Näitused

3. juunil avaneb Jääaja Keskuses kunstnik Britta Benno ulmeline ruumiinstallatsioon “Polaarulm”. 

Benno isikunäitusel avaneb kui arktiline oaas, mille peategelasteks on jää ja maastik ning kunstnik mängib vormide ja joonega. Autori joonistuskeel laieneb näitusel mitmekihiliseks maastikuabstraktsiooniks.

Näitus täiendab Jääaja Keskuse nn tulevikukorrust, mis keskendub kliimamuutustele ja inimese tegevuse keskkonnamõjule.

Britta Benno on ise kirjeldanud oma näitust nii: “Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele ja olenditele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus.”

Jääaja Keskuse jaoks on sellel näitusel kaks tähendust: läbi kunstniku avaneb külmunud maastike ilu, aga samas on keskkonna mõistes oluline ka viidata sellele, et viimastel aastatel on hüppeliselt kiirenenud jääväljade sulamine. Maa on muutumas ja see on suur ohumärk.

Ehkki “Polaarulma” nime kandnud näitus on rännanud Viljandis ja Tallinnas, siis Jääaja Keskuse jaoks valmisid autoril ruumispetsiifilised uued tööd.

Kunstnik tänab animatsioonide teostajat, Ragnar Neljandit ning skulptuuri teostajat  Mait Eerikut.

Näitust täiendab Juhan Vihterpali heliinstallatsioon.

“Polaarulm” jääb avatuks kuni kuni 24. septembrini.

Britta Benno (s. 1984) on joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.

Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“.

Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com

EKA ja AS Tallinna Sadam paluvad teid projekti lõpparuande alusel valminud trükise esitlusele 6. juunil kell 13.00 EKA aatriumisse.

„Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine”

Tutvustame ka 2023. aastal sõlmitud AS Tallinna Sadam ja EKA vahel sõlmitud koostöölepingu plaane. Uus teadusprojekt keskendub Paldiskile kui Eesti mereväravale, pärandi alasele koostööle Helsingiga ja Tallinna vanalinna funktsionaalsusele.

Kolme aasta jooksul viis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ühistöös paljude osalistega läbi kaasava uuringu, kuidas hallata Tallinna vanalinna nii, et pärand oleks hoitud ning kõik asjaosalised rahul. Laia haardega uuring hõlmas nii turismi, pärandikaitse, linnaplaneerimise valdkondi kui ka kogukonna õiguste arvestamist.

Ajalooline keskkond ei ole toode. See on eelmiste põlvkondade pärand, mis on antud meile hoida ja mille meie peame andma edasi tulevastele põlvedele. Pärand ei püsi iseenesest, seda tuleb hoida ja korrastada, vahel ka uuendada. Seega sõltub kogu turismisektor väga suurel määral sellest, kuidas läheb meie muinsuskaitsel, ja meie pärandi käekäik sõltub omakorda sellest, kui lugupidavalt me seda tarbime.

2019. aastal sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Eesti Kunstiakadeemia koostöölepingu teadusprojekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” läbiviimiseks.

Autorid: Triin Talk, Raul Kalvo, Liis Ojamäe, Katrin Paadam

Projektijuht: Riin Alatalu

Tellija: AS Tallinna Sadam

Toimetaja: Pille Epner

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kujundaja: Kristo Kooskora

Reedel, 2. juunil kell 18.00 avab EKA maali eriala vilistlane Alexei Gordin Vaal galeriis oma isiknäituse „Selles galeriis täituvad unistused“.

Näitus jääb avatuks kuni 1. juulini.

„Hiljuti uurisin oma eksistentsi internetis ja kaevasin välja oma kõige esimese postitatud kunstiteose, milleks oli 2006. aastal valminud pliiatsijoonistus ‘Koht päikese all’. Nüüdseks on sellest möödunud 16 aastat, millest 10 aastat olen olnud professionaalse kunstimaailma osa, kuid küsimus õigest kohast päikese all on siiamaani aktuaalne. Kus on siis kunstniku koht?

Sellele küsimusele vastates võib spekuleerida erinevatel teemadel, kuid üks saab mulle selgemaks kui muu – kunstniku koht on galeriis. Seda võib võtta nagu hävitavat fakti, sest kunsti põhimõtted ja sihid on tunduvalt laiemad kui neli seina. Reaalsuses aga professionaalne kunst algab ja lõppeb just galerii seinte vahel, sest ainult seal oskab keegi seda professionaalselt hinnata. Tsiteerides O. Dohertyt: ‘Nüüd on selgesti nähtav kunsti energia lekkimine seda ümbritsevasse keskkonda, mille jooksul kunst hakkab muutuma rohkem literaalseks ja galerii kasvatab oma mütoloogilist staatust’.“

Näitus „Selles galeriis täituvad unistused“ on paroodia olukorrale, kus keegi üritab leida väljapääsu praegusel ajal galeriiruumi uputatud kunstist. Pealkiri on tulnud reklaami esteetikast, kus turul mängijad lubavad oma klientidele nende unistuste täitumist, kuid mida rohkem potentsiaali unistuse täitmiseks tarbija panustab, seda kaugemaks need unistused jäävad. Küsimusele kunstniku kohast päikese all läheneb Gordin pigem autobiograafiliselt kui kontseptuaalselt. Filosoofilises mõttes muutub kunstniku koht efemeerseks, mis lahustub ajutiste kontseptsioonide, residentuuride ja biennaalide vahel.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalijana, kuid ta tegeleb ka foto-, video- ja performance’i-kunstiga. Oma loomingus näitab EKA maali eriala vilistlane Gordin musta huumori abil (kunsti)maailma absurdsust ja inimeste võõrandumist, käsitledes ühtlasi ebavõrdsuse ja marginaliseerunud ühiskonnagruppide probleeme. Gordini teoseid iseloomustab mõjutus karikatuurikunstist ning teksti ja visuaali kooseksisteerimine viitega koomiksi- ja meemikultuurile.

EKA arhitektuuriteaduskonna III kursuse tudengitööde näitus.

Erialastuudio võttis keskmeks mahulise renoveerimise ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise Mustamäe asumi näitel. Vaatlesime kuue tüüpkortermaja 1-464 renoveerimist, pakkudes alternatiive parkimisele, ligipääsetavuse, energiatootlikuse ja muude avalike hüvede osas. Semestri tulemusena pakuti välja 7 erinevat käsitlust elukvaliteedi tõstmiseks ja kogukonna tugevdamiseks Mustamäel.

Õppejõud: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuur), Adam Orlinski (inseneeria ja energia disain)
Konsultandid: Karin Bachmann (maastikuarhitektuur), Teet Tark (vesi ja ventilatsioon)
Eksperdid: Nadežda Sassina (kogukonna kaasamine)
Tudengid: Heinrike Aue, Mariia Babur, Julia Freudenberg, Sander Haugas, Janely Järv, Robert Kiisler, Augustas Lapinskas, Lukas Laubre, Paula Līva Lorence, Laura Susanna Lätte, Katriin Maitsalu, Jarþrúður Másdóttir, Mariia Paslova, Yelyzaveta Peresada, Daria Polonska, Ella Mari Roosi, Erik Sammel, Helerin Talpsepp, Mariia Ufimtseva, Triin Vaino, Markus Vernik, Anneli Virts.
Kuraatorid ja näituse kujundus: Ella Mari Roosi, Julia Freudenberg
Graafiline disain: Janely Järv, Laura Susanna Lätte
Projektijuht: Anna Tommingas

Neljapäeval, 1.juunil kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias vestlusõhtu, kus arutame valdkonna ekspertidega arhitekti positsiooni ja ruumilise kvaliteedi tõstmise võimaluste üle renoveerimislaines. Lisaks avame tudengitööde näituse kuue Akadeemia tee kortermaja mahulise rekonstrueerimise ja neist moodustuva naabruskonna ideekavanditest.

Otseülekanne nähtav Postimehe kultuuriportaalis:  https://kultuur.postimees.ee/7786929/otseulekanne-renoveerimine-kuidas-valtida-eelmise-sajandi-magede-vigu

Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia näeb ette, et 2050. aastaks on Eesti hoonefond korrastatud. Hiljutised uudised Euroopa Parlamendist viitavad soovile seda tempot veelgi kiirendada. On ilmselge, et sellised ambitsioonid panevad nii tellija kui ka ehitussektori suure surve alla. Sealjuures tuleb märkida, et energiatõhususe tagamise eesmärkide kõrval on vähemalt sama oluline rääkida ka renoveerimislaine mõjust ruumikultuurile. Kuidas kiirustades vältida vigu, mida tehti “mägede” ehitamisel pool sajandit tagasi?

Selle aasta alguses alustas EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK Siim Tuksami ja Sille Pihlaku juhtimisel uut teadus- ja arendusprojekti „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“. Projekti käigus kogume sisendit renoveerimise arengutakistustest ja otsime lahendusi, kuidas arhitektuuri poole pealt protsessile kaasa aidata. Kitsaskohad, mida lahendada, on arhitektuursete võimaluste visualiseerimine ja seeläbi renoveerimisotsuse lihtsustamine ning kvartalipõhise renoveerimise soodustamine.

ÜRITUSE KAVA

16:00 Tervitussõnad / Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia rektor

16:05 Renoveerimismaraton renoveerimislaines / Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler

16:15 EKA BuildEST’i projektis / Andres Ojari, Eesti Kunstiakadeemia

16:30 Arendusgrant: sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind / Sille Pihlak, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur

16:45 E-hüpe: Masskohandatava fassaadisüsteemi konfiguraatori prototüüp / Siim Tuksam, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK teadur

17:00 Paneeldiskussioon

Aet Ader / Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, arhitekt, B210 arhitektid

Ivo Volkov / Merko Ehitus Eesti AS juhatuse esimees

Kaja Pae / Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja

Lauri Lihtmaa / ekspert – liginullenergiahoonete uurimisrühm, TalTech

Lauri Tuulberg / Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Welement AS CEO

Mihkel Tüür / arhitekt, Kadarik Tüür Arhitektid

Paneeli juhib teadur Sille Pihlak

17:55 Näituse “sLenderhood” avamine

Ehituse e-hüppe programmi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Lisainfo:

Anna Tommingas

Tule koge Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatavat legendaarset moeetendust!

Virtuaalse maailma arenedes on meie elu aina digitaliseerumas, muutes meie elukogemust. Metaversum on potentsiaalne sihtkoht, kus inimesed saavad suhelda viisil, mis pole füüsilises maailmas võimalik. See ruum pakub lõputuid võimalusi uurimiseks, loovuseks ja innovatsiooniks, kujundades ja muutes meie arusaama endast ja oma kohast maailmas.

Esmakordselt toimub ERKI samal õhtul kahes lokatsioonis – alustades Põhjala Pruulikojas, masinlikus steriiluses, liikudes edasi technoklubi HALLi, kus avame mehaanilise maailma kõrgeima tipu – inimese enda naturaalse loomuse.

Mõlemas vaatuses on võimalik erinevas formaadis näha 14 noore kunstniku loomingut ning kogeda unustamatut ERKI Moeshow atmosfääri Noblessneri sadamalinnakus!

Piletid: https://fienta.com/et/erki-moeshow-2023…

NB! Palume piletiinfot lugeda tähelepanelikult!

Afterparty pileti saab soetada ka eraldi, jälgi üritust siin: https://fb.me/e/5ylxTNh4B

ERKI Moeshow sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/734927645043826/

“Pidev paranoia, mahajäämine ja paanika, aga seda kõige rahulikuma näoga. Ma tean, kuidas mul läheb, aga kas neil läheb sama halvasti kui mul, kas teistel läheb paremini? See kõik on üks suur lõputu nõiaring, mida iga sess meie ümber keerutab. Hommikune kohvitass muutub lõunaseks redbulliks ja siis veiniks ja siis sama tiir homme jälle.”

Katarsis on emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil. Üheksa stressis sisearhitekti läbivad puhastustule ja sina oled osa sellest, tahad sa seda või mitte. Saa osa meie keerisest ning tule sellest uuena välja. Me ei luba, et see kedagi paremaks inimeseks muudab ja me ei garanteeri midagi peale kordumatuse. Lühikese aja jooksul ilmuvad teie ette pinge, stress ja teadmatus. Mis saab edasi? Mitte muretseda, sest meie ka ei tea. Kas sa oled valmis jälle uueks saama? 

Näitusel osalevad Mirjam Vaht, Laura Movits, Getter Pihlak, Elle Marie Randoja, Jaan Repnikov, Katarina Ild, Sven C. A. Samyn, Marleen Armulik, Hanna Kruusma 

Näituse avamisel 31.05 kell 19.30 toimub performance. Järgnevatel päevadel, 1.-3. juunil kell 15.00-18.00, on näitus vaadeldav läbi piiluaukude.

EKA ees hurtsikus, Põhja puiestee 2.

Sissepääs on tasuta.

Näituse korraldajad tänavad Põhjala Pruulikoda.

Sündmus Facebookis