Näitused

Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa. 

Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.

Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).

2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.

Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS

Näitus jääb avatuks 19. novembrini.

Eesti Kunstiakadeemia 108. sünnipäeva puhul toimub EKA oksjon, kus panustatakse nii vilistlaste kui tudengite loomingule.

Teosed lähevad pakkumisele alghinnaga 108€. Müügihinnast saab teose autor 50% ja 50% annetatakse Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemia fondi, mis jagatakse TASE lõputööde näituse raames võitjatele.

Oksjon toimub EKA aulas, 4. novembril kell 20.00 ning seda viib läbi Reigo Kuivjõgi.

Kui soovid EKA aulas oksjonil osaleda, palume eelregistreeruda siin (registreerumine on võimalik ka kohapeal enne oksjoni algust). Registreeruda tuleb ka siis, kui kohale tulla pole võimalik, kuid huvi mõnele teosele panustada siiski on. Kohapeal osalemiseks on vaja soetada sündmusele ka pilet hinnaga 7€/5€ Fientast.

Vaata oksjonil osalevaid töid:

artun.ee/oksjon

Camille Laurelli
Keiu Maasik
Marco Laimre
Martin Buschmann
Reimo Võsa-Tangsoo

EKKM

29. oktoober – 18. detsember 2022

Teemanäitus „Crawl out Through the Fallout” on koostööprojekt viie kunstniku vahel: Marco Laimre (EKA fotograafia, endine õppejõud), Reimo Võsa-Tangsoo (EKA fotograafia õppejõud), Martin Buschmann (EKA fotograafia magister), Camille Laurelli (EKA fotograafia õppejõud) ja Keiu Maasik (EKA fotograafia magister), kes avavad düstoopiliste digitaalsete mängude mängimise kogemust kaasaegse kunsti näituse kontekstis.

Need viis kunstnikku, kes on ühtlasi aktiivsed mängurid ehk geimerid, kasutavad erinevaid meediume nagu video, installatsioonid, fotograafia ja heli, et kontseptuaalselt analüüsida virtuaalsete mängude mängimist ja pakkuda seeläbi abstraktseid ning diskursiivseid käsitlusi „virtuaalse“ ning „tegeliku“ maailma suhetest.

Näitus on Marco Laimre teine loominguline kuraatoriprojekt, mis on osa kunstniku samateemalisest doktoritööst „Dystopian Digital Games and Contemporary Art. How to use Analytical Digital Gaming in Contemporary Art”.

Näitus jääb avatuks 18. detsembrini 2022.

„Crawl out Through the Fallout” on Sheldon Allmanni 1960. aastal salvestatud kogumikplaadil „Folk Songs for the 21st Century People” esineva loo pealkiri, mis on ühtlasi ka Diamond City Radio playlistis Fallout 4 mängus.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Akzo Nobel, Alas-Kuul.

Publikuprogramm:
Kogu näituse vältel toimuvad giidituurid eesti, vene, inglise ja ukraina keeles.

Näituse raames toimuvad igal teisel neljapäeval (3.11, 17.11, 1.12, 15.12) kell 18.00 vestlused ja üritused teemadel:„Digitaalsed mängud ja sõltuvus”

„Digitaalsed mängud ja heli”

„Digitaalsed mängud ja kunst”

„Videomängud ja fotograafia”

Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.

EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.  

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Sissepääs tasuta!

26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.

Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).

Näitus jääb avatuks 9. novembrini.

Sündmus Facebookis

21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.

B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.

Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.

Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.

Näitust toetab: Sveta baar

Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235

EKA muuseum avab näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ EKA Galeriis

21.10–29.11.2022 

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“. 

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid.
Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav
muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt.

Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on
läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

21. oktoobril, 2022, kell 18.00, avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana / Fata Morgana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022.

Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.

Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.

Uskuda või mitte?!

Mihkel Maripuu (1987) loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka ruumiline ja heliline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse
„Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt. Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis!

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.

Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.

Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.

Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.

Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.

Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.

Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“

Karolin Poska (1991) on Tallinnas tegutsev etenduskunstnik, koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud tantsukunsti õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingu abil proovib ta aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada – talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga.  Karolini kaks viimast teost “Sinu nirvaanale” (2020) ja “Untitled”(2021) on olnud nomineeritud Eesti Teatri Auhindade tantsukunsti ning  etenduskunsti kategooriates.

Orginaalfoto: Helemai Alamaa

Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital 

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS