmast. Kõnealuses stseenis eksponeeritakse torketikandis ning mitmesugustest tekstiilidest pehmeid skulptuure, keraamilisi objekte ja töid paberil. 

Näitusega kaasneb paber-artefakt, mille kujundaja on Eva Rank ning millel esitatud kunstniku tekst laiendab näituse nimitegelase sisemonoloogi, täiendades füüsilisi objekte. 

Galerii Hoib on Tallinnas asuv näitusepind, mis on sisse seatud kortermaja keldriboksi Tehnika tänaval. Keldriboks tuli kaasa majas asuva üürikorteriga ning sinna ei juhata ükski silt ega viit. Hoibi galeriisse aadressil Tehnika tänav 15 pääseb eelneval kokkuleppel galeristiga. 

Näitust kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator Marika Agu. Koostööd väiksemate, iseorganiseerunud näitusepindadega, nagu Hoib galerii, on osa KKEKi eesmärgist võimestada ja toetada sisuliselt Eesti kunstiinstitutsioone. KKEK on varem teinud koostööd näiteks videomängude muuseumi LvLup!-iga (jaanuar 2021) ja raamatupoega Lugemik (september 2020). 

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Kaarin Kivirähk, Raimond Põldmaa 

Lisainfo:
Lilian Hiob, galerist
Hoib galerii, Tehnika 15, 10149, Tallinn Galeriid saab külastada ettehelistamisel. +372 527 2556

Reedel, 4. veebruaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis rühmanäitus „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“. Väljapanekuks andsid tõuke Peet Vallaku, Mehis Heinsaare ja Ilmar Külveti novellid, mille peategelased on eri põhjustel sunnitud seadma nii füüsilisi kui ka vaimseid piire.

Näitusel saavad kokku kunstnikud Amie Nga Man Chan, Eike Eplik, Kristaps Epners, Hanna Samoson ja Augustas Serapinas, kes tegelevad oma loomingus identiteediküsimustega. Eksponeeritakse ka Eesti mäluasutuste kogude ajaloolisi fotosid. Näituse kuraator on Gregor Taul.

Kristaps Epnersi ja Amie Nga Man Chani multimeediainstallatsioonid vaatlevad üksikisiku toimetulekut keeruliste olukordade kiuste. Chani performance’is avaldub elu nullpunkt Narva jõel, Epnersi lugu kihutab peategelase Siberisse Sajaanide mäestiku müüriladujate brigaadi keskele. Hanna Samosoni videoteose alus on unenägu või tundmus kohast, kus inimese mina saab olemisega üheks. Eike Eplik esitleb nii savist, pajuvitstest kui ka traadist punutisi ja skulptuure. Ühelt poolt on tegemist hämara otstarbega tarbeesemetega, mis võiksid kuuluda Vallaku novelli tegelase korvitegija Siimu „tootekataloogi“ või Heinsaare kujutatud Soontaga küla elanike ja neid päästma asuvate Läti rotipüüdjate arsenali. Teisest küljest avaldub nendes töödes iseennast pidevalt taasloova keha mõte: käelise töö ja traditsioonide edasiandmise kaudu luuakse nii iseennast kui ka kultuuri.

Näitus Facebookis

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontserti “Motell Düskroonia” esietendus Kanut Gildi SAALis 07. veebruaril. 

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.