Näitused
23.03.2019 — 29.03.2019
SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is
Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.
Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno
SIIL Prize nominentide näitus Vent Space’is
Laupäev 23 märts, 2019 — Reede 29 märts, 2019
Laupäeval, 23. märtsil 2019 kell 18 avatakse Vent Space projektiruumis SIIL Prize nominentide näitus.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks onJohannes Luik ja Nele Tiidelepp.
Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerivad oma töid
uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal on võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega
ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Näitus on avatud 24.-29. märts,
iga päev kell 16-22. Näitusele paneb piduliku punkti kivi avamine Vitriin-galeriis (EKKM-i fassaadil, Põhja pst 35) 4. aprillil kell 18.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepa (s. 1998) kunstniku-praktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
Graafiline disain: Kristjan Hinno
Täname: Eliis Laul, EKA Installatsiooni ja skulptuuri osakond, EKKM, Kristjan Hinno
29.03.2019 — 27.04.2019
Erinn M. Cox „üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele“ EKA Galeriis 29.03.–27.04.2019
Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.
Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.
Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.
Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.
Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com
Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.
Näitus on avatud kuni 27. aprillini
T–L kl 12–18.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.
Erinn M. Cox „üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele“ EKA Galeriis 29.03.–27.04.2019
Reede 29 märts, 2019 — Laupäev 27 aprill, 2019
Olete oodatud ehtekunstniku Erinn M. Cox isikunäituse “üksildus on aeglaseim surm : reekviem igatsusele” avamisele 29. märtsil, kell 18.00 koos etteastega EKA koorilt kell 18.15.
Oleme kõik sündinud teadaoleva sisemise valuga hinges ja sellele omase arusaamisega üksildusest: sügav tuikamine teise järele, et täita muidu täitmatut õõnsus, siiras meeleheide, mis muutub märkamatult emotsionaalsest ja psühholoogilisest füüsiliseks. See on piinav progressioon: totaalne enese lahkamine ja selle valu koos iga kutse ja tõrjumisega, iga kord kaunis ja maandatud alandlikkus, kogu oma olemusega ennast ära tundmata igatsedes kedagi, kes leevendaks halvatuks tegevat hirmu surra üksilduses.
Kui näib, et teine on alati olnud puudu, saab üksilduse lämbumisest midagi enamat kui tunne – sellest saab enda loodud hullumeelsus. Lakkamatu väljavalitud teise tagaajamine, mis ajab hulluks, kibemagus ja joovastav vajadus, mis on üheaegselt erutav ja laastav, armastav ja südantlõhestav. See on see igatsus, intensiivne ja andestamatu emotsioon, mis meid aeglaselt ja otsustavalt tapab.
Erinn M. Cox on Ameerika päritolu hetkel Tallinnas elav ehtekunstnik. Tal on bakalaureusekraad skulptuuri ja fotograafia erialal Florida State Ülikoolis ning magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal Memphis College of Art kõrgkoolis. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias ehte-ja sepakunsti magistratuuris. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti ja disaini alal, olnud kaasaegse kunsti ja kunstiajaloo õppejõud ning veebiajakirja Louise & Maurice (louiseandmaurice.com) asutaja ja ajakirjanik.
Rohkem infot kunstniku kohta: erinnmcox.com
Kunstniku näituse tuur toimub teisipäeval, 16. aprillil, kell 17.30.
Näitus on avatud kuni 27. aprillini
T–L kl 12–18.
Näitust toetab Põhjala pruulikoda.
14.03.2019 — 15.04.2019
Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus
Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.
Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.
Legendaarse joonistusõppejõu Matti Pärki näitus EKA raamatukogus
Neljapäev 14 märts, 2019 — Esmaspäev 15 aprill, 2019
Tänasest, 14. märtsist on EKA raamatukogus avatud Matti Pärki isiknäitus. Hinnatud kunstiakadeemia joonistamise õppejõud eksponeerib nii viimaste aastate joonistustehnikas vabaloomingut kui ka vanemaid raamatuillustratsioone. 1984. aastast EKAs joonistamist õpetanud Pärk on oma teadmisi ja oskusi edasi andnud mitmetele põlvkondadele täna tegutsevatele kunstnikele, disaineritele ja arhitektidele. Näitus on avatud 15. aprillini.
Matti Pärk lõpetas 1976. aastal ERKI raamatuillustratsiooni eriala, tema diplomitööks oli Debora Vaarandi “Lihtsad asjad” ja “Friedebert Tuglase “Helloi maa”. 1975. aastast töötas ta kümmekond aastat kirjastuses Valgus ENE kunstilise toimetuse juhatajana, kujundades kunstilise toimetuse juhatajana kujundades, maketeerides ja toimetades kirjastuse väljaandeid: ENE, Eneke, Mereleksikon, Põllumajanduse Entsüklopeedia jne. Alates 1984. aastast töötab Pärk Eesti Kunstiakadeemia joonistamise õppejõuna. Joonistamine on Matti Pärki kutsumus.
08.03.2019 — 17.03.2019
Ryan Galeri ja Rebecca Larkini näitus EKSINUD HINGEDE TURISMIKONTOR Vent Space projektiruumis
Avatud: T-R 13:00-19:00 L-P 11:00-17:00
Eksinud hingede turismikontor kutsub külastajaid muinasjutulisse kohta siinsamas lähedal – kuskil Baltikumi, Balkani ning kunstnike Ryan Galer ja Rebecca Larkini raamatu maailma vahel.
Esitades segu lugudest, visuaalsest kunstist, suveniiridest ja reisidokumentidest, pakub kontor lihtsat, kuid interaktiivset kogemust. Sukeldu meie fantaasiarohkesse maailma ning jaga pärast oma lugu meiega!
Passi pole vaja! Tooge vabalt kaasa oma sõpru: suuri, väikeseid, karvaseid, kootud, väljamõeldud või mitte – me tahame nende kõigiga kohtuda!
*
Larkin, Galer ja teised Kadunud Hingede Turismikontori Teatrikompanii liikmed toovad ettekandele ainulaadse ja poolimproviseeritud etenduse järgmistel aegadel: teisipäeval, 14. märtsil kell 20.00 ja pühapäval, 17. märtsil kell 19.00.
Lisaks toimub ühine jalutuskäik koertega laupäeval, 16. märtsil kell 12.00 -14.00. Võtke kaasa oma koerad, kujuteldavad koerad ja koera-lood. Kõik koeratõud on teretulnud, samuti nagu ka kõik külalised, kaasa arvatud need, kellel juhtumisi koera pole.
*
Pühapäeval, 17. märtsil, kell 12.00-14.00 ootame lapsi osalema töötoas, mille käigus luuakse endale sõber – värvitud, animeeritud, maalitud, õmmeldud või kirjutatud. Kõik loomingulised lähenemisviisid on tervitatavad. Inglise keele oskus ei ole vajalik, kuid soovi korrral palun võtta kaasa oma lemmik dinosaurus, kaisuloom vms.
NB! Palun ärge jätke lapsi ilma järelvalveta ning võtke kaasa väike snäkk söögipausi pidamiseks.
*
Ryan Galer on multidistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance’i, filmi/video, visuaalse kunsti ja kirjutamise tehnikates. Segades autobiograafiat kujutlusvõimega, otsib ta poolfiktiivset kohta, kus end kodus tunda. Ta õpib praegu Kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.
Rebecca Larkin on luuletaja ja visuaalne kunstnik, kes töötab tekstiili, maali ning performance’iga (mõnikord nukkudega, mõnikord mitte). Tal on magistrikraad kunstiajaloos dokumentaalse kunsti suunitlusega Courtaul’i Kunstiinstutuudist Londonis.
Lisaks turismikontori projektile, mis algas 2017. aasta alguses, on Ryan ja Rebecca varem töötanud koos lavastuse/kunsti-näitusega “Cabaret Galer Presents: Cabaret Galer,” mis rääkis ohtudest, mis tekivad, kui korraldada kunstinäitus oma magamistoas (tol korral oli magamistuba Ryani oma).
Ryan Galeri ja Rebecca Larkini näitus EKSINUD HINGEDE TURISMIKONTOR Vent Space projektiruumis
Reede 08 märts, 2019 — Pühapäev 17 märts, 2019
Avatud: T-R 13:00-19:00 L-P 11:00-17:00
Eksinud hingede turismikontor kutsub külastajaid muinasjutulisse kohta siinsamas lähedal – kuskil Baltikumi, Balkani ning kunstnike Ryan Galer ja Rebecca Larkini raamatu maailma vahel.
Esitades segu lugudest, visuaalsest kunstist, suveniiridest ja reisidokumentidest, pakub kontor lihtsat, kuid interaktiivset kogemust. Sukeldu meie fantaasiarohkesse maailma ning jaga pärast oma lugu meiega!
Passi pole vaja! Tooge vabalt kaasa oma sõpru: suuri, väikeseid, karvaseid, kootud, väljamõeldud või mitte – me tahame nende kõigiga kohtuda!
*
Larkin, Galer ja teised Kadunud Hingede Turismikontori Teatrikompanii liikmed toovad ettekandele ainulaadse ja poolimproviseeritud etenduse järgmistel aegadel: teisipäeval, 14. märtsil kell 20.00 ja pühapäval, 17. märtsil kell 19.00.
Lisaks toimub ühine jalutuskäik koertega laupäeval, 16. märtsil kell 12.00 -14.00. Võtke kaasa oma koerad, kujuteldavad koerad ja koera-lood. Kõik koeratõud on teretulnud, samuti nagu ka kõik külalised, kaasa arvatud need, kellel juhtumisi koera pole.
*
Pühapäeval, 17. märtsil, kell 12.00-14.00 ootame lapsi osalema töötoas, mille käigus luuakse endale sõber – värvitud, animeeritud, maalitud, õmmeldud või kirjutatud. Kõik loomingulised lähenemisviisid on tervitatavad. Inglise keele oskus ei ole vajalik, kuid soovi korrral palun võtta kaasa oma lemmik dinosaurus, kaisuloom vms.
NB! Palun ärge jätke lapsi ilma järelvalveta ning võtke kaasa väike snäkk söögipausi pidamiseks.
*
Ryan Galer on multidistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance’i, filmi/video, visuaalse kunsti ja kirjutamise tehnikates. Segades autobiograafiat kujutlusvõimega, otsib ta poolfiktiivset kohta, kus end kodus tunda. Ta õpib praegu Kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.
Rebecca Larkin on luuletaja ja visuaalne kunstnik, kes töötab tekstiili, maali ning performance’iga (mõnikord nukkudega, mõnikord mitte). Tal on magistrikraad kunstiajaloos dokumentaalse kunsti suunitlusega Courtaul’i Kunstiinstutuudist Londonis.
Lisaks turismikontori projektile, mis algas 2017. aasta alguses, on Ryan ja Rebecca varem töötanud koos lavastuse/kunsti-näitusega “Cabaret Galer Presents: Cabaret Galer,” mis rääkis ohtudest, mis tekivad, kui korraldada kunstinäitus oma magamistoas (tol korral oli magamistuba Ryani oma).
07.03.2019 — 27.03.2019
Klaasikunsti tudengite näitus “Pööriöö” OKAPI galeriis
Neljapäeval, 07.03.2019 kell 18:00 avatakse OKAPI galeriis (Niguliste 2) klaasiosakonna III-kursuse tudengite näitus “Pööriöö”. Näitus jääb avatuks kuni 27.03.
19.03-20.03 tutvustavad Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts leekpõletitehnikat klaasikunsti osakonna III kursuse tudengitele.
Pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Põhjapoolkeral tähendab see ka kevade algust. Pööripäev on dialoog valguse ja pimeduse vahel. Sama dialoogi peab ka valgusti oma olemusega, reguleerides – kui palju valgust, kui palju varju.
6 valgustit, erinevad lähenemised, kuid eesmärk üks – valgustada ruume ning olla ühtlasi disainielemendiks. Meie soovitud tulemuste eripärad, inspiratsioon loodusest, meie enda tunnetest, meie nägemusest valgustitest.
Valgus on üks, kuid vajadus selle järele on erinev. Erinevad inimesed vajavad või tajuvad valgust erineval määral, erinevad meeleolud eelistavad erinevat valgust, erinevad tööd nõuavad erinevat valgustust. Kes otsustab, millal on piisavalt?
Kuidas valgustite lõpplahendusi tunnetab vaataja ja näeb kõrvaltvaataja? Seda peab ise kogema.
Näitusel osalevad: Maris Maasikas, Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Hevel Sarv, Ksenja Beljajeva, Silja Raantse
Juhendaja: Kairit Annus
Graafiline disain: Salome Laev
OKAPI galerii
info@okapigalerii.ee
Niguliste 2
Avatud: K-L 11-18
Klaasikunsti tudengite näitus “Pööriöö” OKAPI galeriis
Neljapäev 07 märts, 2019 — Kolmapäev 27 märts, 2019
Neljapäeval, 07.03.2019 kell 18:00 avatakse OKAPI galeriis (Niguliste 2) klaasiosakonna III-kursuse tudengite näitus “Pööriöö”. Näitus jääb avatuks kuni 27.03.
