Näitused

Alates 5. augustist vaatavad Viljandi vana veetorni turvalisest kõrgusest tulevikku neli kunstnikku: Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hanna-Liisa Lavonen ja Helle Ly Tomberg ning ootavad külastama näitust „Lõpueeldused“.

Nad uurivad, kuidas suhestuda lõppeva maailmaga. Laual võib olla eitus, hirm, lein või leppimine. Võib ka tunda rõõmu ja imestust. Võib vaadata inimlikult lähedalt või kosmiliselt kaugelt.
Maailmalõpp tuleb iga hetkega lähemale.
Reaalsus on tõmmatud viimase piirini pingule, turvatunne laguneb, õhus on tunda maguskirbet osooni lõhna. Ümberringi toimuvad sõjad, ühiskonna lõhestumine, kliimamuutus ja sellega kaasnevad looduskatastroofid värvivad tuleviku üsna lootusetutes toonides.
See tunne on inimesi saatnud igavesti. Meid ümbritsevad globaalsed kataklüsmid ning meie tuuma puurivad isiklikud tragöödiad. Oleme nendesse sündinud, tassime igapäevaselt nende habrast ja rasket koormat ning teame, et neid tuleb veel. Seni pole ükski katastroof viimaseks jäänud.
Mis saabub pärast, on juba igaühe enda teha.

Täname: Marek Gedvil, Leegi Kiis, Svetlana ja Johannes Lavonen, Ian-Simon Märjama, Kristen Rästas, Sten Saarits, Jan Viilma, Tiina Vändre

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Nudist

Näitus „Lõpueeldused“ on Viljandi vanas veetornis avatud 31. augustini 2022.

Viljandi vana veetorn asub Johan Laidoneri plats 5.

Avatud on E-P kell 11-18. 

Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila

Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”

Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.

Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.

Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell. 

Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.

Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “

Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” . 

Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii. 

Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”

Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.

Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla. 

Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.

Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16

Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
„Teha või Mitte-Teha”
29.07.–28.08.22

EKA kaasaegse kunsti magistrit juba pikemalt paelunud temaatikat kajastava väljapaneku keskmes on samanimeline äsjavalminud monumentaalteos „Teha või Mitte-Teha“. 9-meetrine segatehnikas kompositsioon kõnetab ühtaegu nii kaasaegset produktiivsuskultuuri kui ka pandeemiast tingitud tegevuste ja tegevusetusega seotud ärevust.

Tõuke eksponeeritavate tööde loomiseks andis Katariin Mudistile tema pikemaajaline enesekriitiline uurimus, mille keskmes on aastate jooksul kogunenud sedelid nimekirjadega plaanitud tegevustest (to-do list). Näituse keskne teos „Teha või Mitte-Teha“ visualiseerib tegevusi ja nende ajalist dimensiooni tegevuste alustamist, aga ka katkestamist ning kohtleb seda ainest kui antropoloogilist ja psühholoogilist andmemassi, millest kooruvad välja kõnekad elutempot ja indiviidi seisundit kirjeldavad mustrid.

Nii näitus kui ka samanimeline teos on ühtaegu isiklikud, aga ka märkimisväärselt universaalsed uurimused, visualiseerimaks valikuid, katkestatust, tegevusetust ja kurnatust – nii sisemist kui ka ühiskondlikku survet olla produktiivne.

Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ning on täiendanud ennast Budapestis ja Gentis. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2020. aastal Jakobi galeriis.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Anderson’s craft beer

Näituse kujundus: Alden Jõgisuu

Näituse meeskond: Tanel Asmer, Elika Kiilo-Kulpsoo, Johanna Mudist, Peeter Talvistu, Urmo Teekivi ja Mae Variksoo

Tänud: Sander Koit, Alan Voodla, Sophie Durand ja Maria Elise Remme

Näitus on avatud 28. augustini

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

25. augustil kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme esimene paarisnäitus „Raskekaalu õrnus“.

Näitus keskendub kummagi kunstniku loomepraktika ühisosade kaudu intiimsuse, vaimse tervise, turvatunde, kontrolli valdamise ja selle kaotamise põimingule inimese elus. Lehtsaare ja Nõmme dialoog on lavastus tüdrukupõlvest ja suureks sirgumisest. Kunstnikud vaatlevad, kuidas intiimsus ja turvatunne eri suhetes teineteist toetavad, kuidas sugu ja seksuaalsus argielus väljendub ning kuidas igapäevased rituaalid aitavad vaimse tervise mõõnadega toime tulla.

Väljapaneku pingekeskme moodustab Lehtsaare ja Nõmme loomingule iseloomulik vastumäng selliste kategooriate vahel nagu kerge ja raske, leebe ja karm, ohutu ja ohtlik, aktsepteeritav ja aktsepteerimatu. Kokku kutsutud kahekõne eesmärk on manifesteerida seksuaalse eneseväljenduse rolli kunstis ja elus, rõhutades isikliku turva- ja kuuluvustunde, jagatud rõõmude ja murede ning omaenda vaimu ja keha heaoluga tegelemise tähtsust.

Kuraatorid: Anita Kodanik ja Brigit Arop

Graafiline disain: Michael Fowler

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia.

Näitus on avatud 26.08–31.08 iga päev kella 13–19.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital

Eriline tänu: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKA Galerii, Johannes Luik, Maksim Bondartsuk, Julika Roos

Lisainfo:

Brigit Arop, kuraator

brigit.arop@artun.ee

Anita Kodanik, kuraator

anita.kodanik@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul  toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.

Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.

„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.

Ürituse info EALi kodulehel.

Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022

„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.

Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.

Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.

Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu

7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.

Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.

Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.

EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).

Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!

ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.

Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.

Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans

Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.

Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.

Väljavõte saatetekstist:

Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse

valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.

/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda

universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse

tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas

nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku

subjektsuse?