19.03-20.03 tutvustavad Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts leekpõletitehnikat klaasikunsti osakonna III kursuse tudengitele.
Pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Põhjapoolkeral tähendab see ka kevade algust. Pööripäev on dialoog valguse ja pimeduse vahel. Sama dialoogi peab ka valgusti oma olemusega, reguleerides – kui palju valgust, kui palju varju.
6 valgustit, erinevad lähenemised, kuid eesmärk üks – valgustada ruume ning olla ühtlasi disainielemendiks. Meie soovitud tulemuste eripärad, inspiratsioon loodusest, meie enda tunnetest, meie nägemusest valgustitest.
Valgus on üks, kuid vajadus selle järele on erinev. Erinevad inimesed vajavad või tajuvad valgust erineval määral, erinevad meeleolud eelistavad erinevat valgust, erinevad tööd nõuavad erinevat valgustust. Kes otsustab, millal on piisavalt?
Kuidas valgustite lõpplahendusi tunnetab vaataja ja näeb kõrvaltvaataja? Seda peab ise kogema.
Näitusel osalevad: Maris Maasikas, Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Hevel Sarv, Ksenja Beljajeva, Silja Raantse
Juhendaja: Kairit Annus
Graafiline disain: Salome Laev
OKAPI galerii
info@okapigalerii.ee
Niguliste 2
Avatud: K-L 11-18
26.01.2019 — 19.05.2019
Ingrid Ruudi kureeritud näitus vaatleb Eesti arhitektuuri feministlikust perspektiivist
Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.
Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.
Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.
Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.
Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ
Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.
Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.
Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.
Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.
Ingrid Ruudi kureeritud näitus vaatleb Eesti arhitektuuri feministlikust perspektiivist
Laupäev 26 jaanuar, 2019 — Pühapäev 19 mai, 2019
Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.
Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.
Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.
Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.
Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ
Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.
Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.
Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.
Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.
12.02.2019 — 24.03.2019
Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”
Lisainfo: mmoma.ru
Moskvas avatakse Jaan Toomiku isiknäitus “My End is My Beginning. And My Beginning is My End”
Teisipäev 12 veebruar, 2019 — Pühapäev 24 märts, 2019
Lisainfo: mmoma.ru
07.02.2019 — 05.05.2019
Maali õppetooli meister-assistent Holger Loodus Joensuus
Väikest osa Joensuu näitusele esitatud töödest sai näha äsjalõppenud Helsingi Taidehalli näitusel ‘Alice, Neeme ja Jass’, kuid tervikuna on väljapanek kohandatud Onni muuseumikeskkonnale ja sisaldab ka uusi, selle jaoks spetsiaalselt loodud teoseid.
Lisainfo: museot.fi
Maali õppetooli meister-assistent Holger Loodus Joensuus
Neljapäev 07 veebruar, 2019 — Pühapäev 05 mai, 2019
Väikest osa Joensuu näitusele esitatud töödest sai näha äsjalõppenud Helsingi Taidehalli näitusel ‘Alice, Neeme ja Jass’, kuid tervikuna on väljapanek kohandatud Onni muuseumikeskkonnale ja sisaldab ka uusi, selle jaoks spetsiaalselt loodud teoseid.
Lisainfo: museot.fi
07.02.2019 — 25.02.2019
Urmas Lüüsi näitus “Mortal Kombat 2: järelvärelus” Hobusepea galeriis
Hobusepea galeriis on avatud URMAS LÜÜS’i isiknäitus „Mortal Kombat 2: järelvärelus”. Näitus on avatud kuni 25. veebruarini.
Näituse avalöök toimub nädal peale avamist, neljapäeval, 14.02.2019 kahes erinevas ruumis: Hobusepea galeriis kell 17.00‒19.00 ja Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu tn. 5) kell 17.00‒18.00. Performatiivne installatsioon Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis on avatud vaid ühel õhtul.
Urmas Lüüs: „Kui näitusel „Mortal Kombat: LOVE“ (aastal 2016 HOP galeriis) tegelesin peamiselt suhte purunemise tormiliste meelekeeriste lahkamisega, siis seekordsel näitusel „Mortal Kombat 2: järelvärelus” keskendun aastate möödudes tajutud pinnavirvendustele. Tajun situatsiooni sarnaselt väitele, et Suure Paugu tagajärjel vallandunud helilaine on jätkuvalt universumi avarustes võnkvel.
Läbi sõnastamata loomepraktika otsin vastuseid sõnastatud küsimustele: Kas objektil on iseseisev võime olla performatiivne? Kuidas kujundavad sarnase ülesehitusega kunstiteose mõju kaks vastandlikku ruumi (galerii white cube ja teatrisaali black box), mille eesmärk on vaataja tajudega eri viisidel manipuleerida? Kuidas lavastada näituseruumi, rääkides puuduvast? Milliseid võimalusi omab materjalist tõukuv traditsiooniline meistrioskus kontseptuaalse kunsti keskkonnas? Miks on kaasaegses kunstis muutunud armastus, usk ja 7,7 miljardi kaaselanikuga jagatav ühisväli suuremaks tabuks kui seksuaalsus, religioon ja poliitika? Kuidas unustada teadaolev, et mõtestada ümber argisust? Kuidas vahendada inimlikku kogemust igapäevaste tarbeobjektide tsölibaatseks muutmise ja poeetilisele tähendusväljale asetamise kaudu? Kuidas saab käega katsutav kõneleda sõnadest hõlpsamini mittemateriaalsest?“
Urmas Lüüs on eesti sepp ja metallikunstnik, kes ühendab oma loomingus materjalikunsti meistrioskused, installatiivsuse, tegevuskunsti, heli- ja videokunsti, fotograafia, tehnoloogilise teatri vahendid, kirjasõna ning skulptuuri. Teemadena huvitavad teda keha ja ruumi suhe ning objekti performatiivne kvaliteet.
Urmas Lüüs on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis Göteborgi Ülikooli HDK Steneby kolledžis Iron and Steel: design in public space erialal ja Hollandis Ruudt Petersi ateljees. Stuudiopraktikaga tegeleb ta Hobusepea tänava ateljees ja alates aastast 2015 juhendab üliõpilasi EKA ehte- ja sepakunsti erialal. Lisaks on ta tegutsenud külalisõppejõuna Hiina Kunstiakadeemias, Hiko Mizuno College of Jewellery’s Jaapanis ja Silpakorni ülikoolis Tais. Tema teoseid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hiinas, Itaalias, Iisraelis, Iirimaal ja Austraalias. Urmas Lüüs on avaldanud kultuuriteoreetilisi artikleid väljaannetes Sirp, KUNST.EE, Müürileht, ERR Kultuuriportaal ja Art Jewelry Forum (USA).
Urmas Lüüsi näitus “Mortal Kombat 2: järelvärelus” Hobusepea galeriis
Neljapäev 07 veebruar, 2019 — Esmaspäev 25 veebruar, 2019
Hobusepea galeriis on avatud URMAS LÜÜS’i isiknäitus „Mortal Kombat 2: järelvärelus”. Näitus on avatud kuni 25. veebruarini.
Näituse avalöök toimub nädal peale avamist, neljapäeval, 14.02.2019 kahes erinevas ruumis: Hobusepea galeriis kell 17.00‒19.00 ja Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu tn. 5) kell 17.00‒18.00. Performatiivne installatsioon Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis on avatud vaid ühel õhtul.
Urmas Lüüs: „Kui näitusel „Mortal Kombat: LOVE“ (aastal 2016 HOP galeriis) tegelesin peamiselt suhte purunemise tormiliste meelekeeriste lahkamisega, siis seekordsel näitusel „Mortal Kombat 2: järelvärelus” keskendun aastate möödudes tajutud pinnavirvendustele. Tajun situatsiooni sarnaselt väitele, et Suure Paugu tagajärjel vallandunud helilaine on jätkuvalt universumi avarustes võnkvel.
Läbi sõnastamata loomepraktika otsin vastuseid sõnastatud küsimustele: Kas objektil on iseseisev võime olla performatiivne? Kuidas kujundavad sarnase ülesehitusega kunstiteose mõju kaks vastandlikku ruumi (galerii white cube ja teatrisaali black box), mille eesmärk on vaataja tajudega eri viisidel manipuleerida? Kuidas lavastada näituseruumi, rääkides puuduvast? Milliseid võimalusi omab materjalist tõukuv traditsiooniline meistrioskus kontseptuaalse kunsti keskkonnas? Miks on kaasaegses kunstis muutunud armastus, usk ja 7,7 miljardi kaaselanikuga jagatav ühisväli suuremaks tabuks kui seksuaalsus, religioon ja poliitika? Kuidas unustada teadaolev, et mõtestada ümber argisust? Kuidas vahendada inimlikku kogemust igapäevaste tarbeobjektide tsölibaatseks muutmise ja poeetilisele tähendusväljale asetamise kaudu? Kuidas saab käega katsutav kõneleda sõnadest hõlpsamini mittemateriaalsest?“
Urmas Lüüs on eesti sepp ja metallikunstnik, kes ühendab oma loomingus materjalikunsti meistrioskused, installatiivsuse, tegevuskunsti, heli- ja videokunsti, fotograafia, tehnoloogilise teatri vahendid, kirjasõna ning skulptuuri. Teemadena huvitavad teda keha ja ruumi suhe ning objekti performatiivne kvaliteet.
Urmas Lüüs on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis Göteborgi Ülikooli HDK Steneby kolledžis Iron and Steel: design in public space erialal ja Hollandis Ruudt Petersi ateljees. Stuudiopraktikaga tegeleb ta Hobusepea tänava ateljees ja alates aastast 2015 juhendab üliõpilasi EKA ehte- ja sepakunsti erialal. Lisaks on ta tegutsenud külalisõppejõuna Hiina Kunstiakadeemias, Hiko Mizuno College of Jewellery’s Jaapanis ja Silpakorni ülikoolis Tais. Tema teoseid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hiinas, Itaalias, Iisraelis, Iirimaal ja Austraalias. Urmas Lüüs on avaldanud kultuuriteoreetilisi artikleid väljaannetes Sirp, KUNST.EE, Müürileht, ERR Kultuuriportaal ja Art Jewelry Forum (USA).
15.02.2019
Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika” Tallinna Kunstihoones
Reedel, 15. veebruaril kell 18:00 avatakse Tallinna Kunstihoones Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika”. Näituse kuraator on Taru Elfving.
Liina Siib kaevub ohtratesse unistustesse ja ideaalidesse, mis painavad olevikku. Ta pöörab oma loomingus teravat tähelepanu väikestele narratiividele, mis jäävad tavaliselt tähelepanumajanduse või kiirenenud elutempo varju. Siibi näitus “Paradiisi poliitika”, mis hõlmab nii uusi kui ka vanemaid teoseid, vahendab põlvkondadevahelisi vestlusi üksikelude seosest privileegi ja võimu keeruka soopõhise ajalooga.
Viimasel ajal on Siib vaadelnud käimasoleva majandusrände piirkondlikku mõõdet Soomes töötavate eesti naiste pilguga. See nüüdisaegne isiklike lugude, soovide ja reaalsuste polüfoonia peegeldub uutes installatsioonides, mis keskenduvad traagilise saatusega ning normist kõrvale kalduvatele naistele siinses ajaloos. Teosed on jätk Siibi pikaajalisele kunstilisele uurimistööle ruumi, hääle ja tähenduse hõivamise poliitiliste ja harjumuslike viiside segunemisest.
Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19, sissepääs 3 € / 6 € / 9 €.
SA Tallinna Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning lähedal asuvates Tallinna Linnagaleriis ja Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.
Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika” Tallinna Kunstihoones
Reede 15 veebruar, 2019
Reedel, 15. veebruaril kell 18:00 avatakse Tallinna Kunstihoones Liina Siibi näitus “Paradiisi poliitika”. Näituse kuraator on Taru Elfving.
Liina Siib kaevub ohtratesse unistustesse ja ideaalidesse, mis painavad olevikku. Ta pöörab oma loomingus teravat tähelepanu väikestele narratiividele, mis jäävad tavaliselt tähelepanumajanduse või kiirenenud elutempo varju. Siibi näitus “Paradiisi poliitika”, mis hõlmab nii uusi kui ka vanemaid teoseid, vahendab põlvkondadevahelisi vestlusi üksikelude seosest privileegi ja võimu keeruka soopõhise ajalooga.
Viimasel ajal on Siib vaadelnud käimasoleva majandusrände piirkondlikku mõõdet Soomes töötavate eesti naiste pilguga. See nüüdisaegne isiklike lugude, soovide ja reaalsuste polüfoonia peegeldub uutes installatsioonides, mis keskenduvad traagilise saatusega ning normist kõrvale kalduvatele naistele siinses ajaloos. Teosed on jätk Siibi pikaajalisele kunstilisele uurimistööle ruumi, hääle ja tähenduse hõivamise poliitiliste ja harjumuslike viiside segunemisest.
Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani 12–19, sissepääs 3 € / 6 € / 9 €.
SA Tallinna Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning lähedal asuvates Tallinna Linnagaleriis ja Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.